Tere hilisõhtust, head sõbrad, kell on saanud kolm minutit, 11 kätte on jõudnud kolmas august ja ega suvi on ka nii kaugele, et juba siin augusti alguses on pärast ühtteist üpris hämar. Kui ma kuu aega tagasi samal ajal sama saadet juhtisin, siis oli täitsa valge. Aga suvi hakkab otsa saama, mis tähendab, et ka suvesaadet on järel veel ainult mõned. Ning täna on üks eriline suvesaade ees, sellepärast et järgmise kolme tunni jooksul on minu kõrval siin vikerraadio stuudios kokku kolm erinevat saatejuhti, kusjuures need saatejuhid ise on avaldanud soovi tulla vikerraadiosse ajutiselt, et saatejuhi leiba maitsma. Nad on vikerraadio kuulajad ja kui ma nüüd tagantpoolt pihta hakkan, siis kella ühest kella kaheni on minuga siin Sandra Suurkask, siis on natukene rohkem muusikale keskenduv saatetund ja me hakkame kuuluma erinevaid hipindusega seotud muusikapalasid ja südaööst. Kella üheni on minuga siin Sõrve põllumees karjapidaja Raimond Ellit kellel on väga palju erinevaid lugusid seotud loomapidamisega, loomadega, aga ka paljust muust põnevast. Ning erakordselt tore on, et järgmised tund aega on koos minuga siin vikerraadio stuudios koos teiega raadio aparaatides. Andres Sõber, tere hilisõhtust. Tere õhtust. Andres. Käime selle valikuprotsessi ka veel korra läbi, tegelikult solid teine inimene 34-st, kes mulle sel päeval kirjutas ja nagu ma täna aru sain, siis palusid siis kallil kaasal mulle kirja saata. Täpselt nii oligi, et ma vaatasin ise selle sealt R-i lehe pealt ära ja ütlesin, et kuule, Elle, vaata, niisugune värk on, noh, kuna me juba nii kaua oleme koos elanud vastu ei öelnud mitte midagi ja, ja et mis ma sinna kirjutama peal mõtlesin, et kirjutan, ma olen huvitatud. Ja jah ja oli ja järgmine kord tuli juba sinu kiri, vasta, et väga meeldiv, Andres ja et võtame ühendust, kui nii kaua see asi läks ja siis ma sattusin ka, kui sa hommikul tegelikult suvel kogu aeg kuulan ja kui sa juba selle hakkasid neid välja välja kuulutama, siis noh, nagu öeldakse, üks kuulus treener ütles, et et lootsin parimat, aga olin ka valmis kõige kehvemaks teha. Aga seekord läks nii, et nendes istume Tegelikult enne kui meile veel mikrofoni käinud, kui me kolmekesi koos remondiga istusime, kuuendal korrusel, Raymond, kõige kaugema nurgamehena jõudis juba kõige varem kohale, aga, aga siis sa rääkisid, et ega sa tagantjärgi mõelnud, et ka ajakirjandusõpe oleks võinud olla täitsa huvid. Igal juhul, igal juhul ma olen seda nüüd just nagu aru saanud just viimase, võib-olla isegi viimase aastaga, kui mul Niukest aktiivselt korvpallimeeskonna juhendamisel olnud ja, ja ise nagu võtsin ühendust siin Marko Kaljuveeri, et VTB mänge kommenteerida, sest oleme ausad, täitsa ei ole saladus, kui vahel mõnda kommentaariumit või kommenteerimist kuulad, siis mõtled, et nojah, mis ta nüüd niisugust juttu räägib ja ja eelkõige võib-olla noh, ma seda vägisi nagu välja ei mõtle, aga küll ma ikka rohkem positiivse nagu asendiga nendesse asjadesse suhtun, sest et, et seal ei ole mõtet niikuinii nute kiulised, miks sa teed nii või miks sa teed naa, et et ja tundus, et kui ma need asjad asju tegin, siis natuke meeldis ka nendele, kes neid asju kuulasid ja ja ütlesid, davai, aadresse, tule ja, ja tee ja meeleldi tegin nii, et oli vaja seda padaorgu Tallinnasse ettevõtte ennegi, sellepärast nii et hakkas meeldima, pluss mõned niuksed jutud sinna Postimehe lehte ja äkki avastasin isegi, et aga mulle meeldibki see teha ja vot nii ongi. No räägime kõigepealt Eesti spordiajakirjandusest, sa oled seal nagu vastaja rollis olnud väga pikalt, nüüd tõesti viimase aasta jooksul rohkem kui nagu kirjutaja rollis ja eks sa oled ju erinevaid reportaaže teinud ka juba juba mitu aastat. Ka spordiajakirjanik on alati sinu sõber olnud. Noh, ei ole, ei ole, mul on ikkagi olnud Aja jooksul, nüüd mul oli 17 hooaega jutti, oli alates 2000 ma alustasin ju treeneri peatreeneri kohuseid täitma kolmes neljas erinevas võistkonnas ja ja noh, nagu öeldakse, et ma nagu suhtun ta minu vähemalt asend on alati olnud, nii et niuke aus, aus lähenemine mulle ja ausad vastused ka, aga noh, minu poolt need ausad vastused tihtipeale võib-olla ei ole niuksed kõige, kõige sirgemat selles mõttes keegi sirgemad, et ma noh, avaldan neid asju, mida tavaliselt enamus ka treenerid hoiavad, noh, see on nii ja et ma üritan alati sirgelt selgelt vastata, aga niuksed, Kõnksuga, värgid ja, ja ma näen, et ikka laus, loll on vastast, saad aru, tead siis siis ma nagu noh, alguses neelan alla veel korra veel, ega ta see ajakirjaniku ei kao kuskile, Tarju järgnev mäng jälle tead ja ja, ja kui tema mängust arusaamine niuke all, siis ma vahel ikka ütlen, et kuule, see asi nüüd nii ei ole, tead noh, jaa. Oleme ausad, on neid on neid konfliktsituatsioone ka tekkinud külla küll. Aga oled sa need alati ära lahendada? Aga ma ei oska öelda niimoodi, tead, sest ta maise tahtlikult pole kellelegi nagu tahtnud, nagu nii-öelda halvasti, aga, aga, aga põhimõtteliselt noh need inimesed, kellega ma koos olen ma siiamaani kui ja eks mõni võib-olla vaatab rohkem altkulmu, mõni rohkem mõni vähem, aga põhimõtteliselt ei ole mul küll niukseid, et ma ei peaks teretama või nii edasi ja nii edasi, et see on lõppkokkuvõttes selle mängu taustal olnud kõik ja, ja kui ma niuke jura ise oleks olnud nende asjade juures, no siis ma poleks seda nii pikalt teinud ka. Kui sa vaatad spordiülekandeid, nii korvpalliülekandeid kui ka teiste spordialade ülekandeid, siis millist tööd sa kommentaatorilt ootaks ja ja kellega sa või millise kommentaariga sa oled rahul Eesti spordiajakirjanike puhul ja mida rohkem No kõige enam minu meelest on kõige tähtsam see, et nagu seda mängu lugemismängu lugevne sellel ma mõtlesin seda, et et kui, kuivõrd kõvad meeskonnad mängu, kui erinevad meeskonnad mängivad, eks tead, see tuli nagu selgeks saada, hästi ruttu. Ja, ja siis ühesõnaga ruttu selgeks saada see, et kellel see asend on kõvem, kuidas, kuidas keegi mängib nii-öelda seda kaitset ja kuidas see võistkonna hing on, eks. Nii et, et kui need asjad on nagu paigas noh, ja siis ütleme, see mängijate eraldi eraldi iseloomustused ja värgid, see nagu natukene noh, kuidas öelda. See on nagu võib-olla teisejärgulisem, aga sealgi tihtipeale vaatate, mõned mängijad on kohe kommentaatorid ka on ei loe nagu ära, et see mängija tegelikult on täiesti täiesti andekas ja superandekas, aga teatud nõrgad kohad, eks. Tead. Sest noh, nagu ma ütlengi, et ühel mängijal peab olema kolm neli jube kõvad kohta, et saada sinna sinna kõrgesse tippu tead ja ja meeskonnaga sama moodi, et, et noh et siin peavad kokku langema kõik need momendid, et hea võistkond ja võistkonna hing tänapäeval on veel rohkem selleks läinud, et see, see meeskonna Hinkuna staar nii kõvasid igal pool, et see nagu määrab ära, kui kõvas meeskonna hing on ja, ja siin sai põgusalt suga juttu tehtud. Meil on neid kommentaatoreid Eestis külla küll häid, nii vuti kui kui kossutasemel, kes oskavad neid lugeda lahti ja nüüd vuti MM-i vaadates isegi noh no mul muidugi oma lemmikTarmo Tiisler. Ma kohe ootan, kui seal teda ei ole, ega ma nüüd siis kohe ei pea pidi vastu külmkappe küllaga, aga temaga on jah, väga meeldivaks. No väga pikalt sa oled tegelikult treenerina tegutsenud, kui sellest meeskonna hingest rääkida, siis kuidas saab selle hinge ja selle seisundi meeskonnas õigeks, mida tuleb teha? No see tuleb, tegelikult on see noh, väga mis väga lihtne, see tuleb niimoodi, et vaata, persoonid on erinevad, seesama käib kindlasti ka teie töökoha kohta siin ja 10 inimest, kes ühte sama asja veavad ja et ikkagi uuris ruttu, mitte uurivaid, vaatad kohe ära, kes missuguse pühendumusega tuleb, eks tead. Ja kui sa selle läbi hammustad kiirelt, siis siis hakkad neid asju nagu lihvima natukene ülemusena treenerina ja mõnedega on siis nii, et noh, mõned nagu nendele ei meeldi, et sa saad sellest aru, et tal on teatud nõrgad kohad siis ta hakkab vastu töötama või, või ühesõnaga on noh, ühesõnaga üllatunud, et sa oled leidnud ta nõrga koha, tead, see nõrk koht nagu meeskonda ja kollektiivid nagu nõrgestab seda, ta ei taha endale tunnistada, noh ja siis ongi minu võtted olid alati sellised, alguses räägid üksinda, eks üks ühe vastu teada, et, et ei ole mõtet kohe kirves kallale minna teiste eest head ja siis, kui ta sellest aru ei saa, eriti pahad, muide ei taha sellest aru saada, noogutavad teevad ikka nii. Aga siis järgmine kord räägid, kes tees juba ära tead ja kui siis ka korda asi ei saa, siis lihtsalt soovitad auto nina keerata sealt. No selles mõttes on ju on ju küllaltki keeruline, et ega, ega korvpallur sealt Viitnal sõidabki kuhugi mujale läheb tööle, aga kui me nüüd seda teemat laiendame teiste kollektiivide peale, siis ju ega ei ole lihtne inimeste ära saata, ta jääb tööta. Aga siis sa räägidki talle need momendid ära, et sa saad aru, et nüüd sa pead sellega arvestama, et noh, okei, ma ei saada sind ära, aga sa teed, sa teed Bahame meeskonnale teada, et noh, nagu üks kuulus teed ütles niimoodi, et et noh, et, et ma olen hea treeneriks, aga miks te teete nii, et ma olen paha treenerid ja milles ma süüdi olen? Ja ja teatud niisuguste võtetega teatud teatud hingele niuksed, nagu öeldakse, õigeid sisse pannes sa saad ikkagi selle asja liikuma ka teha ja ja ega tegelikult on nii, et ega keegi meelega midagi pahasti ei tee, aga tööprotsessis see, mis sa teed, ükskõik mis kollektiivis teatud mängijatel või teatud töötajatel jäävad nagu omadused nõrgaks ja siis, aga ega see ei tähenda, et ta tahaks ära minna mõistvalt, ta elab seda üleda, põeb ta siis seal taga, räägid, seda, ütled kuule, okei, me anname sulle vähe teistsuguseid ülesandeid ja kui ta ei ole mõistlik, saad aru, siis tuleb juba nüüd küsimuse alal tulebki, mis tal siin kõrval vahel on ja kui see on korrast, saad aru, siis ta võib ka küllaltki nõrkade omadustega ka edasi purjetada kevadeni. Aga on ka selliseid, kes nagu seda ei taha tunnistada, endale näevad teistes vigu nagu, nagu sa ise ju spordi spordimehe ja toimetajana, tead, seda hakatakse kuidagi mul läks, tead, no vot hakkab niisugune ja siis lähebki nagu see lumepall veerema, veerema, veerema ja, ja noh, et mul on see alati kõige tähtsam olnud meeskondade juures, et, et ma ja, ja noh, on neid ärasaatmise tulnud lihtsalt ei, ei ole võimalik edasi rohkem teha, sest nagu head mängijad, ütleme, hea võistkond nõuab distsipliini. Et keegi ei hakka seal eriti soolotsema ja siis saabki asja ära teha. No tegelikult on see täiesti teema, mida annab ju korvpalli või ükskõik millise pallimängu võistkonna najalt laiendada ka ükskõik millise kollektiivi peale. Mis saab siis, kui mängijad või siis töötajad on ülemusest või siis treenerist üle, kui treener või ülemus ei suuda ennast kehtestada? Siis on variant väga lihtne sisse ülemus, tavaliselt võetakse maha, kui võetakse, eks tead ja, ja, ja noh, üle üle põhimõtteliselt ma ütlen, et siis on see komplekteeritus, tulebki ka töötajatel ja korvpalli võistkonnas teha, komplekteerida sellise tasemega mängijaid võtta. No ütleme, korvpallis on, sa ei saa ju võtta endale mingisugust Euroopa tasemel mängijat siia eesti liigasse, eks tead. Ja Eesti liigas ütleme, treener ütles, et vanemad juba noh, ma ei ütleks, et ükski mängija pea kõrguselt sellest treenerist üle. Et tavaliselt ikkagi küsimus on ikkagi see, et mis võtetega kallale minnakse ja ja tihti on ka treenerid ja juhte ka sellised, et nad, nad ei, nad ei valda teemat, nad teevad valesid otsuseid, eks seal. Ja siis hakkab see asi kihisema, tead, mõistad, seal eriti veel, kui sellel treeneril on toetus, ütleme, selle nagu juhtkonna poolt, ütleme ja siis ja siis midagi teha pole, eks. Noh, tulemus küll ei tule, aga lahti ka lasta ei saa teha, nii et noh, korvpallis või vähemalt öeldakse alati niimoodi. Meeskond mängib see nagu treeneri nägu, tead noh, see, ma kujutan ette, siit jälle tööelus on ka, eks seal selle juhi nägu, missugused mängijad tal on ja missuguseid tulemus ei pea alati ka kõigevägevam olema, aga töö nagu ma armastan öelda, töö käib, eks. Kõik asjad toimivad. Kas sinul korvpallitreenerina on võistkonnas olnud igal aastal ka mõni selline mängija, kelle võib-olla platsil sellised võimed ei olegi väga head, aga ta lihtsalt selline võistkonda koos hoidev liimiga koos hoidev tegur, et on hea hea motivaator ja kas sellised mängijad on kõvera? Need on väga vaja ja seal tegelikult mulle seda noh, nagu öeldakse, et ei, mulle ei meeldi, kui see mängija nagu ise tahab olla selles roolis kangesti ta nagu teiste ühendaja, aga võib-olla tal võimed ei ole hea, aga ta nii positiivne, saad aru, mängijatel on hea siukse mängijaga suhelda mõnel mängijal eriti kohe tead et noh, ma toon niisuguse näite, näiteks kui sul on, kui oli üks hea mängija, tal sõber, eks tead ja kellega nad saavad hästi läbi, aga see sõber, kes mängib, on küllaltki nõrkade omadustega mõistas. Aga ma näen seda, et kui ma võtan selle nagu tal selle kõrvalt ära, eks selle selle sõbra, kes on nüüd kehvem, siis see mees jääb ka kohe selgelt nõrgemaks tehas. Nii et tihtipeale peab ka seda arvestama ja, ja annad siis tal tal nagu rahulikult eksisteerida ka seal räägid need asjad ära ja saad ikkagi seda oma tulemust nagu, nagu, nagu meeskonna jaoks paremaks teha. Me räägime konkreetselt ka Eesti korvpalli hetkeseisust, nüüd sa oled aasta aega saanud kõrvalt vaadata suurt korvpalli milline mekesele suus on. Ega mul paha meil küll ei ole, sealt mul ei ole teatsest tahku. Kui, kui nüüd täiesti aus olla, siis praegusel hetkel meil on ikkagi üks suur noor põlvkond noori mehi tulemas peale tead, ja, ja kui tasemele, kui kõrgele tasemele nad jõuavad, seda me ei tea, sest ega meil tikker ükskõik, mis elualal, tead, no eestlased, me oleme väike rahvas, aga me tahaks ikkagi olla ju kurat, Lebron Jamesi tasemele vaid Sordoni tasemel, tead, niukseid mehi meil küll ei ole, aga, aga meil on poisse, kellega nagu tulevikus arvestada. Ja ma arvan, Päeval saab Eesti koondus päris kõva olema, kui nendest noortest võtame nüüd kullamäed ja raiessed ja, ja kes siin praegu mängisid juba, et, et selles mõttes meil on olemas diad, erinevalt teistest riikidest meil palju pole. Aga, aga meil on olemas, tead, noh, aga muidugi on ka niukseid kitsaskohti minu meelest. Kuidas praegu nüüd ära lahendatakse, et see liiga värkis, kuidas see nüüd jääb, kui jõusse läheb ja palju seal võistkonda siis ikkagi on ja nüüd Audenteses tõenäoliselt ei mängi, nii et aga mingisuguseks paanikaks või eks sellest on kahju, oli kui siin kõrval ju ka pannakse puid alla, jalgpallis on rohkem rahvast ja võrkpall on nii ja nii, aga las ta olla, saad aru, et et küll ma ikkagi arvan, et korvpall on nii atraktiivne mängija, ühel päeval on jälle saalid täis. No samas, kui neid noori mehi vaadata, siis vägisi jääb mulje ka kõrvaltvaatajatele, et et mida varem see noor saab kuhugi välismaale, siis seda parem, et kas Eestis üleüldse on võimalik heaks korvpalluriks kasvada. No minu seisukoht on küll selline, et vaata, et, et kui on üks hea andekas vend, siis, siis on tal hea siit ära minna, tead, seal saad aru ja ja, ja noh, see on, need tänapäeva värgid on kõik juba on ütleme ikkagi teistes tippklubides ja ütleme, seal USAs ja Hispaanias ja see tase on niivõrd kõrgeks läinud juba. Et need harjutused ja kõik see treeningtreenerite staff, kõik, kes seda asja teeb noh, on mõttekas minna muidugi kõigil tuleb selekteerida see ära, et kas see mees, kes sinna läheb, et noh, mis omadused tal on, peale selle ta mängib, tead, et oskab hästi mängida, seal on muidki omadusi. Aga samas, mis näiteks USA-sse puutub, siis ma ikkagi ütlen alati seda, kuna mul omal kaks tütart on lõpetanud USA-s ülikooli. Jaa, jaa, ja noh, ega ma ütlen veel kord, et tänapäeval see konkurents on nii kõvaks läinud, aga kui sa saad ülikooli õppima, siis sa saad ju keele selgeks number üks sadamale hariduse number kaks ja sa oled mänginud korvpalliga. Ega sealt ei saa kohe nii et sa lähed ja nüüd tuleb mingi jube vend kohe seas. Nii et minu meelest väljaminek on igati õigustatud ja mida rohkem läheb, laseme, laseme liiga läheb siis nagu sedavõrd. Aga meil nii palju ka neid pole, keda võetakse kogu aeg. No me räägime muusikast ja Me mängime muusikat ka selle tunni jooksul ja ja ma olen valmis pannud kolm lugu sinu valikul ja hakkame pihta ainukesest naisartistist Anne veskist ja Anne Veskiga. Sul on täitsa isiklik teema, mida ma arvan, et paljud inimesed on kuulnud, aga võib-olla mõned ei ole ka. Jah, teema on väga lihtne, Me olime ühes klassis Raplas, õppisime kolm aastat ja, ja ja noh, Anne puhul on nagu, ma ütlen, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma näen, tegelikult kui jube tublid ajal teada, võib-olla ma ei ole kunagi ta niuke kõva fänn olnud, eks tead ja võib-olla naislauljate fänn ma üldse nii väga pole olnud teada. Aga, aga ikkagi nüüd kui ma vaatan, kuidas ta, kuidas ta jaksab kui järjekindlalt ja see, et seal Venemaal oma asju nii vinks vingelt vägevalt ajab ja noh, ta oli kooli ajal ka juba siuke õppis hästi ja oli niuke küllaltki sihikindel, nii et et ma arvan, et ta on ikkagi naislauljatest mulle praegu kõige kõige südamelähedasem. Kuulame Anne Veskit ja siis läheb suveöö Taavi Libe Jahandas sõbraga edasi. Kui must ei on paiknenud hiilis õues. Me kuulasime Anne Veskit vikerraadio suvesaade läheb edasi, Anne Veski on tänase esimese saatetunni ühe saatejuhi Andres Sõbra kunagine klassiõde Andres Sõber ja Taavi Libe on teiega veel südaööni ja kui me rääkisime nüüd esimeses jutuplokis Andresega peamiselt spordist korvpallis, siis noh, natuke tahaks minna spordist edasi, aga aga ka spordi kaudu. Nimelt. Sa oled. Olnud aseris kehalise kasvatuse õpetaja, nii, ehk siis seal tegelikult päris väikeste lastega. Nojah, seal, Olnud sel aastal on mul olid viies kuni kuni neljas kuni üheksas põhikool oli, aga kuna mul see isegi ametlik paber on lõpetatud aastaid mingi 1000 tagasi Tallinna ülikool ja, ja olenevalt Tallinnast sind reaalkoolis ja inglise kolledžis, niiet täiesti toreda, noh, hea direktor mulle selle võimaluse andis ja ma täitsa ausalt öeldes naudin seda, sest õpetajaameti juures on see hea, et oh ei tule reede kohe võistlust ja ei tule fännid kohe lõuavõitu, tead nii, et nendega on nagu siuke lihtne hea suhtumine kohe ja vähemalt mulle tundus, et et eriti need nooremad, kes, kellega ma tegelesin, nendele, see paks poiss meeldis täitsa tead. Kuidas iseloomustate tänapäeva koolilapsi? No mina ütleksin, et lapsed on ikka lapsed on toredad, on jällegi ikka kõik oleneb sellest, kes nende ees seisab, seal ta. Et võib-olla ma arvan, nii et vanasti vanasti oli see õpetajate kaader ka tundeliselt asjalikumaid niukseid pühendunud inimesed olid ka, kui ma oma Kohila ja Rapla aega meenutan. Ja nüüd noh, ma ütlen veel kord, et ega ega, ega lapsed keegi tule meelega sinna tundi midagi pahandust tegema ja mitte sinna tulema, aga sa lihtsalt noh, nendega oskama ja tahtma suhelda, teha nii et, et sa ei hakka kohe ütlema, et sul on FIBA koolituskorvpallis. Kuule, mees, mis sa mõtled aseristajatel non teil korvpalli üldse siin või ei ole, sealt nende võtetega kaugele ei lähe, aga kui sa suudad talle nagu selgeks teha ja neid asju teha on, tead ja, ja kui sa ideeni ütlevad, et mul tuleb siis pahameel peale, aga miks sa tahad, mul pahameel tuleb peale ja siis mõni jääb kuulama ja ei ole ju vaja sellele treenerile või õpetajale pahameelt ja ja noh, niimoodi ma olen omanikest kuidas öelda seda filosoofiat taktikat nendega rakendanud ja, ja seni seni, kuni nad uksest mul kooli uksest sisse tulevad ja tahab minuga olla, sellega, ma arvan, et on see kõige tähtsam samm tehtud juba. Ja, ja siis need asjad, mida me seal teeme ja kuidas me teeme, need iseenesest hakkavad ka hästi välja tulema, seal ei saagi teist varianti olla, nii et aga mõnel võtab rohkem aega. No räägime mõnedest stereotüüpidest, mis on tänapäeva lasteaiakohta levinud, esiteks on nad siis nii viletsas füüsilises vormis Minu meelest seda niisuguses vormis nagu nad on, nagu vanasti oli vaja kooli minna juba kolm kilomeetrit, kurat, jalad nüüd on isada versuga pahl devale. Kotil on väheke seal, ütleme, kõhu peal niuke six back ei toimi, eks tead, no aga, aga, aga, ja need, meie ma küll ei ole haru väga saatjad, nii et et mul kossutrennis on alati. Eile, kui ma alustasin jälle ühe võistkonnaga trenni, siis, siis kui sa nendega aktiivselt teed ja nad tahavad teha, nad lähevad, siis saledaks jääda. Aga kui sa teed niukse kehalise tunni kuradi üks hüppab ja üheksa tükki vaatavad pealt, kuna see üks maanduma hakkab, siis on tund läbi juhataja. Nii et, et kõik oleneb sellest, mida sa teed nendega ja ja sellest mõni võib saada väga hea Hazardi ja fondi peale silu kehka, sundides ta ise mõnes muus alas kõva, aga tee talle selgeks, et kuule, mees, et kui sa niimoodi nüüd edasi jätkad, siis sa ei suuda varsti isegi lapsi tegema hakata teha nii, et et katsu nüüd aru saada, vaata sellest, aga mitte seal teiste ees, aga rahulikult räägid ja ja küll nad siis hoolt peavad endast. No ega kehalise õpetajast tegelikult oleneb päris palju, sellepärast et ma tean väga palju, kui enda eakaaslasi, kes on kuidagi alles seal kuskil 20.-te teises pooles või kolmekümnendatel jõudnud spordi juurde, sellepärast et see kehalise kasvatuse õpetus koolis on lihtsalt tekitanud täieliku tõrke selle spordi ja liikumise vastu üldse. Nojah, seda vaata tegelikult seda, see on üks asi, mida, mida tänapäeval muidugi ka õpetajad ja ka treenerid, eks. Et hästi ruttu selgeks, kui loll sa oled, sa võistled sa, aga minu meelest selleks ei ole vaja erilist kõrgkoolis käia, õppida, õpetada, läheks, mõistad seda sa võid niisama öelda. Tähendab, see on üks asi, mis tulevad kohe selgeks teha. Täna nii teha ära nii tee, et nendel pahameel peale tuleks. Kui mõni on niukene väheke lollim, nagu öeldakse heas mõttes, siis temaga tuleb sul rohkem tegeleda. Aga ma olen alati öeldi, et lollid on kuskil mujal majas, vaata seotakse käed kinni, need, kes vabalt liiguvad, need on kõik normaalsed tüübid, tead ainult igaüks. Mul on niisuguste krutskitega ja värkidega pannakse kohe proovile seas. Ja, ja kui sa suudad tasandiku korda saada, okei, vahel võib-olla tõstavad häält ka natuke, aga siis nad tulevad ja ja, ja jäävadki su juurde ka, nii et minul on, minu jaoks on see nagu kõige-kõige tähtsam, siis saad seda haiget ka nagu õpetada ja siis nad ja siis nad naudivad ja hiljem hakkavad tegema seda sporti ka, nii et, et ma tean palju, palju neid, kes ütlevad jah, tõesti korraldada paha mekk suhu, kui, kui jälle see tuld kehka sunnivad tulema sealt. No näitestas nende riietustegegi, tead, pesta ei viitsi, keegi ei viitsi, ma ütlesin. Kuule mees, tead sa lõhnadele kehvati, tead sul haigus mingi kalal, seal ta võsa rähki kaasa järjekorda, alustan sellega tema kaenlaaugud puhtaks, tead veega ja hakkame pihta sealt. Teine stereotüüp, mida räägitakse, on see, et kõik need nutiseadmed ja pidev internetis olemine ja pidev lühikeste videote vaatamine on tänapäeva laste tähelepanu võime muutnud olematuks. Nojah, vaata, ma ise ei ole niuke nutimees, ma ei ole ise ja, ja seda ma kolles suhtudes trenni ega tundi kaasa neid ei võta, kuigi nad mõned seda seda proovinud teha ja ja, aga noh, selle vastu ma ütlen veel kord, et selle vastu on ikkagi see, et sa treenerina õpetajana üritan neid asju kogu aeg selgitada, ise ka noh, ega see ei ole ainult see, et sa oskad seda öelda, kuidas sul vaja seda kolme sammuga sinna liiva kastiva hüpata on või või kuidas sa saad seda oda lendama, eks sa pead neid asju ka selgitama, see ongi õpetaja. Õpetaja ei ole ainult see, et sa selgitad, tead, et vot nii ja nii teha. Et alates sellest, et sa käid korralikult kohal, et sa ei puudu, eks tead, et sa need asjad jätad siis kõrvale, et sa endast hoolt peade, kui sa neid asju nagu nendele noh nagu selgeks teedelt nagu mängib mängus kama ikkagi ütleme need põhikomponendid, et sa pead võitlema, kui inimesed tulevad, pead vaatama seda ju sa saad teha, eks. Tead noh, ja kui korvi ka veel viskad, tead noh, ma olen siin väikestele Bustelegi vahel paneme rõhku kaitsemängule õudsalt ja ja siis ma sitavad võivad oma korvi visata teada kes ei suuda vinna mängijat ja, ja siis mõni ongi ära liigu, usuvad siiralt mind kogu lugude. Aserini päris väike kohtuni. See on väga väike koht ja, ja seal on kuskil 100 ja natuke peale seda 10 last on ja ja noh, väga väga armsad ja toredad selles mõttes ka, et noh, see vene keel, eesti keel käib segamini, see on nagunii nagu sihuke. Ma ei oskagi öelda seda sõnadega, et ma vahepeal olen vene keelt vahepeal eesti keelt, nad saavad kõik väga hästi aru, kui ma vene keele käel on selle vennasid, nad rahustavad taha, ütled õpetaja, räägi eesti keeles, tead ja aga, aga nad on kuidagi väga niuksed, asjalikud ja ma mäletan, kui ma seal esimesed tunnid tegin, siis noh, peale tund tunni lõppu võtsin nad kokku, et hüüame kõik koos midagi teha, et siis lepime kokku ja laseri, tead, eks ta ütleb kakskolm, aserid, jääd üksikut Pattaya ära kaks kolm rassi ja Distoli oha. Et helistad ja Jüri Ratas, endine korvpalliliidu president, mõtlesin kurat, et et see ikka see värk meil ikka ei ole veel kõige paremini läinud, et tulge ruttu siiapoole kanti ka, et ärge käige ainult seal jälle see mujal, tulge siia, aga ei, ei, väga-väga vahva seltskond on väga toredad õpetajad seal, nii et ma väga rahul. No president läheb nüüd Narva? Jah, et ega see paha pole seal ja kuidas näeb neid asju ise ja seal on selle asja sees ja minu meelest see on üks hea ja värki, et sinna üldse neid asju rohkem sättida, et seal vähemalt mulle tundub kõrvalt vaadata, näete, et nad nagu vaevalt et nüüd keegi keegi neid eestikeelseid saatedki vaatab, et nad on kursis näiteks kullal seal. Hästi palju jalgpallipoisse, Hutiga nad on kõik väga kursist. Nadal tulevad jalg palja kehka tunnis, tihtipeale ka ma ei saa veel rivisse võtta, kui juba žongleerimine käib, nii et küllaltki sportlik sportlik kool, ma ütleksin. Aga küll sa seal õpetajatöö kõrvalt ikkagi näed natukene ka seda, et, et milline see elu seal, kogukonnas või aseris on, et ikkagi väike koht. On seal elu hea või mis need kitsaskohad on ühes väikeses asulas Eestis? Ma olen nagu aru saanud seda, et, et kuna ma ise olen sealt ka kuues kaheksa kildi kaugusel, elan seal ja et ega seal on nagu asjad on väga lihtsad, mõnes mõttes tead, inimesed toimetavad, teevad oma igapäevaseid tegusid, tegemisi vanemad inimesed on nii, nagu nad on, eks, nooremad on niuksed noh, kes, kes kindlasti, kellel igalühel, kui on see põhikool lõpetatud, kas siis tullakse Rakveresse kuskile õppima seal ametikooli või minnakse või siis välismaale sealt, nii et noh, seal ütleme neid edasi noortele edasi olemise variante väga palju pole, aga, aga, aga, aga, aga seda tükistu, üllatav on see, et Niukest närveldamist, nagu ma tihti olen näinud Tallinna poole tulles võib-olla seal isegi ei ole teada, et ollakse nagu nende värkidega rahus, mis, mis on ja, ja, ja, ja võib-olla see on natuke üle meie poolt ka nagu ületähtsustatud või suurustatud, et seal on nii paha või, või nii edasi ja nii edasi. Mina seda, nagu tähele pole pannud. Aga iseenesest, kas sa pead probleemiks seda, et võib-olla väiksemates kohtades noortel ei ole midagi teha ja nad peavad tulema suuremasse kohta või minna välismaale või see on kuidagi asjade loomulik kulg. No, ma arvan, üks asi oleks, tead mis asi täiesti kindel ja nagu me oleme rääkinud siin õpetajatest, õpetajate palkadest, eks tead. Spordis ja, ja ma arvan, ka tööl on niimoodi ega tead, ega, ega ega kutid trenni ei tule, tihtipeale selle selle spordiala pärast tullakse treeneri pärast head ja kui see treener on sünge vend maru sell seas, siis tehakse seda asja. Ja kui need treenerid oleks õpetajaid rohkem nendes väikestes kohtades, tead, no siis ei kiputakse nii ruttu ja ka. Aga kuna meil lihtsalt ei ole seda, meil ei ole neid treenereid, noh ma mäletan siin, kui soomeminekud olid, omal ajal oli kuskil 15 20 treenerit, oli, oli kes läksid Soome lõpuks on neid kaks kolm, eks tead et, et kui me selle värgi saaks nagu paremaks panna ja ja treenerid ja õpetajad, õpetajad saaks tasustatud hästi Systics tööd südamega ja siis need lapsed ei, nii ära, aga kui meil ei ole neid õpetajaid, no siis kus, mille järgi sa neid asju teed? Sina elad ära õpetaja palgast? No mul väikse poiste korvpallirühm ka õpetaja pool kohta õpetajana mul oli siit kevadeni ja mis ma ikka elan, ega mul seal ei ole ju midagi seal padaoru, särav siukseid, kuradi väljaminekud ega midagi, tead nii, et et toime tulen, ega ta tavama kujutan ette, noored inimesed, kes tahavad käia vahepeal seal Narvas kontserdil või tulla Tallinnasse hängima, tead, no nendel läheb raskeks läheb, mina olen juba kõik ära näinud ja mul seda vaja pole, aga aga ma arvan seda, et see palk just õpetajatele siis sa võtad siis õpetajad lähevad otse Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Aseri, Tartu, siis sa lähed sinna, noh. Aga, aga kui sa nii nadi, saad aru ja ja saad mujal mõne liigutuse eest niisiis ei lähe, aga noh, ma ei kujuta neid asju enam ette. Kuidas neid asju siis paremaks saab panna, seda teavad juba minust selgelt kõvemad mehed kuskil mujal. Kuulame vahepeal muusikat ka ja, ja nüüd siis kuulame artisti, kelle kohta sa ütlesid, et tema on siis noorema põlve tegijatest sinu vaieldamatu lemmik. On on ja, ja ma nägin seda, kuidas sa seal seal, mis saade see oli, kui need valiti välja noored? Ei aja, siis ta vist ei sul seal võidumeheks tead, neljanda koha mees ja nüüd kuidas need laule värki tegema hakanud ja ja, ja nüüd saate juhtimise värk ka, noh, täiesti geenius minu meelest ja just see ka, et need laulud, mis ta laulab, need on eestikeelsed laulud ja, ja väga mõtetega sõnadega ja muidu sümpaatne poiss, nii et noh, on siit minu meelest üks eesti supermees olemas. Vikerraadio saates esineb korralik Liigundeid tuule muud ei näe, ei kuule. Lootusetult aeg kaob käest, juba mitmes õhtu veel ei tea, mis juhtu. Tuleb kustuda, suled, kustuda, tuleb kustuda. Tuleb kustuda. 1000 planeedi meiega süsteemi siis nii kaugele kui silm vanile unistuste retke veedame. Vara on veel aidata kaasa käest ja üldse. Tuleb kustuta tuled, kustuta tuled, kustuta tuled kustutada. Karl-Erik Taukar kõlas vikerraadio suvesaates Andres Sõbra valikul kell on 42 minutit üle 11 ja vikerraadio stuudios Andres Sõber ja Taavi Libe ja Andres. Ma mõtlesin, et tegelikult täitsa kelt sellise kiirete küsimuste vooru. Et seoses sellega sa just ütlesid, kui sa käisid vaatamas prae nädapsiti omal ajal Tom Jones ja siis oli ikkagi midagi midagi tõeliselt erakordset. Mis on sinu kõige uhkem kontserdielamust? Noh, võib-olla võib-olla see, kui linna Ifi 65 oli lauluväljakul, ma käisin seda kuulamas ja seal näitlejad olid seal Evelin Võigemast ja, ja siis seal oli see selle kõre Eestis ütleme see niukse. Vägev, aga, aga jah nagu seesama prae radasse kontsert oli nüüd ja kunagi omal ajal Tom show'd, sest ma olen ka selles vanuses, kus alati hingelbertaaperdingi Tom show's olid need Need veedad et noh, ja pluss ma olen siis ikkagi vaieldamatu lemmik on siia tulles mõtlesin Elton son, tead, näiteks ma mäletan, 78, kui ma Kalevi meeskonnaga võeti mind võistkonda, sõitsime Austriasse, tead mängima ja tookord olid päevad rahad nii kõvad, et sai osta endale makid ja kõik. Me ostsime makile endale ja siis astmega kassetid kohe, nii et, et sa mäletan selgelt, ma ostsin selle kasseti, kus sellise krokodilli peal tead. Ja tegelikult on mind muusika kogu aeg paelunud kõvasti, kohe sealt, nii et jälgin hoolega just neid, neid oma generatsiooni lauljaid ja ja imetlen neid Venemaa lauljad, kes on jäänud nagu veel, nagu ütleme selle hunti, Viabugad, Soovad ja värgid ja, ja siis noh, läänemaailmas ütleme Elton John endiselt, aga, aga Rod Stewart'it vaeva saanud kuulata ja et, et see ongi niisugune ja neid võib kuulata mitmeid kordi, kohe sama lugusid ka, nii et ei ole probleem. No siis ma küsiks, et mis on sinu elu kõige meeldejäävam mäng, korvpallimäng, kus oled olnud mängija. Ohohhoo no võib-olla seal ka niuke emotsionaalne tüüp, et ma mäletan, et oli Balti karikas, oli, kunagi oli, mängisid Eesti koondis Läti, Soome, Rootsi ja noh, kuna ma olen nagu kasvanud seal Kohila poiss, olin varas, vanamoor siis Rootsi vastu ma mäletan, mängisin jube hästi ja mulle ma sain heri auhinnaks selle sviitri. Vanasti nimetati seda balloniks, ma ei tea, kas sa oled kuuldisse, teavad pall on niisugune kõrge kraega, tead ja, ja siis ma selle pakkisin koti ja sõitsin Kohilasse Päevalehes ja nii hea meel oli teada, et selle, aga neid mänge noh, ma ei oska nagu eraldi nagu võtta, võib-olla siin oli üks mäng, kunagi kui me mängisime üleminekumänge Novosibirskis augus golfitreener ja mängust olenes, kas jääme kõrgliigasse või mitte ja siis oli niimoodi sokk alati käis seal pingi juures, vaatas seda tagumist otsa, me nimetasime seal santehniline personal, neli tykki, kes seal istusid, tead ja, ja siis saab, kui ta juba hakkas nagu tuleva sinna meie poole käed silme ette teada, et kurat, kui ta nüüd kutsub, äkki väljakul peab minema ja ja oligi nii, et, et see mäng ei läinud ja siis ütlesid Davai Jor tõuse. Ja siis ma läksin, virutasin sealt kuskilt kaks või kolm korvi sisse, kaugelt tead, et me võitsime selle mängu ära ja jäime liigasse edasi püsima teha. Pärast seda kaks päeva. Ma muidugi ei mäleta, mis seal Novosibirskis juhtus. Nii et noh, need niukseid momente on olnud küll ja kõige meeldemäng treenerina hohoho treenerina neid mänge on ka olnud niukseid igasuguseid omamoodi, kuna naiste treener, laste treener ja noh, võib-olla võib-olla see ikkagi Rakvere tarvas, aga kui kui sa ei võidetud, sai võidetud Tartut esimeses kahes mängus ja kui ma sain kokku need nagu noh, nagu ma, ma mõtlen ikkagi, et see oligi minu, võib-olla treeneri kõrghetki ka, et ühe ühel hetkel sai kokku noor andekas Rain Veideman, vana olija Valmo Kriisa, andekas Kristo, saage ja siis olid Reinar Hallik Martin Müürsepp, kes tulid mängima ja siis põrutasime Tartule kaks tükki ja siis müürsepp ütles, et tal jalad enam ei, ei toimi hästi ja, ja mul oli ka natukese Ameerika lennukipilet varaks vara varasemaks võetud. Sest siis me kaotasime järgmised neli mängu. Aga kõige meeldejäävam mäng, mida sa oled siis kõrvalt või, või televiisorist näinud. No seda ma vaatasin ja soovitan vaadata ka Venemaal jookseb üks film, ma ei mäletagi, mis, kuidas see pealkiri seal oli, seal oli Müncheni olümpiamängude see finaalmäng ja seda mängu või seda filmi ma olen näinud ja kuna ma isiklikult mitte isikliku tundsin-teadsin, Vladimir Kondratjev ka siis väga sügava mulje jäi see venelaste võidukorv kolm sekundit enne lõppu Aleksander Belovi poolt ja ja ma olen muide kontraažinilt tollel nagu alati, ma olen teda ta mänge jälginud, kui tal Leningradi Spartaki treener ja tal oli alati see komme, kui kutid läksid rünnakut kuule tema juurest mööda, ta ütles kogu aeg, pane, pane, pane valed. Ja, ja ma olen kogu aeg seda kasutanud niimoodi, tead kus annab mängijale nagu selle õudsa enesekindluse, tead, kui sa ütled talle ka kõrvalt, noh sa mingil määral riskid ju eksite, kui ta paneb mööda, okei, oled süüdi. No las ma olen süüdi. Aga kui palju on treenerid nagu sa tead, kui sa kuule, kuradi oinad, mida sa loobid ja. Vot et noh, et, et sealt on niuksed võtted mul tulnud ja, ja teistel treeneritel ma olen saanud neid niisuguseid nüansse, mida ma kasutada. Ühes minu meelest ikkagi korvpalliülekandes oli see, kui kui taim audi ajal vist päris esimest korda mikrofoni toodi välja ja siis sinu lause läks lendu mööda, viis, on ka hea vise. Ja ongi ja ongi nii, et et siin ei ole midagi lauda minna, kehvem on see, ma tihtipeale praak, imestan näiteks, kui kui mängu seal on tihtipeale vabad kohad on peale ei visata, noh minu meelest eriti veel lasteaia noortega on, sa pead kõigile andma selle võimalusena. Ja selles mõttes hiilgangi võib-olla negatiivselt teatud korvpallispetsialistide silmis, et kuule, mis seal uhavad peale seal, noh, aga see vihkamine ongi kõige mõnusam, kui sul see ära keelatakse, et mis, mis sa siis jooksed seal edasi, aga mine siis kohe orienteeruma, tead nii et et ma mäletan alati, kui mul hea tuttav, kelle kalevis mängisin koos Tõnis Randala kaks üks läksime, kiiresti ta kunagi ära ei söötnud, mulle vabaviskejoonelt pani peale missa, Tõndy sööda mida sööstud kaotsi minna, aga ma panen peale teised, kui ma panen mööda, sa saad lauda minna. Nii et seal nüüd ütleme naljaga pooleks, aga, aga jah, see on minu väike lööklause olnud küll. Ma mõtlen veel küsimusi, näiteks mis on selline tegevus, mida sa kohe üldse teha ei taha? Ohohoo, mis ma ikka teha ei taha, no ma ei oskagi sulle nii-öelda, tead no teatud asjad, mis mulle ei meeldi üldse teha, mida ma ei tee ka tead noh, näiteks naelu, puutööd ja käsitööde niukseid värke. No ma võiks öelda juba, mis mulle meeldib muru niita traktoriga, mulle meeldib, kui see pind läheb kogu aeg siledamaks ja siis ma naudin ja lapsed saavad seal joosta peal nagu üks mees ütles, et muru ongi kõige ilusam, kui ta hästi niidetud, mis sa sinna peale ikka istutanud, nii kangesti. Aga, aga, aga niimoodi ma ei oskagi öelda, sest ma olen üritanud. Noh, oskan nagu vältida neid asju, mis mulle ei meeldi, mani ei ütlegi kunagi, mulle seda ei meeldi teha, kui on vaja midagi niisugust, mis ei meeldi küll siis seegi tuleb hädaga ära teha. Teistpidi, mis sulle kõige rohkem teha meeldib, see ongi muru niita. Jah, jah, see ongi see jaa jaa, veaks väiksed omadused, märgid on välja kujunenud käed, nihukese ujumas käimine ja liikumine ja, ja teleka vaatamine, spordivärkide vaatamine ja nagu ma siin ennegi seal ütlesin ka, ma võin mõnda mängu kasvõi viis-kuus korda üle vaadata teadet, et leian seal neid moment ja siis tahaks kellelegi hüüda või mõnele kommentaator, kuule mees, sa ei näinud neid asju teadma. Et, et, et need on niuksed. No tegelikult, ega sa oled ikkagi küllaltki emotsionaalne inimene ja ja ma olen ju ennegi kuulnud ja vaadanud sinu intervjuusid, et sa oled rääkinud ka, et ega sinuga võib ikka tülli ka minna, kas või kodustes tingimustes, et kuidas sa oma tülid oled ära lahendanud, elus. Noh, eks mulle emotsiooni pealt need tülid tulevad tihtipeale ja, ja ma ise tavaliselt tal on ikkagi vähemalt ma arvan. Ma ma pean esimese sammu ise lähenemiskatsed, et see asi ära lahendada. Et noh, kui emotsioonide pealt see tuleb, tihtipeale siis ei ole see ka õige ja sul ei olegi õigust, nii et et nüüd viimasel ajal ma tunnen seda, et ma olen rohkem magus ja ei hakkagi neid üles võtma, aga aga noh, need on jälle tuld. Mul need ütleme niisugune oma õigus, mida ma ajan kadunud vanaisalt ja kes nagu ka ütleme Ma ise tunnetan seda, et kas ei käi see ei käi nii, noh kui kõik teevad, siis teed sina, aga no ei ole nii, et seitse teemadel ja kolme ideed ja siis need lähed kolmega tülli teadma, mis sa siis teed nendega? Noh et kas ma siis olev või näiteks mõned ässad, mängijad on, kes ülbitsevad, aga need tagumised, kes mängida ei saa, neid on siis nagu lolli osas ma astun nende kaitseks välja, siis ma lähen tülli nende liider mängijatega kohe. Nii et, et noh, ma ei ole sihuke kuradi noole ja nende Või või juhtkonna ees, nii et Rakvere aeg oli mul vägev aeg, ma sain olla kõik kõiges ise otsustada ja sponsorid õnneks nagu usaldasid ja, ja kui ma oleks lausloll olnud, nad poleks seda raha, iga hooaeg hantel. No suve lõpp on käes, mida uus sügisesele toob? Sügis toob nii, et et eile oli esimene treening, niuke võistkond on nagu Kadrina karud. Taavi, jäta meelde. Kadrina karud hakkab mängima teises liigas. Ja Raivo triibud, Soff uus juht, mänedžer, tegevjuht palkas minu sinna treeneriks, ütles Andres tulega, et sa oled veel noor mees jaksad ja kuna Raivot tunnen, siis eile tegin esimese trenni ja seal on toredad poisid, nii et noh, meil ei ole. Me ei hakka Eesti-Läti liigat mängida, euroliigat mängida VTB mängija NBAs, Sid Türgi, nii et sõidame seal Ida-Virumaal ringi Narvas ja Kohtla-Järvele. On seal mingisugune traditsioon ka, et kui sa esimest korda uue võistkonnaga kokku saada, et mis seal siis esimesel treeningul ütled või teed? Täpselt nii ongi ja eile võtsin nad kokku, ütlesin ära poisi, nüüd on niisugune lugu, meil hakkab hooaeg pihta, kõik, kes te siin olete, olete teretulnud. Ainult on teatud teatud asjad, noh, kaks kordama hakkan muide nädalas trenni tegema, mitte rohkem seda töömehed või koolipoisid. Ja ühte ma ütlen teile, et teeme ausa mängu, et kõik on kohal. Kui keegi ei ole, siis palun helistada mulle siis mu süda rahul. Noh, ja, ja need on niuksed asjad, siis mõni tõmbas kohe pea allapoole, eks saad aru, tead, hakkab juba vana pihta. Neid asju siis ma tuletan meelde, eks treeningul siis et suud kinni on ja teeme hästi aktiivselt see tund, 10, mitte kaks ja pool tundi nendest kahest poolest tundis, ma tean, mõned võistkonnad venitavad juba pool tundi, tead, ajavad juttu teada ja nii edasi, nii et et väga hea siukse enesetunde sain eilse eilse kella 600 trenni järgi jälle, et noh kuna ma olen järjest treener olnud nii kaua nüüd üle aasta vahe, nii et väga-väga suure õhinaga lähen kallale. See tund hakkab meil ühele poole saama, on saanud sinuga päris palju juttu ajada. Kas sul on mingisugune spetsiaalne sõnum, mis sa tahad ka veel vikerraadiokuulajale öelda? Augusti algusesse? Vikerraadiokuulajale ma ütlesin seda väga lihtsalt, et need, kes seda vikerraadiot kuulavad, väga hea, valiku teinud või see ei tähenda seda, et ma arvan, et ei tasuks ka teisi, ma isegi krõpsi teisi kanaleid ka läbi, aga aga minu rutiin on Jaha tänu siiagi tulekul on see, et, et viis kolm keeldun päev pihta hakanud hargipeadel sinuga koos ja ja, ja ega midagi rohkem seda võib-olla tõesti seda positiivset olekut ja ma mäletan, kui ma kunagi tulin Soomest töölt ja, ja siis mulle öeldi kodus ka, mis kuradi positiivne treenerid, aga aga just see asendit oleks positiivne ja, ja küll siis sulle vastu ka naeratatakse. Meil on üks lugu, mängida siia tunni lõppu ja, ja see on nüüd sellelt kõige vingemat artistid, mis Eestis on jah. See on kõige vingemalt ja, ja, ja noh, ma ütlen veel kord, et eks ta on võib-olla läinud mul ka üle nagu ülevõimenduse natuke kiidetud palju, aga Ivo Linna ja ja muusika minu jaoks, seal on nii, nii vastupandamatult olnud aastakümneid juba ja noh, need laulud, mis, mis ta nagu uued tulevad kaasa arvatud ka see, mis siit tulema hakkab. Ma mäletan, ma ütlesin talle ja et, et kuule, et, et see on niisugune lugu, vana, sellega sa võidad ja pääsed nagu edasi ja võidad Eesti selle ütleme nii, võidad Eesti liiga ära ja võid Euroliigas ka teha. Aga paraku noh, kõik ei olnud seda meelt, nii et edasi läinud, aga no neid laule on nii ja nii palju, kus, kus nii nii see meloodia kui need sõnad, need lähevad kokku, nii et ma olen müüdud meesalalt. Andres Sõber, suur aitäh, et tulid sellel reede õhtul külla, ma soovin sulle jaksu ja ilusat suve lõppu tänu Taavi tanud ja kõlama jääb Ivo Linna. Ole nüüd. Mispeale ta