Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 26.-st septembrist. Stuudios on toimetaja Janek sauna. Tugev tormituul on üle Eesti jätnud viimastel andmetel kuuluta 12500 majapidamist. Valitsus kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve, mille tulud ulatuvad üle 11 miljardi euro, kasvades tänavusega võrreldes 640 miljoni euro võrra. 2019. aasta riigieelarve toob ettevõtetele ja inimestele maksurahu. Justiitsministeerium loodab saavutada autorite esindusorganisatsioonidega ka kohtuvälise kokkuleppe ning on valmis kompenseerima saamata jäänud niinimetatud tühja kasseti tasu mitte selles summas, mida esindusorganisatsioonid on taotlenud. USA president Donald Trump ütles New Yorgis ajakirjanikele, et kohtul peagi Põhja-Korea juhi Kim Jong hunniga. Itaalia rahandusministri Giovanni tria sõnul võimaldab Itaalia järgmise aasta riigieelarve kodanikupalka töötutele ning inimeste varasemat pensionile minekut. Tennisist Anett Kontaveit alistas Hiinas Wuhanis tenniseturniiril hiinlanna Songi jõudis veerandfinaali. Öösel pilvisus hõreneb ja sajuhood taanduvad itta. Tuul pöördub läände ja loodesse, puhudes üheksa kuni 13, puhanguti 17 meetrit 13, rannikul puhanguti 20 kuni 24 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul seitse kuni 12 meetrit sekundis, iiliti 17 meetrit sekundis, põhjarannikul iiliti kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 10 kuni 14 kraadi. Tugev tormituul on üle Eesti jätnud viimastel andmetel vooluta 12500 majapidamist. Elektrilevivõrgupiirkonnas oli tunni aja eest kõige rohkem vooluta kliente Pärnumaal, Viljandimaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tuule kiirus ulatus paiguti 30 meetrini sekundis. Elektrilevi juhtivspetsialist Virgo Kaabel ütles, et torm on piirkonniti tekitanud tõsist kahju, murdnud mõista ja lõhkunud liina. Tema sõnul on olukord keeruline ning rikete kõrvaldamise tööd käivad ka ju läbi. Vahepeal lisas, et suurele osale klientidest loodetakse vool taastada homme lõunaks, kuid osa klientide puhul võib see kauemgi aega võtta. Vana-Pärnu luhal jäid veevangi, teised loomad seisid Pärnu Sadama aia ääres, kus oli pisut kuiva maad. Mõne aja pärast jõudis kohale ka loomade omanik Siim suitsu. Mart, kes asus tegutsema, et loomad ohutusse kohta viia. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Panime neid lehmi nüüd on, kes siin hätta on jäänud, siin on praegu looma ja meil enamus loomi on kodus Pärnu linnas põlenud külas ja siis on teil seal mõrra tänav, otseselt neil on natuke parem olu, meil on natukene parem olukord, kuna nad on tormivarjus seal ja kõrgem moving. No mis nendest saab? Katsume kätte saada, kogumisaiad on siin peal ja katsume koju ära toimetada, et torm tuli meie jaoks ootamatult. No varem ei ole sellist asja juhtunud, ei ole vist kuigi lihtne neid kätte saada, eks ikka, eks loomad on ka natukene pelgavad siukest asja, et see pole ka nende jaoks igapäevane, katsume hakkama saada ja paanikaks pole põhjust, palju jõudu teile siis aitäh. Kihnu Veeteede juhataja Andres Laasma ütles, et ettevõte teenindab üht-teist laevaliini ja ainult ühel Piirissaare liinil polnud täna tõrkeid. Hommikul toimusid väljumised ka Sõru-Triigi liinil, tõsi, seal on päevased, nüüd reisid, kõik tühistatud, on veel teoreetiline võimalus, et me saame ühe õhtuse reisi seal teostada, aga kõik jällegi selgub, mida ilmaolud kaasa toovad. Vormsi liinil ka hommikul saime sõita, tõsi küll, seal on seekord eriline olukord, et veetase on nii kõrge, et me ei suutnud pardale võtta sõidukeid, vedasime saarele ja saarelt ainult reisijaid ja lõpuks ka ilmaolud ei võimaldanud enam seal ainult reisijatega reise teostada, et ka seal on tänaseks reisid tühistatud. Kihnu liinil on kõik reisid tühistatud, Ruhnu liinil täna reise olema ei pidanud, aga arvestades selle liini ilmastikutundlikkust on seal kindlasti tõrkeid ka homme. Nii et mul on suur palve kõikidele meie klientidele. Palun jälgige teraselt meie kodule, et seal on kogu informatsioon reiside toimumisest ja tõrgetest alati kirjas. Valitsus kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Eelarve tulud ulatuvad üle 11 miljardi euro, kasvades tänavusega võrreldes 640 miljoni euro võrra. Peaminister Jüri Ratas andis riigieelarve eelnõu riigikogule üle ning tegi ühtlasi poliitilise avalduse, jätkab Margitta otsmaa. Valitsus andis täna heaks kiidetud eelarve üle menetlemiseks riigikogule. Peaminister Jüri Ratase sõnul annab see eelarvetõuke riigi positiivsele arengule ja toob kaasa maksurahu. Tuleva aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Valitsuskoalitsioon tühistas varem seadustatud alkoholiaktsiisitõusud ning teadupärast vähendasime ka selle aasta alguses kavandatud kange alkoholi ja õlleaktsiisimäära tõusu poole võrra. Meil tuleb kindlasti jätkata tegevust vahepealsetel aastatel liiga kiirelt kasvanud piirikaubanduse minimaliseerimiseks, bensiini ja diislikütuse aktsiisimäär tuleval aastal samuti ei muutu. Alkoholi hinnaerinevus võrreldes Lätiga väheneb, sest Läti plaanib aktsiisi tõsta ka Soome kavandab alkoholiaktsiisitõusu. Eelarve tulude maht on 11,06 ja kulud moodustavad 11,3 miljardit eurot. Suurim tuluallikas on maksutulu, mida plaanitakse kuue protsendi võrra rohkem kui sel aastal. Lõviosa sellest annab sotsiaalmaks 3,28 miljardit eurot. Aktsiisidest loodab riik teenida 1,0 70 miljardit eurot. Valitsus arutas tänasel erakorralisel istungil ka suurtele gaasid tarbijatele praeguse 63 eurose aktsiisi asemel 11 eurose soodusmäära kehtestamist 1000 kuupmeetri kohta. Rahandusminister Toomas Tõniste rääkis sellest pressikonverentsil lähemalt. See aktsiisisoodustuse saamine sõltub sellest, kui suur on gaasikulude osakaal lisandväärtusest elektriaktsiisi teadaolevalt me juba oleme langetanud elektrointensiivsete ettevõtetele ja sa nüüd järg ja selle kulu riigieelarvele on 1,2 miljonit eurot hinnanguliselt. Ja soodustust saab hakata kasutama esimesest jaanuarist 2019. Kui kulude poolt vaadata, siis suurim kuluallikas on sotsiaalvaldkonda tervishoid. Siin tõuseb näiteks lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60-le eurole kuus. Pension tõuseb esimesest aprillist indekseerimise läbi ligi seitsme protsendi võrra. Valitsussektori reservid aga langevad, ütleb Tõniste. Selle aasta eelarveaasta lõpuks on nominaalselt ülejäägis kuskil 173 miljonit eurot. Te mäletate eelmise aasta lõppu, kus mitu kuud oli teema üleval, et kuidas valitsus kulutab ja me ei tulnud välja lisaeelarvega, et seda raha kulutada vaid see kõik kantakse üle järgmisesse aastasse. Me kasutame neid eelarve ülejääke reserve, laenude tagasimaksmiseks. Reservi hoidmine täna on kulu, sest seda tuleb hoida aga konservatiivsetele tingimustel. Ka inflatsioon sööb seda otsast. President Kersti Kaljulaid teatas New Yorgis ÜRO peaassambleel peetud kõnes, et võttis vastu ÜRO peasekretäri Antonio Guterres ettepaneku asur ajutiselt liikumise Evri human evolutsioonil kõrgetasemelise juhtrühma kaasesimeheks. See liikumine koondab riike, vabaühendusi ja eraette, aitäh ning tegeleb laste, noorukite ja naiste tervise ja heaoluga. Kaljulaid rääkis ka Eesti kandideerimisest ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale perioodiks 2020 kuni 2021. Ta tõi välja, et Eesti eesmärk on muude küsimuste kõrval tuua julgeolekunõukogusse kõik digiteemad. Välisuudiste kokkuvõtte teeb Kadri Põlendik. USA president Donald Trump teatas, et USA ja Põhja-Korea suhted arenevad suurepäraselt. Trump, ütles New Yorgis ajakirjanikele. Ta kohtub lähitulevikus Põhja-Korea juhi Kim Jong uniga. Tema sõnul tehakse kohtumise paik ja aeg samuti peagi teatavaks. USA president mainis ka, et USA ja Põhja-Korea suhetes on viimase aasta jooksul toimunud tohutu areng ning Põhja-Korea tegeleb enda tuumavabaks muutmisega. Trump ja Kim kohtusid esimest korda 12. juunil Singapuris. Kohtumisel tehtud ühisavalduses kinnitati pühendumist Korea poolsaar vabastamisele tuumarelvadest ning USA lubas anda Põhja-Koreale julgeolekutagatised. Kaks India ettevõtted kavatsevad investeerida kokku üle 190 miljoni eurotehaste rajamiseks Leetu. Mumbai börsil noteeritud SEB Global Ventures plaanib investeerida 97 miljonit eurot tekstiilivabrikusse, kus loodaks umbes 1500 töökohta. Elegantne Industries plaanib luua 200 töökohta, 95 miljonit eurot maksvast plekkpurkide tehases. Tehased peaksid valmima 2020. aastal. Need on Leedu ajaloos ühed suuremad, välismaalt tulevad investeeringud tööstusesse. Leedu India kaubanduskoja president ent ütles BNS-ile, et need India ettevõtted on neuroopa turgu uurinud viimased kaks aastat. Leedu selge maksusüsteem ja geograafiline asetus on nende jaoks ideaalsed. Itaalia rahandusministri Giovanni tria sõnul võimaldab Itaalia järgmise aasta riigieelarve kodanikupalka töötutele. Samuti võimaldatakse inimeste varasemat pensionile minekut. Riia ütles Itaalia jaekaubandusliidu konverentsile kehtestatav kodanikupalk võimaldab leevendada tehnoloogiliste muutuste sotsiaalset mõju. Inimeste varasem pensionile lubamine annab tema sõnul aga ettevõtetele noorema ja suuremate oskustega tööjõu. Valitsusliitu kuuluv viie tähe liikumine teatas eile, et ei hääleta eelarve poolt, kui see ei näe ette kodanikupalga kehtestamist. Varasemat pensionile minekut. 780 euro suurune kodanikupalk töötutele ja madala sissetulekuga inimestele läheks riigile maksma vähemalt 10 miljardit eurot aastas. Itaalia rahandusministeerium esitab eelarvekava neljapäeval. Ja tagasi Eestisse üheksa autorikaitse organisatsiooni teatasid, et nõuavad riigilt aastate 2014 kuni 2017 eest niinimetatud tühja kasseti tasuga seoses kokku 42 miljonit eurot ning pöörduvad selleks riigikohtusse, jätkab Erle Loonurm. Heliloojate liidu juhatuse liige ja pikaajaline Eesti Autorite ühingu juhatuse liige Olav Ehala ütleb, et tegemist on eelmiste valitsuste tegematajätmisega ning valmistab probleemi juba üle 10 aasta. Kui igalühel on praktiliselt nutiseadmed ja kodus arvutid kuhu saab internetist või kust tahes salvestada ja nii muusikat kui filmi või mida tahes meie seadusandlus praegu jäänud või õigupoolest seaduses on säte olemas, tegelikult aga ta on sõnastatud tobedalt teise ja kasseti makaga, keegi ei kasuta neid tühje kassette. Justiitsminister Urmas Reinsalu loodab saavutada autori esindusorganisatsioonidega kohtuvälise kokkuleppe ning on valmis kompenseerima aastatel 2014 kuni 17 saamata jäänud niinimetatud tühja kasseti tasu, ent selles summas, mida esindusorganisatsioonid on taotlenud. Ministeeriumi hinnangul tuleks uue süsteemi järgi seadmete isiklikuks tarbeks kasutamise eest autorite esindusorganisatsioonidele tasuda riigieelarveliste maksetena. Kusagil lähtekohaks on saanud suurusjärk, mida me oleme mõelnud, et võiks olla kusagil suurusjärgus 850000 eurot aastas. Aga täna kehtiv süsteem on selline, et tegelikkuses kui sellesse nimistusse, mida ka siis esindusorganisatsioonide nõuan lülitada kõik kaasaegsel tehnoloogial vähenevad salvestusseadmed ja andmekandjad siis see tooks kaasa ikkagi sisuliselt maksustaksime kõiki tarbijaid, kellel on aipadi, mobiiltelefonid, arvutid, nutiteleviisorid, summadega seal kolm kuni kaheksa protsenti. Selline tarbijakoormuse kasv minu hinnangul ei oleks vastuvõetav. Olav Ehala sõnul ei oleks Urmas Reinsalu välja pakutud tasu kehtestamine riigieelarvelise maksena parim viis. Nendele Physse oodavatele seadmetele oleks pidanud lisama nende hinnale mingi üks või kaks eurot aga selle peale loomulikult ärimehed kestsid, tõstsid kisa, et siis nemad lähevad pankrotti ja võib lahenduse leida ka nii, nagu on tehtud Soomes Soome riik oma eelarvest kompenseerib selle raha sealsetele autoritega fonogrammitootjad, kaitsjatele ühingutele. Positiivse stsenaariumi korral võiks uus süsteem rakenduda Reinsalu hinnangul juba järgmisel aastal. Autorite esindusorganisatsioonidega on justiitsminister Reinsalul kavas kohtuda järgmisel nädalal. Riigikogus jätkus arutelu eelnõu üle, mis peaks aitama vähendada palgalõhet avalikus sektoris. Kadri Põlendik teeb ülevaate. Riigikogu alustas juba eile soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemist. Valitsuse algatatud eelnõu kandis ette tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kes selgitas, miks seadusemuudatusi vaja on. Palgalõhe uuringud ja analüüsid näitavad, et Eesti puhul on ainult 15 protsenti sellest palgalõhest selgitatav ja 85 protsenti on siis selgitamata palgalõhe see on see, mis puudutab motivatsiooni, pühendumust, hoiakuid, aga ka diskrimineerimist. Palgalõhe vähendamine panustab ka laste vaesuse vähendamises kuna Eestis teadaolevalt on ju palju üksikvanemaga peresid. Peresid, kus ema kasvatab üksi lapsi. Laias laastus toob eelnõu kaks suuremat muudatust. Esiteks luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks. Teiseks kehtestatakse järelevalve võrdväärse töö eest makstava palgavõrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris. Riigikogus jäi eelnõu esimene lugemine eile pooleli, sest saadikutel oli teema kohta palju küsimusi, küsib vabaerakonna liige Külliki Kübarsepp. Mulle tundub, et probleemiga tegeletakse ebaadekvaatselt. Mind teeb murelikuks see, miks te ei ole siin eelnõus eelarve mõjus analüüsinud ka seda, millised summad lähevad väidetava lõhe noh, lahend olemas likvideerimiseks ehk see palgakulu, mis peab ka siis nendele asutustele tulema, kust see need eelarved tulevad? Minister Sikkuti sõnul pole lisaraha selleks plaanitud, vaid näiteks vähem palka saanud naiste palka tõstetakse ennaktempos. Toetust sai eelnõu peamiselt sotsiaaldemokraatide fraktsioonist, kõneleb Helmen Kütt. Ma arvan, et siin saalis ei ole ühtegi inimest, kui kellel kodus näiteks poeg ja tütar kasvavad, et nad ette mõtleksid selle peale oleksid väga rahul sellega, et kui need lapsed peaksid tulevikus sama ametit pidama, hakkavad saama nad erinevat palka. Täna jätkunud arutelul tegi Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esindajana kõnelenud Henn Põlluaas ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Sellele mõttetule bürokraatlikule ja aastas sadu tuhandeid eurosid neelavale kavale on vastuseisu avaldanud paljud sealhulgas nii Eesti Tööstus-Kaubanduskoda kui Eesti naisteühenduste ümarlaud. Nende hinnangul toetub eelnõu ekslikule eeldusele, et sooline palgalõhe on tingitud naiste ja meestele sama või võrdväärse töö eest erineva palga. Maksmisest tagasilükkamine ebaõnnestus ja eelnõule saab muudatusettepanekuid esitada 10. oktoobrini. Teadlased on üle poole sajandi oodanud võimalust uurida jõhvi rauamaagi leiukohta nüüdseks saadud nii luba kui ka raha, et alustada järgmisel suvel miljon eurot maksma minevaid eeluuringuid, jätkab Rene Kundla. Juba eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel avastasid teadlased, et jõhvi ümbruskonnas leidub rauamaaki. Praeguseks on jõutud nii kaugele, et valmis ollakse eeluuringuteks, mille käigus loodetakse peale raua avastada hinnalisemadki maavarasid, räägib Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar soesoo. Me teame kindlasti rauda, seal on see ei pea olema väga suurt aparaat Nende kalliste aparaatidega seal kohal, kompass näitab ära, aga me tegelikult ootame siiski seda, et seal lisaks rauale on ka teisi metalle, mis on sellises sulfiidses faasis, räägime singist, eks niklist vasest, eks need indikatsioonid on ka olemas, aga kui palju seda me ei tea, nii et see on nagu meie õlgadele, et kahe-kolme aasta pärast me saame võib-olla riigile raporteerida, kas minna edasi või tõmmata tagasi. Uuringutel on ka rahvusvaheline huvi ning Eesti geoloogiateenistusele on projektis appi tulnud suurte kogemustega geoloog Austraaliast Michael Fletcher. Eks nagu kõikide uuringute puhul, peavad ka siin saama töö käigus vastuse küsimused, kui suured on projektigeoloogilised ja majanduslikud riskid ning kui palju otsitavat maavara üldse leidub. Algavate uuringute käigus jõutakse tõenäoliselt Eesti jaoks uute rekord sügavusteni, sest pooleteise kilomeetri sügavuselt pole Eestis maa sisemust veel uuritud. Alvar soesoo. No esialgu me vaatame neid uuringuauke metallidele, räägime kahest-kolmest, nii et väga väike arv on neid, mis sinna sügavale maakoorde lähevad. Kui sügavale hea oleks ikkagi viis-kuussada meetrit kätte saada sel aastal ilmselt siis, kui tulemused on väga head, peame pisut sügavamale minema, võib-olla kilomeetri kilomeetri pooleteistkümne vahele, sest noh, meil on ees ka rauamaagi nii-öelda mahu hinnangud juba aastast seal 40.-te lõpp viiekümnendad, mis ütlevad, et kuise maagikeha jätkub, rauamaagikeha jätkub näiteks kilomeetri sügavusele, siis see maagi maht on 1,5 miljardit tonni, mis on ka Euroopa mastaabis ülisuur. Me päris seda ei usu, aga see, seda, et neid uskumine teaduseks pöörata, on vaja uusi teadmisi. Kuigi teadlased ei tegele kaevandamisega, vaid annavad vaid ülevaate leiust, siis tänapäevaseid tehnoloogiaid arvestades ei peaks teadlaste sõnul kohalikud elanikud võimalikku kaevandust kartma. Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar soesoo. Ta on olnud ka magistritöö eelmisel kevadel kaitstud juba selle nii-öelda tehnoloogilise lahenduse osas, et seal ei tule suurt karjääri, keegi ei pea selle peale muretsema, seal tulevad kaks väikest auku, tuleb maa sisse ja kogu selle kahe augu kaudu, siis peaks kaevandamistegevus ja nii-öelda maagi ülestõstmine nagu saama töösse. Aga see nii kauge tulevik pina geoloogine absoluutselt ei mõtle isegi nendest terminitest praegu. Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla Ilmast räägib sünoptik Eva-Maria Sula. Õhtusse on jõudnud üks tormine päev. Põhjapoolse aktiivse tsükloni servas liikusid tugevas edelatuules üle Eesti vihmapilved ning tuule iilidel oli rannikul kiirust kuni 28 meetrit sekundis. Eeloleval ööpäeval jätkab madalrõhkkond teekonda valge mere suunas ja meie jääme selle tagalasse. Öösel taandub sajuala idapiiri taha ning pilvisus hõreneb. Tuul pöördub läände ja loodesse üheksa kuni 13, iiliti 16 meetrit sekundis. Rannikul on tuul tugevam ja puhangud ulatuvad 24 meetrini sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 12 kraadi. Homne päev on vahelduva pilvisusega ja kohati sajab hoovihma. Õhtul läheneb Lõuna-Rootsist juba uus madalrõhkkond, mis toob värsked vihmapilved. Puhub lääne ja loodetuul seitse kuni 12, puhanguti 17, põhjarannikul iiliti kuni 22 meetrit sekundis. Õhtul tuul lühiajaliselt nõrgeneb. Sooja on homme 10 kuni 14 kraadi. Reede, öö ja ennelõuna mööduvad värske madalrõhkkonna mõjualas. Ilman vihmane sadu võib kohati tugev olla ning jaheneb õhk tähendab, et Põhja-Eestis võib vihmale siin-seal lörtsi sekka sadada. Õhutemperatuur langeb ühe seitsme kraadi vahele, maapinnal paiguti nulli. Päeval on sajuhooge paiguti, loodetuul on puhanguline ning sooja on 10 kraadi ringis. Laupäevaks toob kõrgrõhuhari tormi ilmale vaheldust, öised miinimumid langevad maapinnal kohati paar kraadi miinuspoolele. Päeva sooja tuleb seitse kuni 11 kraadi. Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. Eesti esireket Anett Kontaveit jõudis Hiinas toimuval kõrgetasemelisel WTA tenniseturniiril veerandfinaali. Kolmandas ringis alistas Kontaveit kolmesetilises mängus hiinlanna Shoi Shangi. Maailma edetabelis on eestlanna 27. ja tema tänane vastane 46.. Esimese seti võitis Kontaveit kuus. Neli. Teises setis jõudis eestlanna üks. Kolm kaotusseisust kolm. Kolm viigini, kuid seisul neli. Viis murdis hiinlanna taas Kontaveidi servi ning võitis teise seti omakorda kuus. Neli. Otsustavat setti servimurdega alustanud Kontaveit murdis Shanki Pallinguga viiendas ja seitsmendas geimis ning võitis kolmanda seti kindlalt kuus. Üks. Veerandfinaalis läheb Kontaveit vastamisi karbinja Muguruza ja Katariina Sinjakova vahelise kohtumise võitjaga. Konkurentsist langenud kõik maailma edetabeli esikümne mängijad, kui maailma esireketi Simona Halep turniir lõppes juba eile, siis täna kaotas edetabeli teine number Caroline Wozniacki kuus seitse, viis, seitse. Puerto Rico tennisisti Monica puigile. Maailma edetabelis kolmandal kohal paiknev Anieri Gerber pidi tunnistama austraallane Ashley Barty paremust. Edetabeli viies naine Petra Kvitova jäi alla venelanna Anastasia Pavlo tšenkovale. Austrias Innsbruckis jätkuvatel jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlustel sai Tanel Kangert temposõidus 22. koha. Maailmameistriks krooniti austraallane Rohan Dennis, kes edestas 52 kilomeetrisel distantsil tiitlikaitsjat hollandlaste anduma lääni minuti ja 21 sekundiga. Kolmas oli belglane Victor Campenerts. Kangert oli esimeses vaheajapunktis 24. ja kerkis suurema tõusu järel teiseks punktiks kuueteist- 10.-ks distantsi lõpuosa laskumise kandis ta ka kuus kohta ära ning kaotas tennisele lõpuks nelja minuti ja 45 sekundiga. Kangerti karjääri parim MMi temposõit jääb aastasse 2012, mille eestlane lõpetas 13.-na. Venemaa kergejõustikuliit pöördus rahvusvahelise kergejõustiku liidu IAAFi vastu rahvusvahelisse spordikohtusse, sest IAAF keeldub Venemaa-alaliitu enda liikmete hulka tagasi võtmast. Eelmisel nädalal otsustas rahvusvaheline antidopinguagentuur WADA taastada Venemaa antidopingu agentuuri liikmesuse, kui Tiefi president Sebastian Kõu teatas, et Venemaa pääseb taas Yafi liikmete sekka alles siis, kui kõik neile esitatud tingimused on täidetud. Venemaa ei kuulu dopinguskandaalide tõttu ja Fi liikmesriikide hulka alates 2015. aasta novembrist. Liikmesuse taastamise küsimus vaadatakse üle detsembri alguses toimuval Yafi nõukogul. Viimati arutati Venemaa küsimust juulikuisel nõukogu kohtumisel ja siis otsustati hoolimata Venemaa edusammudest keeldu siiski pikendada. Venemaa kergejõustiku liidu kõneisik ütles Reutersile, et nad esitasid spordiarbitraaži apellatsiooni just selle juunikuise otsuse pärast. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.