Praegu on üsna hiline tund ja on algamas soode suveöö. Ja mina olen Urmas Vadi. Ja minuga koos on kirjanik Peeter Sauter, tere, Peeter. Tere. Aga ma tahaksin öelda seda, et ma tahaks kõigepealt kirjeldada seda olekut, kuidas me siin oleme, me oleme Tallinnas vikerraadio stuudios. Ja see ei ole mitte tavaline olek. Et kuna on hiline tund, nagu ma ütlesin, siis, siis me oleme ka nagu vastavas olekus. Et me oleme laotanud siia stuudiopõrandale, madratsid, linad, padjad, tekid ja Peeter läks isegi niivõrd hoogu, et ta jättis ainult aluspüksid jalga. Sokid, sokid ka, läks sinna teki alla, mina olen niimoodi pooleldi siin ja seal. Ja meie eesmärk on see, et, et vaadata, et kas meie mõtted ja jutt juturütm kuidagi muutub tänu sellele, et me oleme horisontaalis meie peade kohal, mikrofonid. Vahepeal Me mängime muusikat, Peetriga ajame juttu, võib-olla loeme midagi. Ja jube tore oleks, kui me lõpuks jääksime magama. Kolmanda tunni lõpuks. Jah, sa rääkisid sellest juba ette, ma valmistasin ennast ette parandama, eelmisel öösel ollakse vähem maganud, aga eelmisel ööl, aga ma ikkagi magasin eile öösel päris korralikult. Ma kardan, et uinumine ei pruugi mul välja tulla. Aga kui tuleb, siis tuleb tekstides ka väga palju kirjutatud lihtsalt olemisest või, või ka magamisest või lihtsalt Moilutamisest ja kõigest sellest, et et ilmselt ma ei tea, kas sa kirjutad ka selili olles või ütleb välja hõigata. Aga ütleme, Kivastikul on õnn tuleb magades, eks ole. Selline tõdemus siis kaameraid on, söömine on üks hea asi, söömine on hea asi, aga kas tal see on, et see lihtsate asjadeni jõudmine või, või selliste kas nad on just elu põhiväärtused, ma ei tea, aga aga lihtsad asjad ja noh, ma olen ka üritanud kirjutada võileivast ja piimaklaasist. Aga tihtipeale, kas lihtsates asjades siis peegeldub midagi veel. Aga parem kui, kui see midagi veel või noh, ma ei tea, kas need füüsilised asjad mingid olulised asjad peegelduvad vastu lihtsates motiivides, mis on äratuntavad, mis on tuttavad mitmetele, sa mõtled, nagu lugeja peale siis teda paremini aru tegelikult lugeja kirjutas, ei tohi lugejal mõtelda, et see on niisugune üks minu jaoks üks põhireegleid. Aga ikka need lihtsad motiivid, miks nad lihtsalt peavad siis olema? Killurdaaling, et kui sul tuleb mingi väga suur teravmeelsus pähe, siis ära kirjutada. Et kuule sa isale neuroolen, muidugi, ega ma muidu ei oleks sind siia voodisse kutsunud ja ma arvan, et nagu sobiva siia koos niimoodi uinuma juttu ajama, ma ei mäleta, kas ma küsin lilli käest, kas ma urmast musitada, aga tohin ennem kui magama jään ja lillelised muidugi tohid. Aga et äkki ma ikka ideest võib-olla jah ei tee ma isegi, ma arvan, et teame jah, kuidagi niimoodi 100 oma teki alla ja sul on oma padi ka meil on üks Tekuna ei ole, vaata, kaks tekki. Okei. Ma loodan, et see pettumus ei olnud. Ei olnud, ma vaikselt lootsin, et, et asi väga intiimse kuskile ei lähe, ei lähe. Kuigi sa vapralt võtsid kõik riided ära. Kui juba siis juba, et kui õnnestub magama jääda, sängi. Kuule, aga mõtlesin, et paneme nüüd muusikat ka ja ta ütles, et mis muusika see on, ma ei tea, kas tunned ära? Ei tea, ei proovitunne. Peeter, kes oleme Peetriga siin vikerraadio voodi stuudios lebama, mõlemad tekkide all ja peavad patjade peal ja mikrofonid on meil nina ees. Kas sa tundsid Peeter ära, mis muusikas oli? Et noh, ütleme ajast on ilmselt 70.-te lõpp või kuskilt nihukene hea ja vana proge ajal, aga aga noh, aga mis tallis mess mess üsna lähedal ja siis selle loo nimi oli valged hommikud. Grünbergi Grünbergi kirjutatud lugu. Ma mõtlesin ka, et ma otsin selliseid. Noh, see oli küll päris ergas lugu ja mõnus lugu. Mõtlesin, ma otsin just selliseid lugusid, mis võib-olla tekitavad ka nagu sellise hea nagu enne magama jäämist tunda. Et kas, kas sa mõtled enne magamaminekut, et mismoodi sa magama lähed? Ei eriti ei mõtle, tead mu ootan varitsema seda und ja kui uni tabab, siis ma tihti nagu sööston. Jooksen voodisse, sest alati ei õnnestunud kinni püüda, aga et nüüd ta tuleb, et siis tuleb teda ära kasuta. Siis ma lähen juhtjuhti ja. Tead kangete unerohtudega sa magad umbes neli tundi, et samamoodi maaga, kui ma olen õnne kinni püüdnud, uni mind, siis ma magan umbes neli-viis tundi. Ja siis on mingi niisugune vahe. Paus ärkad öösel üles ja käin vetsus, võib-olla, aga tead nüüd ma olen lugenud, et keskajal elategi niimoodi, et magati neli tundi ära ja siis öösel oli. Noh, ma ei tea, mis valgust neil seal öösel siis. No vaevalt et mingit tööd sai tegema hakatud käsitööd või, või et ma ma ei tea, võib-olla söödi, joodi natukene või, või aeti juttu natukene? Sellised jutud oleks ka päris hea, et ärkad üles ja jah, on mingi. Noh, kas räägi, suhtekorraldus. Nagu kell öösel kella neljaks helisema, tülitseda jah nüüd ärka nüüd ülesse, hakkame pihta, jah, et kuule, aga ikkagi see asi. Õhtul jäi veel pooleli ja kella pealt ärkamine. Või kuidas on, sul on nagu, kui sa pikali, oled sul kuidagi mingi rütmi mõte iseenesest muutub ka kuidas on, Ennast on väga raske analüüsida, et kui palju ma kõrvalt näen, kuule, see rütm võib ju ka kirjutuslaua taga istudes ka kõikuda sinna-tänna, et oh, kui kui tuleb vunk sisse lebotada, siis ju magama ei jää. Siis on rahutus. Aga samas und nähes on ju ka ajuaktiivne või no mingid osa vajustada siin jälle teist sorti aktiivsused. Hiljuti lugesin käigi, saatsin mingid lindid Tartu usuteaduskonnas. On tehtud paar tööd kus võrreldakse siis ütleme, religioosset ekstaasi ja orgasmi ta üksu seksuaalse erutuse puhul. Kuidas aju siis töötada? Ja noh, need on sarnased, noh, nad ei ole identsed, aga seal on nende sõnade ja no aga see on juba ka Theresa ekstaas ja, ja seda on märgatud, on mõlva töö, kohusejeesuse, pruutide teema Puluttide teemast, Jeesuse pruudid või kes loobuvad seksuaalsusest, ilmalikus elus. Ja leiavad õndsuse religioosses elus. Aga võib olla ka selles Kirglikkus religioosses seisundis saavad ka seksuaalselt õnnelikuks. Et noh, see, see on niisugune vana löök, see Jeesuse pruut, et noh, see on selline küla külarahva nöök. Aga seda ei, seda ei pea röökima ja, ja seda ei pea niimoodi. Ma ei oska öelda, no tead, tädi Elmi, eks ole, kes saab mulle see suur paleus kes elus tõenäoliselt suri süütuna. Ja väga religioosne inimene ta, ma, ma mitte kuidagi ei taha naeruvääristada. Ja, aga kas ta, noh kui palju seksuaalsust oli, tema, ta nägi Jeesust herr, istus ta voodi serva pealtnägija ja ta nägi Jeesust, tal on selline kogemus. Ja. Ma küsisin, mis Jeesus siis tegi niimoodi, eks olev poisike seal ikku õhinaga tantsu ja mitte midagi ei teinud, aga ma sain aru, et ta on jäägitult minu poolt. Et on keegi, kes on Väga hea tunne on jah, ja noh, ausalt öeldes, mida sa seal löögid, et kui ja see nägemus tõi ta välja tema suurest kriisist mille pärast oli hullumajas, kus ta tehti insuliini kuumasid, mis saabus talle siis, kui ta arvas vend, kellega ta oli, vend oli, viskas aasta aasta vahet, kas aasta noorem vanem ei mäleta, jäi sõjas kadunuks ja seal ilge pauk ei saanud magada enam. Kümmekond päeva või ööpäeva, magamata hullumaja Paldiski maanteel insuliini komad, et, et ei kõrbeks päris ära. Aga see noh, okei, see stabiliseerib kuidagi, aga teinekord välja tõi teda Jeesus Jeesus asendus tõenäoliselt ta kellal, keda ta väga armastas. Ja, ja siis jäigi talle kogu eluks. Et mis sa saad seal nagu öelda või see allu kriitikale, et niukesed psüühilised säravenid on. Noh, tead meil kõigil on mingeid armasso asju ja, ja kui hästi me neid või, või ka muid selliseid Maide nägemusi või, või või kinnismõtteid luule, et kui, kui hästi me neid analüüsida oskama ja kas ma neid üldse alati Peame analüüsima, sest me võime nad ju ära lõhkuda nagu analüüsides. Et noh, see on, ütleme, keegi lasteaias ma mäletan, küsis korra, et aga issi, keda sa kõige rohkem armastad ja noh, eks ole noh, ei taha naerma hakata, ei taha nutma hakata nagunii. Mõttetu küsimus. Aga mis sa vastasid? Ma ei mäleta, Tal on mis tegelikult tahaks öelda seda, et kui teisi topsi juures ei ole siis öelda, et sind ei, seda ta tahab kuulata. Küsimus muuks ei olegi. Aga ma ei tahaks nii vastata, miks? Tegelikult on sama. Ja siis nad omavahel räägivad, et aed on sulle ka sind või? Aa, no ja vaata, mul on nagu selles suhtes sul on. Kas seal on viis last? Mul on sündinud kuus, aga viis on elus. Mul on selles suhtes hea, et mul on kolm last, kõige vanem on poiss, siis on tüdruk ja siis on kõige noorem on poiss. Ja siis on poisile vanemale on kõige parem öelda, et sina kõige kallim suur poiss, siis on kõige kallim tütar. Ja siis kõige valjem väike poiss. Kuidagi mulle tundub, et see on päris hea. Ja nii ongi jah, jah, noh, jah, ütleme selle jutu käigus sa leiutud siis tõve, aga seal peab ikka ikkagi ka tõde olema, et ta ei, sa pead seda ise ikkagi uskuma. Nagu näitleja. Et eksperdid põdesid, niukesed abi tõdesid leiutama vist iga päev, et isegi kui nad on teinekord valed hädavaled, siis ikkagi peab neid ka. Uskuma, et nad on vajalik, muidu sa oled lihtsalt läbinähtav. Jah, naised oskavad seda paremini kui mehed. Kuule, Peeter Sauter, räägi veel sellest tädi helmist, kese, tädi tuli, see sugulane päris ei, ei ole üldse. Ta tuli meile teenijaks enne minu sündi juba. Agaris oli rabivere külas seal naabri õlast. Ja kuivõrd neil loomad võeti ära taluvust ja ta ise oleks pidanud kolhoosis töötama, mida ta ei tahtnud, et selle eest ei saanud üldse raha ka. Et siis ta ilmselt oli ränk minna kolhoosi lauta, siis. Ja noh, hea küll, sa saad käia meid seal toitmas silitamas, aga aga kuidas neid vahepeal koheldakse ja sa ei tea, mis, mis, mismoodi need tööle pannakse, et see võis olla ränk aeg sest loomad olid nagu noh. Ja sel ajal oli noh, seal võib-olla 50.-te aastate lõpp, siis oli võimalik, et ema oli apteeker mulle Hageri apteegis seal nüüd muuseumide apteegi uuseum. Ja isa töötas metskonnas ja said võtta Helmi tööle ja Elmi SAISis mingid Ma arvan, et see oli üliväike palka, et noh, pidi olema tööraamat niimoodi töötama. Et töötus, meil siis koduabilisena. Täitsa huvitav, ma ei ole sellistesse kuulnudki, et nõukogude ajal selline asi oli, võimalik oli et see võib võib-olla hiljem enam ei olnud, aga sel ajal oli võimalik vormistada niimoodi tööraamat siis oli noh, oli vastav märge, et inimene töötas koduabilisena. Kuigi noh, ega need vanemate palgad ei olnud mingid noh, teab mis suured. Et see oli poolfiktiivne, aga ikkagi oli. Ja Elmi suuresti oli päevad läbi minuga koos. Sellise Euroopa humanismi põhi no inimarmastus või selline ligimesearmastus ja leplikkus teistsuguse käitumisega või või soov mitte olla kohtumõistja, aga. Pigem Ma ei tea, on huvitav, kui saad aru, et mis asi paneb inimesi tegema seda või teist. Et suuresti olema selle Baronelvi pealt üles korjanud. Sõlmi elas nii, et tal ei olnud mingit maist vara. Peaaegu mitte midagi ei olnud. Aga Tal oli huvi inimeste vastu või, või üldse elu või, või Macao luges ajakirja Horisont ja meelega ja noh, piiblid nagunii ma võisin lõputult nöökiv. Piibel on neid vastuolusid. Et võisime, elasime ühes toas, kuni ma olin 22, vist lõpetasin lavaka ja suunati tööle, kui ma koju tulin, siis Mika, elasime ühes toas. Taheti nagu eraldi tõsta, aga ma ei olnud nõus lahku kolima. Kuidagi hea oli koos. Ja, ja kui ma mingi tüdruku tõin, siis Elmi oli diskreetselt noh, ei tulnud tuppa, nagu ma mõtlesin, et, et see ei häiriks teda. Veel eile, tähendab jah, ei jah, siis ta sai aru ja ka. Aga noh, ei olnud niimoodi, et ma oleks toonud, et olnud tüdruku ka niimoodi öö läbi Guelmi oli kohal, et nii ma ei teinud. Et ma olin võib-olla mingiaeg ja. Ja siis noh, Elmi nagu tajus teadis, sellest me ei rääkinud, aga noh, samas teadme võisime. Me käisime koos kirikus ja kõrtsus. Ja et tal oli vaja minna kirikusse, maksin teinekord kaasa ja kui ma kutsun ta kõrtsu näiteks viru grilli mis oli siis peen koht ja võtsin grillkana ja pudeli karu verd, eks ole, Ungari kobermee veini. Ja siis istusime seal, noh, Elmi sündinud aastal 23 mina sünd aastal 60 20 39 aastat vahet või, aga siis istuma niimoodi koos Viru grillis napsutama. Ja võib-olla teine päev käima koos Jaani kirikus või Kaarlil, kas ja mõlemale sobiksid mõlemad variandid, et oli ülihea kasvatus minu jaoks? Seda ei saa, kuivõrd see kasvatus ei sisaldanud mingeid maksiime või mingeid kest. Otseseid verbaalseid õpetusi või mingeid käske-keelde ei ole, aga sa lihtsalt püüad kinni mingeid hoiakuid, mida ka kõige sulle peale ei suru, aga suletakse, vabadus valida. Ja maht, aasoja paremat kasvatust. Võttagi see nii lahe, kuidas sa sellest tädist räägid? Jah, jah, see on mul mulle suur asjalus. Kuule, kuulame nüüd muusikat, hea, juhata Peeter, sa ise sisse. Mängime sellelt plaadilt esimest laulu. Püüab Gruusia üldse kuulad selle andis mulle Waldner. Sellepärast, et väär, kes vale. ERR-ist. Sest ma kirjutan tal aeg-ajalt lugusi. Küllap ma ikkagi kuulasin selle läbi, kui ma selle sain, aga tükk aega tagasi. Ja palun väga passi vahel ma kirjutan endast, aga sellest biobrauserist ei kirjutanud. Huviga kuulan. Tõenäoliselt polnud ta varem. Kristjan Lepp, kas sa nagu üldse ei tea, ei tea. Aga palun komplome, mis? Loo pealkiri on esimene singel ledid. Nii oli biofruus, kuulasime Peeter Sootoriga vedelema endiselt teetiga voodis voodi stuudios vikerraadio stuudios. Hiline aeg juba, Peeter, kus mul see saate mõte üldse tuli, et teha selline saade. See tegelikult on sinu mõte. Kunagi mõni aasta tagasi käisin vaatamas Tartu uue teatri lavastust Mikiveri tagi, kus mängisid sina ja sa rääkisid seal, kuidas sa käisid Madis Kõivu juures intervjuud tegemas, seal oli mingisugune idee, et teha selline kas dokumentaalfilm või, või et olla nagu kirjanikuga samas voodis ja siis rääkida, et ma saan aru, et kõivu kohta ju on alati arvatud seda, et ta üldse intervjuusid ei anna või igatahes väga-väga mingid üksikud asjad, mis ta on andnud. Ja see tundus kuidagi täiesti uskumatu, et sina said talle nüüd voodisse minna. Teiega päris, kui ma sinna jõudsin, siis. Tegelikult suremus suri kaks nädalat hiljem, umbes. Ma sain kaks raksu käia, ees pidin, pidin veel minema. Ta filmisid ja, aga, aga siis siis ma lugesin lehest, et kui suri ära ja siis ta tuli tagasi, ütlesid, et nojah, et võite minna, aga et ma ei tea, kas tema voodisse mahuta, et tal on väga kitsas voodi ja läksin sinna kõiv niukene nägu naeratab nagu leerilaps, ökonna õnnis rõõmus, aga selged mina oma paksuses ka, et et ega ikka nagu sinna voodisse ei pressi ja heitsin voodi kõrvale pikali ja töötas üliDora minu jaoks. Ma ei tea, kas ta et üldse kunagi näidatakse Siri Zimmerman, kes oli operaatoriks mul, tol ajal ei olnud statiivi kaasas, et see on käest võetud üles võtta. Ja noh, ilmselt väga korraliku filmi ei kõlbaks, aga noh võib-olla aastate pärast on see niisugune veider kurioosum ja see on juba iseenesest kurioosum, jah, jah, jah. Ja noh, need jutud, mis kõiv rääkis, et sealt ei olnud võimalik vahet teha, kas ka räägib midagi nagu tõsiselt traagiliselt. Poja, vilget pada ja, ja tihti need asjad võisid vist kattuda. Et sa ei hakka naerma selle peale kojast ravib ta kui kaevu põhjas oma surnud venda peegelduses. Aga kui ta vaatab mulle otsa ja ütleb, et teada te olete täpselt minu õpetaja nägu seltsiks, siis nagu ma ei tea, kuidas erilt. Et see oligi, ütleme, tekkis segadus, tekkis ka. Noh, ma kannan neid mõtteid kaasa, et see oli, see oli jõle kihvt, et ma ei tea, miks ta nõus oli, Est-ma, aga mida sa ütlesid talle või miks sa, miks sa võrdult läksid? Sest mul oli selline mõte, et teha dokfilmi kirjanikud ühes voodis. Et kus ma erinevate kirjanikega ühes voodis. Ja siis vaatan, mis, mis siis juhtub, enne seda contra ka lakkas, magasin koos kontranaaberküla mees kaevu juures. Aga ma ei osanud silmi taha, ma sellepärast tahtsingi filmi teha, et kuivõrd ma kirjutan filmidest siis ma mõtlesin, et mulle kuluks ära ise natukene teha ja siis läbi kukkuda, mida ma, mis juhtuski, ma kukkuski filmides läbi. Et kuidas ma siin teisi niimoodi arvust on, kui, kui ma ise ei ole üldse proovinudki teha. Ma vähemalt proovin ja proovisingi ja ei jõudnud see asi kuhugi. Aga see, see film, veel filmi tegemine ikkagi veel kestab siiamaani ja võib-olla saab tantsu sõitis üle minu käest selle filmi tegemise. Seal muidugi Vainokivi tema stuudio alt, ma pidin seda tegema. Noh, see on üsna-üsna vana lugu juba. Ja millalgi Manfred ütles mulle, et kuule, et nüüd ma tükk aega enam filmi ei tee, mulle tundus, et see on nagu. Mul on tihti tunne, et ma ei oska kirjutada, aga et see ei ole paha, see on nagu hea kirjutamisalgus on see, kui sa ei oska kirjutada. Et sa õpid mingit uut kirjutamist või leiutud. Ja siis ma ütlesin, morferdi, lähed, vaatad, mulle jäi pooleli see kirjanikud ühes voodis filmi tegemine, et tegin proovivõtteid ja sulle peale läinud väikse raha olime saanud küll ka hala Vainoga olin voodis alavainu võimule, nii ilusad pidžaama mida mul elus ei ole olnud, et ma ei tea, kust ta selle võttis või laenutas ja hea küll, ma panin selged, ainuke pidžaama minu elus save alavaikus. Fraks temaga ühes voodis magada, räägigi. Et Eestil on ikkagi nõudmised. Libu läbu, aga noja noot. Ja siis ma sain aru, et Manfred on kriisis. Ütlesime, et kuule, aga mulle jäi see asi pooleli. Äkki tahad seda teha? Ja ta mõtles, viivukese, ütleb, teeme ära. Ja siis me olemegi seda teinud juba hulk aastaid. Aeg-ajalt tal tuleb pähe, helistab mulle, ütleb, et homme külm ei võta. Ma sain aru, et okei, ma panen kõik asjad kõrvale panema, laad filmivõttele ja mis tuleb teha, stama? Te ei tea enamasti. Ja korra ma juba muutusin nõutuks, ütlesin Manfred. Millest see film üldse on, mida sa teed? Manfred ütles kiiresti, sul pole vaja seda teada. Ja rohkem ma ei ole küsinud, et mis, mis filmi temal teeb? Sellest pole laimu. Ta otsib mingeid visuaalseid. Näiteks ütleb, et homme kell 10 tulen, hea küll, siis ta tuleb ja tal on kaasas suured prügikotitäied, tühje õllepurke, mis ta on rentinud taarapunktist ja ütlevad, et võtame kõik raamatud. Mul seina. Üks sein on raamaturiiuliga kaetud, võtame kõik raamatud ära, parandasin õllepurgid. Ja küll sa oled nii leplik, Peeter kahe, aga me mõlemad olid minul lahutusjärgne periood, mina olin kriisis, ma ei kirjutanud midagi. Malka, teil oli mingi kriis ja siis inimesed hakkavad tegema nagu ei tea, mida nad otsivad üksteise lähedust. Võib-olla võib-olla jah, et see noh, aga heal juhul siis jõuab see kuidagi ka filmi sisse. Et inimesed Cipravad nagu tead see konn koore Kirnus ja vaatavad, kust kinni haarata. Aga, aga võib-olla sellest ei tule mitte midagi, võib-olla see film ei tule nii, ma ei tea. Et, aga pole ka häda, siis. Mäletad sa veel, mis kõigele rääkis, tundub nii nagu huvitav, et mis, mida see, et, et ta nagu siis ühel hetkel suri ära, et enne surma, kas seetõttu ei oska seda kuidagi tähenduslik, et inimene räägib selle vahetult enne surma? Ei, otseselt mitte, et ega ta ei teadnud, et ta nüüd kohe sureb ja mina ei saanud sellest ka aru. Ja seal need sugulased ütlesid ka, et oht andmeid oma surmajuttudega kõiki siin ära tüüdanud. Ja on niisugune mõnus söögilauas istumine oli kõiv voodist välja ei, tuld. Mul on veel vot nii palju aega, et siis mu kõhuatakk, et ma ei saa teid rohkem siin noh, et mida pikemalt olla, aga tegelikult me olime ikkagi üks noh, pool tundi veel, sest ta ei raatsinud nagu samas selle ära lasta. Tal endal oli kuidagi, käivitas teda. Ja temal oli lõbus olla ja minul oli tohutult lõbus olla, et see oli niisugune väga lõbusale. Kätan niukene vimkamees viskas siukseid nalju. Noh, rääkisid kuidagi surmast, rääkisime ka ütlused. Et teie surma ei karda, ainult kardab, et kui ta äkki satub põrgusse. Ja see on mulle olnud selline kodune ülesanne põrgu. Et jah, mida ta sellega mõtles, et ta võib sattuda põrgusse ja ma arvan, et see on. Tõenäoliselt on seesama, mis on, tal on üks novell, teekond Murgaabee, kus ta jääb haigeks niimoodi mägedes. Nõuka ajal ma ei mäleta, moraal on kuskil. Ma ei suuda öelda, kukkus oli Nõukogude liidus, kus, kuhu ta läks on seal tai või ma ei ole kindel. Ja kus On, oled füüsiliselt haige ja satud ka mingites sihukestas tegevustesse, siis jah, kõivul hästi tüüpiline. Ja, ja et tegelikult päriselt ei tulegi nagu sellest välja või, või sa jääd seda kaasas kandma. Ja noh, et kui sa nüüd alles hiljuti ma lugesin, et kui süda seiskub, siis haju aktiivsust on mõõdetud väelad võib-olla 15 minutit umbes veel aju kuidagi tegutseda. Mis tähendab, et see on sul umbes nagu sa näeksid. Kujuta ette unenägu kesta toolilt mõni sekund ja sa jõuad seal näha palju. Aga kui sa näeksid und 15 minutit. Ja kui seal oleks halbunnil, siis oleks igavik. Aga see võib-olla ongi põrgu ja mina, mina mõtlesin seda ennast enda jaoks, nii et mul on üks kord juhtunud meiega oma lauset hingates kaotasin teadvuse. Lahustit hingates lohustati pakkude koolipoiste värk oli ajal, noh siis nihukest maksuasju oli vähe. Ja nooritsemaid rakkus ja okei, ma tõmbasin kõvasti sisse kloore tööl ja kukkusin tolksti. Kaotasin teadvuse, aga sel ajal, kui kui ma olin näiliselt teadvuseta, viibisin ma ühes hetkes selles viimases hetkes, mida ma nägin enne nii-öelda teadvuse kaotamist. Ja ma sain aru, et nüüd ma olengi siin. Ja nüüd ma olen kohale jõudnud ja ma ei saa mitte midagi teha. Mul oli olemas siin selle stoppkaadris, ma nägin seda kaadrit. Noh, siis tundus mulle, et ma ei saagisid välja. Nüüd ma olengi siia jõudsin tudengi siin kõik, see oli umbes nagu noh, põrgu või noh, kui kui Madis Kõiv hirmus põrgu ees rääkis, siis seostasin sellega. Ma ei tea, kas on õige, võib-olla tema tema põrgu kujutlus oli mingil moel teistmoodi, aga noh, samas näed inimlikud asjad veod kattuda kuidagi milleski, noh vaata kui Jooristajaks sellest elamusest pilt või või tihti, need on sarnased, see ikkagi olen psühhofüüsiline, niisugune vigur on, liigub sarnaseid radu pidi. Kas ta just täpselt sama on, ei pruugi olla nagu ta arvasse asjad, et küllap seal 100 aastaga. Aga võib olla ka noh, iga sinu armastus on ka natukene ju erinev. Keda sa meest armastad kõige rohkem? Kõivu asjad, mis ta rääkis nagu lora jutuna olid nii olulised asjad, et ta rääkis nagu mulle mingit. Ja kas mingeid elu õpetusi niimoodi täiesti muretult udu ajades. Ja see oli jõle kihvt. Iseasi kas, kas ma nüüd õpilaskonna, aga need, need ei olnud ka asjad, mida ta ise oleks. Tal ei olnud ka lahendusi, need olid tema enda jaoks ka lahendamata asjad. Ja tal oli vaja neist rääkida. Ja noh, kui kõigepealt need lahendused, siis ma nüüd ka täna õhtul neid ära ei, lihtsalt ei lahendatud, et ma arvan, et me ikka juba enne magama, ausalt öeldes, mul tuli juba vaikselt nagu uni peale. Aga need ongi vist niimoodi, et et haigutab Peeter Sauter, aga mõtlesin, et paneks varsti tulevad, kes, kes küll. Et hea oleks küll ja sa võid jääda siia magama ja hommikul ärgata, lood. Aga kaks tundi on veel vaja üleval olla, no ütleme niimoodi laeval, et ühesõnaga kõigepealt tulevad köised uudiseid, ma panen ühe laulupeole. Siis mõtlesin, et paneks apelsini, no käisin ennem raadio fonoteegis. Apelsiniplaat kui näppu, et vanasti mäletan, et ta oli nagu selline tore vinüülplaat, kus need apelsinitüübid olid, kõik need oli palju bändimehi. Siis keskel oli selline suur vaagen apelsinidega ja see tundus nagu ma mäletan seda jah. Apelsin tuletab mulle meelde Ott Arder, kes oli apelsinitransamees kes rääkis mulle lugusid koos noh, igasuguseid Nõukogude liidus ringirändamise lugusid koos, kui ta apelsini ka sinna-tänna lendas, noh, kas oli tibilis või kus restoranist aetakse noh, näe samaks haru toi apelsinimehed on siin kõrtsus. Ja siis bänd koha võtab apelsini õlas rallab illusioon soosivailoosi Vallo. Talli olid head, aga oma interpretatsioonis. Aga minu meelest on paljude lugudega niimoodi, et et noh, eriti muide ammu aega tagasi, kui inglise keelt ei osanud, kuulsid kuskilt midagi kuulmise järgi nagu laulad kaasa, armas jumal teab, mida sa laulad koorses. Ja tegelikult on praegu ka, et tihti kuulegi, mida, mida keegi laulab kui isegi kuulaja tõi kaasa, nagu väga ei mõtle selle peale. Teinekord tunduvad noh, mingid väga tuntud lood, et sellised hakkad mõtlema, mis sõnad need on, tunduvad täiesti ehmatavad. Oi, ma olen tuhninud, aga vahel tundub, et mõned sõnad nii krüptilised. Et siis noh, ma ei tea Goeni sõnu, ma olen kaevanud Dylani sõnu noh, mõne vene bändi sõnu ja need jäävadki lahti hammustamata sõnade Kõivuga seoses, et et sihukene mõistatuslikus võib töötada, aga tal peab olema siiras vedru sees. Ma arvan, et proosatekstide puhul on ka niimoodi, et et kui on lähtepunkt, on mingi tõsine hingeline asi, mida kirjutaja ise ka ei, ei suuda lahti hammusta ja kui ta siiralt sellega askeldab, siis, siis tihti kannab teksti ka. Et seda ei saa teisaldada. Mulle tundub ka niimoodi, et muidu tundub see lihtsalt väga kirjanduslik asi, mis tehtud hästi tehtud asi on, pole, aga sa tunnetad ära kohe jah, enamasti enam asja tunneb ära, et ma ei tea, mis seda reedab, aga kuidagi see kumab läbi, et noh, ma arvan ka, et ütleb, armastan sind ja sa tulnud ka ära, et kas kas asjal on sisu või, või siis on natuke hõreda vaid mis soldeks tegelikult on nojah, ja, või, või või on olnud, eks see, et kas ikka sõidame, reisime siis hirsi või, või midagi taolist. Oot, ma valisin selleks looks, mille peale panen. Mulle tundub, et mitte, et ma oleksin meeletu apelsiniteadlane. Aga apelsiniteadlane ka võiks olla. Ja olen apelsine korjanud mulle mandariine kurjana ta Austraalias ja see oli väga tore töö tegelikult. Ilusat nagu ilusat puuviljad ja nüüd on hea korjata tegelikult miks on korea ratsaSAISis? No apelsinid said otsa ei saa. Aga ma panen selle, ühesõnaga, ma ei ole mingi suur apelsiniteod ja inimene, aga aga see laul, igatsus muidugi hästi ilus ja ta nagu minu meelest