Ei saada üks tüdruk päris üksinda. Sügislilleke käes näendaal juuksekiharad. Aitäh ilusa loo eest. Loo teema siis esimene september ehk siis päev, mis on nüüd kätte jõudnud tarkusepäev. Nii et kallid kuulajad, kuulata suvesaadet, me ütleme nii, et suvi on nüüd läbi. Justkui kui nüüd vaadata kalendrisse kätendunud esimene september tarkusepäev ja soovime palju õnne ka Andres Mustonenil eesti vanamuusikale ja kes on vähegi jalg pallifännid, siis Hollandi legendaarne jalgpallur ruutkullid saab ka täna aasta vanemaks. Me oleme rääkimas õpetajatest ja õpetustest, kes on üldse meil eluteel olnud või jätkuvalt on mis on olulised, mis on meile kaasa anda. Kuna on tarkusepäev kätte jõudnud, siis see teema meil hetkel veel natukene aega käsil on. Ja hiljem räägime juba natukene Eesti vabariigis põrandast, juubeliaastast ja sellist möödunud suve nüüd just mõni minut tagasi möödunud suve sündmustest, aga meil on liinil juba järgmine inimene, helistaja, tere, kellega räägime. Oo täna meil olid väga ilusad kaugelt kõned kogu aeg ja kuulame tõesti Christian. Minu minul on palju kogemusi õpetajatega olnud, aga tagantjärgi mõeldes Levimist hakib teil natuke. Kes ära Saaremaal 100., ei tea, kas tormituule teinud Setumaale, aga nagu me näeme liinil veel üks helistaja, kas me võtame temaga kohe, tame. Ja õpetajad kõik olid väga meeldivad tegelikult, et vaat minu kogemus on see, et õpetajad olid väga head. Ja võib-olla sellepärast ongi nii, et mul on ümberringi ainult õpetajad, koolijuhatajad ja klassiõpetajad ja ja kõik. Nii et need kogemused ainult positiivsed Te olite vist õpetajatel võisid olla positiivne kui üks niisugune inimene klassis, kellel kõik on väga hästi, ainult koolis olla tahakski. See oli väga ilus, väga ilus võte. Mis ta teile siin pärast seda nüüd kaasandsite, aitäh teile helistamast. Suur tänu ja meile liimile järgmine helistaja, Hallo, kellega räägime? Ahah, ahah, kas Kristjan? Jaa. Ma tahtsin öelda, et õpetajad on olnud erinevaid, on no teismeliselt on, tavaliselt on no natukene ikkagi puupead, mõtleme nüüd ajas natukene tagasi ja teised mõtet on peas ja nagu ei pane seda tähele, mida õpetaja tegelikult tahab anda. On, on olnud elus halbu õpetajaid, kellel ei ole üldse olnud mingit positsiooni klassis, on olnud häid õpetajaid, kes on teinud, ütleme, et toon näited keemiast jaganud mitte midagi ja tuli üks noor õpetaja, kes tegi puust ja punaseks punaseks ja saime kõik sellest aru ja pärast läks kahtede kolmanda pealt läks neljade viite peale isegi direktori imestus, et kuidas see võimalik on. On, on ka hiljem olnud minu enda lapsel ideaalne õpetaja, selle nimel ma mainin ära naasta Pasovhaanid, kes tundis huvi, kuidas ütleme, lapsel läheb haiglas peale kopsupõletikku, käis vaatamas mitu korda. Ideaalne õpetaja. On on olnud veel igasugu sihukesi asju, aga mina tahan öelda seda, et tänapäeva noortele, et, et vaadake, et koolid on erinevad, õpetajad on erinevad, aga, aga okei pressisituatsioonid on erinevad, aga ta korjake sealt midagigi endale välja. Et uskuge mind, see, mis te endale õpite see tulevikus ikka väga tarvilik, et vot see on minu sõnum on lihtsalt selle koha peal. Ma väga tänan, ma olen selle mõttega väga päri, et, et alles siis, kui kool on läbi aastaid hiljem sa saad aru, kui palju või kui oluline inimene õpetaja seal klassi ees oli, sinu mingitel elu hetkedel tuleta kuidagi kangastub silme ette, kas siis mingisuguses situatsioonis või, või siis mingeid lauseid, ise öeldes sa saad aru, et see on kuidagi selle inimese suust. Ja Tõnis, ma tahtsin veel seda öelda, et näiteks, et minu jaoks oli no paljud ained on niisugust, et mida sa ei salli või arvata, et ei ole vajalik, või kirjandus oli üks niisugune asi, et et absoluutne noh, miks ma pean lugema mingit, no ma ei tea Tammsaaret, no halloo. Aga aga hiljem? Just seesama, mis enne mailis, et ja lugesin ja praegu on raamatukoguhoidja hädas, et minu, minu jaoks ei ole raamatuid, lihtsalt ei joole. Sellepärast et raamatut on enam-vähem läbi loetud, tuleb kunagi hiljem. Aga, aga see teadmine tuleb ka, aga, aga just ongi see, et et kuidagi noore nooremad õpetajad prooviksid, noh, olla võib-olla lastega omad joped rohkem, sellepärast et me tundsime omalajal tollest puudust ja, ja eks nad ole ka ja suunaksid seda ja võib-olla seletaksid kuidagi psühholoogiliselt niimoodi, et, et see asi on vajalik, et mis meil õpetatakse ja see arendab nende silmaringi. Aga muideks ma tahaksin küsida ühte küsimust, et kus sa võtsid selle iidne, mäletad teda? Ega? Ma ei saa seda nime otseselt välja öeldud, aga see võetud konkreetselt ühe eesti naisterahva pealt, kes kes tegeleb selle siis fitness skulptuuriga. Vead, mis ei, ma ei mõtle seda. Ega te tööd, aga see väike poistlematete aa issand, oleks eest ära. Ei, ei, ma võtsin suhteliselt, võib-olla alati saab võtta ju enda kogemuste pealt, aga ma mul jäi nagu kangastusel, selle poisi puhul kangastub keegi, nagu konkreetselt Silmeta. Aga tänapäeval on täesti palju sihukesi hüperaktiivseid, poiss jala ja ja kusjuures õpetajad peaksidki pöörama tähele nende nende peale, et mis nende konkreetsed huvid on, kus ta kujuneb, mis nende suunitlus on ja, ja, ja siis ei tulegi probleeme, praegu on väga palju, siin oli õpetajat, tülid jälle ja mida iganes ja, ja kusjuures see on ka, et lapsed ei salli kedagi ei ole, ei ole seda ja vot vot ongi näiteks näiteks ongi, et kaks-kolm last on sihukest klassis ja siis ongi juba tüli majas ja õpetajad peaks ikka vaatama et keda, keda ja kuidas. Ma ütlen, et mul on, mul on olnud laulmisõpetaja, kes ütlesid, et ei ole võimalik, et inimene ei laula, pani laulma, kõik. On olnud tööõpetus, kes oli punktuaalselt täpne. Ta tahtis millimeetri pealt, lõigatakse mingit detaili. Oli too moment oli vastik, aga pärast oli kasulik. Siis on meil olnud enam-vähem sarnased õpetajad, kõik needsamad laused on justkui minul koolis ka ära kõlanud, et üks millimeeter valesti, üks hinne alla. Ja aitäh, Kristjan, võtsite kõne tagasi väga palju ilusaid häid mõtteid, sai kuulda ilusat õhtut teile meie poolt, et vikerraadio stuudiost äitäh. Teile ka ilusat esimest juba. Ka ja aitäh. Ja meil on liinil järgmine helistaja, Hallo, kellega? Räägime? Hallo tere, palun pange natuke raadio vaiksemaks. Halloo. Te olete, me saame teid õnnitleda, te olete esimene naishääl meie otse-eetris, täna. A, tere, tere. Tere. Tere. Väga tore rõõm kuulda. Ja meie õpetajad olid meile nii suureks toeks nendel rasketel päevadel. Sel ajal oli kõikvõimalikke metsavendi, kes, Et pääseda praegu lapsed magavad? Hinga, mõned väga, väga armsast õpetajast. Imekombel on minul veel elus komm õpetajat, kes on mulle elus olnud eeskujuks ja nende eeskujul olen mina ta õppinud õpetajaks. Tema on veel kuskil Põltsamaa kandis või kus ta elab. Ja oleme isegi kohtunud, kui on kooli kokkutulekud olnud. Teine on laine Karpov, kes oli nooruke nooruke. Just keskkooli lõpetanu, kui tuli meile õpetajaks, aga ta oli nii suure hingega ja nii vaimne eta suutis meis Hea õpetuse või noh, tähendab elus kaasa vaimse Vaimsuse poole, nii et ta õpetas meid luulet armastama, kirjandust armastama. Veel üks väga armas õpetaja oli Martali tema küll kahjuks ei ela enam. Aga tema õpetas, ta oli nagu ema. See haigus siis kust nad väljased toidud võtsid, nad tõid mulle mets ja ja mida kõike head maitsvad taastuksin. Häid õpetajaid on tõesti nii palju olnud ja minu meelest kogu elu on kujundanud minu elu on kujundatud õpetajate poolt. Äitäh Ellen, see on väga tore meenutus. Suur tänu, palju jõudu, palju tervist. Head ööd. Küll, aga teate, mis ma veel ütlen, et üks õpetaja on veel vikerraadio. Kuulajad vikerraadio saates saab tõesti palju targemaks. Kahju, et, et noored vahivad kogu aeg enam-vähem arvutisse ja nad kuulavad teinekord ka tagantjärele seal arvuti kaudu saavad ju tagantjärele saab kuulata et vikerraadio on võrratu, võrratu, kõike, kõike head, kallistan. Aitäh, Helen ja muide, noored kuulavad meid mitte ainult arvutist, vaid ka äppist, et kui teil on nutitelefon nutiseade, siis tõmmake sinna vikerraadiot. See on ülilihtne, ülim, mugav, kasutatav. Mina hommikul ärkan, panen kohe äppi käima. Üks näpuliigutuse, Taavi Libe on mul juba kõrvas, räägib, mis maailmas toimub. Aga nüüd meil on veel üks helistaja hallo, kellega räägime. Ja ja meil on tõesti palju kõnesid. Kannatuse kannatlike oliivi on Liina, tere, Liina. Ja minul on väga lühidalt öelda, minul on. 14 aastasena asusin õppima meditsiinikooli ja sinna parasjagu tuli noor ajaõpetaja Hillar Palamets ja see on minu elu eeskujulikum õpetaja üldse, kes mul on olnud. Ma ei ole kunagi ajalugu armastanud, aga ta pani armastama. Ta pidas tahvlil lahingud, kõik maha, ta jutt jooksis. Ta elas klassis ja Nathani lihtsalt minule oli tema imeõpetaja. Ja aga kahjuks minu elutee ei viinud mitte õpetaja liinile ega ajalooliinile, vaid hoopis kuld ja leia, ma õppisin kunstikoolis ja minust endast sai kunstiõpetaja. Ja ma töötasin väga toreda õpetajana kolleegi, nagu KGB Vello kooli. Seda teab vist terve vabariik. No ühesõnaga aitäh kõikidele nendele kenade õpetajatele. Aitäh Liina ja Hillar Palametsa, muide head kuulajad saab põhimõtteliselt oma õpetajana kasutada igavesti, et on olemas rahvusringhäälingu arhiiv, arhiiv ERE ja sealt, kui panete siis otsingusse Hillar Palamets või temale legendaarne ajaloo tund siis on aastaid ja aastaid põnevat materjali, mis on siis väga ilmekalt erilisel moel esitatud, nii et sellest me oleme kõik tänulikud, et mitte ainult nii-öelda õpetajalt õpilasele, vaid ka tänu raadio eetrile on väga-väga paljud saanud tema õpetust. Aga nüüd on aeg kuulata veidikene muusikat, ronid ootavad juba väga kannatamatult, et Saksamaa sügislauluga eetrisse ja pärast seda võtame jälle teie kõnesid. Mikronid laulsid sügisest head vikerraadio kuulajad. Käimas on selle suve viimane suvesaade teiega on siin Tõnis Niinemets ja Ingrid Peek. Meie stuudiotelefoni number on kuus, üks, üks, neli, null neli null ja liinid kogu aeg kuumad, sest et meil on teemaks õpetajad, erilised olulised õpetajad, kes on teile ellu teele midagi väga olulist kaasa andnud ja võtamegi järg selliste hallo, kellega räägime. Sallo, tere. Tere. Kas ja te olete tänaval ja tere õhtust. Ööd. Ööd. Olen Anu, helistan teile Rõngust. Väga meeldiv. Kuulame hea meelega teie, teie, teie kogemusi ja mälestusi. Oo, palju õnne, juubeliaasta. Ja minul on tänane päev veel väga eriline selles mõttes, et osalen kahel aktusel oma praegusel töökohal ringis koolis ja oma 30 aastat tagasi alustatud õpilastega Aakre algkoolis lasteaias. Et ma talongi tervitada oma 30 aasta taguseid esimesi õpilasi Aakre kooli, sest ma tean, et kõik nad ei tule homme. Aktused. No äkki nad kuulavad, mõtlevad? Ja mängijad kuulavad, nad on nii palju nooremad ja ma olen teid kuulanud algusest peale ja ma tahan Ingrid teid tänada ka teie saadete eest, sest ma kunagi kuulasin igal pühapäeval teesad. Ja Tõnis, tahan tervitada ja tänada tema toredate osatäitjate osatäitmiste eest. Ma tänan televisioonis teatrilaval. Ja nüüd räägiksin mina oma õpetajatest, et ma tahaksin väga tänada rutiidlat, ma kardan, et ta ei kuula saadet, ta võib-olla tema tütred kuulavad. Sest tema ja tema kolleegide eeskujul olen mina õpetajaks saanud. Kahjuks minu õpetajad on lahkunud siit ilmast, et aga rutt elatsess. Et ta oli karm, aga õiglane ja mina püüan olla samasugune õpetaja. Et koolitunnis oli ta selline õpetaja, kes nõudis ja, ja oli õiglane. Aga kui me võrkpalliõhtul mängib sinna küla vahel, siis ta oli selline, nagu oleks ta meie-ealine. Ja sellest talle suur tänu. Ja, ja kahjuks jah, mul on jah, ma olen nii vana juba minu tekkinud on lahkunud teist poolt. Ja aitäh teile selle toreda saate eest, sest et tõesti, et tänapäeval on õpetaja natukene läbise. Ja Mailis Repsile ütlen, et. Põhikooli eksamid peavad jääma, sest muidu lapsed ei õpi. Ja loodame, et Mailis Reps kuulab meid, aga Anu 40 aastat õpetamist. Veel ei ole kohe. Neljakümnes- algab 39 aastat, on selja taga, neljakümnes- algab? Jah, no see on ikka päris korralik kogemus, et tahaks ka väikest sellest sellist võrdlust, et siis õpetaja elu eelmisel milleeniumi, õpetaja elud, täna. No ma halbadest asjadest esimese septembri röövlid aga ma olen ka kõike kogenud, et aga mujal ka toredaid õpilasi, et seesama homme kell 11 aakri algkoolis ma kohtun oma eelmiste õpilastega, kes on juba lapsevanemad ja, ja kunagi alustasin Kambja koolis. Jama, tervita oma kanged kolleege, kellega ma kohtusin eelmine nädal ja, ja kõiki õpilasi, kellega ma kunagi alustasin, et et jah, tänapäeva õpetaja töö on natukene ikkagi komplitseeritud, et sa ei saa olla nii emotsionaalne, alati kujub, oleksid. Väga kontrollida ja, ja, ja sa ei tea iialgi, millisest sõnast lahvatab leek. Kahjuks. Aga mis motiveerib veel alustama neljakümnendat tööaastat? No selle see pension algab 65.-st elukoha veel nii vana ei ole, paistab mulle pastakas ja tööd tuleb teha. Ja muidugi on ka see tore, et, et tegelikult on ka väga toredaid lapsi tänapäeval, et noh, tulebki see kompromiss leida nende Nende masuurikate vahel ja, ja nende usinate vahel, et vahel on tõesti nii, et enam ei taha enam ei jõua, aga siis jälle leiad selle rõõmu ja sädeme ja selle hea tuju ja ja sellise vau-efekti, et oh jess, täna oli nii tore päev. Et noh, kui meie eriala on selline, et siin on kõike tänapäeval. Et võib-olla jah, see just see autoriteedi küsimus, et õpetaja ikkagi peaks olema see vanem ja juht ja ja õpetaja Aitäh, see on ilusad mõtted, õiged mõtted, aitäh. Aga teile ka, suur tänu, et nii tore saade on ja jõudu teile tulevikuks ja et järgmistes ETV ettevõtmistest, Ingrit teie saadetest on kahju, et neid enam ei ole. No vaatame, eks tuleb, millal ta neli mände ning ala ja me kindlasti ei taha kõike head, ilusat tööd neile ka. Ja ongi aeg järgmiseks kannatlikuks helistajaks. Halloo. Tere, Piregi rööde Piss sedamoodi oma sihikindlusega, tähendab, kui töö läks halvasti, siis ta käis järgi, küsis kas teil ei oleks võimalik seda tööd teha pärast tagantjärgi seda häbi mõelda, aga ma ei tea, kas, Ja meie direktor oli siis selline, kusjuures matemaatikaõpetaja mitte kunagi mitte kedagi ei viinud direktori juurde, kõik asjad, tema sai lahendada ilma hääl. Sealt ära lapse ja mitte kuidagi ei olnud ka, et oleks häält kõrgendanud või midagi. Vot nemad olid, nemad olid tõesti mitu õpetajad üksinda suure algustähega vaid nemad olid õpetes suurte tähtedega. No see nii ilusti öeldud ja ja iga igati ilusad sõnad sel ilusal esimese septembri ööl aitäh Ingrid Orissaares. Aitäh teile ka. Ja tööd tuleb välja, et ikkagi ikkagi eeskujud, eeskujud on need, mis, mis teevad õpetajast õpetaja. Ja kohe saame teada, kes on meil liinil ja kes on teie eeskujud. Et niuksed ilusaid Jutan ja minul on nagu koolja 46 aastat vana, et ma olen Viljandimaalt pärit, ma käin. Kui paljude Mulgimaalt teatab, et. Viljandimaal on üks niisugune ilus minu arust üldse. Eesti üks ilusamaid kool on hetkel. Linnakool aga nüüd on avastatud Johann Köleri nimeline Viljandi neljas keskkool, siis ta oli maa gümnaasium ja nüüd ta siis Kesklinna kool. Mina tean, mis koolide mõtlete, punasest kivijoonest, maja, maja, elasin selle kooli kõrval, kui käisin Viljandisse ülikoolis. Ka tore, et te olete näitama mul ema, töötas Ugala Teatris Marokosse teateid ka et et selle kooliga mitte hästi kihvt seal niuke niuke südamelähedane on meil selline vanakooli saksonaadi poegiastegi maakondadesse. See on keskkooli, et see on ikka eriti kihvt kool ja mina olen seal ka, nagu ma ei ole niukene peda pliiats olnud seal mitte kunagi, ma õppisin niimodi neljadele, viitele ja vaegviskasite kolmendile, siis. Aga õpetajad olid nagu hästi kihvtid ja lahedad tol ajal. See, mis praegu toimub, on nagu ülemõistuseks, nagu noh, ma ei tahaks tegelikult selles saates langeda sinna, mis praegu toimub. Kas te mõtlete haridussüsteeme või te mõtlete õpetajaid või mõtlete õpilasi või mingis positsioonis on õpetaja üldse õpilaste ees? Tähendab tegelikult võrku kui võtta, siis tuleb võtta niimoodi, et mitte kellelgi ei ole sõnaõigust, ei ole, õpetajatel seda õigust ei ole õpilaste sõnaõigust ei ole lastevanemate sõnaõigust ja kui kellelgi on õigus on, siis on kõigil sõnaõigus, mõni ei oska nagu niukse kuldset keskteed mitte keegi võtta. Kui õppida, ka õpilane, ütleme niimoodi, et õpetaja ütles mulle niimoodi siis läheb, panen kooli rusika laua peal, ütleb tõlgite mu õpika õpilasele liigedel, minul lapsele. Sest noh, see on nagu üle mõistuse, et noh, tegelikult on, meie kooliaeg oli nagu hoopis näiteks minul olid niuke minagi niuke linnalähedane maalaps. Et praegu on see niuke eliitrajoon, meie maja jäi sinna sisse, mina sain nagu varemalt kooli. Näiteks Vene aeg olid tobe okupatsiooni ajal niisuguse külmapühad olid. Et et külmusid aadistika torud ära ja nii ja naa. Mina juhtisin niimoodi tund aega varem juhtusin nagu kooli sattuma tol ajal bussiga. Et ja noh, mis teha, noor pois, seitsmenda klassi poiss või kaheksast, ma ei mäletagi täpselt. Noh, ja seal oli kiri, külmapühad nagu selles mõttes, et noh, et et ei olnud, aga et koristan juhtunud võtmed ununema koju. Et ja aus vana tädikene oli ja ütles, kirjutas ilusti oma oma vaba käekirjaga, kirjutas paberi tale. Sedelikesed, tulge talatuks, sest meil oli kaks usk et peauksest ei saanud lugeda, kattuks. Aga mida niukene rumal tol ajal Niukest kraps veis, mõtlesin. Seoses torurikkega jääb tänane koolipäev ära. Ja kujutage ette, maalapsed, kes minuga koos seal oli, võib-olla mingi 12 13 inimest, sina palju-palju-palju, rohkem inimesi sinna majja, kas sa tead seda? Ja oligi niimoodi, mina, mina suutsin selle kooli ära jätta tol ajal. See oli päris päris suure lava oli tegelikult selles mõttes, et selleks kuni rajoonikomiteeni läks, see välja tuli välja lõppude lõpuks. Aga meil oli nagu hästi ühte kool ja ma ei kujuta ette, ma mingil paaril inimesel rääkisin, aga ju nad suutsid nagu nimlikkusest innust rääkida edasi seda kellegile teisele. Ja praktiliselt terve kool teadis, mitte keegi mind üles ei andnud. Ja suured tänud Aavo Soopale. Seda ma ütlesin talle ka viimasel kokkutulekul, et jah, ma olin, ma olin rumal, aga ma olin väga andekas kohati. Et ja et siis ma rääkisin loo äredal, tuli see meelde. Kurat küll, oleks ma seda teadnud vabanduseks sõna tuli siia sisse. Et oleks ma seda teadnud, oleks kohe sina. Ei noh jah, selles mõttes, et aga noh, vaadake, need olid niuksed, niuksed, inimlikud. Me teame, niuksed, pahatahtlikud, selles mõttes on ju neid ma ei teinud. Füüsiliselt liiga vaimselt liiga järgnevale läks õppe õppetöö edasi. Ja mitte kedagi jäetud tunde, mitte midagi, kedagi ei karistatud selles. Ehk siis, ühesõnaga inimlik suhtumine oli teisse õpetaja poolt. Noh, selle selle koha pealt küll jah, selles mõttes, et et aastaid hiljemgi õpetaja ütles niimoodi, et tema poleks selle peale tulnud. Näiteks et vahetatakse ukse pealt ära öelda niimoodi, et torud on ristis, kool jääb ära, võtmed jäänud koju. Onni. Ideoloogiline ja nagu iseenda kohta ütlesite, mitte küll võib-olla kõige teravam, aga seest nutikas. Ja selle koha pealt küll jah. Aitäh Janek, väga tore lugu, suur tänu. Ja te olete neile. Ja meil on ainult inimesed, kes kuulevad, ütlevad ja tööd ikkagi kuulata. Veel edasi ja läbi une kas või. Aga meil on liinile üks kannatlik helistaja, kellega me räägime, kes on liinil, kes jaksas ära oodata? Ka mina olen Jüri, tere Jüri. Tere, Jüri, kuskohast ta meile helistada? Seega kasvaks rääkida ja mina olen siin kuulanud. Tõnisson, Väike-Maarja pois sündinud-kasvanud ja Rakverest koolis käinud. Mina olen siin Tamsalu poiss. Ja sulailmu elab ka siin. Jah, mina olen Tamsalus käinud väga palju, vanaonu, elas aastaid-aastaid Tamsalus lasteaia kõrval. Olen seal väga palju käinud. Ah soonõelad? Tuttavad no vaat siis me oleme väga väga lähedased tuttavad. Aga see selleks, et ma tahtsin sulle rääkida, teadsid, et ma olin Tamsalu keskkoolis siin. Ma olen ema, isa, kodusin päästel sinna. Ja mina neile oli geograafia õpetaja Tammer. Vaata, tal on poeg, on, ma ei tea, kas tolle ajakirjand mingi kõva tegema ja enam nii väga huvitav õpetaja oli. Ja pidid tooma need pliiatsid kohe naksti sinna tunni lõpus ära. Ja siis, kui ta kuri oli. Ja emaga, et tal oli kaardi kesklinna. Ja kui sa No, ma kujutan ette, kujutan ette, et legaadi gepeediaan küll jumal tänatud, et minu kool ja neid ei olnud. Ema oli siis nina, mina mõtlesin teadet, kuidas Hiina saaksin selle geograafia õppida ära kurat ja. Ja ina õppisin alati selle esimese osa ära, ema alati küsis, et kes tahab tulla. Mina tõstan käe, ütlesin ninaga. Ei saagi, no lõpupeol jääd suvetööle rais. Nii oli jah, ühesõnaga õpetaja ja siis ma õppisin kõik ära kõik pähe endale. Ja siis ma läksin merekoolis ja, ja siis ta ütles, et vaata, kus alas koera õppisid kõik asjad ära. Vaata nüüd lähme vilise nüüd ta tuleb, pluss viis Cavel. No vot selline oli geograafia õpetamine. Meeldejääv meelde õpetaja kogu eluks, aitäh, et nagu näha, siis, siis on, on õpilasi, kes oskavad ka õpetajat üle trikitada teatud hetkedel. Ei, aga ma kogu aeg neli-viis oli sotsiaga vana osa küsis muuta komana osa. Aitäh suur tänu helistamast ja kes on meil liinil nüüd? Hallo, tere, tere, ööder. Kellega me räägime? Tere, Janek hea meelega kuulame teie kogemusi või mõtteid teemal õpetajad üldse kogemused õpetajatest või õpetustest. Jajaa pääsesid jälle Et noh, millestki rääkida kihildiskusest selles mõttes, et minul on ka niimoodi seeneinimene, rääkis, oli tore kuulda niukseid asju. Selleks Eilatist kõigest, minust pikem. Aga mul oli niimoodi, et meil olid vene aeg, oli sihuke tobedad tobedad lipsud. Kuidas niisugused ühisühisringid olid? Niimoodi, meil oli piljardi, seal oli nagu seal koolis maa gümnaasiumis oli rahvaste sõpruse klubi rukkilill kellel olid niuksed Läti, Leedu, mõned kuskilt mingi Ida-Saksa kool oli ka ja mina, mina sain selle presidendi. Mul oli kobee, ütleme otse, nii nagu noored ütlevad tänapäeval. Ja ma tahtsin selle võistlusklassi lõpuks läbi saada niimoodi, et hästi libedalt ja kiiresti. Ja põhimõtteliselt ma õppisin niimoodi, et ma õppisin vist ainult inglise keelt, see oli, meil oli Eesti. Ehkki kooli õpetaja oli seal ja ülejäänud olid niimoodi kirjanduse-teemaline postlik, okei, selles mõttes, et ma kirjutasin kirja peegaadistlaga, eesti keelab mul siiamaani kaks, kolm lahku lahku kokku kirjutada Minujaoks. Aga samal ajal kirjutasite kirjandeid teistele õpilastele. Sisu poolest. Siis ma soovitan teil, vaadake EKI e on Eesti keele instituut, et sealt saab head nõu. Kõik kõikide keeleküsimustega. Noh. Mul ei ole sellega probleemi, pole oma interneti vahendusel tegelenud. Varutavadega. Nii aga õpetajate juure tulles. Matemaatika eksamiga. Vabandust, ma ütlen nüüd välja, võib-olla ta kuulab seda, et okei siis. Ja, ja siis ma köhisin paberi tema laua peale seal sees olid küsimus, teenid ära. See, mis küsimus see oli puhas käsk. Rahvaste sõpruse klubi rukkilill president käskis ära teha ülesanded. Mingi 10 minutit tal oli vaja oma asju teha, et õigel ajal seal mingi tassi jõuduseks. Matemaatika, eks ma lihtsalt mingisugune ajalimiit oli, ma ei mäleta. Okei, ja, ja kujutage ette, täpselt sama paberi tagasi. Kõrvuti lauad ja ja kuna ma olin matemaatik, sihuke kolm kaks nagu ma ütlesin, kõige teravam pliiats kirjandusalaselt, ma olin väga okei, ma olen võitnud ka muinsuskaitseteemalisi kirjandusvõistlusi. Aga üldiselt koolis ma olin niuke niuke ahnuse käega lüüa, vedasin läbi. Sain ülikooli sisse, tegelikult veel vist niimoodi. Muidugi tasulisse. Kuna vanemad olid sellised, et vedasid poissi niimoodi käekõrval aga siit tuli alli pilv, ütles niimoodi. Sõita, kas sa oskad või? See siis, ühesõnaga see juhendaja, rukkililleklubi juhendaja, mõtlesin maitia, ütlesin talle otse välja. Ja kujutage ette, mul oli, tegelikult oli see Eksam oli tehtud viie peale põhimõtteliselt. Teooria ma keppisin nii võima, aga niuke. Et siis nagu see aritmeetiline pool oli mul null selle köhis mulle tagasi kõrvalpingilaadal vastused ja, ja need olid nagu õiged. Aga mida salli Pill õppele juhatusel rääkisid laskeäri, ma mõtlesin meelekooli tulla, et minna tulla küll nüüd hästi popp asi oli see, et saaks välismaale. Peale seda istusime, seal, sügasin kukalt, kes, mis saab. Kutsuti sisse klassiruumi, kes mingit hindeid teada saaks. Öeldi buda. Janet. Vabandust. Aga me peamegi läbi laskma, tal oli vaevalt kolm. Ja siis oligi paras tuli küll mulle õpetaja ütles niimoodi, et kui poleks halli pinda käinud poleks sind üldse läbi lasknud. Selleks sööb kõik maha, teinud totaalne kolmeline. Kuidas teisiti? Eksami. Ja nüüd? Okei, see sellega, et ma üldse teema lõppes, minul ei olnud seal midagi nagu enam arutada. Ja siit läksite aasta edasi 10 midagi ja minu klassijuhataja meil oligi hästi. Hästi kihvt klass oli, meil oli kooli algklassi sigandiga, vabadust loovate. Me kuulame hea meelega lõpuni Et esimesest kuni kolmanda klassi algklassid neljandast kuni keskkooli lõpuni on meil üks sama klassijuhataja Mare mäek säilitatud talle. Et jaa. Ma küsisin, et Mare seal oli vilistlaste kokkutulek, on hästi vana kool meil 120 aastat juba ja kuidas sa said mulle kolme panna, kui ma tegin tegelikult viie peale? Ja mis ma neelastas? Ja teate tükk aega mõtteks, ütles Jarek. Kas seal arusaadav, mis sa tegid? Spikerdasingi. Ja ka Eesti siis nagu suhtumine oli see et mitte selles mõttes, et, et mind kunitest vedela vorsti niimoodi läbi vedada, aga puhtinimlikult kaastundlikult mind läbi lasta, ütleme siis niimoodi. Õpetlik lugu teile igal juhul kindlasti. Väga tore, aitäh, Janek, suur tänu pika põhjaliku ülevaate eest koolielust, et päris selline sündmusrikas elu on olnud kooli mõttes. Nüüd natukene muusikat. Jah, aitäh Janekule, ilusat tööd ka talle ja kuulame vahepeal muusikat antud looga, mille mina lifti panin puhtalt sellepärast, et et tervitan selle looga oma abikaasa, kes ilmselt võiks juba magada, aga ei tea, kas teeb seda võib-olla on, võib-olla on truu ja kuulab saadet, ei tea. Laseme laulda subjans Tiiventsil Mystery refloob. Sophie Stevens, Mystery of plaan oli see lugu, te kuulate, vikerraadiot, on selle suve viimane suveöö stuudios on Tõnis Niinemets Ingrid Peek. Telefoninumber on kuus, üks, üks neli null neli null kuus üks üks neli null neli null. Ja me ootame teie kõnesid teemal teie lemmikõpetajad, olulisemad õppetunnid. Võib-olla tahate kedagi tänada, võib-olla mitte. Ja meil on üks kannatlik helistaja liinil hallo, tere. No väga tore, et jaksasid eelmise helistaja pika kõne ja siis endale toreda muusikapala ära kuulata, et kellega räägime. Mick Teremik. Siin ma räägin siis, kuidas tegelikult räägiks kaks nihukest lühikest lugu. Esimene on siis see, kuidas ajaloo õpetaja tegi selgeks, mis asi on demokraatia. Ja, ja seda eluks ajaks selgeks tehtud, siis nii, et kui tund hakkas siis küsis ta klassi käest, et, Et meil on demokraatlik vabariik ja demokraatia üks põhialustalasid on see, et vähemus peab arvestama nii, et me teeme töö. Ja miks ta seda tegi, oli see, et ta niimoodi treenis oma sõrmeküünt, mis oli siis suur nagu kruusakivi. Ja kui siis keegi pahandusega hakkama sain, siis oli karistuseks alati nips otsaette. See võis päris valus nips olla, sellisel juhul. Vaadake vahepealkiri sai. Jah, tänapäeval muidugi sellised asjad nagu nipsud otsa ette kaardikepiga vastu näppe, kõikvõimalikud füüsilised noomitused ikkagi on keelatud. Sellega kaasneb tihtipeale jah, ametikoha vahetus isegi. Seega. Seal sai poisikesed Mäkist kinnine ja hakkas siis oma kurikuulsat nipsu tegema, siis hirm oli nii suur, et peademati eestralti peldiku akna. Hoidsin ikka päris huvitavat uurinud, need asjad. Päris karm, seal on niisugune väike vaimse terrorielement ka sees, et enne treenid oma näppu ja küünsija nii-öelda ihu kukla ja teritab mõõka ja siis siis tuleb raiuma. Aitäh, Mikk, väga toredad lood ja suur tänu, head öö jätku. Ja aitäh. Vahepeal sai kell üks, meil on aega veel tund aega kella kaheni, Me oleme siin vikerraadio eetris. Võtame teie kõnesid kuus, üks, üks, neli, null neli, null on telefon ja juba ongi liinil järgmine helistaja, halloo. Tere. Kellega räägime. Tere kaunist ööd, võib-olla panete natukene raadio vaiksemaks, kuuleme kergelt kuma sealt, aga, aga kuulame hea meelega teie mälestusi ja meenutusi kooliajast. Ei, ei, Janek, ei, ei, võtan vabandust, võtan kohe liinilt maha, sest et meil on nii palju helistajaid, kõik tahavad rääkida, muidu meil tuleb selline Janek, šoviame terve öö, kuulame neid vaimukaid seiklusi. Nüüd ongi meil võimalus antud teisele kuulajale hallo, kellega räägime. Aitäh 62 aastat. Ma ei tea, kas siis jätkuvalt õpetaja veel või? See on ikka, see on ikkagi väga-väga suur. Nii geneemil liinil kadus ära, aga meil on helistajaid veel järjekorras küll, meil on juba järgmine kõne. Ahah, kadus eelmine ka paraku ära, kuulsime küll ennast tema raadiost, aga, aga kolmas saated, need on tõesti käima läinud. Väga suve on tõesti ilus ilusalt sügiseseks. Juba kergelt õudussugemetega. Hani, aga proovige meile uuesti helistada. Vahepeal vaatame, kas saab ühendust järgmise helistajaga. Hallo. Tere, tere, nii reibas hääl, kell üks, null kolm. Ja et tundub, et teile helistatakse pall ja tegelikult tahtsin väikse nalja või nii kaua viidata, siis õpetajal muidugi erinevaid olnud? Jaa, tervitaks kindlasti ta ei kuule, minu viimased õpetad Triin Hermanit, kes täna kusjuures vikerraadios rääkis ka teatavatel teemadel, aga, aga noh, see selleks, et ta oli ka mingi õpetaja neli aastat tagasi, aga üheselt ekse naljakas. Nii hallo eelmine helistaja Ja sära katkes ära meil nii proua käest helistasite, soovisite Triin Hermanit, nii, proovime, kas tuleb uuesti liinile? Halloo? Ja te olete eetris? Väga väga meeldiv, aitäh küll. Kellega me räägime? Roomas raadio väiksemaks ja väga hea meie elu lihtsamaks. Jaanisoo. Mis tema eriliseks tegi? Andis suuna kätte ema, kellelegi. See on rõõm seal rõõm kui üks õpetaja jätnud südamesse nii sügava jälje, eriti mis puudutab emakeele rääkimisel. See on rõõm. Aitäh teile, Toomas. Aitäh Toomas Teile. Nonii, vaatame kas meil on liinil järgmine helistaja, Hallo. Aa näed jälle, et me saame kuulata läbi raadioeetri, kellelgi kodus oleme kellelegi kodus, kuulame erinevaid kõnesid ja Janekile siis tervitused ja ei ole mõtet helistada, et sa oled meie tänases saates võtnud nii suure osa, et me tahaks anda tõesti võimalust ka teistele helistajatele näiteks vaatama, kes on meil liinil, nüüd halloo? Kuulame hea meelega teie mälestusi ja meenutusi. Õpetajat õpetajatest või õpetustest, kas keegi õpetajatest või õpetustest on teile siis jätnud sügava meeleeluteel täna sihukse tarkusepäeva puhul kui teil on midagi jagada või, või just esile tõsta või kuidagi rääkida kaasa, mis tänapäeval koolis teid siis juskui ärritab või erutabki? Hea meelega kuulame muidugi. Minul oli ükskord esimeses klassis õpetaja oli Kivisik. Temal oli nii, et kui sa ei käitunud vastavalt, kuidas tema Selline mälestus on mul. Selge, aitäh, aitäh teile sele. Nii kui on, kui see on hea lugu Päris siukene, sügavale endasse vaatav mõttetera. Jah, aga treener. Jaa, absoluutselt. Tead, mul on nii hea meel, et miineka selles elada. Meil on ka väga hea meel. Ma arvan, minul on hea meel, kuulajatel on hea meel. Ja veel, et kell üks, null kaheksa sain teie tuju rõõmsaks ta lihtsalt puhtalt kuulamisega. Aitäh teile heade mõtete eest. Aitäh. Aitäh. Nii vaatame, kas meil on liinil keegi, halloo. Tere kaunist ööd. Kellega me räägime? Ja tahan kiita oma kunagist matemaatikaõpikut. Noh, omal ajal Kingissepa nimel. Õpetaja Salme tera oli võimas, matemaatikaõpetaja. Me olime igavesed tädid, tüdrukud omal ajal ei viitsinud palju teha, aga aga ta oli nii inimlik, et kui me tegime pätijäätist Tähendab teelt Neeme peale tunde muidugi kella üheksani ja. Kunagi enne koju kui meil teoreemid lahendatud Osan niiditõmbaja oli siis nagu ma aru saan, matemaatikaõpetaja. Jah, ta oli väga tõmbe, sest tulevikuks taldiski meele selle õpetuse tõeliselt kätte, et et ei ole midagi nalja, nalja, aga lõpuks peab ikka oma töö ära tegema. Väga õige, väga õige ja õpetlik mõte eluteele kaasa, aitäh teile, Anneli, jagamast oma mõtteid ja mälestusi. Teile ka suur tänu. Nii, ja meil on liin lahti, kes on liinil, kellega räägime, halloo, tere õhtust, tere ööd. Oioi. Ei ole vist teisel pool, kedagi ei ole teisel pool ja justkui näitab, et on, aga tulevad ainult piiksud. Võib-olla on tegemist tulnukatega? Ikkagi meil on endine Hallo, kosmosesaatejuht eetrisse, aga mine tea, kes meile siin kõnesi siis teab. Kuus, üks, üks, neli, null, neli, null meie number ja tuleb välja, et teema õpetajad ja väga on väga kuum, meil on jätkuvalt helistajaid järje järjekorras. Nii et kas me saame jälle mõne helistaja liinile? Nonii proovime, kas meil on kes, kes meil on, lill. Tere. Ja kellega ma rääkida, kaunist ööd. Ja neid asju kõiki on juhtunud, aga ma olen esimene klass Pikasilla koolis meeles, siis ei olnud veel elektrit. Elekter tuli alles 61. aastal. Ja õde oli mul nii tark, et kui õppimata oli, siis meil sai petrooleum otsa ja poes ka ju. Selle taha sai siis nagu pugeda, nagu ma aru saan, selle murega. Siis mul tuleb üks asi veel meelde. Ka see mahakirjutamine ikka oli niimoodi selline ja siis panti esimesse pinki istuma need, kes kõik tunnikontrolli tegema. Ja mina panin siis keemia raamatu õpetaja lauale, valisin selle keskmes laulatatud laud olid kohe seal õpetajale nioos, jutuhoos ja tal omal oli ka raamat, aga võttis minu varajasest lehitses, seda ei saanudki edasi kontrolltöö poole. Väike-kavaldamine. Ja siis selline asi, matemaatikaõpetaja oli meil karu näos, matemaatika füüsikaklassis ja nii palju matemaatikast ütles, peab kõigile meelde jätma, et kui hakkad maja ehitama Kolmemeetrise laua nelja meetrise laua ja viiemeetrise laual olnud kokku ja siis kindlasti täis kolm. Noh, korrutamist ERSO seda natuke napsimees ka kastis seal tubliga kõikide poolt armastatud ja ja siis, et india rist, korrutamine on meil selline näiteks 12 korda 13 12 liita kolm, on 15 ja kaks korda 36 on 150 kuuks. Ja siis ta vaikselt soigus esmaspäeval selline ja jagame seda nüüd koola meiega. Ja võtame ruutjuur ja poisid, mis vastus on, noh ütleme viis minutit selline ja klassis oli kolm tükki, kes tavaliselt lahendus, meil olid 30 poissi ja neli tüdrukut ainult klassis. Ja siis pidime need lahendama ära mul pinginaaber Tammalvat ja üks PrantsusAguga koolis on meelde jäänud, et nemad olid selle asja peale tublikesest vahel pinginaaber siis ütles mulle ette, siis ma sain ka vahel mõne vihaga. Kooliaeg oli tore õpetaja, ta oli palju, aga see oli kõik väga. Aitäh teile oma mälestusi meiega jagamast. Arno. Ilusat tööd teile meie poolt siit vikerraadio stuudiost. Liinidend täiesti kuumad, et kas on meil liimile järgmine helistaja. Tere, tere, kellega räägime. Minu nimi on siin, Teeerrziin, näed, sünkroontervituse said. Ja Ingrid ja ta oli väga lahe. Aitäh temaga ja ta ei ole. No loodetavasti tuleb saateid veel. Jaja pole minul niisugune mälestus jagada, et mina õpetajale lilli tema enda aiast. Et ma nii-öelda Kas õpetaja ka teab, et tema enda aiast need lilled olid? Ja rai aastaid hiljem teada sellest. Aga sellest ei ole mitte midagi, me saame siiamaani väga hästi läbi, et ma tervitan lainet. Et tema on minu väga hea õpetaja olnud algklassidest saadik. Ja ma olen näinud teda ka tänapäeval. Et väga tore. Nende tervitused lainele läks igal juhul edasi. Lainele ja kindlasti aitäh, väga tore lugu. Ja tahtsin lisada midagi. Ja seda, et Tõnis kiiruta veel natukene rohkem Eestimaa peal ringi, ta võiks olla natuke atraktiivsem. Aitäh aitäh selle nõuande eest, ma usun, et saab veel näha küll, vahepeal peab mõtteka koguma ja siis. Aitäh ilusat tööd. Natuke ilus, Tõnis Te olete aitäh, Siim tuleb nagu ilusas sünkroonis vormi, aitäh siin väga hästi välja, igal juhul. Nii, aga vaatame, kas on meil liinil. Hallo tere. Tere kaunist tööd, kas me oleme, kuuleme teid? Ei mõnda piiksu, jälle tulnukad? Jah? Tuleb välja, et lasevad vahepeal võib-olla vahepeal muusikat vahele, siis saame liinid jälle sirgeks ja saame inimestele eetrisse võtta. Tuletan meelde, kuus, üks, üks, neli, null, neli, null meie number ja me räägime õpetajatest, õpetustest ja olulistest inimestest eluteel, kes on siis eeskuju või mõne hea õpetuse kaasa andnud ja üldse õpetada ja ametivajadusest aga siia vahele üks muusikapala. No see lugu, head vikerraadio kuulajad ilmselt väga ka seletuste tutvustust ei vaja. John Lennoni in mahhin ka üks väga-väga õpetlik lugu, mis siis õpetab meid unistama paremast elust, paremast maailmast, kus tõesti on ühtsus ja koostöö ja rõõm ja armastus ja empaatia ja kõik sellised asjad, mis võiks ühele kõrgelt arenenud teadlikule tsivilisatsioonile justkui omased. Ilus ja märgiline lugu kindlasti üldse kogu muusika ja, ja siukse inimeseks olemise ajaloos. Aga Ingrid, me oleme siin rääkinud väga palju kuulajatega õpetajatest, õpetustest, aga pole jõudnud küsida sinu käest? Räägi, on mis sulle esimesena tuleb meelde mingi õpetaja või õpetus või, või mingisugune oluline seik elus, mis, mis paneb sind üldse tagasi? Oma oma õpetajatele. No kui me räägiksime näiteks eluülikooli õpetajatest on ja siis ma võiksin pikalt heietada tänu minu eelmisele loomingulisele teosele hallo kosmos, mul on olnud väga palju võimalust väga paljude õpetajat ega siis suhelda, vestelda, aga kui ma võtan ikkagi kooliaja siis mul on olnud väga toredad klassijuhatajad, mina käisin neljandas keskkoolis Tallinnas, mis oli pärast seda Tallinna ühisgümnaasium seejärel andast saanud Kristiine Gümnaasium. Siia valimishea ja praegu ongi ja minu algklasside õpetaja oli Annel Eco, kes oli fantastiline, näiteks tema suutis Pioneerluse teha põnevaks selline, kus kauplus ma väga ootasin, millal ma saan pioneeriks, saab minna metsa kattelokis, teha teed ja siis teha okstest onni ja Morsega suhelda ja kuidas nagu köites sõlme, et teha ja kõike seda, et tema nagu tegi meile Pioneerluse selliseks, mis tundus nagu äge toona ütlesid, oli sama põnev. Tead, see oli nii, et kui mina lõpuks pioneeriks sain, siis see kadus ära nagu väga kurb, aga metsa ma sain ja, aga selles mõttes oli sellest kasu. Ja ka minu keskkooli põhikooli õpetaja Evi Veesaar oli väga tore, aga üks õpetaja, kes mulle kuidagi eriti hinge on läinud, on minu keskkooli aja õpetaja Ülle Kaarnamets, ta oli kirjakunstiõpetaja täielik superproff omal alal. Ilukiri kalligraafia kirjakunst oli siis meil valikaine, ma lihtsalt ei tahtnud keelteklassi minna, sest saksa kelkustus nii koledasti minu jaoks toona praegu mõtled, eks see loogiline ju saksa keelest on palju rohkem kasu kui kalligraphiast, mille võti on selles, et sa pead kogu aeg harjutama. Aga noh, ma ei ole harjutad, nii et käekiri on kohutav. Ja kui õpetaja Ülle Karnats juhuslikult kunagi satub seda kuulama, siis ma tervitan ja olen väga-väga tänulik selle eest, et tema tunnid olid olemuselt vabad ja loovad, et seal ei olnud range ja nii kord, ütleme noh, oli distsipliin, muidugi sa pead tegema väga ilusat ilukirja. Sa oled ikkagi kirjakunstiklassis, aga see atmosfäär oli vaba ja loominguline. Kui mõte mõtelda kogu sellise koolirežiimi peale, kus seal tunnid, õppimine, kõik on hästi struktrueeritud ja ja kella järgi siis olid sellised loomingulised Oasid, kus me saime kuidagi hoopis teises rütmis olla, et sellest tõesti suur tänu, aitäh, Ülle Karnamets. Rõõm, rõõm, rõõm, aga sinu õpetajate kohta ma küsisin mõne aja pärast, praegu on meil väga kannatlikud kuulajad liinil olnud. Hallo, kellega räägime? Tere õhtust, rööd. Näed jälle seesama pihl, aga vaatame teist liini. Halloo. Teine liim ja. Te olete paraku teine liin, aga te olete meile sama tähtis kui esimene liin. Tere kaunist ööd, kellega me räägime? A pere, Urmas, mis siis vahepeal uudist? Vahepeal on huvi see, et ma tõesti tänal Tõnnist mõnes mõttes oleks olnud, kui sina õpetaja oma vesikuga pahas, et Torma, sellega kui noor ja ka Toonud rahva sekka sellist. Sellist head positiivset ja noh lai ja jalga tõstvat. Aegade hämarusest et siis, kui inimene inimesed olid noh, niivõrd avalat, et nad ei kartnud tõesti. Et kukub tobe välja, seda tahtsid öelda. Täpselt nii, et, et selles mõttes olete õpetaja, aitäh, aga. Taas, ma ütlen, et noh, et Ingrid, et sinu kosmosesaated. Mul väga läks korda, Steven Smithi. Šamaan Ameerikast ja tema saade. See avas hästi palju filme. Mitmes mõttes? Minu lapsed isegi ütles isa, mis on juhtunud. Ja ma ütlesin, et teatavate ei ole mitte midagi muud. Isa näeb rohkem. Ja siis, kui tuli Rebeka, see. Ma ei tea, kas sa mäletad seda kuskil juulikuu saada. Ja ja tänav oli selline lugu, et et kui tema rääkis raadiole ja siis ma tegin kaasa, mida sina rääkisid inimesed ja, ja paljudest pereprobleemidest. Ma sain lahti. See on väga tore, aitäh, Urmas, suur tänu. Aga tõesti, ma tahan öelda Tõnisele et sinu esimene sahade taimi Ma tänan. Ma tänan, ei teagi nüüd, mida teha elus, kas nüüd lõpetada tipus tipus või minna edasi. Aga ma tänan nende julgustavad sõnade eest. Pool tundi aega aitäh, Urmas, töö jätku sulle ja hea, et Tõnise debüüt on väga hästi edenenud, et Tõnis, räägi natukene oma õpetajatest ka kes sinu kõige sellised olulisemad õpetajad läbi elutee on olnud, et sul on ju ka mitmeid kuule. Niimoodi on jah, selles mõttes nagu, et gümnaasium on olnud kogu aeg 12 aastat üks ja sama Rakvere gümnaasium küll, aga erinevaid õpetajaid ja klassijuhatajad on selle teel olnud, aga nagu ma ütlesin, et niisugune algklasside klassijuhataja Aime Borissov on kindlasti selline. Ma ei teagi, miks just nagu tema selline kõige nagu eredam klassijuhataja, mälestus mul on võib-olla sellepärast, et ta oli ikkagi kõige esimene ja kuidagi mõnus, ta oli niisugune lühikest kasvu ja see tähendab seda, et ta kuidagi mõjustada turvaliselt. Et te teda ma meenutan nagu alati sihuke klassi juhatajatena. Esimesena tuleb tema kuidagi mõttesse. Aga kindlasti nagu üks kuulajaga ütles. Ega õpetaja peale aimanud, see õpetaja, kes klassi ees on siis näiteringi juhendaja Aili Teedla on kindlasti see inimene, kes on olnud oluline õpetaja. Saamaks aru, et võib-olla see kutsumus on see, mida ma elus teha tahan. Ja, ja, ja spordis, mis on mulle ääretult südamelähedane, on olnud Mati Merirand, Rakvere Võrkpalli kasvandikke pidev ja jätkuv koolitaja olnud aastakümneid kestis, pani, kes siis justkui nagu avas ahvas minu südamevõrkpallile, et sealt sai armastus selle mängu vastu. Aga kui sealt edasi tulla, siis lavakunstikoolis, no ma ei saanud Viljandi kultuuriakadeemias. Siis on ikkagi Kalju Komissarov olnud see inimene, kes on. Me ei saanud temaga tunde teha, võib-olla niipalju kui eelnevad kursused või lennud, aga aga kuidagi tema mõju oma lausetega oma olemusega juba sellega, kui sa said kooli sisse ja ta ütles esimese asjana, et ega neid kedagi keegi joota. Ärge arvake, et teatrid mõtlevad, millal teie kursus lõpetab, et saaks ometi sealt endale näitlejaid. Et arvestage, et päris mituteist jääb päris töötuks või kuidagi niimoodi ta tõi nagu maa peale tagasi kohesele eufooria, mis oli saanud siis, kui sa saad sinna kooli sisse, eks ole. Hoiatas ka, et mõnest võib saada äkki raadiosaatejuht või ei ta seda lugu. Konkreetselt ei hoiatanud, aga eks see ambitsioon kõigil ikkagi näitlejaks saada oli, aga, aga selles mõttes ta tekitas nälja tekitas siis ambitsiooni või auahnuse olla laval jõuda, sinna, olla parim. Olla olla niisugune. Auahne, et ja tema tema poolt on ikkagi kuidagi südames väga palju siukseid lauseid või ütluseid kooli ajal ja ja mäletan, kõige suurem tunnustus oli tema tema poolt mulle ükskord, kui, kui ta ütles, et sinuga on tore koos teada, sa oled arenev nähtus, et seega et et kui Ma ei ole, ma ei ole väga palju, ma olen, noh, ütleme teatris hea küll, mul jookseb kaheksas hooaeg, aga ikkagi võrdlemisi noor ja roheline. Et teatriga käib kaasas see, et see on kuidagi näitleja, pere on võib-olla selline noh, ütleme siis ta on üks pere, eks ole, ja kui ikka tuleb kaasa seda, et, et keegi lahkub siis koma matused olid need, mis nagu tekitas minus selle tunde küll, et ta oli ikkagi väga oluline õppejõud minu jaoks mingi krõnksu ikkagi kogu aeg kurgus ja ja kuidagi nagu, et just nagu koolile mõtlen, siis ma mõtlen ikkagi tema peale, et et siuksed nagu, nagu siin on, kuulajates tuli ka välja, et kõige rohkem meelde võib-olla need, kes olid karmid, aga õiglased, siis ma arvan, et Kaljo oli täpselt selline mees südames ääretult soe. Kui tema mäletan kooli alguses ütles ka, et küsis, et kas teil söögiraha on noh, aastal 2007, eks ole, et, et noh, see ei ole ju ammuilma, kõigil on ju tegelikult elu-olu täitsa kenasti, aga et mees muretses sellise asja pärast, et see näitas sisu. Vot siuksed olulised õpetajad minu eluteel, aga nagu ma ütlesin, et nagu, nagu sulgened, eks ole, et kui saad end oma elu ülikoolis ehk siis oma tööga kokku puutunud erinevate õpetuste või õpetajatega, siis samamoodi tegelikult, et minu ameti puhul iga töö viib, mis viib kokku eri jälle mingi uue inimesega, viib kokku ka mingi uue õpetaja või õpetusega, et minul iga protsess on õpetlik. Et seega nagu õnn on võib-olla nagu vist sellise tööga kokku puutuda. Ja tore, et me oleme sellised arenevad organismid, et kui kool on läbi, siis ikka võtame õppust, kui keegi targem teadlikum teele satub. Kell on pool, üks läbi kaks minutit, te kuulate vikerraadiot, meil liinid on väga kuumad, me räägime õpetajatest ja vaatame, kas meil on liinil järgmine helistaja, Hallo. Tervist alandama tere õhtust ja ja tervitame teid ja tervitame ka kogu õpetajate peale. Aga olen ka ise endine õpetaja ja tahaksin natukene ütelda hoopis sellist asja. Niidamisest ja millegipärast räägime kogu aeg ainult sellest, et neil on palka vähe. Tahaks ütelda, tegelikult ma ei tea, kuidas teised õpetajatele ka alustavad. Et tegelikult ei ole palgasõltlasi. Palka võidakse, tõstaksin kapitalistlikus ühiskonnas lake hinnad tulevad järgi ja ja, ja ikka mäel ikka ei ole seda head, ikka see palk läheks. Aga õpetaja positsioon on täiesti nulliks tõmmatud selles mõttes, et ta. Nüüd läheb see asi kindlasti sellele õpetajale kahjuks kraes ja, ja sooni vallandamisega välja. Et lihtsalt. Et ühesõnaga, õpetajal on ääretult suur vastutus ja kui midagi juhtub, siis on tema esimene, kes siis kes siis võetakse vastutusele, nagu ma aru saan, hoolimata sellest, et kas ta siis otseselt proovis midagi teha või mitte. Kuna kura isa, isa võttis need üles, et miks, miks seal joodi, siis ma kardan, et seal õpetagras, et noh, aga, aga no need poisid kindlasti ei küsinud sellelt õpetajalt ja heal vaba lausa salaja ja noh, ma ei usu, et nappuses vabalt seal Ja ja ja kahjuks kahjuks niimoodi alla. Aga, aga. Aga jah, õpetajal ei. Aga need asjad on natuke väga-väga nihkes. Õpeta ma ei saagi olla, sellepärast et õpetaja on olnud, on olnud. Pidevalt, ta kasvab seal ei ole teisiti, ei saagi olla, aga praegu seda ei lubata olla. Paraku jah, ajad muutuvad, midagi parata, tuleb, ma saan aru, et õpetajaamet on paraku niisugune amet, millega, kus tuleb väga palju ümber kohandumisi ja, ja ennast kuidagi vastavalt olukorrale sättida ja eks ta on selles mõttes ka keeruline ja, ja pingeline amet, aga aitäh, Tarmo, teile. Olema nagu näitleja seal. Aga, aga samas ma ütlen, et just, et see vastutus ja õpetajal on, on väga-väga rängas rängas pantnud, selles matuselt süüdistatakse teda kogu aeg ja ta ei õpeta. Aitäh teile ka edu Tarmo. Aitäh. Jaa. Hallo. Tere. Tere. Kellega räägime. Tere, tere. Tere õhtust. Tere kaunist ööd. Tere, Merike Saaremaalt, kas teil ikka sajab? No väga tore ja mine vanasse kooli. Sealt ja mina elasin rästa tänaval sealsamas kõrval. Loviisekene läheb kooli juba teise klassi ja nõnda, et et ühesõnaga kõikidele õpet või neilt keegi täna kuuleb, mul on, ma olen üliõnnelik, mul on nii palju toredaid õpilasi ja kõigile ilusat õpetajate päev. Aitäh teile, kas kas võib nii öelda, et vaatajale, kes on ikka 44 aastat olnud olnud pedagoog, siis on ikka vist neid lapsi ja lapselapsi mitte nii palju kui seal nagu vereliini pidi on, vaid ikkagi üks paarsada või 300 on need ikkagi olemas ja võib öelda, et ühele sama paljule hulgale olete te vist ikkagi sihukse teise ema eest ka. Kõrghariduse olen omandanud kaugõppe teel, nii et kõik on õpetaja või elagu Eesti õpetajad. Edu teile. Et, et on tore ja Nathani kuulane päeva täpi Vaidenisse. No ma olen käiti, näid näid, näid jälle vaadanud kõiki neid. Neid etendus jäeti, super-hüper. Merik Merike ja mulle tundub, et nagu ma räägiks oma vanaemaga, aitäh teile Küll ala, miks mitte? Ma tulen küll, ma tulen külla täitsa kellelt. Noh, ma käisin see suve mitu korda Saaremaal, järgmine kord, kui ma tulen, siis ma saan Ingridi käest numbri Modon läbi. Aitäh Merike, ilusat tööd teile. Õllega. Aitäh väga liigutav ja südamlik. Meil on tõesti täna väga kuumad liinid. Kell tiksub, tahaks mängida muusikat, aga võtame enne veel ühe helistaja. Halloo. Hallo. Tere kaunist ööd, kellega räägime. Näed katkes ära ja meil on see piiks-piiks ja, ja selles mõttes on huvitav, et iseenesest näitab, et, et inimene on liinil justkui kõik peaks toimima, aga tänapäeva tehnikaajastu, aga võib-olla see oli vihje, teadjad, mängige, mängige üks muusikapala. Jah, meil on ootel üks väga positiivne lugu. Mis ütleme siin reede öösel vastu laupäeva kell üks, 42 võiks teil tuju küll heaks teha. Ärge muretsege, olge õnnelikud, nii laulis Bobimekwerin üks drastilise hääle kui see hääleaparaadiga, mees, et see on tema küll kõige kuulsam lugu. Aga see, mida ta on teinud oma häälega, milliseid muusikalisi mustreid ja, ja meloodiaid ja mänge välja võlunud, et see on super, et ma soovitan kõigil kuulata, kell on üks, 46, üks, 47, kohe. Te kuulate vikerraadiot? Ta on selle suve viimane suveöö. Mina olen Ingrid Peek, siin on minuga tepiteerimas saatejuhina Tõnis Niinemets, meil on täna teemaks õpet ja nende mõju meile meie elus. Ja ütleme nii, et on olnud väga kõnederohke öö. Et mul on praegu veel kaks inimest ootel, nii, võtame siis esimese helistaja jällegi hallo. Tere. Tere, ma tahaks seda ütelda, tegelikult mul õpilased selles mõttes väga head ka, et et kunagi ma olen sel ajal õpetaja, kui laupäeval pidi veel koolis käima kutsekoolis ja siis küsiti minu käest, et huvitav, et mispärast, et kuidas sul ikkagi laupäeviti nendelt vaat et sa noomid, aga lihtsalt õpilastega on vedanud. Aitäh, nagu ma aru saan. Me räägime Tarmoga. Ja et selles mõttes on, on, on küll, et, et millegipärast on mul jah, õpilastega. Aitäh, aitäh, Tarmo ja vaatame, kes on teise liini all. Ja kuulame teie mõtet, Toivo. No see tuleb mulle küll tuttavana. Olen isegi ühtesid saanud matemaatikas. Kas parandused vähe parema peale, kas jõudsite lõpuks kolme peale kahe miinusega? Sest et oli parandustöö Aga ikkagi väga suur progress. Ja see on väga hea nõuanne äitäh Toivo nende toredate lugude eest. Suur tänu, head öö jätku. Ja vaatame, kes on meil järgmise helistajana liinil. Hallo. Hallo, tere kaunistamine. Jälle jälle ikka aeg-ajalt juhtub ja robotid helistavad, robotid helistavad, aga kohe võtame järgmise kõne ja vaatame, kas on tegemist inimese või roboti või tulnukaga. Halloo. Tere kaunist. Kohal meenutaksin lahkunud Steveenhockingi sõnu, kes siis on, oli tuntud teadlane, astrofüüsik ja kes ütles, et kui tulnukad helistavad, siis inimkond võiks tõeliselt korra mõelda, kas võta toru põimib, sest me ei tea, kes nad on ja mida nad, mis tahavad. Aga see selleks, kellega me räägime ja mis on teie? Tere, Lembit, mis lood teil? Aitäh aitäh mõtete eest. Jah, tõesti on varsti aeg meilgi magama minna, jäänud on veel viimased kuus minutit. Me plaanisime täna muidugi rääkida ka. Vabariigi juubeli. Juubeliaasta suvepõlemisõnnes. Aga ma loodan, et inimesed jõudsid suveprogrammi vaatama, sest et suvi oli kaunis, kaunis tihe ja, ja üritusi kontserte nii tasuta kui ka piletiga kõiksuguseid täis. Ma loodan, et kõik leidsid endale meelepärast, nagu me lubasime programmist rääkida, siis programmist me ka räägime, nimelt. Seome ära ta siis ka õpetaja, õpetaja teemaga, nimelt kuues oktoober toimub siis aasta õpetaja gala, kus siis hinnatakse parimaid õpetajaid erinevates kategooriates. Olen seda eelnevat aastat vaadanud. Olen olen rõõmuga tõdeda, et üks minu kooliajalooõpetajatest on saanud ka vist mitte seal kalal, küll autasu, aga presidendilt siis teenetemärgi oma tehtud töö eest ja see oli koolis ikkagi suur asi. Seda mainiti, seda tõsteti esile, et õpetaja tunnustamine annab tegelikult tervele koolile midagi juurde. Et kui sinu koolis ikkagi õpetab õpetaja, kes on saanud ütleme, riiklikult väga kõrge tunnustuse, siis on see suur asi. Meil on jäänud viis minutit, saate lõpuni. Meil on kaks helistajat liinil, Tõnis, mis sa arvad, kas me võtame ühe neist kas on inimene paari minutiga oma õpetajaloo rääkimiseks valmis ja kui, siis kumba liinima võtad, kumba liini avan? Mida soovite, oi, aga kas meil on üks on kuidagi enne helistanud ja teine pärast? Seda vot ei tea. Ta on põhimõtteliselt ühel ajal helistanud. Kuna ühe korra üks helistaja küsis, et oi, kas ma olen liinil number kaks justkui nagu see oleks nagu teisejärguline, siis võtame liin number kaks, et Aleksei esmajärguline ja ma arvan, et me saame ühe inimesega ikka veel rääkida. Nii hallo. Ja me räägime teiega, tere kaunist ööd, kellega on kellega rääkida? Teil on ainult paar minutit aega, niiet. Hello, või keegi rääkis Ellamaa koolist Muhu Hellamaa ja see oli Merike. Ja, ja mina käisin ka kunagi seal koolis. Ja need õpetajad, kes olid meie tööõpetuse õpetajad ja Sõbralikul pruudil. Ja siis ma ei oska praegu nüüd peast öelda nii äkitsi. Tundub, et teed talle praegu siia. Telefoniliinile pääsenud. Jah, et linde pääsen, aga ma. Et poisid paljudel Vene sõjaväest möödas on, et ma ütlesin pool aastat ja ta läks aasta aega, enne kui mõistus koju tuli. Oli karm sõjavägi. Oli aga, aga noh, vot see on nüüd just selles, et see on niisugune 20. noorde niukseid teha minu oma lapsed ei pea ja aga. Aga läbi sai tehtud ja näed, nüüd said meile liinile ka veel ja. Aga astele Murutar ütles nii, et selle koha peal, vaat see mul tuli meelde. Ja siin et poisid, et ärge põdege või põige põdega, et jah, et tal läks aasta aed jällegi mõistus koju tuli peale. Väga tore, aitäh. Suur tänu helistamast ja. Aga sa Pervitame, ma ei tea, kas lahterdada elus elu ja tervise juures meie minu õppejõude, ma arvan, et nad nüüd vist enam enamasti ei ole. No vast nad kuulevad meid kõiksusest tähtede tagant. Raadio on ikkagi niisugune asi, kus ei pea kaablit taga olema, et, et ja see justkui nagu avardub, kaugemale kaugemale. Sest me oleme eetris, Me oleme raadiolainetega infoväljas ja vikerraadiot saate ju kuulata iga päev tavalisest raadioaparaadist ja siis ka arvud tihti aga autost ja loomulikult mobiiliäpist, mis on üks eriti lihtne, mugav viis ja meil ongi jäänud viimane minutikene. Ja sina, Tõnis, kui spordipoiss kahe 30 sekundiga, palun, kuidas oli esimene saatejuhtimise kogemus keset ööd vikerraadios üle kogu Eestimaa, isegi üle kogu maailma, sest Rootsis Siis esimene kõne oli kohe välismaalt, jah, see see kuidagi nagu pani pinge peale. Ei, tegelikult ma saan öelda, et ma ei. See on, see on üks niisugune huvitav töö, sa ikkagi ei näe neid inimesi, ainult kuuled hääled su kõrvas ja kõrvaklappidesse on äärmiselt põnev. Ei ole mingit unisuse märki ka istuda. Ja rääkida toredate inimestega, et mul on ainult au, rõõm ja ja sügav õnnetunne. Aitäh kõigile, kes helistasid, aitäh kõigile, kes kuulasid, aitäh, Tõnis ja kõike head teile, olge terved. Ööd.