Tere, kallid kuulajad, nüüd on see hetk käes, mida kõik kalamood on terve Eesti oodanud aastasadu aastakümneid ja viimased vähemalt viis aastat eetris on Tõnis Niine mõttes suvesaates. Ja ma ei ole täna siin üksi. Minuga on siin helipuldis ja Adiniast administratiivset tööd tegemas. Kaassaatejuht Ingrid Peek, tere õhtust. Tere õhtust kõigile. Tere head vikerraadio kuulajad on augustikuu viimane päev ja eetrisse läheb selle suve viimane suveöö. Meil on täna teile palju põnevaid teemasid, huvitavaid mõtteid, jaga külalisi ning loomulikult ootame ka teie kõnesid, aga enne kui asume jutustama, asume telefoniliine kuumaks ajama, siis teile Veliks suvine laul, virmalised ja suvehääl. Esimene lugu kuulatud tere tulemast tagasi, jätkuvalt on stuudios Tõnis Niinemets ja Ingrid Peek. Võib-olla väike sissejuhatus, mida me täna siis lahkame hakkama? Räägime kindlasti ta õpetajatest, seda põhjusel, et täna on viimane suvesaade päev murdub ja jõuab kätte tarkusepäev, esimene september, me räägime õpetajatest mälestustest erinevatest hetkedest. Võtame meie kõnega ühele õpetajale ja räägime saates sellest, et algab sügis, saate teises pooles vaatame tagasi siis sellesuvise Eesti vabariik 100 sündmuste kalendrile ja kuulame head muusikat, mille märksõnadeks on sügiskool, õpetaja, lihtsalt mõned soovilood meilt endilt ja lihtsalt hea muusika. Et neil on niisugune lühike ülevaade. Meie meile saab helistada. Ma ise vastan teile, kallid kuulajad, kõnedele, helistage julgelt. Või siis kommenteerige saadet vikerraadio koduleheküljel vikerraadio. Seal on foorum. Sa saate anda oma teid või siis lihtsalt kommenteerida antud teemat, mida me siin stuudios lahkame? Jaa, jaa, kõnede kõnesi ootame numbril kuus üks üks neli null neli null. Teemaks mida, mida siis kõnedes vastu võtame, on, kes on onu, teie olulisemad õpetajad või õppejõud? Eluteel annab midagi kaasa öelnud, miks just nemad? Veidi lahkame siis seda õpetaja teemat, kuna tarkusepäev kätte jõudmas. Jah, nii õpetajad kui ka ütleme sellised elulised õppetunnid, et ega õpetajad on koolis ja õpetajad on meil ka eluülikoolis nii-öelda, et ei pea alati olema õpetaja, ka kooliõpetajat, võib-olla ka mingi märkimisväärne tegelane, eeskuju, keegi, kes on teile elus midagi olulist juurde andnud, et te olete jõudnud suuremat aipamiseni kuseni mingi maailmamõistmiseni. Aga Tõnis, sul on täna veel selles mõttes ka ju eriline päev, et kas ma pean, saan õieti aru, et sul on esimene vaata, juhtimine vikerraadios üldse raadios või, või viker? Siis üldse raadios ma ei ole kunagi mingit saadet juhtinud üldse üldse esimene saatejuht Ma ei ole kunagi isegi televisioonis saate saadet juhtinud, seega või televisioonis ühtegi saadet ei, ma ei ole. Ma ei ole ühtegi saadet juhtinud, vähemalt ei, ma ei tea küll, et ma hakkaks ühtegi saadetist juhtinud, et võib-olla paha pahaaimamatult ma olen, ma olen saate nagu võtnud kuidagi nagu ohje haaranud, aga aga ma ei ole ühtegi saadet juhtinud. Viimased kolm päeva olnud suhteliselt närvis. Pabinas. Pea Selenderdab väga tugevalt see, et mis saab, mis saama hakkab. Ma iseenda jaoks olen alati kuidagi raadiotöö meelestanud, mõtestanud niimoodi, et kõige hullem on see, kui, kui on vaikus teleris, sa veel näed, et inimene mõtleb paga raadios, sa mõtled midagi, juhtus, et see, see on minu kõige suurem hirm. Sellepärast oli ka võibolla siuke kuulajate jaoks kell 11 õhtul pärast uudiseid. Sihuke väga entusiastlik ja närviline noormees juhatas saate sisse, aga, aga ma usun, et mida kell edasi, seda mõnusamaks jahedamaks meie saade. Ja ma usun ka, et meil hakkab olema väga tore, sest et meil on väga toredad kuulajad, nii et head vikerraadio kuulajad kuus, üks, üks, neli, null, neli nulltange endal valmis telefonitorudes ja klaviatuur idel. Me ootame tõesti teie kõnesid veidikese aja pärast, et me teeme enne ise ühe kõne ühele toredale õpetajale, et teilt siis tahame ka teada teie elu õppetunde, teie jaoks olulisi õpetajaid, et on hea võimalus neid meenutada, võib-olla ka tänada, avaldada tunnustust sellele, mis nad on teie elu jaoks kas siis olulist kaasa andnud. Aga enne, kui läheme järgmise kõne järgmise õpetaja juurde, kuulame ühe väikese vahepala. See on Mari Jürjens väga Vembukas lugu. Koolilapse töö. Kooli on õpitajäämusi ka selle Kaaduvus natuke. Muud kooris pead seal. Hästi, kuule ma, et kõik asjad. Eks? Tuge. Selline lugu siis Mari Jürjens silt täna temaga kohtadesse töö juures proovisaalis ütles ta, et kui kuulis, et ma lähen saadet tegema, ütles, et mängis midagi minu lugudes ka. Nüüd on see siis kallis, mari tehtud, lugu on mängitud ja Eesti rahvas on sinu kaunist häält jälle kuulnud. Aga nüüd on meil juba liinil õpetaja hea sõber ja ka koolikaaslane Kirsty Willard, kes on siis just just ütleme lõpusirgele saanud oma tööga Kehtna põhikooli emakeelekirjandusõpetajana teregisti. Tere õhtust. No ütleme niimoodi, et ei ole palju õpetajaid, kellel ei julgeks niisugusel kellaajal helistada, et tänu sellele, et meil vist ühine tutvus on aastaid aastaid aastaid tagasi ma selle julge sammu astusin. Kui ma helistasin sulle ja ütlesin, et ma tahan sind saates sinuga rääkida, siis see on väga tore, aga et esimesest septembrist 2018 enam ei tööta õpetajana ja siis see sütitas mind veel sulle helistamast. Räägi me lõpetasime 2011. aastal Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia näitleja eriala on mõlemad ja kuidas läks üldse niimoodi, et sa praegusel hetkel siis täna nüüd viimased tunnid, viimased minutid oled Kehtna põhikooli emakeele kirjanduse õpetaja Jah, ma olin koolis üles kasvanud Raplas täna avati just riigigümnaasium, mis on siis üks osa sellest riigigümnaasiumimajast on see kool, kus mina käisin oma algklassi astuda. Ja siis kuna mu ema on õpetaja, siis kool on minu jaoks niisugune loomulik elu osa ja üldsegi mitte olnud mitte kunagi eesmärk, et noh, ma tahaks nii hullult kuidagi õpetajaks saada, et kuigi ma väga austan õpetajaid, aga lihtsalt minu jaoks on see umbes sama huvitav kui et tahaks reisida, lähen naabrile külla. Sihuke et, et ei ole olnud kunagi minu Märk, aga aga minu huvi inim inimese arengu vastu ja siis, et et mismoodi see inimene paremini võiks areneda, mismoodi ma ise võiks paremini areneda, siis lõpuks kuidagi otsapidi viis ning noored kooli programmi ja siis omakorda siis noored kooli programmist osavõtmisel tuleb ka olla õpetaja ja siis ma jõudsin ka kooli. Ma olen olnud ainult ühe aasta, et mina olen, siis võiks seal isegi noored kooli programmi luua. Et elus teatavasti tuleb teha igasuguseid erinevaid valikuid ja kuna see programm kestab Kaks aastat, siis jään ennast kaheks aastaks ära lubada, oli oli ka minu kõige suurem hirm, sest et aasta veel kuidagi saab, aga Kaksa Ta on 760 või rohkem, isegi ei oska arvutada nii seitsme 20 päeva jooksul palju juhtuda, et siis valikuid on palju ja, ja ma valis siin selle, milles ma arvan, ma saan paremini hakkama järgmise aasta jooksul. Aga ma ei tee propageeri õpetajaametit kindlasti mitte. Seda on rõõm kuulda. Ühesõnaga mina olin ise, võib-olla ma loodan, sa loodad kursis, main ise vahepeal, kaks aastat koolis, mingil perioodil siin mõni aasta tagasi, õpetaja andsin teatritundi ja, ja minust kasvas kohutav lugupidamine õpetajaameti vastu. Ma sain aru, et seda saavad pidada ainult entusiastid. Räägi nagu, mis tundega sina läksid kooli, vot need noored kooli programm. Ühelt poolt sa õpid õpetajaks, teiselt poolt sa lähed reaalselt kooli õpetajaks. Kui suur see, ütleme pahe, kui sa ise koolis käisid ja nüüd õpetajaametit hakkasin pidama. Missugune, nagu ütleme, mis vaatevinklist sa seda nägid? Ja samamoodi sekundeerin sinuga, et tõepoolest lugupidamine, suur lugupidamine ja ütleme nii, et väheneva õpetajaskonna ja suureneva töökoormuse juures ka suured silmad, kas tõesti on inimesi, kes kogusel koormale vastu peavad ja on nõus seda kandma ja mis ja mis energia arvelt on seda inimesed nõus kandma, et et need Need toonid ei ole nüüd nii lillelised, kui ma hästi reaalselt hakkan mõtlema õpetajate praegusele olukorrale. Et väheneb järjest rohkem õpetajate hulk, kellel on, kellel on palju kogemusi, eks ole, kas või isegi piisav haridus, sellepärast et et millegipärast on nii, et Eesti vabariigis ei rõõmusta lapsed keskkooli lõpetades. Mõeldes sellele, et nüüd lõpuks ometi saan ma minna õpetama või õppima õpetajaks, et tulla tagasi kooli. Kahjuks see nii ei ole, kuigi see amet isenesest endast pakub väga palju rõõmu, sest noortega on tore tegeleda. Kui selleks on head tingimused, et see on, see on hästi, see on sealt ja see on selline väga, väga mitmetahuline teema. Räägi seda, et kui mina käisin alles hiljuti oma keskkoolis, mis on Rakvere gümnaasium, käisin ühe hoopis muu ürituse raames seal, sealt, mis toimus seal koolis ja kohtusin seal ka oma keskkooli ja põhikooli õpetajatega praktiliselt ütleme, üheksakümneprotsendise pühegümne viie protsendilised suurusega olid kõik samad näod. Minu kooli lõpus muidugi ei ole väga palju möödas, aga ma ei näinud seal väga niimoodi, et oleks noori peale tulnud. Kas selline programm nagu noored kooli või, või üldse ütleme selliseid sarnaseid inimesi, kes läheb ise õpetama, niisuguse programmi raames, on, on see niisugune? On see niisugune, kõik on entusiastlikult minemas või on, või on ärakukkujaid palju, et ma saan aru, et see, see, ikkagi see töö, hulk saadav töötasu ja närvikulu, see ei käi omavahel ikka väga võrdusmärgiga. Ja seal ei ole, seal ei ole korrelatsiooni, tõepoolest, olen nõus. Et noored kooli programmist ma ei ole küll nüüd niiviisi andmetes väga pädev, aga, aga nii palju, kui ma nüüd selle aasta jooksul kuulsin, siis ega need poolejatjaid kindlasti on, eks ole, erinevatel põhjustel. Ja kui palju nendest põhjustest nüüd on nüüd nagu töökoormuse all murduvaid inimesi. Neid on ikkagi vähe, sest, sest ka mina kuigi ma võin öelda täiesti käsi südamel, et mul oli ka unetuid öid ja kas ta lõpuks olin ma suhteliselt tühjakspigistatud, siis see mind ei oleks sundinud pooleli jätma või või kuidagi teist elusuunda hakkama valima, lihtsalt et valikud tekivad. Küll, aga see programm hästi palju toetab alustavat õpetajat. Ja sind toetab ka kursus tõepoolest, entusiastlikke inimesi, kes on läbinud katsed ja ühesõnaga kogu see taotlusvoor, eks ole, see on pikk isenesest noh, pikem võib-olla kui ülikooli astumine ja seal tuleb ka ennast teatavas mõttes võib-olla rohkem ületada kui jällegi ülikooli astudes, et et need inimesed, kes sinna jõuavad, on, on nii palju teadlikud sellest, kui nad saavad olla. Aga kui kui hästi võtavad vastu sind koolis õpetajad ühe noore, kes tuleb sinna õpetama sinisilmselt. Olin täitsa valmis selleks, et et ma ei ole. Et ma ei ole kõige targem inimene seal korraga ja ma Kehtna koolis on eranditult väga toredad, sõbralikud, toetavad ja meeldivad inimesed ja, ja ka see aitas mul hakkama saada kogu selle koormusega. Ma ei ole otseselt kuulnud, et kellelgi oleks olnud probleeme sellepärast, et ta on noor, kogenematu õpetaja, kuna õpetajaid on vähe, siis kõik on teretulnud, kes tulevad seda appi kogu seda, noh see on missioonitöö, eks ole, et õpetajad tunnevad seda, et ikkagi on vaja teha ja ja neil ikkagi on jõudu, et, et mõelda ja uuendada ja kui on ja edasi töötada, et kui on inimesi, kes tulevad selle jaoks või siis üldiselt ma ei tea, et kellelegi peale oleks silmi pööritada. Aga mis nüüd saab, kui esimene september on kohe kohe kätte jõudmas, hea küll, laupäev, kohe järgneb teine september, pühapäev, aga, aga kui on kõik teised, lähevad kooli, mis siis saab ühest pühendunud, aga väsinud emakeele õpetajast nüüd? Mina olen suvega muidugi puhanud teiega, et ma olen ma. Seal teisel aastal minna küll aga see emakeeleõpetaja läheb uut emakeele õpetajat toetama esialgu kaheks nädalaks. Et siis, et kooli ja õpilastega sisse elada ja klassis õigeid raamatuid üles leida ja. Esialgu siis see ja siis ja siis tuleb. Endisel emakeeleõpetajal minna maailma avastama, et siis oma kogemused õpilastele kirja panna ja öelda ja selle kogemusega sain ma hakkama just sellepärast, et ma õppisin matemaatikat või inglise keelt või või, või mida iganes, et. Ma ühe aastaga söövad õpilased ennast ilusti südamesse niiviisi, et et ma mõtlen nende peale kindlasti. Ja mul on ka raske nüüd kellegi teise kätte anda, aga aga tuleb sihuke tuulutamise ja, ja uute kogemuste aasta. Aga õpilastel lootus on, et sa naased või seda enam ei ole. Nii suur, et et minu vältentsid hästi sellise ambivalentse vastuse, et minu soov on kindlasti neid jälgida ja jätkata nende toetusteed koos nendega läbi elu. Kuidas saab olema, ma ei hakka lubama praegu igaks juhuks. No see on igati ilus, rõõmu rõõmustav lause. Ma tänan sind, Kirsti. Kirsti jaota, minul on ka üks küsimus, õigemini isegi kaks. Üks on selline. Me Tõnisega enne saadet korra arutasime seda, et me ootame täna kuulajate kõnesid, tahame teada, kes on olnud inimeste lemmikõpetajad, mille poolest nad on olnud olulised, mida nad on teinud, erilist inimeste elud on muutunud, kuidas on olnud eeskujuks ja siis tuli jutuks see, et koolides käies ikkagi ju inimene puutub kokku ka õpetajatega, kes mõjutavad elu sellisel noh, võib-olla mitte kõige fantastilisem omal moel, eks, et et alati on ju head ja halvad, et ajad ja vastavalt siis õpilase vaatevinklist tegelaste kokku sobimisele. Et ma mäletan, kui mina käisin koolis, seal oli muidugi eelmisel milleeniumi. Et siis oli õpetaja selline suurem autorit peet. Kui õpetaja ikka midagi ütles, siis noh, vastu öelda väga ei julgenud. Kui saadeti klassist välja, siis nagu lähedki ja on hirm, võiks tänapäeval me kuuleme palju lugusid sellest, et, et õpilane on see, kelle järgi õpetaja peab siis painduma kohanema, teema talle kvaliteetset õpetust teenust pakkuma. Kas sa oled tajunud ise seda muutust, kui sa võrdled oma kooliaega ja võrdled nüüd seda perioodi, kui sa ise õpetasid? Ei, absoluutselt jah. Et selliseid momente oli mul ka, kus ma võiks arvata, et kuna ma nüüd olen siin ja selle ameti peal ja kõik maksavad makse, et teie saaksite seda haridust, mis teil on ette nähtud, siis sellist ootamatut vastuhaku ükskõik mis kujul siis õpilane on, selleks võimeline oli, olen mina ka näinud. Ja, ja ma ei tea, millest see tuleb. Ma ei tea, et on ka neid õpilasi, kes on täpselt nii nagu mina ja sina. Kombel istuvad ja kuulavad ja tulevad kaasa ja teevad kompromisse, aga aga võib-olla seda julgust on rohkem. Sellest on kaevule arutletud, miks see niiviisi on ja ma olen ka nõus, et need tagajärjesüsteem käitumisele on Eesti koolis korralikult Reilementeerimate, mis annab siis palju vabadust neis piir proovile panna? Ehk siis õpetaja õigusi on kõvasti kärbitud ja õpilastele juskui juurde antud. Noh, et kas just on, eks ole, kui need sõnastusi vaadata, siis justkui kõikidele ütleme nii, et asjast mõistlikult aru saavatele inimestele tundub kõik õige, eks ole, aga need, kes seal seda piiri proovivad ajada leiavad leiavad seal väga laia nii-öelda venituskoha. Et aga siis noh, ütleme, et ongi, et see on väga pikk teema, aga aga kellega sa tunnis tegeled, kas selle ühega, kes kes proovib kõike selleks teha tunde jätkuks, või nende 19-ga, kes tegelikult on tulnud sinna õppima ja istuvad ja ootavad need on need on väga keerulised küsimused ja ja vastuseid peavad kõik õpetajad ise omaette leiutama. Kas vanasti oli nii, et õpetaja kiusas õpilasi ja tänapäeval siis õpilased kiusavad õpetajat? Oh, see on selles mõttes võtame need roosad prillid kohe eest ära. Toimub mõlemat pidi ja see on kogu aeg olnud, et, et inimesed Kõige inimesed, et ma usun täiesti olen tundnud õpilased, kiusavad õpetajat ja olen näinud, eks ole. Ja ma, ja ma tean ka, et on lõpetajaid endiselt, kes tunnevad, et neil on võimalus oma positsiooni kasutades näidata mõnele koht kätte, et noh, see on paratamatu reaalsus ja see on inimlik, ma arvan, et sibul tant kooli vaid, et see on igal pool nii, vastavalt sellele, milline on inimeste empaatiline, võime teistega koos töötada. Kirsti, sa käisid koos Tõnisega ühes koolis, et milline õpilane, koolikaaslane Tõnissoni, Too meile nüüd. Infot. Alt üles on pilte mu kursakaaslastel, kus ma lihtsalt magan loengus. Et ma tunnistan, ülesanne, pilt on. Kirsti, sa võid edasisest vabalt julgelt jätkata. Ja nii, et paluks midagi hullemat kui inimene magamas tunnis. Tõnis tegi alati kõikidel tuju heaks, et siis kui teistel oli seal juba noh, tüdrukutel seal nimesid nimetamata juba pea kärssas ja paanika, et kuidas ma selle aasa siis Tõnis tegi ikka mõne nalja, mis võttis seda liigset tõsidust maha, mina hetkel rohkem, Tõnis tõesti mäleta, kuigi ma võin ju ometigi öelda, et et sa ei veetnud õhtuid filosoofiat õppides, eks ole. Olen veetnud ühtegi õhtut midagi õppides, eriti. Mu ema oli väga pettunud, kui ta tuli. Lõpetamisele ma ju lõpetasin kenasti lõpetamisele ja ta vaatas, tunnistus täpselt sama pettunud, kui ta oli gümnaasiumi lõpus ja vaatas, vaatas ja nägi ainult neid, mis ei olnud ATP-d. Ja siis ma ütlesin, et härra. Neid suvalisi aineid vaata eriala eriala. Et kus olid ilusad, hindad, et seega ma teadsin, mis on, mis on minu jaoks vajalik ja oluline, et ma loodan, et endal näpule ikka tulevikus sellega. Ma arvan, et sul läks hästi. Jah, ega muidu vikerraadio eetrisse jõuaks, või kui te mõlemad, nii et aitäh kirsse lillard, suur tänu ja jõudu sulle edasistel siis eluülikooli õppetundides ja õpetustel ja head maailma avastamist. Ning aastaid oli juba. Koolini hambad olid juba. Kui tahtis, leidus kooli raadi. Sai mu väike kani, kas. Siduma. Marnad kooli Donner, kus sai vahetunnis kahvatu ja Pisportele, millele end longarist täis Laatkot. Ja mitte kunagi jäänud jänni. Aeg-ajal jagati. Dressides ja taastades peegeldas ka see, et kui paks on vanemate rahakott. Ja kui lõppes minu koolitee kinkisid vanemad mulle Ooe. Koolis. Ennem ei küsinud keegi selle eest raha. Head lapsevanemad, kellele ei meeldi ketallid, tulevad ehkajad paremal, aga last koolitada on kallis. Nii arvas onu Bella, lugu oli loomulikult legendaarne, koolis on vahva. Head vikerraadio kuulajad, kell on pool 12, on Augustiku viimane päev, te kuulate suvesaadet, mis on selle suve viimane suvesaade stuudios on Tõnis Niinemets ja Ingrid Peek. Ja me ootame teie kõnesid, meie number on kuus, üks, üks, neli, null neli null, et rääkida teie lemmikõpetajatest kõige olulisematest õpetajatest ja elu õppetundidest ja meil on liinil juba esimene helistaja. Halloo. Hallo tere, kuidas nende nimi. Tere keelega räägime. Aivo Taimo, tere, Taimo, kus sa neile helistad, kas Taimo või Taivo Taivo Hanko. Kus, kus kõne tuleb, meile tuleb kaugemalt. Ah soo, kus kandist? Oi kui tore, me oleme rahvusvaheliselt. Esimene kõne ja kohe välismaalt. Hea meelega kuulame, Taivo, mis sa meiega jagad, olulisemad õpetajad, õpetused, eluteel, esimene niisugune suurem teema meil sel tunnil on. Ma jaga on sellist õpetajat nagu inglid p. Üks väga oluline õpetaja, minule. Kas nimekaim või see inimene, kes siin praegu stuudios jätkas nime käiv Ingrid Peek, mul ammu igav. Aitäh, mida ma sulle siis õpetasin? Ma arvan, need saated, mis sagin varasemalt oled nii-öelda teinud ja need on ikkagi päris palju silmaringi avardanud. Et, et see on ikkagi väga suureks õpetuseks mulle olnud ja ma olen nagu päris palju muutnud Ennast tänu nendele mis noodi Mis sinu elus on muutunud peale mõningast? Ta oli seal palju laienenud ja oled hakanud nagu rohkem mõtlema nii-öelda nii-öelda elule rohkem nagu teise nurga alt, kui lihtsalt. Rohkem eksistentsiaalselt, nagu ma aru saan Kas sul on mõned lemmikud ka, keda sa välja tooks, kes olid eriliselt sellised inspireerivad tegelased saatekülalised? Vahel on ju mõni noh, olen varasemalt kuulnud mõni tegelane, kes õigel ajahetkel puudutab seda õiget närvi, mingit teemat sinu elus millega resoneerud ja siis sealt hakkavad sündmused arenema. Äkki öelda, aga seal oli neid pärleid ikka päris palju, mida nagu mis, mis nagu pall tõesti mõtlema, et noh, et et ei ole nagunii Saftühjaga võtet, Sid elut. Käijana loopida nii-öelda. Selle pika rõõmu, kui kui keegi inimene, kes otseselt ei ole kuskilt koolipingist ja tahvli eest meelde jäänud vaid hoopis mingi meediumi või oma tegevuse tulemise tulemusena suudab niivõrd sügava jälje teisse jätta, et see on seda, on ainult rõõm kuulda. Ja aitäh, ma olen tõesti väga tänulik ja liigutatud, aitäh. Ja ja püüame jätkata, aitäh, Taivo suur-suur, tänu. Olge head ja tööd. Head suveööd, nii et kallid kuulajad. Kuus, üks, üks, neli, null neli, null on telefoninumber, kust saate meile helistada, saate jagada oma elu olulisemaid vaatajaid. Kes on teid siis õpetanud, mõjutanud, kes võivad olla koolist, kes võivad olla eluülikoolist? Tõnis, kes sinu sellised olulisemad märgilised õpetajad on? No kui rääkida gümnaasiumist, siis tuleb mitu inimest meelde minu venna klassijuhataja keemiaõpetaja puhtalt oma mõnusate ütlemistega ja ta hoidis mind väga hästi, sest vend oli keemias väga tubli, mina vastupidiselt väga halb saama. Ja, ja oma oma, nende ütlemistega jäi meelde, eks ole, et kuidas ta kutsus õppe õpilast tahvlilt, et kolme ahvi kiirusel ja kõik siukseid asju ja üks olulisemaid oli kindlasti ka kindlasti üks klassijuhatajate, seda just algklasside juhataja oli, kes mul on siiamaani väga nagu sügava jälje jätnud ja ja üks humoorika maid kindlasti üks kehalise kasvatuse õpetaja, endine riistvõimleja, Arvo Ott. Üks sihukse mõnus käre, mehine mees. Väga tore, aga meil on liinil järgmine helistaja, halloo. Tere. Kellega räägime? Ja palun pange raadio vaiksemaks. Nüüd me kuuleme ikkagi jälle ennast, ahah, nüüd juba enam ei kuule, kas jälle, Taivo ahah, kas ega omati sama mees, vaid hoopis keegi teine ja sama imega? Oo, näete Rootsist ja Võrumaalt helistavad meile täna, Taivo. Nii et kaks erinevat prii Tõnu kõrvuti Ikka kuulame rõõmuga rõõmuga, nüüd, öisel ajal, missugused eredad mälestused on teil õpetajatest või õpetustes, mis teil on kõige rohkem meelde jäänud? Seda on rõõm kuulda, see järjekord, järelikult ikkagi noorus on selline asi, mis annab eluteele kuidagi nagu on, on nagu oluline, et see inimene ei oleks seal klassi ees, siis siuke eelmise põlvkonna ütleme, inimene vaid ikkagi ikkagi noor ja räägib, räägib sama keelt ja. Koristavad, aga noh, tänapäeval on ju niimoodi, et Mailis Reps vabad käed, et ei olegi vaja nagu põhikoolieksamit, saadame noored Soome tööle. Selge TD pooldadega. Ja teie jutul on mõte sees. Mina kuulsin ringvaate saate arutelu, kui seal oli reaalkooli õpilane ja ka direktor ja õpilane ütles, et, et ega eksam otseselt teda rohkem pingutama ei pannud, et tema ikkagi töötas samamoodi. Ma arvan, et päris palju õnne teiegi teiega, nõus, sellepärast et hetkel oleme ajajärgus, kus ühtegi sellist koolilõpetajatel ei olegi eksamit teinud ei oleks, seega praegu on teil kõigil Ja mina, mina vedasin omal ajal enda läbi. Kuule, Easy. Ja aga valet liini ma ütlen ausalt. Veidi Eestis lolle katsetada, palun väga, nii palju juba. No loodame, et Mailis Reps kuulab meid, võtab siis teie mõte ka arvesse. Et ausõna, ma ütlen ära, et lapsed on vaja panna natukene, aga noh, et natuke töötajaks. Ma kunagi Kärla haridus ilusti meil Narvas ka lai lai jõgi, et noored paneme okastraadi ta, et vahelduvvool, et 220 380 vaheldumisi tulebki varsti välja. Selle kärna ärni mõttega on alati ja lõpetada devali mees õigete sõnadega, aitäh teile, Taivo Võrumaalt. Ja meil on liinil ka järgmine helistaja, Hallo, kellega räägime? Aa, ja kus sa helistad meile? Ahah, eesti laulu hällist Väga hea, kuulame teid, teie õpetajate või õpetuste kogemusi. Kaheksakümnendatel aastatel. See oli aeg, kus ei olnud enam täiesti punast värki, aga ei olnud ka veel kohutavat kapitalismisoni kõige rahulikum aeg üldse. Nii minu elus kui ka terve Eesti elus. Ja mina õppisin erivajadustega laste koolis Tondil. Mis nüüd kannab tondi põhikooli nime? Ja aastatel 1983 kuni 1986 töötas meie koolis üks õpetaja, kes sai minu lemmikõpetajaks küllaltki valusa juhtumi kaudu. Sest neljandas klassis käies oli 84. aasta märtsi lõpul kaotasin raske haiguse tõttu oma ema, kes oli vaid 46 aastane. Ja mina ise olin sel ajal 12 aastane. See lõimu täiesti liimist lahti. Ja ma otsisin leinas olles õpetajate seast inimest, kes oleks ääretult empaatiline ja loov. Toonane muusikaõpetaja ja minust kolm aastat noorema klassijuhataja kelle nimi on Endla raud. Tema nägi, et mina olen sisemiselt katki läinud ja siis ta avastas, et ma olen musikaalne. Laulan ja tunnen hästi rütmi. Olin sel ajal kooli Lukoleite ringi laps. Ja siis ta avastas minu lauljavõimed. Ja. Leidis, et muusika on see, mis aitab minul asjad korda saada. Ja tänu temale sain 1986. aasta vabariiklikuks eriinternaatkoolide vaheliseks isetegevus ülevaatuseks tema juhendatud kooliorkestrisse koha lauljale, rütmipillide mängijale ja koost võimleme koolile kolmanda koha, ehk siis pronksi. Ja ma ei unusta teda iial. Vahel, kui ma ei tea, kui ma juhtun näiteks kunagi teda linna peal nägema siis ma räägiksin temaga. Ja oleksin talle tänulik meie kõige selle headuse eest, mis ta mulle õpetus, nii kallis Endla raud uskuma, et kõik hea on võimalik. Meie siin meie siin raadiosaates küll usume, nii et kallis, endal raud, kui te neid kuulate, siis pidage meeles, teid on väga hea sõnaga mälest mäletatud ja mälestatud. Selge aitäh ja siukse ilusa ja kohati ka valusa loo eest, see oli väga ilus mälestus. Aitäh Andre. Ja meil on liinil järgmine helistaja, halloo. Halloo, palun pange raadio natuke vaiksemaks. Tere, kellega räägime? Hea meelega kuulame teie mäleta mälestusi või või kogemusi olulisematest õpetajatest või õpetustest. Katkes katkes ära. Tõnu helistage tagasi, kui kui soovite lugu jätkata, ma arvan, me kuulame vahepeal ühe muusikapala, meil. Sander Mölder koosne õpiga, kes tahab laulda meile San Franciscost ja pärast seda võtame jälle kõnesid kuus. Üks üks, neli, null neli, null, kuulame ilusat eestikeelset, et tänapäevast moodsat muusikat ja siis jätkame jälle õpetajate teemal. Vikerraadio suve meil on liinil järjekordne helistaja, kes tahab rääkida oma elust, oma õpetajatest, oma elulistest õppetundidest. Halloo. Tere, kellega räägime? Tervist ja Urmas, olen mina. Tere, Urmas, kust helistad? Eristan tartust, aga täielikult olen saada. Et selline selline kooslus ja Tegelikult muidugi on hästi palju öelda häid sõnu õpetajate kohta ja õpetajaid on läbi elu olnud ikka päris mitmeid. Kaasa arvatud ka teie. Sajaprotsendiliselt jaganud aga seda arvamust ei seda mõtet, mida eelnevad kõnelejad on võib-olla mitte välja öelnud, aga vähemalt välja öelnud neist mõned. Mitte kriitiliselt, aga natukene. Nagu Pilavad, et, et noh, et kuidas läheb, hästi läheb, et kuidas on, hea tunne on, et et muidugi need mõisted on sellised, mis ei, ei jõua nagu tavainimeseni. Aga. Mõte on selles, mida ma saan öelda, et meie treener Saaremaal keda tuntakse Eestis ja see on Jaan Rooda, ütleme seda hästi selgelt. Tema panus oma õpilastele on täiesti uskumatuna. Et kuidas on nii, et see tähendus tegelikult on väga suur. Ta alati ilmestas treeninguid ja, ja peale treeningu. Selliseid järelkajasid filosoofiliselt ja, ja, ja ka harjuma. Et mitte ainult ei olnud küsimus selles, et kuidas on hästi olnud. Vaid alati oli tal öelda mõne targa inimese järel lause. Noh, kui kui ma nüüd niimoodi lennult äkkist ütlen, et, et, Üks tema selline väljund oli Immanuel kandi hobuse unenägu, et et kuidas nüüd Ühesõnaga, tema justkui nagu tõmbas sportlastele selle selle pildi natuke laiemaks, nagu ma aru saan, et ei lähtunud ainult nagu spordist ja spordikesksest mõtlemisest, vaid andis nagu elule vähe, vähe laiema mõõtme, ütleme seal trennisaalis just, kuid vähe laiemad mõõtmed mängu, nagu ma aru saan. Täpselt nii, et see rutiin, mis tegelikult spordisaalis tekkinud, et ta tajus hästi ära, et inimesed teevad õpilased või nad teevad tegelikult ühte sama harjutust ja sadu tuhandeid kordi. Selleks, et saada kipuks nii nagu sina, Tõnis. Eks ole, vabandust, et ma ütlen sulle kino absoluutselt, võib ta kuidagi loomulikust, nagu tuligi. Me ju teame tõni ta meil oma inimene. Et ma ise olen 56 aastane, ma kuidagi tekkis selline sina tunne, et see on täiesti lubatud. Aitäh. Aitäh Urmas. Ja tahtsin lisada midagi. Ma tahtsin seda, tead, et see see mõte, mida Jaan Rooda nagu oma treeningutes nagu tahtis edasi anda, oli alati see, et inimesed õpilased, õppida ja laiendada oma silmaringi See on ilus mõte, see mõte, mida kindlasti on paljudel juskui füüsilise pingutusega ja spordiinimestel vaja, et mida teha siis, kui karjäär läbi saab seal alati mõte, mida tuleb korraks endale kuskil kuklas hoida. Urmas aitäh. Nii, meil on jäänud keda, kes käiste uudisteni kaks minutit ja meil on liiniliks inimene, hallo, kellega räägime. Gallo la Tõnu melgalt. Tere, Tõnu, Saaremaa ja meil on nüüd aega kaks minutit, siis tulevad südaöised uudised, nii et. Tundub, et sellise, sellise eriala inimestel oli kõigil enam-vähem sarnane vene keelt, sest minu keemiaõpetaja kasutas ka ahve kiiruseid. Seega sõidad. Ja justkui justkui tema käskis tulla tahvli ette sama kiiresti. Ei, veel ei katkenud, aga, aga aitäh tänu. Tõnu ei saa, ei saa seda lugu praegu pikalt rääkida, meil on jäänud. Meil on veel, kui aga meil hakkavad, et kohe südahoid, öised uudised, seejärel oleme jälle teiega siinsamas vikerraadio eetris, võtame teie kõnesid, räägime elu olulisematest õpetajatest, nii et kuulame uudised ära. Püsige liinil ja seejärel pange jälle oma telefonid valmis, siis me jälle räägime teiega sellest, mis on teie jaoks olnud oluline.