Vikerraadio. Just nimelt vikerraadio, mis siis veel? Me oleme jätkuvalt Viljandis, oleme Viljandi pärimusmuusika festivalil, meie punkt on aida otsas teel kaevumäele ja kirsimäele ning oleme teenistuses teie teenistuses kuni kella kuueni välja. Me jagunesid menüüd siin kahe koha vahel. Applex objektile. Kas Kultra hoovi, kus on minu isa, oli ausus ise kontsert, mina jäin siia, aga et meil on heaks kombeks ja kombeid tasub hoida edastada ka liiklusjuttu, siis õige pea seda ka teeme ja mitte õige pea, vaid kohe. Viljandis käib ka Eestimaa teedel ja tänavatel. Kuidas seal täna läinud on, seda teab kõige paremini mõista kivil lubane. Tere. Tere. Ju on juhtunud kaks õnnetust, kus inimesed viga said ja kokku on siis viis inimest vigastada saanud. Esimene õnnetustest juhtus kella 10 55 paiku Tallinnas. Pärnu maanteel Magdaleena haigla juures põrkasid kokku sõiduautod Ford Hyundai. Kokkupõrkes sai kokku vigastada neli inimest, sealhulgas neljakuune, laps ja kõik kannatanud toimetati haiglasse. Ja kella 11 40 paiku juhtus õnnetus. Harjumaal Tallinna-Tartu maantee 29. kilomeetril sõitis joobekahtlusega 31 aastane mees sõiduautoga Toyota tagant otsa haagisega veoautole DAF. Toyota juht sai viga ja toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Rohkem praegu õnnetustest teateid ei ole. Natukene õigemini ei olegi nii väga natukene päris palju on informatsiooni liikluspiirangutest ka ja esmalt siis folgipealinn. Viljandisse sõitjatel tuleb arvestada, et Pärnu poolt tulles jääb teele Tartu Viljandi Kilingi-Nõmme maantee remondis olev teelõik kilomeetritel 93 kuni 101. Tallinnast tulles võib veidi aega võtta Tartu maantee remondis oleva lõigu läbimine kilomeetritel 77 kuni 81 ning Mustla poolt tulles käivad teetööd Viljandi-Rõngu teel Viljandi linna piirist kuni seitsmenda kilomeetrini. Aga kõikeedevi Viljandisse, mujalt ka Harjumaal Hüüru Alliku Saue maanteel on seoses raudteeületuskoha ehitustöödega täna kuni kella üheksani õhtul liiklusele suletud suure väljatee ülesõidukoht. Ümbersõit on koiduküla kaudu, teekond pikeneb 13 kilomeetrit. Jõgevamaal on aga seoses rahvusvahelise mootorratturite kokkutulekuga Jõgevatreff kuni pühapäeva keskpäevani suletud Kuremaa-Soomevere maantee kuremaal ja ümbersõit on seal tähistatud kohalike teede kaudu ning mõned teated homse kohta. Ka Põlvamaal on homme päeval kella kahest kuni poole kolmeni lühiajalisi liiklustakistusi voore küla puskari teel maanteemuuseumi juures. Liiklust reguleeritakse ja ooteaeg on kuni viis minutit ning Tartumaal on homme kaks triatloni Elva triatlon, mis toob endaga piiranguid kella 12-st kuni kella viieni õhtul Elva-Rannu maanteel ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee 162. ja 163. kilomeetril ning Luunja triatlon mille tõttu on piiranguid kella poole kuni kolmeni päeval võimatu Luunja maanteel ja Lohtma kabina Vanamõisa maanteel. Liiklust aitavat sujuvamaks muuta reguleerijad ja võistlejate tagasipöörde kohal võib olla lühiajalisi seisakuid. Piiranguid mujalgi, täpsemalt sabasata portaalis DVD ja alati võib abi ja nõu küsida ka maanteeinfokeskuselt lühinumbril 15 10. Minu poolt kõik kena päeva jätku ja ikka ohutut liiklemist. Aitäh Villu Vanele ja meie läheme nüüd siit oma folgiprogrammiga edasi kuulame ühte kindlasti viimaste aastate lemmikutest Curly Strings on, ma arvan, kõikide Eesti inimeste südamesse läinud nüüd juba mitte ainult laurudega kaugel külas ja maailm heliseb, mida siis viimast sai kuulda ka laulupeole esituses, aga ka neil on uus plaat välja tulnud ja kuuleme siis Köörlist ringsi, siis hakkame tasapisi juba kiikama ja kõrvu pöörama. Sinna punkti poole, kuhu varsti on jõudnud meil korrespondent Arp Müller. Head vikerraadio kuulajad, ma olen oma mikrofoniga jõudnud Viljandi Kultra hoovi, siin on, ma arvan, sadu inimesi sellepärast, et käib ansambli minu isa oli ausus ise, kontsert. Gaute Kivistik ja Margo miton praegu laval siin laval on, on veel ohtralt külalisi, Ando Kiviberg suure kontrabassiga ja veel teisigi moose kante. Ma kindlasti üritan Nendega õige pea rääkida, sellepärast et et ansambel minu isa oli, ausus ise on on üks Viljandi pärimusmuusika festivali tunnusartistidest. Nendega tasub kindlasti juttu teha, et kas üldse nemad olid ka üheks algpõhjuseks, miks ja just sellisena see festival tekkis. Kuulame hetke, mis siin laval praegu toimub. Ja see on sest iga tunneb Alumani. Vane. Rääkis. A V8 momente. Niimoodi musitseerivad sees otse Viljandi pärimusmuusika festivalil ultrahoovis ehk siis kultuurimaja hoovis ansambel. Minu isa oli haudu vise ansambliga alleaa, aga paneme tema Celigonservil ühe loo ansamblit. Minu isa oli ausus ise ja ja seejärel vaatame, kas mul õnnestub ka juttu rääkida ja veidi möödunud aegu meenutada ansambli liikmetega. Täiuslikkuseni liidud ka laami Kellina see meil on omi ja endal olema ja. Keedan poolega ja maid muuturi. Siis käivitub mootor, nina oma suu ja alla. Vaheli välja paneb selja peale käe. Toimeliigi lauale ja tal ei tulnud sest mees on Ees ka püüdisega Yahovi kuu toimeligi lauale ei tulnud. Täiuslikkuseni viidud valame teistele kalameestele kallal ristusid. Ustava tegime ja seda jäiduja. Kuid võrgutsun. Täiuslikkuseni viidud laame teiste kalameeste instituudid. Kus ta tegi, seda meie ei tea. Kas te teate, mis meil laua peal on? See ju täiuslikkuseni viidud kala Me, kui ta oli ära käinud pordis, elas edasi. Töö lasteaiapeol, mis meil laua peal, nii see ju täiuslikkuseni viidud kalal. Kui ta oli käinud. Seda. Täiuslikkuseni viidud, avame, kell on HP oli paati, nojaa, põrkerdal polnud vaja vaid mootoreid. Vikerraadio. Ma olen mikrofoniga Viljandi kultuurimaja hoovis, kus endiselt on lõppemas, minu isa oli ausus ise, kontserte ei taha sugugi lõppeda, sellepärast et nagu folgi kontsertidel Saveli meeleolul eufooriline tähistati ka folgipealiku Ando Kivibergile sünnipäeva 40 kaheksandat sünnipäeva. Ando tuli just ka lava pealt maha, minu isa oli ausus ise kontserdilaval kõigepealt, palju õnne. Sul oli 48. sünnipäev. Ja visati mitu korda. Mulle tundus, et 20 vool, miks nii pooleli jäi, huvitav jah, pärast Debelakiga? Eks hea kaaslase talle ka juba neil on üksjagu juba Doriale, võib-olla seal selja tule enam needa. Minul on teine vestluskaaslane veel siin Ülle Ots, keda võib-olla inimesed, raadiokuulajad varasemast tunnevad, Ülle Jantson, nina. Teie olete mõlemad selle Viljandi folgi alguse juures olnud ja olete olnud ka ansambel Me alleaa alguse juures ja, ja kuivõrd on 25. festival, siis on paslik ikkagi natukene sellest ajaloost rääkida mõne lausega, niivõrd kui see sellises eufoorilises kontserdi lõpumeeleolus võimalik on. Kirjeldage palun seda olustiku, mis aastal 1989 siin Viljandis valitses, mis, mis tõi teid siia kokku? Kuidas võrsus sellest ansambel alleaa ja millest kasvas aastaks 1993 esimene Viljandi pärimusmuusika festival, kas alustab Ando või üle? Mina tulin 89 õpilasi ja tegelikult koorijuhtimist, aga kuna koorijuhtidel oli ka kohustuslik kapellis mängimine finantsseal rahvamuusikutega kokku saime ja see hakkas nii hullumoodi meeldima ja ja nii ta oli, nii sai minust ka rahvamuusik, lõpuks alguses taheti teha selliseid, kuidas öelda nõukogude aegseid kultuurimaja kabeli juhatajaid, jah, kapellimandajat rahvamuusikaorkestri, aga see muutus kiiresti, kuna oli juba teada, et kultuurikolledži muuta selle rakenduslikuks kõrgkooliks, et siis hakkasid hästi kiired muudatused. Ando, kuidas need ajad muutuma hakkasid? No muidugi, enne kui ma sellele küsimusele vastan nutele Ülle kohtute üle oli toonane, nii tubli ta tegelikult lõpetas kaks eriala ühe korraga, et ta nii koorijuht kui rahvamuusikat, mina. Ma ei tea Viljandi kultuuriakadeemia ajaloost ühtegi teist, kes oleks kaks õppekava ühe korraga suutnud lõpetada, et see tõesti nii. Aga, aga miks muutuma hakkas, et ajad ja muutused, et kuidagi selline nõukogude aegne üllatus talla ühiskonnakorraldus hakkas asendama ikkagi alt üles sellise, sellise vaba ühiskonnale omase eluga. Ja, ja noh, tol ajal oli Eesti jaoks kõik kuulsused vabaks saamisega, et et hästi palju püüdsime eeskuju võtta oma lähinaabritelt, et, et meile tohutult vedas, et meie erialajuhendaja Ene Lukka suutis tuua meile õpetajaks Anneli Kont, Rahtolata sisuliselt Anneli Kont, kes toona, kes magistrantuuris Sibeliuse akadeemias, Rasmus Karjalas erialal. Ja, ja tema omakorda jällegi preemiale Soomest võrratuid, õpetajaid täiesti ikkagi geniaalseid õpetajaid Soome parimaid, et kellest paljud on ka täna veel absoluutselt soome muusika tipus. Ja, ja see oli tohutult innustav. Jaa, jaa. Ja Ene jällegi kursuse juhendajana eriala juhendajana, suts meid kohe korraldada igale poole muidugi raadio- ja telesaadetesse ja, ja meil on mingisugused ringreise üle terve terve Eestimaa ertskoolides ja käisime siis enda vaimustust noorte inimestega jagamas. Aga ma arvan, et kõige suurem ikkagi pauk tuli meile sellega seoses. Et Ants Johanson, kui ta meie esinemist niimoodi pooljuhuslikult ester Tagema sattus kursus ansambli esinemist siis selle alla esinemises siis tegi ettepaneku, et meid tuleks saata Rootsi 91. aastal Faloni folkmassic festivali raames toimuva Rootsi etno laagri etnolaagrisse siis nii-öelda Eesti Eestit esindama. Ja tegelikult sealt algas kõik pihta, sealt saime oma esimesed võimsad, väga võimsalt. Et sellised maailma kuidas öelda maailma muutvad ilmutused, et et kuidas seda kui vabas ühiskonnas, millist rolli vabas ühiskonnas normaalses ühiskonnas võiks kanda ja kuidas see üldse käib, et sinnamaani on juba selline tunne, et noh, et kõike õpitakse muusikat on sellepärast et esinema saaks, et laua peale ja kummardama ja ilus ma tea, riietus selga ja pärast kardinad ette ja nii edasi seal mängiti muusikat. Sellepärast, et selle muusika kaudu suhelda üksteisega ja toimis hästi palju selliseid spontaanseid musitseeris täiesti omavahel, võib-olla võõrad inimesed said kokku, hakkasid siis üksteise lugusid kas üksteiselt õppima, neid mängima, juba edasi organiseerima teist kolmandat häält hoopis hoopis teistsugune käsitlus, kuni kui see, millega me oleme sinnamaani harjunud, solvunud, aga kuidas esimene folgifestival sündis? Esimene ei kandnudki nime polk, selle nimi oli päri musa vist ja üldse oli maikuus. Ülle, kuidas sina seda mäletad? Mina mäletan, see tähendab, needsamad etnolaagreid, kus me käisime, et need olidki selle põhjuseks, et Eestis peab ka midagi sellist teha ja sedasi tuleb ka Eestis rahvamuusikat mängida ja seda näidata ka inimestele publikule. Et jah, see oli hoopis teistmoodi, ta jahmatas kindlasti neid kapelli muusikamängijaid. Kas 90.-te alguses, vahepeal oli hirm või oht ka, et, et olid üks, kaks, kolm festivali, aga, aga enam ei jõua, et lõpeb ära, alguses oli see kõik puhtalt õhinapõhine kogusite eraannet, tõsi mingisugust nii-öelda institutsiooni, MTÜ asutust, kes festivali korraldaks, ei olnud riigi tuge, te ei saanud kas oli ka võimalik, et võib-olla oleks 95. või neljandal toimunud festival oleks ka viimaseks jäänud? Ma ei usu, Stonalise see, see õhinal ikkagi nii nii suur, aga noh, iga pikk tee, eks ole, ju teavad, kellel on pikem kogemus, kes teab, kes on pidanud midagi pikema aja jooksul tegema, siis siis ikka tuleb ette tagasi ja ja võib-olla ka selliseid katsumusi panevad ka kõige tugevama tahte proovile, aga kuidagi ühiselt suutsime nendest rasketest kohtadest üle saada kirjeldamata katsumuste seika, eye sind esitleti folgilugude raamatut, kus inimesed jagasid oma mälestusi ja enamasti rõõmsaid ja toredaid mälestusi, aga konsulteeri selle raske katsumus ka meeles, mida võiks kuulajatega jagada 90.-test? Jah, et ega midagi pole salata, kõige raskemad küsimused on ikkagi alati seotud eelarvega, kuidas omadega välja tulla ja ei ole ju saladus, et et päris mõned festivalid ikka jäid miinusesse ja 97. aastal oli, oli see, oli see valu valus miinus ikkagi päris päris sügav, et ja, ja selle klattimiseks läks kokku lõpuks ikkagi mingisugune, ma arvan, kaks pool aastat sellest august välja tulla, aga me tulime. Ja meid usaldati, et, et, et võlausaldajad, eks ole, kes mõned pildid, mõned pildid oma oma oma raha päris pikka ootama pikalt ootama olid, olid ikkagi õnneks kannatlikud, saime kokkuleppele ja me jäänuda lõpuks Valga, me saame kõik klaariks ja ja, ja loomulikult selline olukord tekib, stress tekitab stressi, et kui sul on maksmata arved kuskil Disto tulede, mõned võivad päris krõbedad olla, et et ma arvan, et iga inimene saab sellest aru, aga aga nagu ma ütlesin, et niisugune ühine kuidagi kokkuhoidev hoiak ja selline kindel meel kuidagi õnnestus, see aitas välja tulla nendest asjadest. Ma just vaatasin folgi vanal kodulehel. Aastal 97 päevapilet maksis, on sul meeles? 97 päevapiletit, ei mäleta, aga ma mäletan, 93. aasta festivali piletid maksid neli krooni. 97. aastapäevapilet maksis 100 krooni, praegu 6,4 eurot. Tundub, ei midagi, aga kosmiline. Aga mis aastal ja miks te õlletalongide jagamisel artistidele lõpetasite? See on hea küsimus, et eile eile, eilsel eilsel folgilugude raamatu esitlusel Se fakte tõusis esile, et keegi keegi meenutas, kuidas ta vahetas neli õlletalongikasseti vastu resto? Ei, mida, ei mäleta, seda ei mäleta ja kogu lugu. Siit edasi te lähete kaevumäele, kus siis algab tänavuse juubeli folgi erikontsert pealkirjaga alguses oli alleaa, mis seal juhtuma hakkab, kohe-kohe hakkad sinnapoole suunduma sinna jooksma ja tõenäoliselt mu kamraadid on kirsimäe lava tagataks, leidis juba suhteliselt murelikud, et et ma tahaksin. Noh, mis seal ikka on, seal on siis kultuuriakadeemia rahvamuusika ja pärimusmuusika eriala tudengite ja juhendajate poolt eelkõige siis Kätlin Mägi juhendamisel kokku pandud selline põimik läbi selle erialaajaloo olulisematest koosseisudest või nende nende lugudest. Et see 25 aastat läbimõtlemises pärimusmuusika ja nende esindajate joonistaks hästi välja talle Aastconi siis tänapäeval ma tea, Trad, Attack ideni välja, et jah, selline tore asi. Küsin Ülle otsa käest, kui palju Ando Kiviberg 25 aastaga festivali korraldades muutunud on? Anda on muutunud rahulikumaks kordades kordades rahulikumaks. Et on olnud ärevaid ja närvilisi hetki, aga, aga alati festival peale hakkab, siis on päike paistab ja kõik on korras, aga see eelnev korraldus, korraldus korraldas hetk, et need on olnud suhteliselt pingelised, ütlevad paides. Kõik on olnud, aga me oleme päris palju soola koos ära söönud ja üksteise peale solvunud, lõppenud, jälle tülitanud, jälle leppinud ja kõik on juhtunud, aga siiamaani me oleme sõbraks, hoiame 11, et on väga tore. Kuidas festivalil läheb, näeme ka kolmekümnendat 40.-te viiekümnendad. Kui taevas tahab. Meie oleme valmis, igatahes. Aitäh minu mikrofoni ees, olid Ando Kiviberg, Ülle Ots, kuulajatele selgitataks sillaots. Varem on võib-olla teie ees käinud imega Ülle Jantson ja tuntud ansamblites selle selle nime alt aga alles abiellus. Palju õnne selle puhul ka Andraga veel kord, palju õnne ja ma vaatan Gaute Kivistik poole ja väga igatsema pilguga. Tere, Gaute Kivistik, tere. Tere. Vikerraadio otse-eetris. Väga tore tervitus vikerraadiokuulajatele ja praegu on, tõmbasin selja ära, Ando tõstmisega, aga aga mingil moel vigastada saan ma iga folk, et selles ei ole hullu. Too mõni näide vigastustest folgelt, mis nüüd hakkan oma hädadest rääkima, siin nüüd vanasti oli iga, iga folgi lõpus ikkagi oli nädal aega keegi midagi rääkida. Hääl oli ära, lihased olid valusad, näe, üks inimene näitab seal, mis tal on. Ja nendega tuli tavaliselt tülisid ei olnud, aga väga sõbralikult on. Nüüd ma lähen küll tuntud käia vist päris mitu hulki parimaid ära, et mul on küll praegu kadunud. On kuulda küll, et hääl on natukene kadunud. Aga kas sa mäletad oma esimest folki ka aastast 1993 ka, kas ma mäletan 90 kolmandat folki esimest? Jaa, mäletan. Ma ei mäleta, kui, mille pärast Ando meid kutsus sinna, aga meil oli jah oma konkreetne ülesanne ja see oli hästi rahulik, nelja-viie tunnine ju. Ja muretseme iga ansambli vahele ühe laulu teha. Lugesin kokku napilt, oligi täpselt nii palju lugusid. Ühedest tegime veel juurde. Et saaks kuidagi kuidagi nagu hakkama, et esimesest folgist on ka suurepärased mälestused ja ma arvasin, et seda ei tule rohkem kunagi enam. Aga, aga minul on folgi, eksid, Viljandi telekonkureerivaid intervjueeritavad see olek ja Viljandi. Aga ma siiski jätkaksin Gautega selle intervjuu tegemist. Et kui sa vaatasid seda publikut täna siin, kui palju inimestest olid samad, kes aastal 93, neli, kuus või umbes kuus oli, mulle tundus küll suuremat osa inimesi ei olnudki olemas veel, aga aastal 97, näiteks 20 aastat, aga seda ei kontrollinud, nii palju ma ei viitsinud teha, aga kõik inimesed olid kusagilt teada saanud ikkagi meie tegemistest ja seepärast oli publikurohkearvuline reedese päeva kohta ikkagi väga suur, sellepärast et põhiline osa inimesi ju ikkagi suudab ennast sisse ju järve. Puhja präänik laupäevaks alles kohale tulla. 10.-test meenutatakse ikka aegu, kui käis prügikasti ralli Gaute ja Miki vastavastatud või vastu Eesti vabariiki maale toodud plastmassprügikastid, võtsite takso nad asutusele. Siin Viljandi pärimusmuusika ka väga vähe teenisime. Aga teenisime palju tähelepanu, aga, aga selle ära just mingil hetkel olid jalad väsinud ja ja oli inimesi, kes tegelikult tahtsid nagu teenida. Ja ma ei tea, kuidas me selle leidsime, aga prügiga rattad all ja inimesi oli, kes meid hea meelega lükkasid mingisuguse kindla tasu eest. Ja ühest punktist teise. Me liikusime päris mitmel korral, meitsis, lükkasin, Mei maksid selle eest raha, meie maksime neile, kus raha said. Ei vea kusagil solina. Eks meiega kellelegi praegu on näha, siin anname kuulajatele seda pilti, loba tuuakse ja käimla, mis oli paigaldatud kuivkäimla, aga see oli paigaldatud meie jaoks sinna. Sest aeg on juba selline, et seda tuli poolteist tundi kontserti, milleks kolmel korral tarvis. Tule mõlemast käimla koha peal tulemeest ära. Siin eile esitleti ka folgi mälestusteraamatut. Ma ei tea, kas teiega sinna midagi ütlesite või kirjutasite, aga ma küsin igatahes, mis sellest 25 25-st aastast Gaute ja Miki teile on kõige eredam mälestus võib-olla mida raadiokuulajatega jagada. Ja üks eredam muidugi on seesama, esimene võib-olla see nagu mõlgub tänasel päeval lihtsalt rohkem meeles, et 25 aastat tagasi toimuski esimene folk, millest, millest, millest nagu ei osanud unistada, et sellest saab nii pikaajaline folk. Ma arvan, et esimene võib-olla oligi see, et meil tegelikult nagu ei olnud midagi ja siis sellest sündis midagi. Ja, ja noh, tegelikult neid eredamaid hetki siin võiks muljetada päris pikalt, et võiks eraldi raamatu tegelikult teha folgilood läbi aegade, et et ikkagi on ikkagi on see, et kuidas publik nagu meid soosib, et mis asi on siin peidus, võib-olla see, aga mis te ise arvate, miks inimesed tulevad teid jälle vaatama peaaegu igal aastal lood on enam-vähem samad. On üks ettevõtmine, millest ma tahtsin pajatada, oli see, kui me hakkasime müügiga, üks hetk. Selle vana kolledzi juurest hakkasin tagumiku peal kõndima, ühikasse. Mõtlesin oma kodus oma pinnal, umbes kilomeeter on kindlasti väga raske, tõus on ka läbi marjaaedade ja siis me kõndisime seda. Me hakkasime õhtul ikka minema ühe paiku ja hommikusöögiga lisaks jõudsime kohale, vanamemmed olid tulnud, vaata, kui sa lähed raskest mäest üles, tikripõõsaste vahelt, ainult tagumiku kannikate kõnnid elada sirutatud, üles tõstetud ja kui sa kõnnid sealt proovitsevat niimoodi edasi liikudes vanamemmedel kohvitassid ja tulid rõdudele ja akende peale meile kaasa elama. Peaaegu Mik jõudis üles, aga siis ta jälle veeres sealt alla tagasi ja see oli tohutu heitlus. Aga kuidas see ikkagi tõesti, et, et ma tõesti ei tea, mis asi see on. Publik ikkagi tuleb, et ma ei uskunud ära, et tõesti nii palju, sellepärast et neli kontserti ühel samal ajal Silver Sepp, väga hea muusik, rüütan Sammelseljaroose ja kes seal kõik esinesid, samal ajal ja vaatad, et ikkagi on publik saalis. Siis kui ma ei oskagi öelda, mis, mis seal siis on. No mina ootasin, publikut tuleb, ma olin palju pingutanud ja ma mõtlesin, et sa saad ikkagi tasutud. Mõnes mõttes on see palk küll igaks igaks korraks pead mingiks hetkeks ennast kokku võtma ja midagi nagu uute ikkagi pakuvad. Et neid ka täna oli üks vähemalt üks uus lugu ja no eks situatsiooni asju tuleb ka ju lava pealt kui ka publiku seest juba midagi toimub. Aga üks aasta oli näiteks see, et, et keegi istus Puu otsas ja siis aasta pärast seda puud enam ei olnud ja siis me saimegi selle nalja teha, et inimene istuski puumaa sisse. Keda te ise lähete täna või homme-ülehomme kuulama? Tänasel päeval oleks mitu jälle. Näiteks me minu üks suur lemmik on puuluup mis kell 10 õhtul täna ja muidugi vennad Johanson, et, et ka kell 10 ikka päris keeruline, et noh, see on see, mis, mida ma nagu ootan, kuidagi tahaks mõlemal kontserdil korraga olla. Nii tore, et mul hea küll kaude ikka küsin sama küsimuse sinu käest, kaera, keda sina tahad vaadata, kuulata folgil veel noomiki rääkis siin juba ära ja kahe peale mic üks aju, et rohkem ei oska arvata, et mul on tunne, et ma olen vastanud sellele küsimusele, tänan otse Viljandi kultuurihoovi lava kõrval peale minu isa oli ausus ise, kontserti oli minu mikrofoni ees, Gaute Kivistik ja Margo mitte. Aga mul on nüüd üks jutt meie headele kaastöötajatele helipuldis. Palun välja otsida üks lugu, Fernando Sternil polgi plaadi pealt ja kuulame muusikat Fernando Sternilt ehk siis Nanosternilt, nagu on tema tema esitaja nimi ja peale seda pakkuma kuulata ka intervjuud, mille ma salvestasin tänapäeva esimeses pooles temaga hotellitoas. Nõnus Stern on 32 aastane Tšiilid Ruba tuura, keda on nimetatud ka Tšiilis oma põlvkonna hääleks. Kui folgi programmipealik Tarmo Noormaa terniga esmakordselt 10 aastat tagasi Sloveenias ühes etnolaagris kohtus siis elas Stern veel täiesti tundmatu rändmuusiku elu. Tarmo Noormaa kutsus ta 2007. aasta Viljandi folgil esinema ja siis folgil osutus Stern ka enesele ootamatult väga suureks publiku lemmikuks. Ja kui toona ei teadnud Kodumaal Tšiilis veel eriti keegi, siis tänaseks on Sternist ka kodumaal Tšiilis saanud tõeline superstaar. Folgivaldkonnas. Kohtusin Sterniga täna hommikul Viljandi hotelli vestibüülis kus ta puhkas väljani eileõhtusest, ägedast kontserdist, lossimägedes kui ka Lõuna-Ameerikast siia reisimise väsimusest. Kuulame seda intervjuud. Stern. Ikka ja jälle folgile tagasi, siis vastas ta, et kutsutakse ju. Ja ta on alati väga rõõmus, kui teda just Eestisse kutsutakse. Eesti on küll jah, kodust nii kaugele. Bändikaaslased bassimängija heitiski eilse eduka kontserdi järel naljatades ette, et ehk peaks kaaluma saada kuulsaks kusagil veidi lähemal kui Eestis ringpidiselt jätkates, ütles Stern. Need Eesti on ta karjääris väga olulisel kohal. Ta meenutas, et see oli 10 aastat tagasi just siin. Ja just siin tekkis tal ka Eestiga väga emotsionaalne side. Sõbrad, palju muusikalisi kontakte. Aitäh, ja palju ideid said just siit alguse. Ta ütles, et naasen Eestisse alati avali südamega pruudiks. Su võlgam muidu. Niisugust asja Viljandi folgifestival 10 aastat tagasi 2007 oli Fernando Sterni jaoks esimene suur sooloesinemine tõesti suurelt lavalt. Ta oli varem küll mänginud tõesti tuntud bändidega rännanud ringi, aga just see viljandi sooloesinemine 10 aasta eest avastalle. Playing of Travel, suitsud magi Darfuri Snanud vähemalt 10 aasta eest teadsid Nomas Sterni Tšiilis vähesed. Vastates küsimusele, kuidas siis ikkagi sai temast äkki ka kodus Tšiilis folgi superstaar, ütles ta, et selle taga on palju raskem. Ta alustas väikestes baarides suuremates paikades, seejärel juba teatrites ja lõpuks suurtel festivalidel. On olnud intensiivne aeg, kus palju inspiratsiooni on pakkunud ka varasema generatsiooni muusikud, kellega sai koos mängitud lugusid kirjutatud, kogemusi omandatud ja tänu kellele tunneb ta Plistelmi little bit out your showl. Ja i Lilline inverissasid kontekst, vingude Gransanof iilseid, austria küsisin Canon Sterni sotsiaalse tausta kohta. Tema vanemad on juudi pagulased, kes põgenesid natside eest Saksamaalt, Austriast ja Ungarist, anda see järele ka võitlesid Pinocheti režiimiga Tšiilis. Nano kinnitas, et loomulikult see kõik on teda ka kui muusikud vorminud pannud teda kui muusikut kasutama loomingut ühiskonda mõjutava instrumendina. Muusika on talle vahend öelda välja olulisi asju. Seispetsipli One Thing vad pingver world. Kui ma küsisin, mis on Hanno Sterni lugude peamine sotsiaalne sõnum, siis oli ta raskustes ühte eraldi välja tuua kuid üldistas, et me elame maailmas, milles on aina rohkem teisi killustunud alternatiivseid maailmas eksind ja ta ei pea silmas ainult Donald Trumpi. Sama kehtib ka Euroopa ja Tšiili kohta. Alternatiivse muusikakultuuri vastu kultuuriülesanne ongi tema sõnul üritada ehitada maailmade vahele. Ikkagi sildasid puudutagu see migratsiooniteemasid ühiskonna valmisolekut endast erinevaid aktsepteerida. Või siis meie ühiskonnas leviva ebaõiglusele osutamist. Forward moving saidil tõusudeks, settingud IFRS. Mille peale Sternaga inimmõtleb? Ta mõtleb sellele, et ühiskonnas on puudu tervest mõistusest. Meie institutsioonide usaldusväärsus on kadunud olid ja mitte ainult poliitiliste või majanduslike institutsioonide usaldusväärsus peab silmas ka abstraktsemaid kategooriaid, nagu rahvuslik identiteet, mis kannatab korruptsiooni, rahajanu ja ahnuse tõttu ning meie põlvkonna ülesanne on uuesti üles ehitada abstraktsed kategooriad. Mõtlen sellele, kuna kirjutan just Täitsa Estonia. Pead nosternil on karisma, mis paneb publiku tema ütlemise peale hüppama, kükitama, laulma, plaksutama, mida iganes. Tahtsin teada, kuidas ta seda teeb. Ja ega ta hästi vastata osanudki, ütles, et see on ka tema enda jaoks naljakas ja arusaamatu. Bändiliikmetele tundus, et just Eesti publik on eriti distsiplineeritud. Kuigi jah, tegelikult pilt kontsertitel on samasugune igal pool. Ilmselt on asi selles, et ta teeb asja kirega, annab endast laval 100 protsenti küsimus energia resonantsis. Kui üks hakkab teist kõvasti resoneerima, resoneerivad, teised kõrval ja nii edasi. Soithingisse maduskuv. Võrdsultovi expect from your Kontsert kaebume heerin Viljandi Moro. Hollandi Stalingrad Schulas mängus absoluutlife laupäeval kaevumäel ees ootavast kontserdist rääkides kiitis Stern esmalt eilset show'd lossimägedes, mis oli äärest ääreni rahvast täis. Laupäeval mängib ta suuresti sama kava aga ootab, et inimesi tuleb veelgi enam. Eelmisest Viljandis käimise korrast on Stern välja andnud neli uut albumit, seega on tal publikule pakkuda palju uut materjali. Samuti lubab ta üllatada Eesti inimesi ka mõnede eesti pärimusmuusikat tõlgendustega. Igatahes Tšiili folgistaar Nana Stern lubab palju energiat, laulu ja tantsu. See oli Viljandi pärimusmuusika festivali üks püsiesinejaid, koor, pliisi. Neid saab kuulata jälle homme kell 18 Pauluse kirikus. Aga meie vikerraadio kahetunnine sissevaade neljapäevasesse, Viljandi pärimusfestivali hakkab praegu lõppema. Kui me alustasime sombuse ilmaga ja inimestega, kes kõndisid mööda mõned veel vihmakeebid üll, siis nüüd paistab päike ja on jälle täitsa mõnus, soe või isegi palav. Jah, eks ilmamuutus tuleneb suuresti meie säravast ja mitmekesisest raadiosaatest. Mis siin ilma ilusaks kindlasti tegi. Me oleme kuulamise eest tänulikud, aga noh, räägime siis seda, mis meil plaanis on just siin kontserdite teemal ja teadupärast olen selline väiksemate kohtade fänn, mina kindlasti lähen. Nii täna kui homme lähen kell null null null null siiasamma aita, kus on tantsumaja ehk siis kus tantsida takse elavate pillimeeste, pillimeeste, elava muusika saatel tantsitakse pärimustantse hästi selline mediteeriv ja tore tore tegevus ja siis mina tahaks minna kindlasti homme kuulama duo Malva ja priks, ehk siis Kristjan priks ja Kulno Malva mängivad oma oma muusikat, et neid siis minu kiiksud ja mõnele kirikukontserdile loodan kah saada. Mina oma kiiksu juba saate esimeses pooles ütlesin ära, see on siis Iisraelist pärit tütarlaste ansambel A kes siis laulab hoopis araabia keelest. Tegemist on Jeemenist pärit juhtidega, kes räägivadki laulavadki araabia keeles. Homme õhtul kell 10 kirsimäel, aga praegu ma näen, inimesed juba suunduvad suurte hulkadena kaevu vabadust kirsimäe suunas. Sellepärast et kolme minuti pärast kell 18 algab seal kontsertkava alguses oli alleaa, mis siis. Muusikalises muusikalise etenduse vormis räägib pärimusmuusika festivali ültse Viljandi folgi ja pärimusmuusika Eesti, Eesti pärimusmuusika arengujuurtest. Aga tänavaid kuulasite saadet tegid siit Viljandist Tarmo Tiisler, Arp Müller. Väga oluline panus on ka tehnilise poole töötajatel. Helirežiid siit Tallinnast siit Viljandist tegi Taavi otsus Tallinnas. Puldi taga oli Marika Leetme ja tehnika eest Viljandis hoolitses Virgo Mae. Aitäh. Tulge teiega folkile, kui saate saate lõppu veel jõuame kuulata pool lugu ansamblilt. Ottawa joon.