Kell 16 ja viis minutit siin viljandi, siin lossimäed. Vikerraadio on reede õhtupoolikul eetris Viljandi 26. pärimusmuusika festivalilt ja saatejuhid on Tarmo Tiisler ning Arp Müller. Terve linn kaigub muusikasta kultuurimaja hoovis, Skype praegu hoogne kihar, kolmio kontsert, see on Soome väga vahva ansambel. Nendele õõtsa mees, anti Paalanen on lubanud peale kontserti ka meie mikrofoni tol ajal väikese intervjuu anda. Meie selja taga pärimusmuusika aidas kas lõppes või peaks lõppema just praegu Juhan Uppin. Kontserti ja kaevumäel esineb Legare räppen Rootsist, kui ma nüüd tähti sassi ei ajanud. Selles keerulises pealkirjas räägime õige pea festivali programmist ja festivali tänavusest sisust programmi pealiku Tarmo Noormaaga, aga enne räägib Tarmo Noormaa veidi muusika keeles, Tarmo võttis pilliga kaasa ja kõlab Võru valss. Heino Teppo ainetele. Niimoodi mängis välja Tarmo Noormaa, ma muidugi pean Tarmo ees vabandama, et kuulasin loojat seljaga tema poole, aga see oli nii ilus ka selja tagant kuulata. Nüüd vahetab Tarmo Noorma. Ta istub meie vastu. Tere Tarmo nurga. Tervist. Programmipealik oled sa ikka, me oleme sinuga igal aastal enam-vähem umbes sellel kellaajal ei rääkinud enam-vähem samadest asjadest. Aga alustame tänasest teistest asjadest ärme kohe programmi juurde karga, sa tulid festivali tänavuse uue loba tuuletõrjehoovis asuva Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia puhku pikk lavanimi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia noorte lavaavakontserdilt, kus ta siis Lauri õunapuuga tegid, kontsertid uuena, ülemakstud rentsli. No teie ise enam väga noored ei ole, aga kuidas on järgnevate noorte lavakontsertidega? Jah, et otsustasin, et juustukokamängud pidime seal mängima, sest Lauren on ka mitmeid teisi kontserte üle Eesti ja paljudel teistel bändile ka, et ei ole nii alati võimalik panna neid kontserte sinna, kus tahaks. Samas väga tahtsin proovida, kuidas see noortelaval mängida on, sellepärast et see koht, kus noorte lava asub see oli minu, kui ma tulin siia tudengid ja linna üheksateistaastaselt, siis sealsamas hoovis see tuletõrje ja seal oli minu esimene korter. Ma elan siin kaks kuud seal, eriti tore oli selle korteri akna all mängida ja meiegi olid mitmed külalisesinejad ka, et oli üheksaaastane, vabandust, kaheksa aastane, laas õunapuu, see oli seitsmeteistaastane Rasmus kada. Ja 20 või ma ei tohi öelda, kui vana Karoliina Kreintaal viiulimängija, et me tõmbasime selle keskimise vanus ikka alla, et me sobiks sinna lava peale. Aga seal on tõesti jah peale meie kõik ikkagi noored seal. Nõndaks festivali moto ja hüüdsõna on 100-ga ja ühelt poolt on see siis pühendatud Eesti vabariigi juubelile, aga teiselt poolt tahate just seda nooruslikkust ja uut põlvkonda ja järjepidevust esile tuua? No mida te olete siis teinud tänavusel festivalil selleks, et just noori muusikuid esile tõsta? Tavaliselt, kui me valime festivali programmi, siis meie programmi sõel on hästi tihe, et selles mõttes, et me tahame, et kõik need, kes esines kid suurtel lavadel, oleksid tõeliselt nagu head ja ennast tõestanud artistid. Aga kuna sel aastal on noorte teema ja tahame noortele anda tuult tiibadesse, siis kuidas see neile muidu tuult annad, kui annan teile võimaluse mängida suurtel lavadel endale publikut saada ja tähtsustada neid ja anda neile võimalus, et nii mitmedki koosseisud esinevad festivalil esimest korda noored muusikud ja esimest korda ka suurtel lavadel see on kindlasti kõige suurem nii-öelda noorte teemale pühendumine, muidugi ka mitmeid selliseid. Meie initsiatiivi projekte, kus me oleme püüdnud nagu noori panna bändi tegema, et nad saaksid mingisuguse, mingi muusikaga valmis, millega festivalil esineda, et siin on need startup, bändid esinevad rohelisel laval ja siis noortebändide konkursi võitja ansambel ruut esineb noorte laual ka. Üks startup bändidest esineb õige pea ka meil siin otse-eetris. Tuleb viie paiku, väga kihvt, siis nad saavad rääkida teile, kuidas see käis. Tarmo Me oleme sinuga enam-vähem ühest põlvkonnast, mina olen 49, sina oled noh, peaaegu sama peaaegu saama, selge see tähendab, et need noored, kes noortelavadel mängivad meist nooremad 20 ja 25 aastat juba ja, ja sinuga oleme näinud esimesi folki erineval moel oleme, aga need, kes tänavu esinevad, ei olnud siis veel osad sündinudki. Et kas, kas nad saavad või kas sul on juba ka see tunne, et sa räägid millestki, aga need nooremad ei saa enam aru, milles sina räägid, et võtavad Chasse lõõtsaga, taat jälle eietab mingisugust, ma ei tea, tüviteksti. Ei ole niisugune tunne, et ma nagu, ma nagu imetlen neid noori ja mul on pigem nagu nagu vastupidi, minema vaatan nagu nende poole üles, nad on nagu tõesti nagunii head. Nad on nagu, ilma ilma teadvustamata. Nad on lihtsalt nii paganama head muusikut, sest nad on väiksest peale olnud selle, selle heas mõttes supi sees. Ja ma usaldan neid, kui nad midagi mängivad või loovad, et see on nagu traditsiooni jätk. Et selles mõttes, et mina ei tunne mingisugust tohutut põlvkondade ristumist, küll Te olete ju kõik enam-vähem või Eesti ütleme pärimusmuusikat enam-vähem, kõik tulnud vana nimega kolledžist praeguse nimega muusikaakadeemiast sina ju ka, eks ole. Kõik te olete, kas see baas, mille teie saite kellelegi see 20 25 aastat tagasi, on kuidagi teistmoodi ka kui see, mida tudengid saavad praegu just pillimängu baasma, mõtlen seda tudengit? Tudengitel on tänapäeval suur eelis, sellepärast et kui 25 aastat tagasi hakati õpetama seda eriala, siis tegelikult neid õpetajaid ei olnud kuskilt võtta. Et kutsuti Soomest esimesed õpetajat kutsuti Soomest ja Rootsist ja prooviti siis nende najal nagu seda eriala üles ehitada. Et tänapäeval on ikkagi juba mitmenda põlvkonna tänud siis õpetavad neid noori, ehk siis kes on väga kursis ja teavad, mis tunne on olla tudeng ja kuidas seda traditsiooni kõige kõige õigem all ja ja täis vunki moel elustada, et selles mõttes on väga lihtne, ma arvan Kas seda ohtu ei ole, et folk saab äkki liiga popiks et setode ja Trad, Attacki ja Kööli Stringsi edu äkki toob liiga palju inimesi folgi juurde, et äkki polk läheb midagi kommertsiks kätte ära? Noh, kommerts on alati nagu rahale suunatud tegevus on ju, et sa tahadki nagu raha teenida ja siis teeb nagu kompromiss kunsti nimel selleks. Kas Eestis on seda näha, kas mõni bändi Bon hakanud kompromisse tegema? Jah, et ärge küsige mult aga loomulikult tehakse seda, et väga paljudel on see elukutse ikkagi. Aga selles mõttes, et. Aga ma mäletan kusjuures vaadata vaata, mõni vaatab viltu ka nendele bändimeestele, folgibändimeestele, kellele see on elukutse, et, et nii te siin panete, te teete poplugusid, panete elektroonikat taha ja, ja teenite raha sellega, et aga. Ma kuulsin väga head terminit pärimuspolitsei. Kohe annab pärimuspeksu kohe, kui sa just, aga tegelikult ütleme nii, et need bändid, kes siin esinevad ja võib-olla on väga kuulsad mängijad igale poole mujale on professionaalsed siis ma arvan, igaüks bändi liikmetest võib mängida traditsionaalsus pulmas kolm päeva tantsuks. Ei ole mingit probleemi, et ma olen täiesti veendunud selles, et siin ei ole selliseid tüüpe, kes, kes nagu täiesti teenimatult on nii-öelda kuulsaks saanud, seal on ikkagi kõva töö ja süvenemise tulemus ja see, et nad on nagu tõesti selle skulptuurist päritsengi, nende ema piimaga sisse söödud. Et nad ei saa valetada. Kuigi peavad olema pildil see, kui sa oled professionaalne artist ja pärimusmuusika on kaardist ükskõik kui halvasti. Sõnaga võib-olla kõlab. Te ju peate olema nähtaval ja kontsert on ju piiratud. Kogus artist on lõpmata palju. Kas ütleme püünele saada, nähtav olla oli lihtsam sinu ajal või nendel, kes on praegu sellest müürist läbi murda või üldse, et, et inimesed saaksid teada, et selline geniaalne mees nagu Lauri õunapuu ja Tarmo Noor-man olemas. Aivar, raske nagu võrrelda neid aegu küll. Nagu ma aru saan, hoopis kaugemal. Võib-olla tuleb nagu huvitav referembitust hakkab. Muide, mina arvan seda, et pärimusmuusika funktsioon ühiskonnas on olla ikkagi ta nagu popmuusika, tegelikult ainult seal ei ole seda kommerstliku suunda suunda, et tema suund ei ole raha teenida, vaid ikkagi rääkida inimestele inimeste keeles, nendes asjadest, mis mis on olulised ja aga see muusikaline esteetika. On päris meie rahva Juurtelt. Et see on nagu kõige olulisem. Kui see muusika suudab seda teha, siis ta ongi populaarne ja seda inimesed tahavad kuulata ja, ja võib-olla trügiti selle popmuusika natuke kõrvale, et selles mõttes on hea see suur vahe minu kui mina alustasin, muusikateed on küll, et inimesed on palju rohkem teadlikud, et kui sa ütled lõõtspill või viiul või, või parmupilli, siis nad teavad vaja seletada, rohkem sai, mängite poognaga, teavad tõesti, mis muusika see on, sa ei pea ütlema, et kas te teate ka, et me mängime neid 100 aastat, vanasid lugusid, noh see kolme paari otse kõlab nii, vot vanasti pidi või noh, ütleme 20 aastat tagasi pidi selgitama seda väga, sest inimesed ei kujutanud, et noh, nagu untsakad umbes on ju tänapäeval kõik juba teavad. Et enamus, vähemalt selles mõttes suur vahe on kindlasti ja muidugi need, kuidas need tehnilised vahendid, kuidas ennast nagu kuuldavaks teha, et kõik need digitaalsed võimalused on ikka super tegelikult. Mul on küsimus nüüd hoopis teisest ooperist, kuna siin festivali kodulehekülg lahti ja üle selle kodulehe roomab kogu aeg paremalt äärest vasakule äärde. Üks tigu roomab aeglaselt. Ma olen ka. Miks ta teil seal roomab jubedalt segav? Ei, ma ma üldse ei kurda. Ei, ärge võtke ära, see on huvitav ja äge, aga ta tigu roomab aeglaselt ja samal ajal tuleb jutumull nagu ta karjuks 100-ga ja miks teil on roomav tiguaeglaselt roomav tigu, kes karjub? 100-ga kujund kujundanud see on see kuidas nüüd kunstist kui kunstižanrites tekitatakse sellist vastu oksust, et samas on aeglane samas kiire ja see tekitabki sellele selliseid pinge siukse põnevuse, et see on lihtsalt selle meie kujundaja kontseptsioon olnud. Et see, et sa minu käest küsisid, seda juba näitab, et kutsikal oli väga hea vaist sellega lavadelt. Aga nooruslikkusest veel eesti ansambleid sa juba mainisid, kes siis astuvad üles seal Viljandi kultuuriakadeemia noortelaval. Olgu veel öeldud, et ka meie rahvusringhäälingu portaal teeb just noortelaual ülekandeid RÜE, kui te selle veebiteleka lahti teete, siis selle meie Jüri videoülekannete kavanga paremal üleval ääres täitsa üleval, aga välismaistest artistidest, kes on noored ja ägedad tegijad, keda võiks veel ära mainida ja keda ka raadiokuulaja, kes sõidab autoga Viljandi poole, võiks kavast näpuga otsida. Nüüd ma peaks vaatama, et kes esinenud seal noortelaval, näha, et, et inimestel oleks võimalus vaadata neid asju. Kindlasti ma soovitaks vaadata siis Ungarist pärit Katia mans aktsenti. Nemad mängivad homme. Ungari, noored 12 kuni 16 aastat vanad ja kui te näete, kuidas nagu noored inimesed nagunii proovilt, mängijad oma rahvamuusikat lihtsalt võtab põlved nõrgaks ja ma tean, et kaks nendest olid ka etnolaagris ja need olid siis kõikide lemmikut seal, et et ma arvan, kõik tüdrukud sõidavad seal vorstist Ungarisse nüüd tantsu õppima ja muidugi ka. Vooru Šotimaa bänd Glasgruust, kes esineb jää, jätka, jätkab, tahtsin öelda, hoo on meil juba plaadimängijasse valmis pandud, et peale meie jutame hakkamegi haaravalt kuulama. Ta mängib ka laupäeval tegemist on noorte tudengitega klaaskust, nad õpivad just pärimusmuusikat, on erinevad šoti piirkondadest pärit ja nonii, sümpaatne muusika, et kohe kohe mõnus on kuulata ja täiesti nagu kui me nägime seda neljapäevast kontserti oli näha ka, et inimestel oleks kohe nagu südamesse see, et kui ma nüüd noorteprogrammi vaatan, siis võib-olla välisesinejatest rohkem mainiks, et siin on Eesti asju kui palju ägedaid. Siin on väga ägedad kollektiivid igal aastal ja ikkagi noh, ja meile tundub, et see kõik on absoluutselt maksimum, mida võib korraldada. Aga ikkagi, Tarmo, ütle palun, kui tihti ühe festivali kohta pead sa mõtlema ja tegema otsuse, et me ei saa seda bändi endale lubada, sest nad maksavad liiga palju ja väga palju, tegelikult pigem pigem palju ja et meil on teatud hinnapiir enda jaoks ka ma ei ütle, mis on arusaadav, aga et me festivaliga toime tuleksid, me peame lähtuma teatud numbritest ja põhimõtteliselt hinnad võivad minna ükskõik kuhu kosmosesse me lihtsalt ütleme artisti, meil on selline raha, kas sellist sellest tuleksite ja siis nad saavad ise otsustada, et kas siin on, need on siis on nõus tulema kas siis allomahinnas või ongi selles hinnaskaalas, et loomulikult on maailmas tohutult häid artiste, kes esinevad suurtel lavadel ja keda väga tahaks kutsuda ja kes on ka väga head. Aga kuna nende karjäär on nii kõrge lennuga, et siis tihti me ei saa neid lubada lihtsalt. Nagu nagu elus ikka, ei saa kaupa lubada. Sel aastal olete te teinud uuenduse. Te olete teinud kontserdid lühemaks, n enne olid kontserdid poolteist tundi, nüüd on need kontserdid 60 minutit. Sa põhjendasid seda eelmisel nädalal, Sten Teppani saates ka, et nii mahub rohkem artiste kavasse, aga nüüd juba poolteist päeva on see uus süsteem toiminud. Kuidas see on mõjunud, kas kuidas rahvas on selle vastu võtnud? Inimesed liiguvad rohkem lavade vahel. Ja et see 60 minutit see tuli sellest, et ta artistid ütlevad meile, et no see on vist ainuke festival maailmas, kus peab nii kaua mängima nagu 75 miljonit 75 tavalistel 45 kuni tund. Ja teisalt ka publik ütleb meile, et võib olla Ei jõua enam, ei jõua ja pikalt. Olla midagi muud ja ja siis me mõtlesime, et noh, mõtleme, proovime seda graafikut nagu teha ja selgus, et me mahutama palju rohkem kontserte, tegelikult ühte ühele lavale ja tegelikult inimesed näevad nii-öelda bar rohkem muusikat ja me saame palju rohkematele muusikutele võimaluse anda, esineda, pisaraterohke piletid ka müüa, loomulikult samaga rohkem pileteid müüa, et see on kõik seoses, et et rohkem muusikat, ühel festival samadel avadega, see tundus mõistlik ja nüüd me oleme seda proovinud siin tõesti päev aega. Mõned probleemid on tõesti olnud, et kuidas siis ühelt lavalt teisele jõuda ja kuidas need piletid kõiki ära kontrollida, et see süsteem alles jookseb käima, et neid lõplikke järeldusi võib, peaks pärast festivali tegema. Me oleme tänases saates rääkinud hästi palju noortest artistidest, kellest võib-olla raadiokuulaja ei ole kuulnudki. Me alustasime mando trioga ja praegu mainisime ka päris palju nimesid, uusi nimesid, aga selleks rahvusringhääling ongi, et uusi nimesid tutvustada ja nendele ka platvormi pakkuda. Aga rahustavalt nendele kuulajatele, kes, kellel võib-olla on jäänud mulje, et folgil ongi kõik ainult uued artistid ja ei tea, no tahaks ikka midagi vana ja head, et et saab rahustada kuulajaid. Kõik vana ja hea on ka kohal, untsakad on ja Curly, Strings on ja, ja setod on ja Trad, Attack on ja. Tähele tark ütles juba Köörlide kohta ka, et vana ja hea Kristjan aastat viis maks olnud kui sedagi, neil tuleb ju tuur 30 ehk siis kõik nendest kõik muusikud on 30 sealkandis väga noored muusikud, tegelikult et kööristasings, jah, nad teevad erakordse kontserdi sel aastal koos oma lugude autoritega ja ma tean, et Estonian Voices on ka kaasatud sinna, et on niisugune eriprojektide, igal juhul tasub tulla vaatama, et seda, seda nagu iga päev. Ja loomulikult setod olid eile ja homme Trad Attack, et kõik need naised köögis, onju. Et kõik nagunii-öelda raudvara on kohal, et ilma nendeta ma ei kujutaks seda festivali ette, et see ongi ju see koht. Kus nad oma publikuga kohtuvad, me oleme ja nad pikalt juttu rääkima, kuulame muusikat ka nüüd, jälle Tarmo Noormaa, aitäh tulemast. Meie improviseeritud väli stuudiosse aasta pärast näeme. Aasta pärast näeme, aga nagu juba öeldud, meil peaks olema Tallinnas valmis pandud helikonserv siis Ko roovi ja lugu nimega LJ Finn seal väga võimas lugu, justkui jutustus ja see on, see on vist laululugu, kui ma ei eksi keeli keeles. Ja see näitabki seda, et kui, kui kui, kui tähtis on sellele rahvale, nende rahvapärimusmuusikat, kui sina Glasgow's minnes seda muusikat kuuleb iga nurga peale sellele, et nad on läbi imbunud sellest ja kui need noored siin laval esinevad, siis sa tõesti näedki seda nende loomulik keel nagu räägiks lihtsalt omas keeles kuulama. Et vikerraadio Me oleme jätkuvalt eetris otse Viljandi pärimusmuusika festivalist. Ma võtsin mikrofoni kätte ja tuli natukene jalutama siia festivalialale kõik inimesed, kes sisenevad festivalile siit maavalitsuse poolt siis esimene ala või, või paik, kuhu nad satuvad, ei ole mõni kontserdilava või kontserdiplats, vaid paremat kätt, et jääb hoopis toiduala. Siin on kümneid ja kümneid eri maitseid, eritoite pakkuvaid toitlustajaid ja tegelikult ka jookide müüjaid ja pakkujaid. Joogid on praeguse kuuma ilmaga eriti populaarsed. Jääks festival olegi paljudele inimestele mitte ainult muusika, vaid ka kogu kaasnev melu, kogu see toit ja, ja joogid ja suhtlus ja sõpradega kokku saamine on oluline. Aga selle kõigega kaasneb ka prügitekke ja sellest ma tulin rääkima ühe telgi juurde, mille küljes on silt. Topsiring. Tere, Aivo kangus tervist. Mis asi on topsiringmaaga siin sellised, kõige lihtsama küsimuse, ma arvan, et paljud, kes siit mööda jalutavad, ka küsivad, et mis topsiring teil topsiringi mõte on see, et ühekordsed topsid asendada korduvkasutatavate topside ka. Ja need on pestavad ja kvaliteetsemad, kui ühekordsed topsid ja teistpidi see tulemusel siis on parem elamus ja prügikastid jäävad puutumata. Kas kas sina ise oled kokku arvutanud või kas keegi on kokku arvutanud kui mitu topsi, üks keskmine folgi külastaja nelja päeva jooksul lihtsalt ostab õlle või mahla, joob tühjaks ja viskab ära prügikasti? Noh, eks see kasutajate sõltub väga palju selles mõttes, et võib-olla on kodanikke, kes jõuab päeva jooksul võib-olla joogi või kaks ja on tublimaid, kes mõõdavad vahekorrast numbrites. Aga kui me vaatame nagu suurt pilti, siis kindlasti Viljandi folgi kogu serveerimist, arr küünib 200000 joogini ja see ilmselt teeb lauset tonnides plastikprügi või absoluutselt. Aga topsiring siis toimib, inimene tuleb siia, annab kaks eurot ja saab endale topsina, kirjeldame ka neid topse, mis siin laua peal on, mõned on lausa Viljandi folgi logodega ja, ja mõnedel on siin mingid mulle tundmatud loomakesed seepeale ka toimepõhimõte, milline toime põhimõte on, see, et kodanik saab, pandi vastu laenata, topsi rentida nagu kõrvas, kuulsite sõna ja nautida Viljandi folgi, kes seal jooke ühte samastuda ja pärast seda topsi tagastada. Ja meil on väike kogus ka Viljandi folgi logodega topse mis kodanikud võivad siis nagu meeniana kaasa osta ja samamoodi siin kohapeal tarvitada. Ja kolmandaks võib öelda kaanega topsid, mis lisaks siis külmade jookidele saab kasutada ka igapäevaselt kuumade jookide tarbimiseks. Kas ebamugav ei ole niimoodi rendinsid topsi ja neli päeva käin selle ühe sama topsiga ringi, ekese kaob mul ära, kusagil või mugavam on vastane, õlle joon tühjaks, viskan selle topsi ära ja paari tunni pärast võtan järgmisele, saan uue topsi ja põhimõtteliselt saksa topsi vahepeal tagastada ja võta võta uue topsi. Meil on sellised doosi pesurid, kus saab neid vahepeal loputada. Näita, kuidas see käib. Meil on siin pesur. Nii kuulame, vaatame topsipesule on siis surve all vesi, mille, mis, mis siis topsi peale vajutades tuleb välja. Tundub palju efektiivsem kui nõukogude ajal nõukogude ajal oli nendel kollastel gaseeritud veeautomaatidel tollesse pesusse ma küll ei uskunud, aga sellest vist võib uskuda jah, siin vesi tuleb välja õhusurvega 5,5 atmosfääri, ehk siis kui topsi peale hoia, siis see veesurve oleks alguses rohkem kui 10 meetri kõrgune. Aga mis võiks olla nende õllemüüjate huvi selles topsi ringluses osaleda, topsi tühi, ei maksa ju palju, mõni sent neile maksab see tops hakata selle topsiringlusega jantima. Ja ega topsiringluse eest peavad nemad ka jurist maksma. Tasuta neile neid topse ei, ei anna rendiks ja et siin ütles, et luule, see ei tule tuulest, et topsi pesu kahtlemata maksab ja topsi pesu maksab 10 senti pluss käibemaks ja aga õlle õllemüüjate huvi on see, et et kui Ta annab iga joogiga ühe uue ühekordse topsi, siis kodanik nagu eelnõu küsimus tarbibulla festivali jooksul nii-öelda kahekohalise arvu topse, siis ta rahaliselt tegelikult võidab nii-öelda serveerides pidevalt korduvat topsi. Punkt üks ja punkt kaks. Ei sa. Mitte tähele panna seda, et see tops on oluliselt kvaliteetsem käes hoida ja tarbida ja selles joomisnauding mis iganes jooki sealt juuakse, alkoholivaba või kasvõi veepuhast vett on oluliselt suurem. Ja, ja kolmandaks, kahtlemata on see enesetunne, mis tekib sellest teadmisest, et sa suudad nii-öelda vastutustundlikud ja keskkonnasäästlikult festivalil viibida, et sinu tõttu ei teki nii-öelda suurt hunnikut prügimäge. Ma vaatan topsiringluse telge, etajal inimesi huviti huvitanud inimesi ka tekkinud. Tere, viker raadio otse-eetris. Tülitan, miks teie olete huvitanud topsi ringlusest? Ja ma ei taha neid ühekordseid topse kasutada? Miks te ei taha neid ühekordseid topse kasvatada? Väga keskkonnaohtlikud. Kas te olete juba teadlik sellest, et topsiringlus käib seal mitmes aastalisse põlge? Folgil ma ei ole seda enne kasutanud, aga mõtle, kas tulite juhuslikult siia läksite praegu mööda või? Ei mingil mingil üritusel oli niimoodi, et tehti ainult selle topsiringi värki, siis see tundub selline lahe idee. Et nüüd ma lähen selle kaasa. Aitäh Aivo kanguse käest. Küsin edasi, et, et kas mägede häälel jah, oli, oli nii, et kogu festival siis töötas topsiringluse põhimõttel ja ükski õllemüüja seda ühekordselt kasutatavat topsi välja ei andnud, aga folgil see paraku nii ei ole. Millest sa siis kõik oleneb, et siin kogu kõikad õllemüüjad ei ole sellesse süsteemi kaasatud, et kui ma lähen sinna telki ja ostan ühe joogi endale mulle sealt kohe ei saa seda panditopsi rentida endale ja lisaks mägede lähedal mitmed festivalid, Intsikurmu, Ailonsound selle nädalavahetusel palaga saund toimub ainult topsiringi topsiga. Siin oli tõesti see, et koos Viljandi folgi ja toitlustajatega me tegime nii-öelda proovi-proovi ainult kultuuriliselt ultrahoovi, kus seal ainult topsiringitops ja ülejäänud festivalialal kodanikud saavad siit telgist topsi, kus nad saavad siis festivalile siis seda täita ja kahtlemata anname inimestele segadust tekitav. Aga see oli nii-öelda korraldajate otsus, et nad ei riski nii-öelda kogu kolki korraga seda üleminekut teha. Aga kas nendes telkides, kes annavad oma ühekordselt kasutatavaid topse, kas nemad topse ringi topsiga panevad jooke ja need, kes kõik kõik toitlustajad on korraldajaga kokku leppinud, et et kui klient soovib kodustada topsi, siis nad kahtlemata sinna serveerivad? Suund ongi selline, et, et Tallinna jäätmeeeskirjas vist on juba selline eesmärk seatud, et oli see aasta 2019 ristiretk kõik suured linna korraldatavad vabaõhuüritusele, seal ei tohigi enam ühekordseid topse müüjad välja anda, kas, kas Eesti on selleks valmis, kas topsiring on selleks valmis, kas Eestil suured joogimüüjad selleks valmis ja et täpsustada mitte linna poolt korraldatud üritatud vaid linna territooriumil korraldatulid tamisega linna territooriumist on mets, on ka laulupidu, laulupidu, lauluväljakul toimuvad kontserdid, mis linna sihtasutus, et seal alates esimesest jaanuarist 2019 peaks olema käibel kordadeks tops kas eesti toitlustuses toitlustada valmis, selleks? Ma arvan, et võib-olla kõik ei ole seda ja endale täielikult läbi mõelnud. Kahtlemata topsiring on seda projekti vedamas enda jaoks ja meie laovaru on täna 50000 topsi, et me ütleme, laulupidu ära ei kata. Pole probleemi, et me võime ka järgmiseks aastaks 150000 tekitada, et et saame, saame, saame ka laulupeo ära, katab, arvatasid, topside disain on ka olnud teie jaoks eraldi teema lausa ja et meie meie oma disain, meie, see on meie oma disaine ja ka materjal on eriline, et see materjal samaaegselt elastne ja seal on praegu siin painutatakse topsik kokku ja see ei lähe katki ja, ja siin ei teki murdemurdejooni. Ehk siis meie üldfilosoofia on see, et, et kordusestada toode peab olema kvaliteetsem kui ühekordne ja sellisel juhul mõtteviisi muutus võimalik ja sellest filosoofiast lähtuvalt me oleme topse disaininud. Me toodame Hiiumaal Eestis mitte import Hiinast ja täpselt samas filosoofiast lähtuvalt, kuna meil ka söögiriistad, mis on samuti nägusad, kvaliteetsed. Kas teil konkurente ka on või ei ole, et ainsad Eestis? On üksikuid festivali korraldajaid, kes kasutavad enda topse aga plastmassi puhul on hästi eripärane pesujärgne kuivatus, mis on oluliselt keerukam, näiteks kui portselanist ja ka teie ütlete, et teised teevad Kaavereeride paremini? Jah. No ütleme nii-öelda, me oleme sinna rohkem hingejõudu panustanud aega. Aitäh, Aivo kangus. Käisime siin topsiringi telgi ees, Viljandi pärimusmuusika festivali päris sissepääsu lähedal toiduala juures ja mina hakkan ka endale rentini endale siis topsi, et, et mitte neid ühekordseid plasttopse rohkem kasutada, aga Tarmo, annan nüüd sõnajärje sulle järgmine ansambel vist jääks meie välisstuudio juures juba valmis olema. Ja kui arp oli veelgi ees, siis meie oleme telgi sees. Meie telk asub pärimusmuusika aida taga ja meil on siin juba üles rivistunud start. Pappbänd, mille nimi on vulsse sissejuhatus, oli võib-olla piisavalt keeruline, et juhet sõlme ajada. Aga startup, bänd, Wulf mängib kõigepealt looja, siis uurime, et mis värk on. Nii, kolm, neli. Plaksutame plakateid on neli tükki lausa sama paljugi esinejaid, aitäh teile. Tore oli. Tulge nüüd palun sealt sealtpoolt siiapoole meie laua vastu, siis räägime natukene juttu, kui ka Teile esines, siis startup bänd nimega Wulf ja esinesid Hendrika, Christopher liine ja Merli. Meil on mikrofone kaks inimesi, neli, püüame hakkama saada. Oleme viskuja kasinusega harjunud ja rääkima hakkavad meil siis Hendrika ja Christopher, on see nii? Tere. Tere lähemale mikrofonile ja rääkige, palun oma vaade sellele bändi tegemisele ära sellele startup üritusele, mille peakorraldaja ülemjuhataja Merike paberit, siga, hakkame rääkima umbes viie minuti. Pandi mõte siis jah, et, et kuidas te kokku saite ja kuidas teil nii hästi läks, et lausa välja valiti. Tegemist on siis pärimuskeskusega startup projektiga ehk siis inimesed, kes tahtsid selles osaleda, saatsid oma taotlused ja selles pandi bänd kokku kindlasti soovijatest. Ja juhtus niimoodi, et me saime siis kokku ja hakkasime muusikat tegema enne tee 11 ei tundnud, aga siin kuidagi ühinesite, mina teadsin Hendrikat eelmisest etno laagrist, aga teisi bändiliikmed ei tundnud. Sa toetad, et oli ikka täpselt toetan, toetan. Kuulge, aga see kõlab ju täpselt nii nagu noh, et saada Viljandist Tallinnasse, siis jagatakse kuidagi neid autokohti läbi mingisuguse äppi, et, et mul on kaks kohta pakkuda, kes tahavad, need saavad tulla. Kas bändide puhul võiks ka nii olla, et vajame siin, ma ei tea kidramees, et kes, kes saadaval on. Eks ta nii tegelikult toimib ka vajadusel, kui tõesti kuskil kedagi ei ole, siis kuskilt ikka leiab, et Facebookis on ka gruppe selle jaoks, et leida kedagi oma bändi. Aga mu meelest hästi tore, et pärimusmuusika keskus seekord võttis kätte ja arvas, et on vaja mingit uut jõudu siia pärimusmuusikamaastikule ja siis tegi selleks selle projekti, et ääretult põnev. Töötab ta kohe ka reaalselt niimoodi, et selles formaadis, nagu ta praegu oli Eks inimesed ise panevad selle tööle, kuskilt hakkab ikka see lumepall veerema. Te olete laulupõhine bänd või see oli lihtsalt üks nendest lugudest, mille te välja valisite. Mõlemat pidi, et mina olen ainuke, kes bändi laule. Õnneks või kahjuks, aga, aga teised kõik laulavad ja meil on väga palju selliseid üheseid palasid. Aga ma ei tea, miks me isegi valisime selle loo lihtsalt. Ja see on meile meeldib, kui inimesed hakkavad bändi tegema, siis noh, nad on 11 varem näinud, on kuidagi mõttekaaslased ja teeme nagu seda, et teie saite natuke teistmoodi kokku, et kuidas teie hakkasite rääkima, teeks, teeks siis seda? Ja meie puhul, kes nii et kõigepealt tegelikult esimesel korral saime kokku ainult mina liine ja Merli Christopheri ei olnudki ja me arvasime, et võib-olla kõige paremini saaks aimu üksteisest sedakaudu, et kõik lasevad ühe loo, mis võib-olla kirjeldaks nende muusikamaitset kõige paremini. Ja minu puhul oli siis selleks looks näiteks SPL-i repertuaarist kivid. Ja kahjuks enam teisi väga täpselt ei mäleta, lihtsalt kindlad lood olid, aga kuidagi selgus, et meil on mingi ühine joon sellise Indi või siis roki sugemetega folgi suunas. Ja, ja sealt kuidagi hakkas, hakkas tekkima mingeid lugusid, mida me kõik teadsime ja mille põhjal me siis tahtsime võib-olla ise midagi sarnast kirjutada või teha. Kuidagi toimis. Aga kuidas see konkurss siis oli, tuli saata mingisugune demo või? Ausalt öelda ei, see ju väga lihtne siin keegi välja ei ole jäänud, lihtsalt oli avalduses. Te saate avaldus ja panna kirja, mis pilli sa mängid, umbes kui vana sa oled, mis sa varem teinud oled, mis projektides osalenud ja keegi välja jäänud, kõik osutusid valituks, sest et kõik, kes tahtsid, need, et saite bändi teha. Christopher, kas see on nüüd alles algus? Algab jah, see on alles algus ja loota ju võib, et siit tegelikult võib midagi väga huvitavat välja kasvada. Olete juba mõelnud ka folk läbi saab ja hakkab reaalne elu, et, et mis siis juhtub? Meil mingit väga detailselt plaan ei ole, aga, aga meil on ja peale selle esinemise siin folgil on meil veel mõned esinemised olemas ja mõned ideed ka. Et ei ole väga kogenud esinejaid, sest ei tea, et kui raadios on võimalik rääkida, kus esinetakse, siis tuleb niimoodi plaat peale panna ja rääkida kiirelt, kus, kus mäel, mis kontsert? Kõik selga, mis seal veel, nii palju, ma tean, et täna te astute siis üles rohelisel laval just ka kännad üks, 30 30 ja järgmine esinemine peale seda on homme kell üheksa, täpselt selsamal laval. Näe, tuleb küll külge, see on nagu bänditegemise aluseks, tuleb osata promoda ja aitäh teile, vahetame nüüd natukene esinejaid ka ja Merike paberid, kes on selle kõige tagatule rääkima. Tere, Merike. Tervist. Sina oled juba aastaid ka selle eesti etno kantseldaja olnud, et miks see kõik sulle nii tähtis. See on tähtis sellepärast, et noored on need, kes viivad asja edasi. Et kui need vanad, kes praegu pärimusmuusikat teevad, ykskord puhkama lähevad, siis, siis on vaja uusi peale ja sellepärast mul on, mul ongi tunne, et sinna tuleb investeerida. Sa oled ise kui pärimusmuusikalaagrites eesti etnodes olnud niisukese plikana pisikesena, et on see vai praegu sama, mis nii-öelda vanasti sinu vajal. Ja natuke kil, see ülesehitus on muutunud aastatega, aga see energia, mis seal tekib, on täpselt samasugune, et just nüüd täna lõppesid etno laager ära ja kõik täpipealt sama. Tarmo Noormaa ennist rääkisime ka seda pillimänguoskust, et ikkagi jube hästi mängivad tänapäeva noored pilli, et mängivad paremini kui 15 aastat kindlasti põhi on kõvem vä? Justkui kui võrrelda, nagu võib-olla neid vanuseid ja oskusi, siis see on kõvasti tõusnud. Miks ta niimoodi on läinud? Ma arvan lihtsalt, et pärimusmuusika on hästi palju pildis nüüd ka kui vanasti olles ja siis ongi isu seda teha ka rohkem hakatakse varem mängima kõiki neid erinevaid rahvapille. Ja üleüldse, mulle tundub, et muusika tegemine on vist kontserte toimub juba väga-väga palju rohkem ja see muusika tegemine on kuidagi populaarne inimeste seas. Ja jällegi, see on niisugune üldistamine, aga äkki sa oskad natukene ergas noor inimene? Pärimusmuusikani jõuab pigem tänu sellele, et tal on kuskil pill toanurgas, kellelegi oma ripakil ja hakkab ise proovima või ta läheb siis nagu tundi hakkab tundides käima. Ma arvan see pooleks, et juba siin startuppide pealtki vaadates oli väga palju neid, kes on sattunud etnosse või või näinud lihtsalt oma iidolit mängimas seda pilli ja võtnud eratunde ja oli ka neid, kes on täiesti isehakanud kodus nokitsenud, sest Youtube on ju tänapäeval õpetaja number kaks. Saate alguses intervjuus Mondo Trio koha kuulsime ühelt noormehelt lugu, kuidas ta nuttis pillipoes, kui, kuna tal lauset nii kole mandoliin, ta tahtis hoopis kitarri, aga näed, nüüd mängib mandoliini. Et ta on, kas lastele peab sundi ka noortele avaldama või, või sundet lähedki poodi ja mis siis, et laps nutab ostatale mandoliini. Nutad aga mängid? No ma ei ole selle poliitika esindaja ja ma arvan, et hea õpetaja suudab motiveerida kõiki, lihtsalt on vaja erinevaid lähenemiskülgi aga kindlasti on neid inimesi ka, kellele meeldib piits rohkem kui präänik. Ju klassikalise muusika puhul öeldakse, et see algus peab olema järjest nooremas eas, et kui sa lähed ikkagi seitsmeaastaselt muusikakooli, et ta, siis sa pead ikka juba päris kõva kärbes olema, et üldse pildile saada. Et kas pärimusmuusika, mis ju ka Eestis on läinud väga professionaalseks tema liigub ka kuidagi sinna suunda, et, et saada nagu kõvaks tegijaks. Sa pead alustama nelja-aastaselt. Ma arvan, et see ei teeks paha aga kindlasti on tänu sellele võimalik varem nii-öelda püünele pääseda. Et mida varem sa alustad, seda? Nunnununnumeeter on veel nagu ka olemas, et siis kõik saavad tunda ja. Ikka sihuke väike lapsgeenius, et ma mõtlengi, et vanasti võib-olla tuldi hiljem avalikkuse ette ka oma bändidega 20.-te ja peale seda siis nüüd on ju väga palju juba. Alaealisi bände keegis pressivad astuvad kannale nii-öelda. Merike räägime sinu enda tänavustest esinemistest ka minagi neile Niknes sansi esinemist, esimest korda olin šansi laivil. Ma sain vapustava elamuse plaadi pealt. See bänd ei ole mind niimoodi kõnetanud. Aga kui ma nägin seda live lavalt seda vapustavat šõumeest, kes on teil laulja, oks? Jah, jaa. Ta oli tal nagu valgustatud, kui ta tuli sealt ja ütles, et sa olid nagu Ian Anderson, sina siis tunnen seda ilmselt enne ka öeldud. Sina flirtima. See oli väga kihvt, aga, aga veel ma vaatan kavast, et on tuua paberit ja Dirmaste ja siis on veel üks täiesti uus bänd minu jaoks black preet kanmäed. Minuti jooksul, palun, mis Black Bread, kan, Mäedan. See on jah, minu uus bänd. Me oleme tegutsenud juba üle aasta, tegelikult aga hästi vaikselt modi kogunud ennast ja me teeme omaloomingulist muusikat ja oleme kõik väga erineva muusikalise taustaga, mistõttu on see muusikaga üks suur kompott ja tulimegi kokku tegelikult sellise mõttega, et me sea ühtegi piiri endale ei nagu riigipiiri ega žanri piiri ja me mängime siis tegelikult maailmamuusikat, mis tähendab seda, et omalooming mõjutustega üle terve maailma. Mul on tunne, et järgmisel aastal järgmisel folgil, järgmises folgi saates peame sellest bändist pikemalt rääkima, aga praegu jääb künnilõppu kõlama tuua paberit Dirmast, Torupillivalts ja isa luigelugu, ütle üks lause, palun saataks sellele. Ütlen saateks, et see torupillivalts on mängitud ühe naisviiuldaja poolt, mis oli vanasti väga haruldane asi. Juuli ott julge naine, kes võttis viiuli kätte meeste seas. Aitäh Merike, paberisse tulemast. Meie improviseeritud väli stuudiosse. Kuulame lugu, siis on eetris uudised ja peale uudiseid oleme taas eetris siit, Viljandist.