Vikerraadio. Kell 17 ja viis minutit. Me tervitame teid jätkuvalt Viljandist, kus käib 126. Viljandi pärimusmuusika festival. Tarmo Tiisler ja Arp Müller on Teie saatjad veel kella kuueni. Ma ei tea, kui palju meie tausta kostab, aga kõva mürtsumine on teisel kirsimäel praegu lahti läinud. Meie ise oleme esimesel kirsimäel. Svjata Vatra Tra alustas just oma kontserti. Nad said just uue plaadiga valmis, ilmselt uue plaadi materjal ka kõlab seal, aga selles tunnis. Ja seekordne Svjata Vatra ka ei räägi, me ootame siia hoopis mitut väliskülaliste. Siia on lubanud tulla Dual Reegi kitarrivõlur, Bombino kirjas. Aga juba on. Siin anti Paalanenn ansamblist keharagolmio ja ta esineb kaks korda lausa Viljandi festivalil tänavu nii oma ansambliga kui ka sooloprojektiga, aga nüüd on ta nõus ühe soololoo meieni tooma. Antikõver. See oli Antibalanen otse laiv versioonis meie vikerraadio eetris ja Bliss sitt või Saf. Intervjuus ju little bit in Estonian effest. Niisiis anti Paananen on nagu öeldakse, pärit soome lõõtspillikultuuri kuldalalt Ostro Bosniast, Ida Bosniast ja tegemist on talendika pillimehega, kes on viinud pärimusmuusikas kasutusel oleval lõõtspilli. Kas kõrgustesse niisiis kirjeldatakse teda pärimusmuusika keskuse veebilehel ja tema plaadi presboksia Kraftsman produtsent oli muide teine tuntud Soome eksperimentaalse muusikameister Kimmo Bochtyonen. Debagalanen kaitses mõne aja eest ka doktorikraadi Sibeliuse akadeemia pärimusmuusikat ka osakonnas ja ja Paalaneini kolmas album meluta ilmus 2014. aastal ja ja on seda on kirjeldatud nõnda, et sellel kuuleb artisti, kes testib oma pilli viimase piirini. Ta karjub oma akordioni peale, trambib põrandal, trummeldab lõõtsal ja põriseb, nagu puristab, nagu märatsev pull. Paalaneni käes muutub akordion elavaks ja hingavaks transimasinaks. Anti vahi and when, did you stardid? Eksperiment, inglisakordion. Šarli in Estonian niisiis anti, ütleb, et alguses mängis ta traditsioonilist akordioni, aga aga siis nii-öelda tulid tagasi poisi põlvel või teismelise ja ja lemmik või, või selles mõttes, et teismelise eas meeldis talle karm rock ja, ja, ja selline iga popmuusika ja see siis justkui ringiga tuli tagasi, kui ta hakkas eksperimenteerima sisse ja lisama ka tantsu, Piite ja moodsaid kõlasid oma akordionimängu. Samfoukima sissins Freidab Electronics pat video also Häädefoobia orjule läheduses. Niisiis vastus oli, et elektroonikat kasutab ta selleks, et just esile tuua kõik see, mis seal akordioni sees on ja tuua esile ka võib-olla need küljed, mis, mis ilma elektroonika ja võimendas süsteemideta, muidu publikuni jõuaks, temal niisiis seda elektroonika hirmu ei ole, aga Tarmo. Antivööndid ju laas Taimpleid sucool normal akordion, Music säki, järven, polka entreid, ET lauan tai Tans silla. No ütleme kuulajatele ka, et keharagolmijate saab muide veel kuulata Ta täna öösel pärimusmuusika aida tantsumajas ja pühapäeval 18 30 kirsimäe laval, niisiis anti balanen projektse herin Viljandi sooloprojekt vičisse, Mourssafistlikkeid. Kiharad kolmi võtad miin. Translate'i õnglitz. Mintzberg räitub vihje teisestabest päästivoolide Jään võib, võib, leidis karba miinuseid. Niisiis, keha, raku hõlmi on ansambel, kus anti paranen, mängib sellist traditsioonilisemat muusikat ja, ja nad on vana sõpruskond ja mu paremini ürita hakata siis edasi andma ja mida sa keharagolm ja tähendab eesti keeles. Võib-olla kõiki sõnu äkki ei peagi ära ära tõlkima. Kund Siior shows Kehra kolm ja Picos radioshow festival Laivots, sõbrad Times Jor videos from Youtube iso sündinen jääb Inshoida siis videoveri mats, head raadiokuulajad ka oma, soovitan vaadata sellist videot Youtube'ist nagu iso sündinen. Tippige seal sisse, see on väga lõbus lugu soome meestest lavda Lott või siis videofarss very funny and question, geim abtima mainud. Väävel Translate short, niisiis meestele seatakse Soomes üsna kõrgeid nõudmisi ja, ja peab selleks peab üsna palju tegema, et nendele nõudmistele vastata, nii et vastaspõhimõtteliselt oli jah, et Soomes on raske olla mees. Sõbral concerts Heeren Viljandi Beat Free taim kontserdist kontserdisse, Enhieries jää, Hauljus bändides taim. Niisiis anti ütles, et tema võtab seda kui normaalset festivali, kuulab teisi artiste, käib kindlasti ujumas ja kindlasti läheb. Ühel hetkel magama ka anti balanen sankivalimatš Ingherning. Live show from Viljandi folk Music festival. Vil Lisson, song aevas dokingu, Baud iso sündinen. Sentents tsentris song Reidilist lisseners. Siis, kui soomlastel on halb päev, siis nad laulavad seda lugu, kuulame seda pala kihara, kolmi läheb nüüd käima ja Kehra kolm ja saab ka Viljandi pärimusmuusika festivalil täna öösel veel vaadata ja saab pühapäeval ka veel vaadata, need, kes te olete Viljandisse alles tulemas, siiapoole sõitmas. Seda muusikat, mis just mängima läheb, te saate ise ka kuulata. Aitäh. Jah näed, vikerraadio. Nii see oli need ansambel kihara kolmio ja me ootame pikisilmi. Dual Reegi artesti on viinud, aga paistab, et ta on kaduma läinud kusagil siin folgimöllus on siin ju 800 artisti väidetavalt koos ja tuhandeid üle 10000, võib-olla isegi külastajaid, aga mis siis muud, Tarmo võttis Mikkor mikrofoni ja sukeldus nende folgi külastajate sekka. Näedsa Bambinot või näed sa kedagi teist? Eibambiinatine, tema jätkuvalt on meil kadunud küll, aga ma näen Leho laserit. Tere, Leho. Tervist. Leha on pillimeister, hakkame siis sellest peale, oli see nüüd? Me definitsioon. Põllumees ja pill on käes. Me oleme ühes nendes telkides, mis on siin Viljandi folgil mõnedes müüakse süüa, mõnedes müüakse juua, mõnedes näidatakse, kuidas pille tehakse ja nüüd võib-olla lähema 10 minuti jooksul sukeldume ühe billi anatoomias, sellest räägime sellest, kuidas näiteks tamme pakkussapit. Sul on käes lõõtskontserdid, Teppo lõõts või mu enda tehtud, et see on mu enda tehtud lõõtsa, et mis on umbes mingi kaks aastat vana, vist isegi natukene mõtlema, aga umbes niimoodi. Ehk siis ma arvan, raadiokuulaja, kellel isegi ei ole väga suur kujutlusvõime, aga üldse kujutlusvõime alge kujutab ette, milline on lõõts. Ja hakka palun otsast peale. Sul ei ole nüüd nagu homseni aega, aga sul on aega, ütleme neli minutit, räägi palun, kuidas nullist valmib, lõõts nullist ühesõnaga teen aga hunniku detaile, panen hunniku detaile kokku. Ja põhimõtteliselt nii lihtne see ongi, aga tegelikult päriselus see tähendab seda. Et siin on kõik otsalauad, korpused ja muud asjad on, tuleb siin nüüd praegu keeristkiks fooni ta siis need välja lõigata augud, puurida, siis erinev otsa laudadele veel kõiksugu, noh, kas sa pead väga lõõtsalik, niuke nöör kanti niuke Intars ja detailid siis tuleb vahet teha, mis on siis ka tegelikult põhimõtteliselt nagu papist ja kangast ja ja siis nurgad õhu pidama, lisaks teeb siis kitsenahk, et see kõik kokku liimida ja kõik kogused. Või noh, ja siit on seal alati on see, et ju ühe pilli jaoks, ega sa ei tee ühte detaili, et sa ei tee nägugi, Darryl näiteks ühte kõlalaud, ainult et siin kõik need raamid või voldid, et siin on ikka 17 või 15 volti, on, et sa oled igat seda teed ju korrutad jälle 15-ga läbi kõik ja siis iga nurga peal iga voldi peal on neli nahka. Ühesõnaga need ära panema kõik, et kogu aeg meiega detaili numbrit ikka väga kiiresti lähevad väga suureks. Sa kõik need detailid, mis ühe lõõtsa juures on need ise või on olemas selline lõõtsajuppide pood? No põhimõtteliselt on, on ju poodi ka? Kas saab öelda, et regiooni spetsiifiline meil ongi nagu see meie meie eestipill et siis selle kohta tegelikult nii ei saa isegi, et, et siin on mul näiteks ikka tõesti kõik kõik detailid nüüd välja arvatud naelad ja ja keeled, keeled mul on jah, tellin tehasest tšehhist. Aga siiski on ka ikka eritellimus, et, et saaks üldse sellist traditsioonilisemat Eesti lõõtsa teha. Ja ka kõik ülejäänud on pikk metall, puit, kaunistused siin kõik on ikka jah enda tehtud. Ma ennist ütlesin, et Teppo, lõõts, seleta palun, Berman, loogiate Teppo lõõts on siis depo tehtud lõõts või, ja see ongi Eesti tüüpi lõõts või kuidas see mõõtkava on või et mis on siis mis või see on laaseril või kuidas seda? Ega siin on ka erinevaid, nagu osade inimeste jaoks on Teppo Teppo lõõts Antsis August Teppo endade poolt tehtud lõõtspilli taga ja siis, et ülejäänud võivad olla siis nagu eesti lõõtsad, aga aga noh, see on jälle niuke sõnade mängijat nagu minu jaoks tegelikult vahet ei ole, kui ta on ikkagi sellise kas saab öeldud, depolikus, niti järgiv need, mitte isegi detailidesse laskudes, aga suures joones nihukest eposnite järgiv Pillet siis minu arust võib-olla Teppo pill küll aga või noh, või olgu või eesti lõõts, aga tegelikult ju vahet ei ole. Põhimõtteliselt küll lõõts on ühes helistikus anda niimodi. No tegelikult põhimõtteliselt Diatooniline pill selles mõttes küll, et, aga kuna tal on neli rida, on nagu praegusel ajal Eestile, et seal on ka kolmerealisi. Aga see iga rida tähendab ühte helistiku ka. Et tegelikult mul on põhimõtteliselt sellise Diatoonilise pilli peal. Mul on tegelikult hoopis neli helistiku. Ja sellele vastavalt siis nad tuuri bassid. Mille poolest, mis helistikud sul siin pildi peal on? Seened on konkreetselt ühe, ühe originaal depo järgi häälestatud või helistikud valitud, et see on nüüd essassess s et siis sellised, et see ongi need täpselt nii, nagu need vanad pillid kõlasid. Aga la on ikka 440 või. Või kuidas see pildis näguri nagu hääl ja saab. Kõik pill tuleb nii palju valmis teha, pill peab õhku ja keeled on sees. Ja siis ongi, see, saab öelda nüüdsel ajal siis see valik, et, et kas muusik tahab nagu seda puhtalt ainult nagu lõõtsa nagu ka soolomängu jaoks või siis on tal vaja mingite teiste pillidega koos mängida, et ühesõnaga võrdselt tempereeritud häälestus nagu laialt levinud muusikat kasutatakse aga Eestile sale kõlab paremini, kui ta on tegelikult hoopis niukesed, naturaalse säälestuses või Teppo timmi ehk siis akordid või noh, intervallid on ilusad, puhtad ja säravad ja see annab sellele pillile selle, sellise lisasära või niukse niukse selle surina sisse. Mida, mida, mida noh, ei saa teiste pillidega. Seleta palun veel kord hästi lihtsalt ka ERA seda, et kui pill mängib, no ma ei tea, keetuur, esitleme, sellise üldistus, et on G-duuri pill, siis mis on see, mis tema sees on, mis teeb temast G-duuri pilli ja mis on teine, teeks A-duuri pilliga, kas midagi pikemat midagi on suuremat, midagi on laiemalt selles selles kontekstis. Ja selles mõttes keeled on ikkagi siis nagu teised seal sees tähendab lõõtsa sees on keeled ja et siin iga nupu all on tegelikult nii sisse kui välja tõmmates nüüd sellisel traditsioonilisel pillil või vana kolme korralisel pillil ongi kolm, kolm koori ehk siis kolm keelt kõlab korraga, kui sa vajutad nuppu, vajuta siis me oleme raadios ja nii et siin praegu kõlav kolm eri oktavit. Ja siis samamoodi nüüd lahti tõmmates on samamoodi järgmised kolm keelt sama nupu all. Aga siin ongi, tuleb näiteks vahe sisse akordioni ja karmoška ja lõõtsa puhul, et lõõtsa puhul on siis tõesti see nüüd erinev toon. Ja siit ongi, tuleb see, et nagu mis helistikus ja mis toonise pilsi nagu lõpuks tuleb, ongi see, et nagu miss suurusesse, nagu see keel sinna sisse läheb. Ja siis on siis pärast. Mul on muidugi ka see, et nagu siis ka lõbuks, kuidas ta häälestatud see keelan miks lõõtsad on kujunenud Eestis selliseks, et kui tõmbad lahti, on üks toon ja kui lükkad kokku, on teine toon. See on üks nendest lõõtsa nagu tüüpidest ja mis on kindlasti ma arvan, et noh, see on põhimõtteliselt ikkagi tegu 19 sajandi nagu lõppu pilliga või sellel ajal hakkas nagu pill nagu välja kujunema ja siin on nagu eeskuju, pillid on, on ka ikkagi nagu seda süsteemi ja üldse tegelikult lõõtspillisüsteem on tegelikult päris vana ja ta on ta mugav, üpriski ergonoomiline. Ja noh, see on, vaataks, et see, et ta sellises süsteemis on, et see on kindlasti selline evolutsioon või et noh, et on eeskuju, pillid ja sealt edasi, eks see ju tempo on ka ju siit-sealt ikka nagu teiste meistrite pealt või vanemate pillide pealt nagu vaadanud seda omasiti ka maha. Mängi palun meie jutu lõpetuseks üks lugu või siis üks selline äge käikus, me saaks kuulata kogu selle lõõtspilli ilu ja vägevust. Jaa, jaa, aga ma kohe mõtlen Need ongi need, need ongi siin puhtad intervallid nüüd aga, aga nüüd ma peangi. Ja nüüd lugu tuli ka meelde. Leho Laser laiv, aitäh, aitäh. Nii meie praegu või mis, mis nüüd meie, meie Lehoga siit jah, lõpetame ja Arp. Ei näe, siis ma ei oska ja ma ei räägi siin kõrval. Tarmo maikan sind ja sa kuuled mind, kuule. Kas sa saad tuua ka kuivatatud kala ja hapukurki? Kuivatatud kala ja hapukurki, no ma vaatan, kuidas meil nendega läheb. Aga sul külalisega on muidu hästi või? Ei ole hästi, aga ma siis räägin või on sul, tahad sa jätkata või jätkamina? Jätka pigem sina, Ma tulen sulle õige pea toeks. Kurgi ja kuivatatud kala, ma loodan. Aga niisiis meile pidi siia jõudma pommino, kes on kõrbebluusimeister Nigeeria aladelt, aga endiselt teda siin veel ei ole, aga aga ma siis räägin ise Bombinast natukene ja kuulame tema muusikat ka tema kodanikunimi ja nagu marmor ta, nagu ma ütlesin, on Nigeeria aladelt pärit. Ta kuulub kõrberahva tuarreigide hulka. Ta õppis kitarri mängima 11 12 aastaselt. See oli 90.-te alguses Alzeerias kogu ta pere oli sõjategevuse eest põgenenud, niisiis pagulasena sai esimest korda kitarri kätte. Õnneks nende perel läks nõnda, et kui sõjategevus lõppes, said nad tagasi koju. Jah, see minna. Ja Nigeerias, siis kinkis ta pilli kitarri endale, sealt Alžeeriast kaasa. Koju ei saanud võtta, aga, aga tagasi kodus onu kinkis talle akordioni. Ta küll ei innustanud akordionist, ta ei tahtnud solvata. Ta võttis akordioni vastu, proovis sellega mängida, aga siis salaja vahetas akordioni kitarri vastu. Ja täitsa iseseisvalt õppis Bombina siis mängima kitarri. Ja kuidas see käis. Vähemalt New York Times on nii kirjeldanud, et Bombino jäljendas kassettidelt kuulatud muusikat ja ja need kassetid, mis tema juurde sinna aga tõsi, kõrbesse jõudsid, olid ilma siltideta. Tundus talle tundus, et seal hea muusika ta õppis selle järgi mängima ja alles hiljem sai teada, et ta mängib nagu Jimi Hendrix kasvõi nagu täiastreitzi kitarrimängijad. Ja tänaseks on ta salvestanud nii USA-s kui ka Aafrikas juba palju albumeid saanud pärimus või folkmuusika vallas ülipopulaarseks ja kui uskuda New York Timesis isegi kiis, Richards Rolling Stonesi tuntud liige on Bombino kitarrimängu fänn, paistab Bombinoga me siin otse Viljandis vestelda ei saanud, sest ta on kadunud. Tarmo tõi ka minu palutud hapukurgi. Kohe hakkame seda maitsma, aga, aga seniks kuulame siis Bombino muusikat, et see on lugu nimega Timi tava, käivitame. Vikerraadio. Me oleme endiselt Viljandi lossimägedes, meie konkreetselt oleme esimesel, Kirsime seal see heli, mida te taustal kostate, see kostab teiselt kirsimäelt ja seda tekitab Svjata Vatra. Ja sa käisid Tarmo ringi jalutamas, nagu ma su jutust aru sain, et lausa on inimestest hõredaks tõmmanud praegu aidaesise, kuna nii populaarne ansambel esineb. Ta on hõredaks tõmmanud, aga seal ei toimu praegu sellist tähelepanu väärset muusikalist tegevust, mida ikka aeg-ajalt on inimesi. Muidu noored mängivad lõõtsa või viiulit ja kübar on kaabu, on, on ees ja sinna oodatakse münte, aga kuna nii popbänd hakkas mängima, siis siis tegid need raha eest mängijad praegu pausi. Ja vähemalt viis minutit tagasi ei mänginud seal keegi, aga võib-olla see oli lihtsalt see, et üks bänd tuli maha ja teine läks peale. Kusjuures, kui sa ütlesid, et pannakse kübar maha ja sinna sisse pannakse münti, siis minul tuttavad, kes ka nii-öelda noh, mõtlesin, et teevad väheke nalja ja käsikaga mängivad täiskasvanud tuttavad, siis nendel oli lausa eile õhtul kaasas kaardimakse terminal, kus sai siis nagu panna münte, võid maksta ära soovitud summa pilli mängimise eest, sest muusikutena on nad ju täiesti toredad ja neid on tore kuulata, aga jah, et neile ei visatud mitte münte kaabu sisse, vaid neil oli makseterminal Kuusaici isegi viibata kaardiga. Mis see käive võis olla, kas me räägime kümnetest sadadest või tuhanded? Kui ma õigesti mäletan, siis tuttav ütles, et 40 euri on õhtuga nagu naksti tuld. On seal hästi või halvasti, ma arvan, et on hästi saadud, et ma küll jah, ei ole kunagi ise seal aida otsas olnud ja mänginud, et ma ei tea, mis taks õhtu pealt tuleb, et kui niimoodi päevast pihta hakata, et kuhu siis õhtuks välja jõuab, aga, ja noh, see väike ringkäik, kust ma nüüd tulin, ütles mulle küll seda, et kätte on jõudnud selline klassikaline reede õhtu, et kui kui neljapäeval on ikka selline tulemise aeg veel ja ka neljapäeva õhtu ei ole veel selline ju noh, kus päris 100-ga vajutatakse, siis, siis reede õhtuks ikkagi tahavad inimesed olla kohal ja reede õhtu ja eriti siis laupäeva õhtul on need kõige rahvarohkemad, kus siis võetakse noh, nii palju, kui, kui võtta on. Nii et see väike visuaalne muutus on toimunud, mida tuleb ka öelda, on see, et kui me siin hommikul kartsime, et tuleb mingisugune pluss 50 õue ja et, et see on kogu aeg, siis, siis tegelikult ilm, ma ütleks, et on meil ikkagi siin saate jooksul täiesti hästi, et ei hoidnud, et kuigi on ka olnud vihmaseid ja, või vabandust, mitte viimaseid, aga päikesereisihetki ja päris valusaid Laksakaid on tulnud siis ikkagi see ilm on siin olnud päris tihti ka pilvetagune, mis tähendab, Ta annab elada küll. Aga kuulame muusikat, mis juhatab sisse meie järgmise intervjuu ja intervjueeritava, kuulame tinturat. Din, täna on siis Karoliina Kreintaal, Taavet Miller ja Lauri Täht. Kuulame kõigepealt nende lugu. Sõnum. Niimoodi me kuulsime ühte tinktuure lugu ja me lähme siin praegu sellise suhteliselt metsiku programmiga edasi. Intur on meil kohal ka, tõsi küll, kolmest kaks lauri tähti kuhugi ummikusse vist on ikka kõik hästi. Ja jõuab varsti Viljandisse kahjuks. Pilt raadio eetrisse, nii need kaunid sõnad ütles Karoliina Kreintaal ja Taavet, diiler paneb ka tere, tere. Tere. Tere ja paneb nüüd passi paika, samal ajal kui häälestatakse viiulit ja kontrabassi, eriti kontrabassi. Me hakkame Karoliinaga juba rääkima. Käin Ede. Tiltur on vana, noh. Nii, nii, umbes pool aastat vist või ütleme niimoodi sääst eelmisel folgil ka juba saime mängida kaks ja pool aastat. Aga mulle tundub, et nagu suurelt olete välja tulnud, nüüd. Ja tegelikult ma eelmine aasta ju folgil ei mänginudki, selline paus programm ei pääsenud, et nüüd on, seda enam tundub see kuidagi eriti oodatud kontsert, et me oleme ütleme, kaks aastat oodanud. Ja nüüd täna õhtul siis astume kaevumäe laval öösel kell pool üks ülesse, et see on väga hea meel, on selle üle sellisel ajal sellises kohas Kuidas Intura muusika sünnib, inimesed just kuulsid lugu sõnum. No kasvõi selle loo näitel siis, et kuidas selline lugu. Selle põhja siis me enamasti meie töö käib, nii et Lauri tähtis, meie kolmas liige sämpeldab siis need lood kokku saad abikeeles tähendab, et ehk siis. Ta siis nagu lõikab need mingisugustest kohtadest muusikapaladest välja mingeid siukseid, väikseid sekundi, paari sekundi pikkused jupikesed ja siis neid hakkab siis omavahel nagu kordama. Panema disainib nagu sellise rondi peal, kus lärin pärimuse osa sisse tuleb. No kindlasti see pärimus on juba tegelikult osades lauri nendes lugudes olemas, aga siis tuleb mängu meie Taaveti ka. Ja see on nii, et vastavalt kumba see lugu nagu kõnetab, et oh, mul tuli mõte, et vahel jäävad mingid asjad sahtlisse seisma, vahel on kohe nii, et ma tean, et ma tahan sellega midagi teha ja siis pillipark on meil päris suur, et minema. Mina mängin umbes viite pillisin bändis, et ma ei tea, kuidas me reisima hakkame edaspidigi. Loeneb pillid, viiul, vioola, hiiu kannel ja väikekannel suupill. Ja laul. Ja Karoliina on ka magistrikraadiga pärimusmuusika, nii et see pori, mis tuleb sealt Akadeemilisi poolt tuleb sealt juurde. Jah, nojah, ühesõnaga, et siis me hakkame sinna peale nagu neid ideid klapitama. Ja jah, kuna minema, Ma olen võib-olla muusikažanrites kõige enam tegelen pärimusmuusikaga, siis lihtsalt tuleb loomulikul teel minust välja viimane sõna naisterahvale. Et ta on andnud sellele võimaluse külla. Svjata Vatra mürtsutab taustal nii võimsalt, aga. Proovime sellest mitte välja teha ja kas te teete meile libloo vikerraadio eetrisse ka? Ja mõte oli küll, et ma loodan tõesti, et vaata meil nüüd seda rütmi. Teeme ühe loo, mille siis? Taavet, mille, millele Taavet kirjutas selle meloodia peale ja selle nimeks on moega. Nii vahepeal kirjeldame lauad laua peale, ilmus mingi asi. Ja nüüd ongi meil mõtlesime, et alguses ütlesite, et me tegelikult ei saa midagi siin mängida, et me sõltume sellest tehnikast, et meil on vaja Lauritki elektroonikast elektroonikast just aga siis ütleme need Lauri siin praegu sellise minikõlari näol, et me paneme selle siin mängima ja siis proovimise sinna peale mängida. Et selline pop-up, stuudio meil. Praegu käib nuppude liigutamine Ja päris huvitav kogemus oli. Mina tahaksin Karoliina rääkida nüüd sinust kui pilliõpetajast. Nii, kas vastab tõele, et sa oled asunud Tarmo Tiisler viiuliõpetajaks? Ja see on tõsi ja pean kiitma Tarmo, et ta on üks mu tublimaid õpilasi, et teeb silmad ette oma harjutamisega. Nii mõnelegi. Soel muidugi praegu on suvepuhkus. Praegu on paus, jah, et entusiasmi jagub, aga nagu ei tule veel. Nii ma saan aru, et Tarmo alustas juba eelmisel aastal, milline tema tase tänaseks on? Äkki laste muusikakooli kolmas klass? Tarmo võttis ühe aastaga kolm aastat, ma arvan, puhtalt ande pealt puhtalt. Jälle õpetaja hinnang, palun, kas järgmisel folgil on Tarmo valmis esinema esimest korda avalikult, kasvõi meie vikerraadio saates? Absoluutselt ma tulen ka tõmbar bordooni kaasa, et kindlasti ja ma arvan, et see võikski eesmärgiks olla nüüd. Aga kuidas on, kas keskealist parajas kaalus valget meest on kergem või, või keerulisem õpetada kui noort poissi või tütarlast? No nii ja naa, ma arvan, Tarmo puhul oli see, et üks iseloomujoon on selline kärsitus, ta tahab kõige hästi ruttu saavutada. Ja noh, nagu vist iga pilliga või ükskõik, mida sa teed, on ju natuke nagu vaja aega või on vaja teha ja nii-öelda see miljon tenniselööki ära ennem seda kui hakkab nagu välja tulema, et ja ta tahtis ikkagi kohe kõike juhtuda. Muidugi tahaks kohe, aga kas me meelitame Tarmo sinult praegu otse-eetris selle lubaduse välja, et juhul kui aasta pärast me peaksime, juhul kui aasta pärast peaks uuesti toimuma Viljandi pärimusmuusika festivalil, kui selline juhustakse tekkima ja me teeme jälle siit saadet, kas sa esined palun, ühe looga viiulil? Ma lubada ei taha, sest mine tea, mis aasta pärast juhtub, aga kui kõik läheb hästi, siis noh, ja kui mul lugupeetud pedagoog tuleb kaasa, siis siis, siis ma arvan, et võime proovida küll. Nonii, lubades Antonis, ei olnud lubadus, oli nagu niisugune udumull jutt, et äkki võib-olla ehk siis, kui äkki räägiks nendest, kes mängida oskavad. Aga meie saade hakkab läbi saama viimase teemana novell või küsimusena. Et aga, aga mida suuremad väljakutsed viiuli õppimise või õpetamise seejuures on, mina ei ole kunagi liilite proovinudki, minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas sa seal saab seda kindlat heli võtta, kuna seal puuduvad kriifid nagu kitarril ja ma mäletan, kui mina laps olin ja kaalusin, kas ka hakata kunagi mingit Kelbilly õppimas, mõtlesin viiul, mitte mingil juhul. Seal ei saa ju seda ise heli valida. Ma arvan, et viiuli puhul ongi see, et peab õppima kuulamist, ehk siis sa pead kujutama peas ette seda heli ja selle abil sa leiad nagu üles selle millimillimeetri, kuhu seal sõrmesid tuleb panna. Ja see, ma arvan, ta oligi näiteks. Ma pole ka kõige huvitavam, et, et kuidas ma saan nagu ühel hetkel aru, et kas tal on see, kas hääl siin laulab nagu seda nooti, sedasama, mis mina ette kujutan, kujutab mingit muud nooti. Ma arvan, et see on minu jaoks, eks huvitavaid asju ei kuule. David, sina mängid ju ka pilli, kus ei ole. Crichton. Kuidas sina, kolmandas laste muusikakooli? Siis hakkama said. Ma arvan, et ma siis veel ei saanudki hakkama sellega eriti teatrinumbrid, kus on siin üks tootja tellinud mängisingi neid kahte-kolme nooti aga siis vaikselt, kui edasid. Ta on nagu sihuke rohkem harjutamist, mingid positsioonid on nagu kindlad tegelikult ja nagu see lihtsalt tuleb nagu sisse. Et kuulad, kuidas kõige õigemini võiks kõlada. Ja selge, Tore, aga paneme siis aga nagu edasi. Nii aitäh teile, tulge kontserdile. Pooliks ja meiega oli tintura, ehk siis Karoliina Kreintaal ja Taavet Niller. Kuid tervet meie kolmetunnist Saadet aitasid teieni tuua helirežissööril Viljandis Anastasija perstobaja. Tallinnas helipuldis Kätlin Maasik. Kaasa aitasid ka tehnikud, Virgo maja, Antarmentseli Algis, Pavlik aitis ja Saadet juhtisid Tarmo Tiisler ja Arp Müller. Viljandis on hea, Viljandis on mõnus, kui on võimalust ja tahtmist, tulge, gaasi ja muidugi ka rahvusringhääling teeb paljudest kontsertidest ülekandeid. Nagu öeldud. ERR-i portaalis saab neid vaadata Kaneks. Telia teeb videoülekandeid nii, et et kanaleid, kust folgist osa saada, on päris mitmeid lõppu ja mängima kollektiiv yht pointers. See on ka üsna noor noortest liikmetest koosnev folgibänd Kanadast on ju tänavuse folgi sihtmärgiks võivad teemaks just nimelt noored muusikud. Uue põlvkonna 100-ga. Esiletoomine, aitäh, et kuulasite lõpetama jääb ist Poitiers.