Talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde Laberga komplikutu. Saatejuhid Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet Oot, mis seal, mis saades jällegi pere. Tõepoolest olen ennast sisse seadnud, et teha saadet, mis saadet, mis saadet sa oled, me teeme neid, me teeme kohvik-klubi saade juba 20 viiendat korda sellel hooajal. Ma ei tea küll, mille järgi me neid hooaegu sätime, aga meil on igal juhul tere tulemast kõigile kuulajatele, kes on varem kuulnud ja kõigile neile, kellel esimene kord mitte 25. kord meil kuulata. Just tänases saates räägime me sellest tavaliselt me räägime, millest, mida me eelmine nädal ja mis me tegime täna, mis me homme teeme. Aga meil on ka külaline täna, kes räägib, kas samadest täpselt samast samadest asjadest ja meil on külas Ma ei oskagi elukutset öelda, ütlen nimelt, meil on klaas. Kärt Johanson. Tal on väga nagu näitleja. Mitte nagu vaid päris. Tere, tere. Tere kõigepealt. Kärt on laulja ja Kärton oma vendade õde. Ja oma mehe naine oma mehe naine. Tere veelkord. Vot niuke lugu ja lugu tuleb veel praegu muusikalugu. Siis hakkame kõnelema. Nõndaviisi kõlas sani Mihkelsonimütsi oli. Laulu tõi endaga kaua saadena sisse kohvik klubisse meie külaline küla linna. Källit toetab Kärt Johanson ja toetab Kärt Johanson. Meeldib sulle tema, eks ole ja sellepärast tõidki Beati, oskad kähku mingisuguse huvitava põneva seikluse rääkida. Kontserdi muusikaga käisime seal suvel ja kuidagi. Ei oska eriti, tegelikult tahaks teda elusast peast näha, aga ta on vist juba nii haige, et ta enam ei anna kontserte. Kahjuks. Sinna pärja pärivaidiga ühte ühte ajal ma ei teagi täpselt, kui vanad on, aga nad on ikka see 60.-te põlvkond. Jajah. Mina mäletan teda ka noorepõlvest, kuulasin igavesti äge tädi oli, mina ei mäleta, või on nagu mina mäletad oma laulaid? Naat vaevalt ma teda üldse nagu kontserdid mõist ei olegi ühtegi näinud. Need on. Mustanahaline helisid ei ole näha küll, et sa ei ole ühtegi näidanud, ei ole näinud, ma ei ole nii palju diktoratsiooni mütsi tõmmatakse, heidan vastupidi, ta on minu meelest üks plandima inimesi, kes maamunal kunagi kõndinud. Pikakasvuline, kuule ta mustanahalisi. London olemas, hästi isikupärase näo, keemia, võimaldabki, mingis Skandinaavia päritoluga, tegelikult, kuigi ta Kanadas on elanud eluaeg, kirjeldas väga andekas sihuke proua Viking. Omal ajal oleks läinud kuskile vallutama mõnd lõunamaad. Et lõunamaalased oleks kartnud. Vähemalt produtsendid on tal mustanahalised. Sest mustanahaline tütarlaps lõive tähendab blond tütarlaps läheb väga hästi peale mustanahalistele. Produtsentide ma arvan, kui sa tahad seda rassilise ebavõrdsuse teiega, ei mina, ma usun, et, et ta on oma elu jooksul kindlasti mustanahaliste muusikutega koos mänginud, ma isegi isegi midagi sellist näinud kuskil pildis. Ah nii, ja näed, mul õigus tuleb nii välja tuleb nii välja, Kärt, sinu muusikast rääkides, kas, kes on sinu produtsent? Kes sinule muusika, kirjutage seal, mustanahaline produtsent, kes on sinu mustanahaline produtsent ja ei olegi mingit produtsenti? Ma ei tea, kas Eestis üldse ongi eriti produtsente või kas neid üldse vaja on, Eestis? No mina tean, Eestis väga palju, produtsent. Sven Lõhmus. Peeter Ross ja nii edasi, sest ma ei tunneleid yldse viljelevat, võib-olla seal ei olegi nii halvasti läinud jah, et viljelevad teistsugust muusikastiili muusikat ja kui sina, aga kahjuks ma tõin täna just Tallinnast otse otse tormasin siia saatesse, oma otsi, otsisid oma taskud läbi, selgub, et ma kuulasin Tallinnas kärgi plaati ja unustasin selle Tallinnas ühte ühe inimesega Maci nähte. Aga ma tahtsin, halasta ühte ühte vist neljas pala olis plaadi peal. Tead kuulajat, kuule kui sa räägid, mida sa tahtsid. Tegid Tallinnas, kus ma tegin. Ma käisin teatris, nii võluflööti vaatamas Von Krahlis Von Krahlis esietendusel ees. Nojah, kolm esietendust olid, no ja kuidas meeldis? Ta oli niisugune Von Krahli tükk, et jah, kui juba oled eelnevalt näinud Von Krahli igasuguseid etendusi, siis seal võib-olla ei olegi midagi enam nagunii üllatavalt. Et Peeter Jalakas oli lavastaja ja tema, need igasugused huvitavad lahendused, kõik need. Videod ja infotehnoloogilised, põnevad lahendused ja ja tihti niisugune hästi-hästi välja mõeldud muusikali Mozart väga andekalt kirjutanud. Aga Meil on ka niisugune, midagi jäi nagu juba sihukeseks, midagi nagu sihuke kulunud ja rutiin, rutiin ja täpselt, et nad teadsid, mida oodata, et ei olnudki võib-olla nii, nii kihvt, nagu oleks. Oleks palunud. Sa oled vaadanud kraalid ikka ja mis sulle su lemmik meeldinud on? Nagu arvata võis, vennad, kõik laulavad ja puha, ma ise ka ikka. Õige issand jumal, te olite seal kõik, vaat miks, miks mulle kohe vähetuntud seal kõiki nii tundmatuseni savikrohvi alla pandud nägudega. Sest vennad, vennad, ma tundsin ühe venna, tundsin ma kohe kindlasti ära soengu järgi, kelle tunneb alati soengu järgi. Tema oli eile oli ka seal esimene esikele. Sa oled oma lendudest vist üksjagu noorem. Ja kui kõige vanemast 12 aastat ja kõige nooremast kaheksa aastat noorem siis ikkagi tulid nad kõik üsna järje siia. Ja siis mõtlesid vanemad tükk aega. Siis otsustas, et tuleb veel üks tüdruk, saada riistreid teoks, mõistlik. Nüüd on ta neid siin saates. Kuulame vahepeal natuke muusikat ja siis lähme edasi. Raadiojaam on raadio kaks Raadio saade on kohvik-klubi. Raadiosaatetegijad on Jarek Kasar ja Rein back. Raadiosaatekülaline on Kärt Johansoni ja teie olete raadiokuulajad? Kärt eelnevalt olime siin hullult jännis sinu elukutsete elukutsete nimetamisega, et mis elukutse, surun praegu, et mis elukutse praegu teistele siis ära paned. Võismid puhusin mikrofoni, selles on väga inimlik. Ma ei tea, ma arvan, et selline maksimaalist ja, ja kuna igas mõttes igas mõttes ja ja kuna mul on kodus praegu kolm last, üks on neist kolmeteistaastane, yks on kuue aastane ja üks on kahe ja, ja, ja natuke veel aastane, siis siis ilmselt olen ma praegu kõige rohkem ema, ma arvan, sellepärast et et Nad võtavad lihtsalt niimoodi kogu põhilise energia ära ja ma, ma nagu ei vaat, ma ei oska teha niimoodi, et ma teen natuke midagi niimoodi esistel natuke midagi teist korraga neid kõiki asju. Et üheksast viieni tööd ei tee. Teen üheksast viieni ema täiesti või 24 tundi, ema või noh, selles mõttes võiks olla. Nonii, lapsed, ema, nüüd läheb aeg lakkuda. Et, et jah. Et kõik teised asjad on nagu sellisel oote režiimil praegu. Aga kõrvalt nagu ma aru saan, ikkagi laulates seal kodus kogu aeg. Niimoodi vabas vormis vabas vormis mingit plaati ole tulekul. Ta siin moodi peas mul tiksub, aga, aga ma ei ole selline. Vot, ma ei oska niimoodi, et lähen stuudiosse ja nüüd hakkan mõtlema, et mida ma nüüd teen. Et mõõdeta niimoodi peas kõigepealt võtma mingisuguse konkreetsema vormi ja siis siis ma lähen ja vormistanud ära, et et ta niimoodi peas mul ta juba peaaegu on, oskate äkki öelda? Milline ta ei oska? Et millist, milliseid instrumente, milliseid vahendeid või võimalikult vähe instrumente võimalikult vähe vahendeid võimalikult lihtne, jah. Aga kuidas nende lastega see energiabilanss on, need vaata, lapsed nagu võtavad energiat ja siis annavad ka. Et kuidas, nagu sinul on, et kas sa oled plussis või miinuses. Noh, mõned inimesed näiteks on miinus, ütlevad, issand, ma jõuame, jõuame, jõua ikka nii raske, nii vaev ja oi, see oli õudne aeg, kui ma olin laste kogu aeg ja ma olin nii väsinud ja lina õnneks koolis käivad ja või kuskil lodever teevad omi asju. See nüüd mul on mõned inimesed ütlevad, et eks nendega oli vaeva küll, aga nad ikka ainet siit ka rohkem. Mina ei, muidugi, nad annavad ja võtavad ja hakka seda nagu hetkeseisus, ei oska öelda seda nakake tagasi. Lollid. Ei, et. Kas nad kõik on siin oma lapsed? Ei, kõik ei ole, on kõige vanem, on, mõned on sulle lisaks kaela toodud. Aga ei niimoodi hinnangut oskab joonide tagantjärgi, et selles mõttes ma ma hindan oma olukorda täiesti selliseks, nagu ta on ja ma olen sellega sellega ikkagi väga rahul. Kuidas ma saakski teisiti öelda? Saab ikka? Ma olen kohutavas olukorras, mul on tohutu lapsi kaelas, ma ei ole sellega absoluutselt ei, aga ma ju ise olen teinud või, või võtnud korjanud osa minu urg tõi? Ei too? Ei muidugi nad lahedad, eriti eriti nende omad. Mulle ka meeldivad. Selge teiste lapsed ei meeldigi. Nii ei meeldi ja muidugi oma lastega on ikka nagu niisugune nagu isiklikum suhe, et ei oska kaasa rääkida. Kahjuks ei ole õnne veel olnud. Oma lastega ei ole viljakas veel olnud, seda sa ju ei tea. Seda ma ei tea, muusik tema ju külvab huupi ära, ei ole nii. Erasemaksin sätti mingeid stereotüüpe tema muusiklima. Jõge on ka muusikaga OP külvat, sina oled ka väikest viisi muusik. Aga Kärt, sa elad Tartus juba kui kaua? Kuus aastat Est või jah. Muidu oled nii sina kui ka Tõnis tallinlasi ja. Nojaa, tüüpiline tartlaste küsimus, kas on nüüd siis tartus parem elada, on see kultuuripealinn või mis? Kultuuri peale seda ma ei oska küll öelda, aga aga ei, on jah parem olla. Põhiliselt kuna ma olen kodus, siis muidugi ma ei oskagi, ma ei oska nagu linna seisukohalt niimoodi öeldagi, aga aga jällegi nüüd olles olnud täielik Tallinna patrioot ja kuna nüüd käin Tallinnas, siis ma tunnen seal ennast juba suhteliselt halvasti või kuidagi kõhedalt. Aga, aga just siia tulles ma mõtlesin selle peale, mõtlesin mina peale just et mis asi see linn on ja siis vaat see on ikka täiesti ebanormaalne koht tegelikult või et on selline, et ta on Üksikute inimeste koht. Linn jah, et, et kui, kui sul on, kui sul on nagu lapsed juba või kui, siis siis minu meelest linna nagu noh, kui ma vaatan linnapildis vanu inimesi ja lapsi, siis minu meelest nad ei sobisi absoluutselt, et mul on kuidagi alati kahju, kahju neid vaadata, et nad on. Ega kõik need lapsed ja vanurid läheksid maale. Ja nagu linn kuskil nad peavad niikuinii olevat midagi. Kui nad läheksid siis, siis see oleks jälle ebanormaalne. Aga kui nad seal oleks kogu aeg olnud juba, et kui näiteks kõik oleks ühtlaselt jaotatud mandri pääl ära. Võiks olla küll niimoodi, et lapsed. Nüüd sa oled täiskasvanu, nüüd sa võid minna linna. Kuule, sa oled vanaks jäänud minemaale vanasti oli või muinasjuturaamatutes või näiteks, et poeg said juba küllalt valarid, mine oma õnne otsima oma sinilindu otsima. Saadeti linnapoiss. Et nii kaua elas maal, et ekstriks ja varsti-varsti saadetama. Vanima tütre. Kuhu ma saadan ringi käima õnneks või kui see Tallinna patrioot oli kätt siis mis asjaoludel sa üldse Tartusse tulid? Tõdrikus olid? Noh, sa ütlesid sõit nagu patrioot. Patrioot tähendas ilmselt seda, et sa sulle väga meeldis Tallinn valitsusele head ja kõik, sinu kultuur ja sinu olemine ja tulemine. Et me tulime siia sellepärast, et, et meil mõlemal Tõnisega olid parajasti just siin tööd pooleli ja tund tundus kuidagi, et et siis võikski siia elama tulla. Aga kas Tõnis ka vahest nagu kahetseb, et Tallinn ei ole? Ma küll ei ole kuulnud, et mitte mina ka mitte. Sulle vist erilist vahet, k Nereca täna hommikul tuli, Tallinna tulin, ma käin nii, nii tihti. Tallinn. Tartu käivadki Tallinnas raha teenida, et jah. Raiskas nii palju raha, Tallinnas läheb nii palju raha, igakordne vähemalt 1000 kraadi, kui mitte kolm. Õudne. Kõige parem muide, ka Tallinnas on mõnus käia, niimoodi seal on, muidugi ma saan aru, et ka jällegi lähed sinna, külas on seal jube hea käia, ka elada on seal väga keeruline, me oleme seda nii palju seal saates rääkinud. Mulle heliseb telefon, panevad muusikapala peale. Aga kes nüüd laulis? Joni Mitchell ikka, kes ikka puu laulab, meil siin saates ei, vahepeal laulis Emiliano toriini, kes ei olnud. Ma ka veel täpselt ei tea, kes ta on, alles avastasin ta Kadan Islandilt pärit, ta ema on Island lanna ja isa on itaallane than hästi noor, kas ta oli 25 või? Ja töötas tema kalavabrikus ja 16 otseselt vist tegi isale sünnipäevakingiks plaadilise, noh, mul ise kodus. Ja siis keegi avastas selle ja siis paiskas selle turule ja siis tema niimoodi tõusis. Ka võimul, aga ise ise teeb lugusid, ise teeb sõnu ja ja, ja selline töö kalavabrikus ei ole vist Islandil kuigi haruldane ots. Võib arvata. Islandil on ju niimoodi, et kala maksab hästi vähe, poes tomatid, niuksed, mis vajavad mulda selleks kasvada, maksavad 10 mulda, seal suhteliselt ei põle. Islandil hästi lahe, kui ta keisri peale ei tee, seda ikkagi seda kartulit teete, kuidas islandlased saavad sooja vette, istuvad maha, ei vabandust, mitte sooja, vaid külma vett, sooja vett on hästi palju, puurin augu maa sisse, keiser viskab kuuma vett, seal kütavad sellega puurkaev, tehakse seal tuleb kuum vesi siis sellega nagu köetakse maja ära, läheb läbi kõigi radiaatorite ja asjade ja siis ta tuleb nagu see toru tuleb veel välja, siis läheb sinka-vonka maja ees nagu maa sees mingi asfaldi platsi alt läbi, et kogu aeg kuiv, et see oleks hea autot parkida, vot siis sealt teisest otsast saab külma veel selleks ajaks ära jahtunud. Luksuslik elu. Või jõudsid meil siin Eestis on kogu aeg külm ja istud maa peale, siis oht koguni ära külmuda. Kuna elik elu siin Eestis ja kunagi oli niisugune helilooja meil nagu Lepo Sumera hästi kihvt mees mis nüüd kunagi üsna hiljuti, kahjuks on ta surnud, aga tema rääki siukse loata käis Islandil külas Islandi peaminister, kes on hästi tore tädi. Ja siis ta rääkis peaministrile, et eile õhtul ma vaatasin teil seal sadamas seal pealinnas Reykjavikis, et lihtsalt sadamas inimesed tulevad, seal on kõigil on džiibid, sest seal on, kus linn lõppemisel lõpeb, teiega ära, on sihuke konarlik, sihuke kuumaastik ja siis inimesed tulid kõik ema, isa, lapsed, kõik perekond on autos, sõidad sadamasse ja siis nagu hästi kõige aeglasema kiirusega viiega sõidavad siukse hästi suure ringi mööda sadama Kaidis sõidad koju tagasi ja mõtlesin, et kõik inimesed teevad õhtul niimoodi. Ja siis ta küsis selle peaministri käest, miks, miks need inimesed nii teevad, teil seal siis peaminister, kes ja mis kell see oli? See oli kuskil seitsme ajal õhtul. Huvitav kella üheksa ajal on nagu neid tulesid rohkem sadamas, ütles peaminister, selgus, et see on Island laste pere meelelahutusviis viiega sõita. Lähme sadamasse, vaatame laevade tule. Perega kõik sõidetud, armas. Sa ei ole Islandil käin. Paine ikka jube lahe, seal sa oledki. Ei, aga te lähete nüüd puhkama, kus te lähete? Kuulsin kuskilt Lõuna-Eestisse. Siis on hea valik Võrumaale päris suuska proovima ja nii Karula rahvusparki. Ei, lähme. Lähme, istekoht kanti, võid ikka öelda sinna. Pühajärve kant. Big spordi jaoks on juba raha. Jah, aga see ei ole vist puhkus ka, arvan, et see ei ole isegi mitte neile, kes seal kuulavad, esinevat. Kuulamine esinemas. Kogu kuulame, esineme. Kõlas Kärdi poolt täiesti valimata muusikakuist. Seda laulu pole ausalt öeldes mitte keegi kunagi valinud, see lihtsalt on seda laulu pole tehtud linnuluust ja kärtsalist senini turul. Kas poliitikat üldse jälgivi? Et see arut selliste asjade üle kodus või arutad Kõik me jälgime ju, miks ma seda küsin? Vaatasin üks päev siin televisioonis seda võitu, nüüd on see populaarne teema, on uus president. Et kes sinu arvates uus president võiks olla, milline ta võiks olla? Milline see vana võiks olla või hoopis noor? Oi, ma ei oska sellel teemal küll rääkida. Ma ei oska, ega me ei oska, poliitikast ma ei oska rääkida. President niivõrd ei ole, et sa ei tea isegi, kas sa vajad niisugust asja nagu president. No presidendid on vist selleks, et kui on vaja vahest kuskile kohta minna, kuhu ise ei saa minna saadad nagu presidendi ise ma mõtlen, kui rahvas ei saa, kõik kohale minnes läheb ja ma arvan, et siis oleks vist president peaks iga päev koolis käima ja igalt poolt olen tööl ja ei, ei ma täna minna muidugi pressist ma väljendasin valesti, et mitte üksikisik, vaid, et kui on mingi koht, kuhu võiks minna, kui kogu rahvas, president on. Ja võtvateletaks esindaja mõjud lõpul käima. Just siin räägiti jah, et nüüd on Euroopa Liit ja NATO ja uued ajad, et Eesti luks uut presidenti, kes on USA presidendikandidaadid, seal ma ei tea, kuueks, kuuendaks aprilliks selgub aprilli alguseks, kus teisipäev, kuues resultaat ei ole 30. osta minu sünnipäev. Vabandust. Ikka anname andeks, mis siin ennist rääkisime Von Krahli etendustest ja siis tuli jutuks, kas Eesti ballaadid, kas on tõsi, kätt. Kas on tõsi, et see eesti ballaadide esitamise koht on kellelegi kellelegi teie Juhansonide suvekodu lähedal ja see on sinu suvekodu olnud seal mingi teie vanematele? Lauskohta see meie vanaisa, minu ema isa ostis selle kunagi viiekümnendatel ja siis me oleme kõik oma lapsepõlve suved seal veetnud. Ja nüüd nagu üks vendadest elab seal põhiliselt aga mitte selles laudas, kus mängiti, eks ole, ei, see jääb sealt ikka 10 kilomeetrit eemale. Oligi siis niimoodi, et see üks vendadest leidiski selle etenduse Kohava jah, demontiseks roll, aga, aga see ei olnud mitte nagu sellepärast, et ta on meie suvekodu lähedal, vaid rohkem sellepärast et et Veljo Tormis on pärit Kuusalu lähedalt temaga seoses rohkem, et et see mängukoht oleks võimalikult tema kodulähedane. Aga sa ei ole ise kunagi eesti ballaade näinudki, sealt laval pidanud olema. Ja proovide ajal nägin Nad ikka plaanisid sellega minna kuskile väljamaale ka. Aga pole läinud. Ta on vist tehniliselt nii keeruline keeruline teda viia kuhugi üle lombi, et et, et ei tea, võib-olla võib-olla õnnestub. Jalakas kunagi rääkisid kuskil New Yorgis Brooklyni linnaosas kuskil silla all on vana mahajäetud tubakavabrik, seal pidi olema vähemalt ameeriklasi ütles, et talle niimoodi midagi vist tõsisem, kui kaugel see asi on, ma ei, ma ei teagi, täitsa kurb tuju tekib, kui, kui, kui, kui kuuled neist inimesi rääkimas eesti ballaalidest, samas ise pole mitte kunagi seda näinud. Tõesti masendav hakkab. Jah, see ongi nagu masenduse peale ehitatud selle tüki turundus. Et inimesed kõik, kes näinud, on õnnelikud ja kõik, kes ei ole läinud. Aga see vist on kõige õigem, see on hea turundushoov just nimelt minu meelest samamoodi tunnustati seda filmi mille nimi oli nimed marmortahvlil, noh, muidugi tegemist täiesti erinevate asjadega, aga see oli ka niimoodi tehtud film seal ometigi film, mille kõik eestlased peavad ära vaatama, Est vaatata, missil, nimed, marmor, ta kõige ma mõtlesin hoopis muudele asjadele viimasel ajal mõtted hajevil, aga miks rämeda sajevil? No mis sa arvad, mis ma arvan, sul on palju tööd ja selles ongi asja palju vaja meedias esineda, meedias oleva üldse esineda. Aga ometigi ometigi teeme seda raadiosaadet, teadusel laseme raadiosaates ka vahel muusikapalu ja. Nonii Tallinn siis. Räägib endast kui kultuuripealinnast. Mis sa, sa, nii ütlesid praegu sellepärast, et sina, eestlased, ja rääkis, et ta on näinud reklaami telekas kus on kultuuripealinn Tallinn. Kõnev eksis sisse. Täna on niisugune huvitav, kiired ajad ikka, kärtsu lugeda, tuuleke kuidagi siukene, kevad, närvilisus, see niisugune kiirus lööb sisse. Või ise, et, et oled nagunii ei löö. Mul on sihuke tunne, et olen liiga väsinud selleks, et teha neid kõiki neid asju, mida peaks nagu tegema kiiresti ja rohkem, et liiga aeglaselt liigun või liiga aeglaselt tegutsen või on lihtsalt asja liiga palju. Ei tea, kuidas on, kuidas sul Reinud, minul on seesama, mis seal praegu just kirjeldasite on liiga palju asju. Ja liiga aeglaselt liigun. Ja sul on siin üks lauapüks higine müts kah. Ja siis mütsi kannan, kus sa kiiresti jookseb edasi. Hea mõte, ma mõtlesin, kus ma olen eksinud. Tuleb välja, et mütsiga. Aga millal tuleb siis ikkagi järgmine plaan, Kärk. Kuidas kaugel, kas sotsiline plaat peas valmis? Aga kas võib juhtuda, ta päris valmis ei ole. Nojah, aga mis see järgmine etapp on, et kuidas sa teed plaati, et sa ütlesid, et, et see nii ei saa, et sa läheks stuudiosse, noh, et paned mingi ajavat, mõned tulen, teen nädalaga siis et sa pead midagi enne tegema, mis see miski, mida sa enne teed tegema? Veel küpsetama oma peas ja ma ei tea üldse, kas ma lähen stuudiassekkima hoopis kodus. Lindistan kuidagi veel, et. Diktofoniga Ma tehnikas ma olen suhteliselt nõrk, et ma ei teagi, millise aparaadiga peab tegema või tule mintsa lindistama. Vaat seal on saunad, aga selle lindistamisega on ju ka üldse nii, et miks mulle meeldib Joni Mitchell näiteks nii, on, on see, et ta on, et või viise 60-ga olete põlvkond, et neil käis see asi ju teistpidi, kui, kui praegu vähemalt mulle tundub, et nad enne enne laulsid nagu silmast silma inimestele ja siis siis keegi tuli võib-olla hoopis keegi kolmas inimene, kes ütles, et, et nüüd on vaja teha plaat sellest, eks ole. Et, et praegu käib vaat need asjad kuidagi teistpidi nagu keegi kutsusid kuhugi laulma, kui sest ei ole nagunii ei ole jah, ja, ja ei ole neid kohti ka õieti, kus, kus kus teha, kus, kus laulda inimestele silmast silma. Ja, ja juba kipub niipidi ka olema, et kontserditegemine on kallim kui, kui, kui, kui plaadi tegemine. Aga ma saan aru, et Eesti muusikute ikkagi kontserttegevusest teenivad oma ei, plaadi pealt ei teeni praktiliselt mitte midagi, vot selles suhtes teenib küll, kui, kui, kui, kui nüüd neid korralikult, aga noh, Eestis ei müüa korralikud tavalise tavaline muusika sihukene. Kärt ütles, et, et 60.-te põlvkonnal oli niimoodi, et, et nad esinesid ja siis ühel hetkel avastas keegi, et see see lugu, mida sa juba 20 korda oled ehitanud ja juba lähenenud, siis tuleks ikkagi linti teha. Et nüüd on nagu teistpidi, et vist ongi teistpidi, et selle muusikatööstuse nagu keskne produkt või keskne toode ongi plaat ja kontserdid on tegelikult nagu plaadi reklaamimiseks mõeldud asjad, et, et need on samamoodi nagu sa toodad žileti habemeajamisvahendi ja siis panen reklaame telekas seitse maha müüa, et samamoodi on. Plaat on tavaliselt, et see on läinud nagu kuidagi äraspidiseks äraspidiseks. Et sinule see olukord ei meeldi. Sulle meeldib rohkem see kontakt ja inimestega inimestega ühendumine ja neile otse muusika esitamine. Nojah, meeldib jah. Ma ei oskagi seda põhjendada või, või mis, mismoodi, kui on ikkagi hea muusika, noh, see selles mõttes selles samas mõttes, mis sullegi meeldib, et, et muusika, milles on nagu siukene suhtlemise energia sees või noh, mis ennast nagu kellelegi avab, kellelegi kohale jõuab, et sa tunned selle ikkagi ju plaadi pealt ka ära, et noh nagu sellist muusikat plaadilt üksik kuulata, onju kihvt. Ei, muidugi on noh, isegi kui ta ei ole nagu kontsertlindistus, et kui ta ka stuudios, et inimene, kes, kes suudab, suudab oma muusikaga astuda, kontakti teistega, suudab seda ka suudab seda plaadi kaudu teha mitte ainult kontserdi. Ja seda ma tahtsingi kuulda kontserdiga ning ka seda lihtsam teha kui sul rahvusvahelist sulle otsa ja sina vahid rahvale otsa ja lähed ise käima. Täpselt, et see nagu energia, liikumine, toimub vahetu energia liikumine. Et see ei ole niimoodi, et sa et sa oled kuskilt käinud ringi ja vaadanud ja siis teed nagu selle loo linti ja siis pärast annad loodas lugu, elab oma elu edasi ja ja see sihuke vahetu kontakt on ikkagi parem kui stuudiost teha muusikat, kas sa siis pead ikkagi selleks, et selleks, et ta oleks nagu avatud, elav ja nagu päris, et siis sa pead mõtlema selle publiku enda jaoks välja? Stuudios tehes, jah, Sa mõtled, sa mõtled ju ikkagi inimeste peale? No tegelikult ei mõtle. Et, aga, aga selles mõttes, et see on nagu publik, vaid sa oled nagu sina ise kuulad ennast, et siis saad nagu selles kontaktis iseendaga või? Sa nagu oled üheaegselt nii esitaja kui. Mis sa selle kohta ütled, kätte tuttav jutt või? Või ei ole nihukest skisofreeniline olukorda kogenud? Nii vähe stuudios olnud, et ei, mina mõtlen küll mingitele see nähtamatu publik või mingid konkreetsed inimesed sest et muidu muidu vastu seina laulda jälle täiesti absurdne olukorda tegelikult või noh, niuke sesse, ma vahin seda seina või klapid peas. Etenduselt silmutki, nojah, panen silma, kujutad endale ette igasuguseid asju. Aga saab ju, aga kui sa sa ütlesid, et sa nagu mõtled ennast ise nii esitajaks kui kuulajaks et sa siis ikkagi kui sa mõtled ennast kuulajaks, et sa siis ei mõtle ennast mitte mingisugusesse kontserdi situatsiooni, vaid pigem nagu Est kuulajasse, kes on nagu üksinda kontaktis, selle muusika kuulab kodus või pleieri või autos või umbes nii et selliseks kuulajaks mõtled sa ennast, saad. Sa saad ja mina sain ma. Kas, kas see on nagu noh, kujutatud kujutled nagu kontserdisituatsiooni? Ei, ma kujutan seda situatsiooni, et ma olen iseenda sees. Et pigem midagi palli intiimsemat, David Anders. Vot selline oli siis tänane kohvik-klubi, intiimne kohvi, väga intiimne kohvik-klubi. Meil oli külas külas Kärt Johanson, aitäh Kärt tulemast. Aitäh kutsumast. Soovime teile jõudu ja jaksu oma laste kasvatamisel kindlasti. Ja ilusat toredat puhkustel ja Tõnisega. Ja ja kõik, kes arvavad, et laste kasvatamine on vähem loovtöö, kui muusika tegemine. Eksivad, tehku tehku plaatia, tehku lapsed. Jah, seal ei ole uued lapsed ja uus plaat. Hoolitsege oma lähedaste eest. Armastage neid, keda hoiak. Just. Noh, kõike head. Nägemiseni.