Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter minale, Marje Lenk. Head kuulamist. Ma alustan tavaliselt seda saadet küsimusega, kuidas elate? Kui tee puhul on seda natuke imelik küsida, sest me kõik teame hästi, et elate hästi. Teil on nii palju ilusaid asju sel aastal juhtunud. Aga olgu pealegi, ma küsin ikka, kuidas elate? No kindlasti hästi, aga tuleb tunnistada, et, et elu on väga kiire, et see karussell on hakanud topeltkiirusega pöörlema ja tegelikult kodus olles sellist, et vaba hetke nagu tegelikult ei olegi. Seda kõike ei osanud ette aimata. Tegelikult mõnes mõttes oskasin, et eks mul nagu selles mõttes selline edukogemus on, aga selge see, et olümpiamängudega see kõik võimendus ja tõesti nagunii tihedat graafikut, ma ei osanud ette näha. Kui tihti te helistate oma sõpradele ja tuttavatele lihtsalt selleks, et teada saada, kuidas nad elavad. No seda ikka aeg-ajalt tuleb ette. Aga selleks peab alati ikkagi mingi väike ajend olema, et tihtipeale päris niisama nagu mahti helistada ei ole, et pigem siis kas on plaan külla minna või endale külla kutsuda, et siis päike mingi ajendab kõiki olema. Aga neid külaskäike ja külaliste vastuvõtmise on ikka vähe. Jah, praegu oli selline periood võib-olla tõesti, kus on ühe trennipäev ja saab nagu neid asju ette võtta, aga tegelikult kui läheksin, ütleme järgmisest nädalast juba tõsiseks trenniks, siis neid auke nädalas tegelikult ainult kaks ja ja noh, tahaks nagu kodus ka olla ja omaette rahulikult nagu patareisid laadida, nii et tõesti neid variante on väga vähe. Kellega te kõige rohkem suhtlete, läbi käite. Kes on teie sõbrad? Naabrid on väga head sõbrad, muidugi suhtleme ka siis oma teiste tiimiliikmetega, eelkõige Raul Rebasega väga intensiivselt, et tõesti, kui aega on, siis tahaks ka vahel niisama mingit muud juttu rääkida, kui, kui tiimijuttu ja spordijuttu ja selleks on ka aeg-ajalt väga mõnus maha istuda, kus elate? Elan Pirita kandis teletorni läheduses, suvel saab kaks aastat jälle oma korter, ridaelamu, et täitsa piisav, et praegu kahekesi mahtuda. Koduvalik sai ka nagu tegelikult lähtuvalt naabritest ka valitud, et koos me hakkasime neid asju seal tegema ja, ja noh, sealt on ka see, võib-olla see side tugevnenud. Kui suur tegija te ise olete? No ütleme nii, et viimasel ajal ikkagi väike. Aga samas kui ma noorem olin, siis isa ja siis olin ma küll nagu suureks abiks, päris palju tööd sai siis niukesed, mustemad tööd sa ise ära tehtud, kuna isa oli ikkagi nädala sees linnas tööl, aga minul oli võimalus, siis need tööotsad, mis ta mulle nädala peale ette andis, siis nädalaga ära teha. Töö on mulle alati meeldinud. Kuna ma olen ikkagi maalaps, siis heinategu, olgu siis sõnnikuvedu maja ehitusse mulle tegelikult alati kontimööda olnud. Kui nüüd vanemate juures käid, kas siis pannakse ka perepoeg midagi tegema? Lisa nüüd viimasel ajal on juba aru saanud, et mingil hetkel ta ikka heitis ette, et tuled siia koju enam midagi, et midagi kasulikku ka. Aga nüüd ta on nagu aru saanud, et tegelikult kui ma koju tulen, siis, siis tegelikult on see koht, kus mõõtsin nagu rahu ja ja vaikust ja, ja võib-olla kus on hea enda energiapatareisid laadida. Aga noh, selline võib-olla uus traditsioon, mis on kodus, on tekkinud, on siis see, et On võimalus koos isaga treening läbi viia, kui, siis isa vaatab oma kriitilise pilguga, et millises vormis poiss on, kas käite ikka palju pead ikka põllu peal, et meil on seal oma siis aia kõrval selline suur põllulapp, kuhu siis ühte nurka on tehtud kettaheitesektori ja nüüd on juba seal täiesti kettaheitevõrk olemas ja hakkab nagu päris staadioni moodi välja nägema. Teie isa on siis ka noorpõlves ketastest. No isa on sihuke suhteliselt universaalne spordimees olnud, et ta on, ma arvan, malemängust kuni siis võib-olla kettaheite, nii et, et kõik, mis sinna vahele jäi proovinud ja, ja noh, ma arvan kõike sellise päris mõõduka tasemega, aga aga ka kettaheide, oli ta üks selliseid lemmikuid omal ajal. Ema on ka spordiga tegelnud. Ei ma kõigile samamoodi kergejõustikuga, et tegelikult isa ja ema tutvus sai alguse spordivõistlustelt ja kuidas teie abikaasaga on kooliajal ta tegi ka väga aktiivselt korvpalli, aga praegu on selline võib-olla siis niisama harrastussportlane, kes aeg-ajalt käib mõnel rahvajooksul ja aeg-ajalt käib jõusaalis. Täna, mil me teiega juttu ajame, on reede, 21. november ja kell hakkab viis saama. Milline on olnud teie tänane päev, mis keelde tõusite? Täna tõusin kell üheksa, see ei ole sugugi vara, see ei ole vara, aga minu jaoks on ta ütleme nii vara, sest et ma olen selline suhteliselt õhtuinimene ja ja kui võimalus on, siis pigem ärkan hiljem, et selline tõesti võib-olla üheksa pool 10 on selline lemmikaeg. Hommik algas siis ühe sponsori külastusega, aga pärast seda siis pärast kahteteist jõudsin treeningule, oli treening kaks tundi pärast seda kiire lõunasöök, siis olid veel mõningaid asjaajamised. Pühapäeval on laagrisse sõit, siis on väga palju selliseid lahtiseid otsi, mis tuleb siis ennem vähemalt kas siis töösse anda või, või siis üle vaadata. Kuna siiani on juba natuke hiljaks, siis siis terve päev on sellise kiirusega läinud. Te ütlesite, et vahepeal käisite kiiresti söömas. No tihtilugu on nii, et kui on kiire, siis süüakse, mõni sai või pirukas ja juuakse kohvi. Kuidas teie puhul on, kas need asjad kuuluvad ka teie menüüsse? Et aeg-ajalt, võib-olla hommikusöögi raames võib seda juhtuda, et mõni pirukas ja kohvi sinna kuuluvad, aga ütleme nii, et lõunasöök on ikka supp, praad, magustoit, et selline ikkagi vähemalt kolm käiku, et kui jääb kahe käigu peale, siis tihtipeale juba paari tunni pärast annab kõht tunda, et jäi nagu väheks. Käisite kodus söömas või sööte väljas, üritan nagu väljas süüa, et mul on siin üks suursponsor, kus mul on siis aastast 2000 söömas käinud ja kuna nagu need distantsid pikaks veninud, et koju sõitmine võib tihtipeale võtta noh, üle poole tunni aega, siis tihtipeale tuleb leida kiiremaid võimalusi, et just seda sõiduaega vähendada. Kas abikaasal on kodus mingi nimekiri toitudest, mida tohib teile pakkuda ja mida ei tohi teile pakkuda? Tal on väga selge ülevaade, mis on mul toitumise alused ja ütleme nii, et ilma sellise korraliku lihata mulle õhtusööki lõunasööki valmistama ei hakka. Et mind nagu mingisuguse salatiga ei ole mõtet narrida, et vähemalt peaks olema kas siis korralik kana või sea või loomaliha lau peale panna, et siis siis ma olen alati rahul, et see kõik, isegi, mis sinna kõrvale kuulub, see omagi selles mõttes minu jaoks nii suurt rolli. Mille peale teie õhtutunnid kuluvad, mida te teete? Tavalist massaaz lõpeb mul kuskil seal ja 90 tuuris, et siis jõuangi koju teen oma kerge õhtusöögi ja siis kas vaatan telekat, vaatan internetti, vaatan oma elektronkirjadele mis iganes, kuidas õppimisena magistritöö edeneb? Hetkel ei edene, et selle selle koolis käimisega on see probleem. Kool algab esimesel septembril ja spordihooaeg tavaliselt venib sinna kuskile septembri keskpaika ja pärast seda tahaks nagu korran aja maha võtta ka puhkuse näol, siis siis väga raske nagu selliseid aineid võtta, mis läbi semestri jooksevad, pigem on võimalik võtta siis selliseid aineid, mis toimuvad kas intensiivselt nädala kahe nädala jooksul või siis võib-olla heal juhul nelja nädala jooksul. Praegu on ta natukene soiku jäänud, aga, aga ma üritan ikkagi seda rida edasi ajada ja, ja ikkagi ühel päeval selle magistrikraadi kätte saada. Mis on teie magistritöö teema, neid õpinguid juba alustada, visto, kas tal? Ma arvan, et see oli 2004 või siis 2003 sügis? Kuna me ise oleme oma tiimi tegemisi väga põhjalikult läbi mõelnud ja ka seda tiimi nagu promunud, sellist turundusasja teinud, et just huvi oligi see, et kuidas siis teised sportlased, kes lähevad olümpiamängudel, et kuidas nemad oma tegemisi nagu lähevad ja kuidas nad seda, olgu see siis meedia või muude vahendite toel nagu toetavad ja minu puhul on see tiim nagu väga huvitavalt välja kukkunud, just olekski huvitav teada, et kuidas teised teevad ja kuidas neil see asi läheb. Mille poolest siis teie tiim eriline on? Ma arvan, et tekigi põhi, selline erinevus on see, et on lihtsalt niivõrd palju inimesi koos, kes kõik mõtlevad ühtemoodi ja sellise ühtse mõtlemise toel on tekkinud selline tohutu sünergia. Mis siis on lõpuks minu puhul tulemuseks formeeritud, et ei saa nagu vankrit vedada, kui, kui üks hobune veab ühte suunda teineteist suunda, kuna jah, meie puhul on väga paljud sellised tipptegijad omal alal kokku saanud ja kõigil on selline üks tugev eesmärk ja ma usun, et see ongi selle, selle tiimi põhivõti. Kas te tunnete kõiki neid spetsialiste, kes teie heaks töötavad? Tegelikult ei tunne, sest et seal on nagu selles mõttes väga huvitav skeem, et need inimesed, kellega mina nagu väga tihedalt lävin, on siis võib-olla ainult ütleme minu treener, minu massöör ja Raul Rebane, kes on siis selle tiimi juht. Kõik teised tiimiliikmed on, on tegelikult ühendusest läbi Rauli ja tihtipeale siis Raul vahendab seda informatsiooni minule edasi olles selle ise juba läbi analüüsinud. Ja tänu sellele mu paljusid abimehi päris isikut ei pruugigi tunda. Kui palju te televiisorist spordivõistlusi jälgite? Olen suur korvpallihuviline ja kui õnnestub vaadata, olgu see siis mõne mõne Eesti võistkonnana näol või siis kasvõi ütleme Ameerika profiliiga näol, siis igal juhul olen teleka ette naelutatud. Te olete ise ka korvpalli mänginud? Jah, et tegelikult korvpall oli mul selline esimene armastus ja väga suured unistused olid seotud korvpalliga, suur iidol oli mul Michael Jordan ja isegi unistasin kunagi NBAsse jõudmisest, aga, aga noh, need jäid sinna, kooliaega pikkus oleks sobinud, aga mis siis ei sobinud, et noh, tegelikult sel hetkel, kui ma üritasin, siis ei olnudki pikkus jah, et sel hetkel, kui ma üritasin tollasesse, siis tsiki sisse saada korvpallierialale üheksandasse klassi, siis minu pikkus oli mingisugune 79, et see ei olnud nagu väga muljetavaldav. Ja kuna oskused ei olnud ka väga head, siis ei olnudki nagu ühtegi sellist põhjust, miks mind peaks valima ja, ja sellist võimalust mulle andma ja ja sellepärast ma arvan, kõrvale lükati tegelikult see korvpallis eemalejäämine tegi mu hinge ikkagi selles mõttes päris täis, et mul küll pallutinu järgnevatel aastatel uuesti proovima tulla. Pettumus oli kuidagi nii suur, et et ma nagu seda asja uuesti ette ei võtnud ja ja paar aastat hiljem juba hakkasid juba need kettaheitevõistlust hästi välja tulema ja, ja sealt nagu tekkis isal mõte, et mind saata kergejõustikutreeninguid telejust, spetsialiseerub maa kettaheitja peale. Muide, mina nägin teid esimest korda, see oli vist kuus aastat tagasi vana-aasta õhtu telesaates, mida juhtis Urmas Ott. See oli pikk saade, kus esines palju kuulsaid inimesi ja nende kuulsate inimeste seas olite ka teie-meie tulevikulootus. Me oleme seda alles hilja aegagi Rauliga arutanud, et kuigi nagu Raul ja Urmas olid väga head sõbrad, siis siis kindlasti see põhjus, miks ma seal olin, ei olnud ainult siis võib-olla Urmas Rauli sõprus. Aid Raul arvab küll väga sügavatelt. Urmasele oli selline väga tugev intuitsioon ja ta nagu oskas inimesi tunnetada ja näha ja ju ta siis oli minus nagu midagi näinud ja, ja uskus, et, et minust midagi võib ühel hetkel saada ja ja ma usun, et tol hetkel see valik oli selles mõttes väga niuke oraakel. Ike. Ta uskus minusse ja nüüd ütleme siis jah, aastad hiljem läks ka nägemust teoks. Kas te mäletate ka neid küsimusi? 90 küsimus on, ikka olid sellised alati ikkagi Urmasele sellised nagu kohased küsimused, aga ma mäletan, et minu poolt oli selline ikkagi suhteliselt leebed. Kuna pole valdkond, mida ma esindan, ei ole aga palju intriige täis, siis siis ta oli minu vastu väga sõbralik ja positiivne. Meenutame seda aega ka kui Raul Rebane tuli välja mõttega moodustada meeskond ja hakata teiega koostööle. Kuidas te sellesse suhtusite oli see teie õnnepäev? No igal juhul, sest et tol hetkel oli ikkagi minu seis suhteliselt segane. Mul olid küll mõned mõtted, kuidas edasi liikuda. Üks mõtetest oli minna Ameerikasse õppima, leida endale seal treener, aga pidin, mu vanus oli juba selline nagu noh, mitte nii atraktiivne ka Ameerika ülikoolidele. Ja samas minu tulemusi ei olnud ka nagu selline, et mis väga palju midagi ütleks, see oli 57 meetri mees, olin tol hetkel. Kuna mul Eestis tol hetkel ühtegi treenerit ei olnud üksima nokitsesin siis siis tegelikult oli nagu selline väga, väga raske aeg ja ma usun, et mingil hetkel ka selline murdehetk, et kas siis minna edasi või, või siis minna tööle ja ja hoopis teise suunda. Nii et abistav käsi ulatati õigel ajal No väga õigel ajal, sest et seis oli väga segane ja, ja noh, ma ise ikkagi usun siiralt, et kui Rauli ei oleks minu ellu tulnud, siis vist kuna mul ikkagi tahe oli seda kettaheitega tegeleda, siis ma vist selle ameerika tee oleks valinud elu täis juhuseid. Tundub küll, et ega siin tihtipeale nagu Ma arvan, igal inimesel on, ütleme, selliseid ristteed, kus siis on võib-olla kaks, kolm võimalust, mis suunas minna ja ja ma arvan, minu jaoks see hetk oli see, et kus ma seisin ühe risttee peal ja ja ootasin seda tuult, mis, mis näiteks, kuhu suunda ma võiksin astuda. Ma olen tihtipeale nagu Rauli käest küsinud, et noh, kuule rahul, et vaat kui ikkagi ennast nagu vaatan tagasi sellesse hetke, kui sa mulle appi tulid. Et noh, mida sa ikka nägid, et noh, et kui ma ikka end ise kasse oma vanu videosid vaatan, siis noh, minu jaoks see kõik tundus nii nagu lootusetu noh, vähemalt kõrvaltvaatajana praegu hiljem sellise väga kriitilise pilguga vaadates et noh, mida sa ikka nägid, et miks sa mulle appi tulid, et noh, mina nagu Küldiselt nagu tagantjärgi mingisugust sellist väga eredat nagu potentsiaali ei näe. Tema on enda jaoks sellised hoopis teised kriteeriumid leidnud, mille alusel siis sellise inimesed talenti analüüsida ja need indikaatorid tulid, mis tema on välja töötanud traditsioonilistest tavapärastest hoopis hoopis teistmoodi? Ja analüüsib ka teie konkurente põhjalikult. Seda igal juhul, et ma arvan, see pagas, mida Raul on näiteks statistika või selliste muude vaatlusviisidega meid konkurente vaadanud, siis ma arvan, see on meil päris põhjalik. Kui jutt juba konkurentide peale läks, siis üks kuulaja tahab teada, mida te Virgiilus, Alekna puhul kõige rohkem imetlete, mida oleks temalt õppida. Kindlasti on ta üks minu selliseid suuri iidoleid ja selliseid, kelle poole mina oma saavutustega püüdlen ja keda ma tahan ületada, mis on muidugi väga raske, sest et temas kõige võimsam saavutus ongi see, et ta on niivõrd stabiilselt olnud tipus suhteliselt väheste vigastustega. Et ma usungi just see, et, et olla sama pikalt tipus ja neid vigastusi selliseid karisid vältida, et see, see on, ma arvan, see tõesti, mida, mida ma tahaks ka saavutada? Mida öelda nooremate konkurentide kohta? Jah, noored on, ma arvan, sellised väga ohtlikud, et siin ütleme, viimastel aastatel on, on need päris mitmeid esile kerkinud ja ja noh, eks aeg näitab, et kellest neist saavad võitjad, medalimehed, aga potentsiaali poolest on ikkagi kakskolm meest ikkagi väga-väga tõsised konkurendid ja ma arvan siin lähiajal on nad ikkagi minu kuklasse hingamas. Eestis on kettaheide au sees, häid tegijaid jätkub. Ma usun, et meil tegelikult Eestis on väga selline unikaalne seis, et olen mina, on Tammert noorema generatsiooni esindaja Märt Iisrael, kes on ka juba üle 66 meetri heitnud keskuse seekord jäi napilt lõppvõistluse ukse taha, aga ma usun, et lähiaastatel peaks sinna igal juhul jõudma. Ja meie siis muidugi noor supertalent Margus Hunt, kes siis siin kaks aastat tagasi oli juunioride maailmameister, nii kuuli kui kettaheite, kes meil on selles mõttes unikaalne võimalus järgmisel aastal maailmameistrivõistlustel välja panna neli heitjat. Kuna seal on selline reegel, et maailmameister saab siis nagu vald kaardiga osaleda ja teised kolmest, kui nad normi täidavad, saavad ka tulla. Nii et selliseid riike väga palju ei ole. Meil on viimasel ajal palju räägitud sellest, et meie kooli õpilased on füüsiliselt üsna nõrgad ja ka tervis pole neil eriti kiita. Sporditegemise vastu puudub huvi, aga kehalise kasvatuse tundidest ei taheta eriti osa võtta. Kas asi on õpilastes, õpetajates, lastevanemates või hoopiski milleski muus? Küsib üks kuulaja. Põhjuseid on päris mitmeid, et kindlasti väga suurt rolli ikkagi mängib televisiooni ja interneti väga laialdane levik mis siis väga paljud noored sinna teleka või arvutiekraani taha naelutab ja see Ma arvan, tundide arv, mis seal päevas kulutatakse, on väga-väga suur. Et seal kindlasti peaksid vanemad väga selged reeglid kehtestama, et palju siis laps päevas teleka või arvuti taga võib. Aga ma usun, et ka mingi põhjus võib olla meie koolisüsteemis, sest et ma tean, et mingil hetkel kehalise kasvatuse tundide arvu vähendati koolis ja ka need normatiivid, mida siis koolis nõutakse, suhteliselt madalad. Kui ma meenutan oma lapsepõlve, siis, siis noh, tõesti meil selliseid internetiprobleeme ei olnud ja iga vaba hetk, mis siis oli võimalik, sa ikkagi värskes õhus veedetud ja see enamjaolt ikkagi selliseid füüsilise aktiivsusega seotud, et olgu see siis metsas onni ehitamine või siis poistega korvpalli või jalgpalli tagumine, nii et igavesti olnud kunagi, kui on ikkagi väga suur tahe või soov midagi teha, siis tegelikult seda palli saab mängida mõne murulapi peal, korvpallirõnga saab tänava otsa üles panna, et et pigem on ikkagi tahtmises küsimus. Õpetaja võib asi kinni olla. Kindlasti, et kui on ikkagi selline väga karismaatiline õpetaja, siis, siis kindlasti oma sellise energiaga ka neid lapsi nakatab ka sellest muidugi väga palju sõltub. Ja noh, ma usun, et praegu ikkagi jälle põhiprobleem on see, et võim on läinud kuidagi laste kätte, et lapsed ise väga palju dikteerivad ja tihtipeale nagu õpetaja ei tohigi enam sekkuda ja midagi nagu öelda, et siis võib juhtuda nii, et lihtsalt järgmisel päeval on lapsevanemad koolis, kaebavad õpetaja. Teie tegite kooli ajal muudkui trenni ja trenni. Nii võis ju mõnigi teid lausa külahulluks pidada. Päris nii vist ei ole kutsutud, aga eks eks aeg-ajalt võib-olla tõesti, et kui siis teised lapsed läksid midagi muud tegema, siis tuli minul minna trenni, aga aga noh, ütleme nii, et ma arvan, et ikkagi üks suur põhjus ikkagi on, on ka see, et ma spordis olen, on just selline minu maalähedane taust, et ega siit Tallinnast ja selle ümbrusest, et ikkagi väga palju tippsportlasi ole sündinud ja sirgunud, et kui me vaatame meie edukate sportlaste tausta, siis enamjaolt on ikkagi maalapsed. Maal on lihtsalt neid võimalusi selles mõttes nagu rohkem kasvõi see, et, et ma arvan, kui sa kuskil metsas kondad või käid jõe ääres kalal, et, et noh, see on selline kuidagi ikkagi selline füüsiline ja terviselähedane üles kasvamine, et et siin ikkagi suures kivilinnas auto heitgaaside keskses atmosfääris ei ole, ma arvan, niivõrd palju võimalusi. Vana-Vigala põhikoolis ja Pärnu-Jaagupi keskkoolis oli kindlasti ka isetegevus au sees. Kas teiega, laulsite või mängisite mõnes näidendis. Laulukooris Ma käisin Põhikoolipäevil oli ta selline nagu võib-olla sunduslik, et väevõimuga pandi siis tegelikult keskkoolis oli meil selline mõnus grupp, millega me siis käisime ka seal, ütleme, erinevates teistes balti riikides külas ja täitsa nagu edukalt, et siis ma juba seda, seda rolli nagu nautisin näitlemisega, eks me aeg-ajalt ikka oma klassiga mõne sellise eeskava tegime. Meil olid klassis paar sellist head poissi, kellel oli selline väga hea kirjutamisvõime, siis siis mõned nende tükid mängisime välja, küll pandi poiss kaalike bändi bassi olnud, et kuigi sõbrad olid sellised bändi tegijad, siis mäletan, et minul seal bändis nagu kohta ei olnud, mina pigem käisin niisama nende harjutamise kuulamas. Varsti on jõulud, jõuluvana on tulemas. Kas salmid on peas? Nad aasta on mul paar sellist stampluuletust, mis on siis kuskilt väga-väga kaugest minevikust meelde jäänud ja, ja mis nagu tihtipeale selle paki välja lunastavad pereringis juba võivad teised seda ka juba ette lugeda. Mida mina plaanin lugeda, lugege neile kaheksa ilm, no tavaliselt on üks siis nii, et panen akna peale sussi, ootan päkapiku jussi, kui ma olen hea laps, siis ta kinkida oma lapsepõlve peale, kas siis käis ikka jõuluvana või pandi kingid kuusel. Meil olid nagu rohkem see päkapikuteema, et siis koti jäeti tavaliselt ukse taha, et sellist jõuluvana kogemust oli natuke vähem. Kas saite kõik need asjad, mida soovisite? Eks aeg-ajalt olidki need soovid väga utoopilised ja selge see, et päkapikk neid kõiki tuua ei saanud, aga kuna tädi töötas mänguasjade poes, siis kingid olid ikkagi natuke teistmoodi, kui siis võib-olla sõprusringkonnas kuivana vaatasin neid päkapikujutte uskusite. Tegelikult ma mäletan seda hetke, kui minust purunes päkapikuunistus, et tegelikult mul oli väike kahtlus, et ema neid asju paneb, sest et kõik need kommid ja küpsised, mis sinna sussi sisse pandi, kahtlaselt sarnased, mis siis mis meil siis kodus ka olid. Aga, aga ma mäletan seda pettumust, kui siis ema, kes seda küsisin ja noh, ma ei tahtnud seda uskuda ka ema ikkagi siis kinnitas seda fakti ja et ma arvan, et see vanus võis olla kuskil. Noh, ütleme niisugune kuue-seitsmeaastane. Üks kuulaja tahab teada, mille peale teil ei ole kahju raha raisata. No hea söögi peal ei ole kunagi kahju raha raisata. Kas tootega erinevatest riikidest mingeid konkreetseid asju suveniiriks kaasa? No kuna need käimis on nagu väga palju olnud, siis ma nagu mingeid asju otseselt seal sellega endale koguma hakanud. Et pigem olen vaadanud siis teistele kingitusi ja kas siis emale-isale abikaasale, kuna raul näiteks kogub õllekruus ja siis Raulil näiteks õllekruuse toonud kohtadest, kus Raul pole ise käinud. Kui kuulsalt Ameerika kirjanikult Stephen kingi küsiti, kui tihti ta kirjutab, siis vastas kirjanik, et kirjutab iga päev, välja arvatud lihavõtte ajal, jõulude ajal ja oma sünnipäeval. Kuidas teiega on, millal teie trenni ei tee? Selles mõttes, et ma olen ikkagi selline spordihull, et kui näiteks jõululaupäev satub ikkagi sellisele nädalapäevale, kus siis oleks ette nähtud treening, siis tuleb trenni minna, aga te ju kodused õnnetuks suunade? No eks ma ikka sel päeval siis üritan selle treeningu nagu varem õhtusse saada ja võib-olla siis kahte trenni tee, et õigeks ajaks, kui siis jõulupraad lauale pannakse, olen ikkagi kodus või rääkida päevast, meil on ei tee, et ega sellist nagu mingit reeglit siin ei ole, et tavaliselt on see ikkagi see periood, kus hooaeg on läbi ja on see ette nähtud puhkus, selline kuuajaline, et, et see on see aeg, kus ma tõesti trenni ei tee Uus-Meremaalt ja trenni ei teinud. Tegin jõusaalis jah, et siis selle viie nädala jooksul, mis ma siis üldse puhkasin kolm nädalat, mis ma olin siis Austraalias ja Uus-Meremaal ikkagi kaks korda. Ma jõusaali sattusin, aga selline lihtsalt selline väga, väga kerge treening, et mitte midagi tõsist. Uus-Meremaal tega abiellusite, kui silmad kinni panete ja Uus-Meremaa peale mõtlete, millised pildid sellest kaugest maast kõigepealt silme ette tulevad. No, ma arvan, kõige märkimisväärsem oli looduse vaheldumine väga teistmoodi mäed, mis olid siis kõik kaetud rohelise muruga ja need mäetipud olid siis kus iganes sa vaats, tulite kaetud väikeste lammastega. Samas taustaks lumine mäetipp. Et jah, et need pildid olid väga meeldejäävad ja väga teistmoodi, võib-olla sellist kooslust siin koopas tihtipeale ei leia, kuidas te seal siis ringi käisite, tuli rentida auto ja, ja siis mööda seda kahte saart ringi sõita ja neid kohtades ise oma käega katsuda ja silmaga näha, kartuli näpus ja kartuli näpus, et eks aeg-ajalt tuli ka sellist kaardi valesti lugemist, tuli mõni selline pikema ring sisse teha, aga tihtipeale võib-olla viis mõne teise huvitava asukoha juurde. Kui nüüd tuleb ümmargune pulma-aastapäev, kas siis lähete tagasi Uus-Meremaale? Peab mõtlema, et miks mitte, et see on selline, ma arvan jah, kauge koht, kuhu nagu võib-olla väga tihti ei satu, aga aga kui tõesti mõni ümmargune number kukub, siis miks mitte seda kõike jälle värskendama minna sinna, kas kodune pollarid tehtud? Tegelikult sellist suuremat pulmapidu siin Eestis ei olnudki plaanis pidada, et siin aasta lõpus on tulemas medalipidu, kus siis kõik head sõbrad-toetajad, lähedased on kutsutud. Persona saatekülaline on olümpiavõitja ja maailmameister. Kerkan. Te olete ühes intervjuus öelnud, et teile meeldib teha päevast päeva samu asju, viibida ühes kohas laagris ja te naudite protsessi ennast. Jah, et kindlasti üks minu selliseid, ma arvan, väga tugevaid külgi, on selline rutiini nautlemine ja mind tõesti ei häiri isegi ma pean minema samasse treeningsaali samasse treeningpaika. Tegelikult mulle meeldib, et kui ma tean täpselt, mis mind seal ees ootab, et kõik need vahendid, mida ma vajan, on olemas ja kõik vajalikud mis iganes, spordirajatised vastavalt nõuetele, et treeningus midagi tegemata jääks seoses sellega, et midagi lihtsalt puudub. Selline tugev jah, nagu rutiin on minu jaoks selline pidupäev. Kas kodus on ka nii, et kui asi on ühte kohta pandud, siis sinna peab see ka jääma? Jah, et eks ma aeg-ajalt abikaasale tõesti ette heidan, kui ta mõne muu sellise segaduse ära likvideerinud ja mina väga kindlalt tean, et see asi peaks seal olema ja ja tema on, nagu selles mõttes kodukorda teinud ja need asjad võib-olla teise kohta tõstnud, siis siis ma tõesti natuke pahandanud. Pühapäeval sõidate te Rootsi treeninglaagrisse? Üks kuulaja tunneb huvi, kui palju erinevat siinset treeningut laagritreeningutest. Tegelikult põhierinevus just sellise siin kodus treenimise treeninglaagri vahel on lihtsalt see, et et kuna ma enne väitsin, et päevad on väga kiired ja väga palju on igasuguseid tegemisi, mis ei ole otseselt seotud koordiga siis treeninglaager on see paik, kus siis on võimalik 100 protsenti ainult põhitegevusele keskenduda ja treenida, puhata, süüa, magada, kõik toimib nagu kellavärk, ei ole kuhugi kiiret, ei ole segavaid faktoreid. Seekord ma olen esimest korda täitsa uude kohta, nimega läks ja, ja see on seal kuskil siis keskkonnas Rootsis ja seal peaks väidetavalt olema siis nii suur treeningsaal, kus siis saab täiesti ketast või oda visata kauguse peale. Aga tavaliselt on ikkagi nii, on siis tõmmatud laest alla kaitsevõrk ja me heidame siis tegelikult võrku tavalist õhtused treeningud, ei noh siis jõusaalis, kus siis on kangiga igasugused erinevad harjutused, kükid, rinnalt surumised, rebimise Trinnale võtud mis iganes ja muidugi kuulub viska treeningusse, pikamaa jooksjad, siis aeroobset taset hoida ja muidugi selline kiirjooks sprint, asja tuleb päris palju. Nädalased kõigile jooksjad olete. Omal ajal sai osta 11 200 meetrit. Kui kiiresti te pärast olümpiavõitu Pekingi staadionil suurest võidurõõmust jooksite? No ametlikku aega ei ole, aga vähemalt siin mõned eksperdid on mind nagu selle eest kiitnud nii jooksutehnika eest kui ka väidetavalt aeg oli täiesti minu seisusekohane. Treeninglaagris on ka treener kohal? Jah, et see on ka kindlasti üks erinevusi, et, et mul on siis issandas treener, kes elab Rootsis. Tema nime on raske välja öelda. Öelge teie. No ma ei ole ise hinda, kas ma päris õieti ütlen, aga Vésteinn Hafsteinsson on tema nimi, meie kutsume teda lavast ikkagi Gotšiks, Gotšiks? Jah, see on selline ingliskeelne väljend nagu treenerist ja minu jaoks kõlab ta väga hästi, et see tekitab Aubaklikust, kuidas tema treenerit iseloomustate, me oleme nagu päris sarnased, tema on selline ka väga-väga tõsine professionaalne treener noh, suhteliselt sarnane silmavaade ja ellusuhtumine, nagu minulgi samamoodi tarbida alkoholi, suitseta, toitub tervislikult. Kas te pole kunagi alkoholi tarvitanud noorustest jah, võib-olla sellist õlut ja džinni olen proovinud, aga mul on muidugi selline suhteliselt tugev iseloom olnud, et selge see, et sõbrad proovisid ja tegin, aga aga mind neil kaasa meelitada ei õnnestunud ja suitsu proovisite siis ka kuskil Norkjas ei proovinud, pole suitsu kunagi proovinud, polegi proovinud, polegi proovinud? Jah, et, et ta on selline väga-väga tõsine tegija. Ta on alati selline juurde õppija, vaatab goog ringi, kuidas maailmas asjad käivad, täiendab ennast. Minul on väga vedanud, et ma sellise väga-väga põhjalik kokku ja väga tõsise suhtumise treener on leidnud. Vaidlusi ka ikka tekib, noh, eks meil väikseid konflikte ikka aeg-ajalt andmed. Ma arvan, et eks sellised konfliktid need näitavadki sellist, ma arvan, suhte tugevust, et aeg-ajalt ongi vaja natukene vaielda ja natuke polüpsesse peale pahandada ja pärast seda lähevad asjad hoopis paremini edasi. Koostöö on olnud väga pikk kaheksa aastat, aga tuleb tunnistada, et viimased neli aastat on olnud meil ikkagi väga edukas ja selle üle tunneme me kõik väga palju rõõmu ja ma arvan, mitte ainult meie, vaid ka meie lähedased. Suurvõistlusi jälgides tekib pealtvaatajal ikka ja jälle küsimus. Kuidas saab sportlane niisuguses möllus närvilises õhkkonnas rahulikuks jääda. Palderjani tabletid ju sel puhul ei aita. No seal on ikkagi nii, et eks see tuleb ka mingil määral kogemustega, kui ikkagi võib-olla meenutada oma esimesi võistlusi sellistel suurtel areenidel, siis kõik see ümbritsev on ikkagi selline väga mastaapne ja, ja kõik need kaamerad, mis siis ümberringi sind lähedalt filmivad näiteks ja suurel ekraanil järsku märkad, et sinu suur plaan on, et eks nad ikkagi nagu selle jala natuke värisema panevad ja, ja võib-olla siis selle võrra saab oma mõtetele väga palju keskenduda ei saa, aga eks eks see on ikka tulnud jah, kogemustega, et esimesed võib-olla seal kakskolm, tuur võistleksid ikkagi puhtalt kooliraha maksmise peale ja kõigi kogemustega tuleb lõpuks enesekindlus ja selline võime nagu kõike ümbritsevat endast välja lülitada ja ainult siis enda asjadele keskenduda enne võistluste ei taha eriti suhelda meediaga nagu ei ole, seal, võib olla viimases faasis nagu väga palju küll suhelda selline mõttetu päriminud, et kuidas siis ikka vorm on ja kuidas läheb siis siis noh, see on nagunii selge, et me oleme selleks valmistunud ja kõik kõik asjad on tehtud selleks, et olla parimas vormis ja kui tõesti vigastust ei ole, siis peaks kõik hästi olema. Kas konkurendid on püüdnud teie tuju enne võistlust rikkuda? Eks seal ikka aeg-ajalt sellised väiksed mõttemängud käivad ja üritatakse võib-olla selliste trikkidega 11 natukene nagu mõjutada, aga kõige negatiivsem kogemus oli konkurenti treeneriga, kes siis just areenile minnes üritas sellise teatud vestlusega mind nagu närvi ajada ja tuleb tunnistada. Mingil määral tal see ka õnnestus, et ma ikkagi selle peale mõtlesin võistluste käigus ja järelikult ta taktika leedukas. Kas vahel on ka niimoodi, et enne võistlust mõtlete, noh, nii nagu kooliajal sai mõeldud, et peaks eksam ometigi täna ära jääma, et ma ei ole vormis või mul õppimata, kas on vaheldunud enne võistlusele minekut ka, et peaks täna rajama täna kohi taha? Tegelikult samamoodi see on tulnud kogemustega, et kuna see treeningplaan, mida me oleme siis siin ütleme, viimase kaheksa aasta jooksul täitnud ja teinud, et mingitel hetkedel mul tõesti nagu alati tekkis kahtlus, et kas ma ikka nüüd jõuan õigeks ajaks vormi, aga ikkagi need viimased aastad on juba väga pikalt, et sul võimalik nagu paralleele tõmmata eelnevate aastatega täpselt ütleme, isegi päevapealt on võimalik oma enesetunnet ja näitajaid võrrelda ja enam on nagu, selles mõttes sellist kahtlust ei ole, et, et võib-olla varem võis olla nii, et tõesti kaks nädalat enne tiitlivõistlusi ma ikkagi oli mures, et kas see vorm ikka tuleb, aga ütleme jah, need viimased aastad on seda näidanud, kuna see treeningsüsteem, mida siis treener on kokku pannud, on ikkagi selline väga põhjalikult läbi mõeldud ja väga edukas ja ei ole kunagi põhjust muretseda, kui seal ka ütleme, eelviimane, viimane tähtis treening ei tule nii hästi välja, et tegelikult on kõik väga hästi, et sõnast tuleb nagu üle olla ja et, et see ei mängi mingit rolli. Olete vajanud ka psühholoogi abi? Konkreetselt ise räägib, psühholoogi poole ei ole pöördunud, aga kui siin ikkagi selles mõttes aasta tagasi selline ebaõnnelaine oli, siis tegi treener ja Raul on ütleme, erinevate ekspertidega suhelnud ja näpunäiteid küsinud. Millal te viimati tõsiselt vihastasite? Eks sellist lihtsamat sorti vihastamist võib iga päev ette tulla kas või liikluses sõites, kui keegi nahaalselt trügib vahele mis iganes, et aga väga väga sellist tõsist ei imenud, kuradil ei ole kedagi saatust selles mõttes, kui ma seal autoroolis üksinda sajatan, eks ma siis ikka mõne Koreas täna lihtsalt üle huulte lasenaga. Aga, aga otseselt ma nüüd küll ei teadnud, kedagi, oleks nüüd sinna kuskile pikalt saatnud. Kui keegi teile käki keerakas, siis unustate kiiresti või või lihtsalt ei, suhtlesime inimestega. Nullis et siin siin maa peal on asjad ikkagi nii, et kõik asjad tulevad sulle tagasi ja kui siis keegi teebki midagi halba, siis noh, tihtipeale. Ma mõtlen, et isegi ise reageerinud selle peale, et inimesed taas saavad oma vitsad kuskilt mujalt ja pigem on see, et see inimene tunneb ise ühel hetkel, et ta käitus valesti ja hakkab otsima lepitust. Kergejõustiklaste deviis on kiiremini, kõrgemale ja kaugemale. Kuid inimvõimetel on ju ka piir, mis aitab tulevikus sportlasi ikka ja jälle paremaid tulemusi saavutada. No ma arvan, et väga suur roll on ikkagi tehnoloogia arengul, kui me võrdleme staadioni rajakatteid spordiinventari, jalanõusid, riideid, mida siis kõike on, on edasi arendatud, siis ma saanud et seal kindlasti ei ole see lagi kätte saadud ja, ja seal on seda innovatsiooni veel küll ja küll. Ja samamoodi ma usun, et ka paljudel aladel on tehniline täius saavutamata, et näiteks Raul on siin väga julgelt väitnud, et tema küll ei usu, et kettaheitetehnika on nagu välja arenenud, et siin on kindlasti uusi võimalusi ja, ja seda kindlasti ka võib-olla tulevikusportlased rakendavad. Väga suur probleem on doping. Kui vaadata näiteks viimaste olümpiamängude ametlikku raportit, siis tegelikult tulemused on väga head, et dopinguproov võeti rohkem kui kunagi varem. Ja nendest nagu esialgu positiivsed on vist ainult kuus proovi. Ja, ja siis seal olid ka mõned siis hobused, kes samamoodi olid droogidega mürgitatud, aga ma usun, et dopingukütt teevad väga, väga edukat tööd ja see asi ütleme siis pettu mäng läheb üha raskemaks. Aga noh, siin muidugi räägitakse ka geenidopingust. Ma usun, et selline üldpilt on ikkagi kõvasti paranenud ja sellised mõtteviisid hakkavad vaikselt nagu sulama, et mina selles mõttes usun küll vähemalt enda näol, teades, et selline aus sport on võimalik ja sellega on võimalik väga suurepäraseid tulemusi teha. Eelkõige oleks vaja selles mõtteviisi osas nagu inimesi harida ja, ja ikkagi sellel mõttejõul on väga suur võim. Küsitakse, kas pärast teie suuri võite on Vigala kandis spordielu muutunud elavamaks? Noh, seda on nagu raske öelda, aga et mõni siis selline väike spordihuviline on väga selgelt öelnud, et tema tahab siis näiteks saada kettaheitja, eks, et sellised eeskujud, ma arvan, mängivad väga suurt rolli just just nagu lastele, et et kui on ikkagi selline edukas sportlane, kellest kõik kodus räägivad ja ega ta koos siis jälgitakse teleri vahendusel, siis tahes-tahtmata ma usun, see väikeste laste nagu valikut mõjutab ja siis ma arvan küll, et see tõmbab lapsi rohkem spordi juurde. Mida te ütlete nendele poistele, kes tahavad ka heaks kettaheitjad saada? No ma usun, et väga tähtis on kannatlikkus, reegel võiks olla ikkagi see, et asjad tulevad pigem natuke hiljem või natuke varem. Tihti tahetakse asja saada kohe ja praegu ei olda nagu nõus tegevusest sellist tuima tööd, et ennast nagu paremaks vormida, et minul näos oli ikkagi need kümned tuhanded heited, mis siis nende aastate jooksul on tehtud ja ja võib-olla selliseid erialased harjutused seotud teatud spetsiaalselt väikeste lihastega, mis siis probleeme tekkinud. Tänud, et, et jah, tuleb olla nagu kannatlik ja tuleb, tuleb väga palju tahta. Uskuda endasse ei tasu nagu meelt heita, et kui keegi ütleb, et noh, et sa oled võib-olla lootusetu andetu või sinus potentsiaali näe, siis ma arvan, see ei pruugi alati nagu tõde olla, sest et need eksperdid võivad olla väga erinevad ja ja mida nägi näiteks minus Raul, paljud Eesti tipptreenerid tol hetkel ei näinud, nii et selles mõttes, ma arvan, ei tasu alati kõike võtta nagu puhta tõena, mida siis teatud eksperdid väidavad. No kui te vanematele külla sõidate, siis tuleb vist terve küla. Kuna ma sinna väga palju, no siis on, siis on jah, selles mõttes keeruline, aga nii palju kui ma olen seal näiteks vanakooli külastanud, siis, siis on jah, eriti koolipere koos ja on mind koos tervitama tuldud. Nüüd sel nädala lõpus on tulemus klassikokkutulek oma, siis põhikooliaegne klass tuleb kokku, lähete Lähen paljude koolikaaslastega, te polegi ilmselt pärast kooli lõpetamist kohtunud? Jah, et mõned on täiesti nagu selles mõttes silmapiirilt kadunud, et on küll üht-teist kuulda, mis nad teevad, aga mõnda vana head sõpra tahaks nagu näha ja lähemalt kuulda, kuidas neil läheb. Kas te teate ka päevikut? Ma ei mõtle, treeningpäevikut ei pea. Kuidas te siis memuaare saate kunagi kirjutada? No ma loodan oma heale mälule isegi treeningpäeviku oleme suutnud ainult kuskil pool aastat pidada, et selline kirjatöö ei ole just minu lemmikute hulgas. Kui te 2005. aastal Helsingis toimunud maailmameistrivõistlustel hõbemedali võitsite, ütlesite te, et see on alles suurte asjade algus. Need olid lausa prohvetlikud sõnad. Mida ütleb täna olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter. Nojah, enam nagu seda alguseks ei saa lubada, aga ma usun, et ma loodan, et see tipphetk veel nagu päris ei ole kätte jõudnud vähemalt tahaks ikkagi samal tasemel jätkata ja kui suudaks endast ütleme järgneva nelja või kuue aasta jooksul nagu absoluutselt kõik anda, siis, siis võiks tõesti sellele väga edukale karjäärile ühel päeval suure rahuloluga tagasi vaadata. Ma tänan teid, et leidsite aega meie saatesse tulla. Palun öelge üks number ühes kuueni. Ma kasutasin saates ka kuulajate küsimusi, nii et üks kuulaja saab oma küsimuse eest väikese auhinna. Ma pakun viis, 75 minu unelmate tulemus ja siis number viis võiks olla see tänane võit. Persona saate külaline oli olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter. Persona saate auhinna saab Olav trumberg, kes küsis kerkanterilt, mida on tal õppida oma konkurendilt Virgiilius Alegnalt. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.