Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 24.-st septembrist. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Soome võimud korraldasid nädalavahetusel Turu saarestikus suuroperatsiooni. Ametlikult oli tegu rahapesuvastase võitlusega, kuid aimata võib selle julgeolekupoliitilist tausta. Paavst Franciscus jätkab oma balti rahade visiiti täna Lätis. Vahendame visiidi käiku koha pealt Riiast. Poliitiline liikumine Eesti 200 moodustab varikabineti, mille peaminister on IT-ettevõtja Priit Alamäe. Eesti 200 lubas võimule saades tõsta õpetajate palga kahekordseks ning kaotada erisoodustusmaksuettevõtetele. Meie ettepanek on kaotle täielikult ettevõtjad Jüri Ruut maks, kõige, mis puudutab töötajate arengut ja tervist, eks on jäänud minagi. Keeleteadlane Martin Ehala muretseb. Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool värbavad eesti emakeelega üliõpilasi aktiivselt oma ingliskeelsetele õppekavadele lubades maksta sihtstipendiumi. Ehala hinnangul on see oht eestikeelsele kõrgharidusele. Ettevõtlusminister plaanib allkirjastada määruse, mis lubab väikemajade ehitajatel liginullenergiahoone nõuetest kõrvale jääda. Senisest leebemad ollakse ka näiteks haiglahoonetega. Suure energiatarbega hoonete puhul ongi siis lubatud väga suur energiatarve, mis võimaldab neid hooneid lahendada. Tehnilised. Blostlikult Narva muuseumi kunstigaleriis avati uus püsinäitus Narva kultuurielus olulist rolli mänginud metseenide lävend soovide rikkalikust kunstikogust. Ilm on nii täna kui homme vahelduva pilvisuse ja sajuhoogudega. Soome jõustruktuurid korraldasid nädalavahetusel suuroperatsiooni, mille sihtmärk oli strateegiliselt oluliste mereteede lähedusest kinnisvara ostnud ettevõtte Rain kooli vahendab. Turu saarestikus nädalavahetusel massiivsete jõududega läbi viidud politsei, kaitsejõudude ja piirivalveühisoperatsioon tõi Soome üldsuse ette seni põnevusfilmidest tuttava stsenaariumi Isamaa pinnal tegutsevad käsilased, kes ostavad kokku kinnisvara, mis sõjalise konflikti tekkides võib anda vaenulikule jõule võimaluse kontrollida Soomest tehniliselt tähtsaid mereteid ja sõjalisi objekte. Soome keskkriminaalpolitsei pidas operatsiooni käigus kinni kaks isikut, kellest üks on Eesti ja teine Venemaa kodanik. Politsei kavatseb homme taotleda kohtult nende vangistamist kahtlustatuna raskema astme rahapesus ning maksupettuses. Mõlemad töötasid ettevõttes nimega Airist on Helmi, mis on enam kui 10 aasta jooksul ostnud kokku nii kinnisvara Soome laevateede vahetus läheduses kui ka Soome mereväe maha kantud varustust. Oste on põhjendatud turismiäriga, kuid aastatega pole tekkinud ei äri ega ka turismi. Kuigi Soome ametivõimud on piirdunud hiigeloperatsiooni ja kahtlustust kommenteerides vaid majanduskuritegudega, näeb endine Soome kaitseministeeriumi kõrge ametnik, praegune rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteadur Pauli järvenbe kõige taga ka julgeolekupoliitilist aspekti. Nendel ettevõtetel on rahapesumaksupettuste ja raamatupidamiskuritegudega seotud teemasid, aga samal ajal juhtuvad need olema ka ettevõtted, kelle puhul on juba 10 kuni 20 aastat jälgitud, mida ja kui palju nad tundlike sõjaväeliste objektide lähistelt kokku ostavad. Otseselt keelata taolist tegevust ei saa, sest seaduse kohaselt on välismaalastel õigus Soomes kinnisvara omada. Samas lükkab järven tagasi väite, et Soome võimud oleks kahtlases kinnisvara kokkuostu seni sinisilmselt suhtunud. Suhtlemine on varemgi realistlik oled. Ma küll ei arva, et neil aastatel, kui ma ise riigiametnikuna töötasin, oleksime kuidagi naiivse toolad Mei püüdnud seadusele vastu töötada, kuid Me hoidsime kahtlasel tegevusel teistmoodi silma peal. Sellest hoolimata valmistab Soome kaitseministeeriumi ette seaduseelnõud, mis annaks võimaluse arvestada kinnisvaratehingute puhul ka riikliku turvalisusega. Uus seadus peaks jõustuma 2020. aastal. Tema pühadus Paavst Franciscus jätkab oma Baltimaade visiiti täna Lätis. Meil on nüüd otseühendus Riiaga, kus on paavsti visiiti jälginud kolleeg Ragnar Kond. Tere, Ragnar, kuidas on paavsti külaskäik Läti kulgenud ja mis on tema sõnum läti rahvale? Ta on olnud pool päeva siin Riias ja praegu toimub just püha missa Aaglanas Aaglana basiilikasse ja kui hommikupoolikul tundus, et hoolimata vabast päevast, mis täna siis on võib-olla väga palju rahvast ei olegi tulnud Paavst Franciscus tervitama, siis Aaglonoson praegustel andmetel koos üle 40000 inimeseni, et huvi tema visiidi vastu kahtlema. Ta on ikkagi suur ja need sõnumid, mida Franciscus täna oma kõnedes on öelnud, on sellised, mida lätlased väga ootasid, neid kõnesid on olnud kokku neli ja noh, võib-olla kõige olulisem ja hingeminevam oli Franciscuse ütlus selle kohta, et lätlased on osanud oma hädade valu läbi aegade panna lauludesse ja tantsudes. Seetõttu on see maa avatud dialoogiks ja rahuarmastavat, eks üritusteks. Ja samamoodi tõstatas Paavst Franciscus ka üldisemaid teemasid, noh, palju oli vabadusest ja tema sõnum oli see, et et kui võrrelda vabaduse eest võit leiaid niisuguse vabaduse rongiga, siis need istuvad tema meelest praegu justkui viimases vagunis ja need, kes praegu võimul on, need istuvad kusagil eesotsas ja on need vabaduse eest võitlejad ja need selle viimase vagunirahva justkui nagu ära unustanud, et samuti väga sügav mõte. Ja samamoodi ütles Franciscus ka seda, et et me kõik Peaksime suutma mõelda ja vaadata kõrgemale omaenda vajadustest ja tahtmisest. Et siis on võimalik ka maailmas saavutada rohkem kompromisse. Läti jaoks on paavsti visiit väga sümboolsel ajal, sest vaid mõni kuu on jäänud Läti 100. aastapäevani ja 25 aastat on möödas, siis sellest ajast, kui Lätit külastas Johannes Paulus, teine aga agronas, toimub varsti paavsti ära. Mess tseremoonia. Kogu päeva on teda saatnud president Raimonds Vejonis. Sealt edasi lendab ta helikopteriga Vilniusse, kus siis homme Air Balticu lennuga jõuab Tallinnasse. Aitäh. Ragnar Kond. Poliitiline liikumine Eesti 200 esitles kord nädalas kabineti istungeid pidama hakkava varivalitsuse koosseisu, kus peaministri kohal on IT-ettevõtja Priit Alamäe. Ame tutvustas ka loodava erakonna esimesi konkreetseid ettepanekuid haridusreformiks. Eestis on täna 79 pluss üks erineva kvaliteediga koolivõrku. Me tahame luua Eestile ühe tervikliku koolivõrgu, mis tagab Eesti igas nurgas hea hariduse. Ja meie jaoks algab haridus lasteaias. Selleks tahan anda kooli pidamise kolbide kogukonnale ja lastevanematele. Riik tagab ühtse koolivõrgu rahastuse ja kvaliteedi ja me tahame kaotada hariduses postiindeksi loterii järgnema põhimõtet tuleviku Eestist, mees, märk järgmise viie aasta jooksul kahekordistada teaduse ning hariduse finantseerimine. Ei tõsta õpetajate, õppejõudude ja teadurite palgatasemele, et kõigile nendele töökohtadele tekiks Eesti ühiskonnaeluterve konkurents. Ja vot selle reformi eesmärk elluviimiseks oleme valmis emiteerima võlakirju, f, riigina, võtma laenu. Sest see on oluline reform. Priit Alamäe peatus ka Eesti 200 maksu ettepanekutel. Meie ettepanek kaotada täielikult ettevõtete erisoodustusmaks, kõige, mis puudutab töötajate arengut ja tervist. Et on jäänud minevikku. Ma ei usu sellesse, et selle põhimõtte rakendamisel hakkavad ettevõtjad oma töötajatele saabastelt, spordiklubi kaartides ja nii edasi palkama. Kuule, väärtustame tõesti tarka tööjõud ja ma tahan neid inimesi rohkem, oleks selline ettepanek on kehtestada sotsiaalmaksu lagi kolmekordse keskmise palga tasemel. Väga populaarsed teemad, aktsiisid eks, kahjulikud arenguga seotud aktsiisid, alkohol, tubakas peavad kehtima sellisel tasemel. Et need Maximeeriksid riikliku aktsiiside lahkuv laekumise. See, mis lademes täpselt on, selle arutavad spetsialistid välja. Keeleteadlane Martin Ehala kritiseerib Postimehes Tartu Ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli et need värbavad inglisekeelsetele Ta kavadele eesti emakeelega õppureid. Ehkki inglise keelsel õppekaval on tasu eest voli õppida igaühel meelitavad ülikoolid Ehala hinnangul eestikeelseid õppureid sinna sihtstipendiumidega, mis kataks õppemaksu. Keeleteadlane Martin Ehala kirjutab tänases Postimehes, et Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool värbavad eesti emakeelega üliõpilasi aktiivselt oma inglisekeelsetele õppekavadele lubades maksta sihtstipendiumi. Kuna ingliskeelsel õppekaval õppimine on tasuline, kataks saadav stipendium täiskohaga õppimisel õppemaksu. Ehala hinnangul on see eesti keele ning eestikeelse kõrghariduse tuleviku seisukohast ohtlik tendents. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles kommentaariks, et ingliskeelsete õppekavade näol on tegemist ülikoolile olulise sissetulekuallikaga ehk mida rohkem maksjaid, seda kasulikum ülikoolile. Nii näiteks puuduvad igasugused sihtstipendiumid arstiteaduses nii-öelda ekspordile on valgu sõnul suunatud umbes pooled inglisekeelsetest õppekavadest. Miks aga üldse tasulistel õppekavadel sihtstipendiume maksta, kui eesmärk on, nagu öeldi ülikoolile raha teenida? Aune Valk. On selliseid inglise keelseid õppekavasid, kus, kus väga suur osa välistudengeid, pooled välistudengid jäävad pärast Eestis Eesti tööturule ja kus on, meil on suur tööjõupuudus nagu näiteks IT ja sealse argument tänaneid stipendiumi pakkuda on selles, et meil on vaja ja meil on vaja parimaid ja me konkureerime välisülikoolidega, kes ka pakuvad just teisel õppeastmel magistriõppes väga palju nii-öelda tasuta kohti, sõltumata sellest, kas sa oled nii-öelda selle riigi kodanik või oled sa mõne teise riigi kodanik. Valgu sõnul makstakse sihtstipendiume umbes 18-le protsendile bakalaureuse- ja 70-le protsendile magistriastme tudengitele. Ehala sõnul on näiteks matemaatika ja statistika magistritaseme ingliskeelsel õppekaval õppuritest pea pooled eestlased tootmise ja tehnoloogia vallas pisut üle 30 protsendi. Aune Valk ütleb, et ülikool ei saa kätt ette panna, kui mõni eestlasest tudeng soovib õppida tasulisel õppekohal ja inglise keelsel õppekaval. Et igal aastal on umbes 100 sellist Eesti üliõpilast, kes tulevad inglise keelsel õppekaval, et et ja kuskil kuskil 400, mille üle 400 siis välis välistudengid, kes tulevad inglisekeelsetele õppekavadele. Et see ei ole kindlasti Eesti üliõpilaste meelitamiseks inglisekeelsetele õppekavadele. Sest et eesti eesti eestikeelsed õppekavad on ju kõik tasuta. Lähipäevil peaks ettevõtlusministri allkirja saama määrus, mis lubab liginullenergianõuetes leevendust väiksematele elamutele, aga ka näiteks haiglahoonetele. Madis Hindrale räägib lähemalt. Ida-Viru keskhaigla plaanib Kohtla-Järve Ahtme linnaosasse rajada uue haiglakorpuse. Tänaste seaduste järgi peaks nad arvestame liginullenergianõuetega nii nagu teisedki, kes alates 2020.-st aastast ehitusloa saavad. Sisuliselt tähendab see, et ravihoonetega tuleks rajada ka 5000 ruutmeetri suurune päike, kes ja mis paneb hoone konstruktsioonidele 66 tonni lisaraskust. Niisuguse 0,5 megavatise elektrijaama püstitamine kergitaks kogu projekti hinda ligi pool miljonit eurot ning haigla juhtkond seda mõistlikuks ei pea. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali ütleb, et päikesepaneelid tuleb haiglal siiski paigaldada, aga mitte nii palju. Nimelt allkirjastab ettevõtlusminister lähipäevil määruse, mille järgi vaadatakse meditsiinihooneid sõltuvalt nende otstarbest erinevalt. Lihtsalt perearstikeskused peavad vastama samadele nõuetele nagu näiteks büroohooned. Haiglahooned saavad aga liginullenergiamärgise lihtsamalt, sest need seatakse määruses eraldi suure energiatarbega hoonete hulka. Margustali. Suure energiatarbega hoonete puhul ongi siis lubatud väga suur energiatarve, mis võimaldab ka neid hooneid lahendada tehniliselt mõistlikult ja need miinimumnõuded, mis siiski peavad tagama selle miinimumkohustuse, ei tohi minna teatud üle piiride ja sundida sellistele lahendustele, kus me lokaalset taastuvenergia lahendused lähevad, ebaproportsionaalselt suureks. Ja niimoodi saabki päikesepargi oluliselt väiksema teha. Tegelikult ei leevendav reegleid ainult suurtele energia tarbijatele, vaid pisut kõigile, räägib tali. Kuidas täpselt tarbitava toodetava energia suhe muutub, sõltub juba igast hoonest eraldi. Hulga konkreetsem muudatus puudutab aga eramajade ehitajaid. Nimelt vabastatakse liginullenergianõuetest majad, millel on köetavat pinda vähem kui 220 ruutmeetrit. Margustali. Oleme leidnud, et just väikemajade puhul lokaalse energia tootmine kasutamine ei lange väga hästi kokku ja sellest tulenevalt nõuda nende hoonete puhul energiatopsist, mis viib lokaalse taastuvenergia lahenduseni ei ole kulutatud. Ta oli selgitab, et niisuguse maja energiatarbimine on nõnda väike, et suurema osa toodetud energiast peaks majaomanik maha müüma, aga ka sellest saadud tulust ei piisaks ja omanikeks kahjumisse. Kulutõhus hoone on tegelikult hoone püstitajale kasutajale kõige soodsam ja see on ka põhjenduseks, mille pärast riiklikul tasemel energia muuteid sätestatakse päike majade puhul oleme tuvastanud. Lokaalsete taastuvenergia lahenduste nõudmine võib viia olukorrani, kus alginvesteering on liiga suur ja ei õigusta ennast 30 aasta pikkuse perioodi jooksul. Väikemajadele tehtud erand püsib vähemalt viis aastat. Narva muuseumi kunstigaleriis avati uus püsinäitus Narva kultuurielus olulist rolli mänginud metseenida labrit, soovide rikkalikust kunstikogust labred, soovide kollektsiooniga, alustab Narva kunstigalerii oma kunstihoidla avamist laiemale publikule. Jüri Nikolajevi kaaste. Narva viinavabrik andis Sergei labret soovi ja tema abikaasa Klafiira kollektsioonis oli 1913.-ks aastaks üle 8000 eseme. Narva linnale pärandatud kunstikogust sai Narva muuseumivaramu. Praegu saab Narva kunstigaleriis vaadata, mida kujutas endast esimene originaalne kollektsioon, räägib Narva kunstigalerii kuraator Deniss Polubayarov. Ja et siis saab, see oli 19.-le sajandile väga tüüpiline kogumise vaimustus, mis aga aja jooksul muutus professionaalsemaks kollektsioneerimiseks, sest tööd, mida me näitusel esitleme, omavad tegelikult väga suurt ajaloolist ja kultuuriloolist väärtust. Isteringsus ultra, vaikiksus kutsemist. Lawretsoovide kollektsioonis on vene tuntumatest kunstnikest esindatud Aivazovski showskin, Lagaario makovski jänes. Denis Poloboyarovi sõnul võttis Narva kunstigalerii suunahoidlate avamisele ja peidus olevate maalide eksponeerimisele. Nõnda soovitakse taastada laiemat publiku huvi Narva kunstigalerii vastu, mis tulevikus võiks hakata kandma nime, kunstiladu või lihtsalt Kula Narva kunstigalerii kuraator Deniss Polubajarov mõõdistritsiline mõhreniilišiskuvad kuust Külli, nii et me oleme tõepoolest kunsti hoidlaya ladu. Galerii kõlab väga pretensioonikas ja mõnikord isegi pompöösselt. Kaasaegne elu meenutab pigem just ladu, kust me võtame vastu, peidame ja võtame välja ning uurime jälle peidame ning mõnikord ka unustame selles nimes ladu on rohkem soojust ja ausust kui olla lihtsalt kunstigalerii. Rusta külili. Lisaks labretsoovide kollektsioonile on Narvas hoiul portree kogu kõigist Romanovite dünastia valitsejatest alates Peeter esimesest Narva linnakodanike portreed alates 16.-st sajandist ning suur eesti maalikunstnike kogu. Ja need näitused on veel tulekul. Jüri Nikolajev, Narva. Ja rääkida on jäänud veel ilmast. Seda teeb nüüd kohe sünoptik Ele Pedassaar. Eeloleval ööpäeval oleme lahkuva madalrõhuvööndi ja läheneva kõrgrõhkkonna piiril, kus saju tõenäosus väheneb, kuid loodetuul tugevneb. Öö tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul puhub loodest ja põhjast neli kuni üheksa, iiliti 12 rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kahest seitsme kraadini, rannikul on sooja kuni 11 kraadi. Maapinnal langeb temperatuur kohati null kraadi ümbrusesse. Päeval samuti vähese ja vahelduva pilvisusega ning kohati hoovihmaga. Tuul puhub loodest kuus kuni 11 iiliti 14 rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Õhtupoole läheneb merelt lauge kõrgrõhuhari ning saju võimalus väheneb. Tuul pöördub saartelt alates järk-järgult läände ja nõrgeneb lühiajaliselt. Sooja tuleb homme päeval üheksa kuni 13 kraadi. Kolmapäeval ja neljapäeval liigub Norra merelt üle Põhja-Skandinaavia uus aktiivne madalrõhkkond. Selle servas hakkab lääne ja edelatuul kolmapäeva öösel taas tugevnema. Hommikul jõuab kohale tihe sajuala, mis kiiresti edasi ida suunas levib. Edelatuul tõuseb sisealadel iiliti seitsmeteistkümne, rannikul 22 meetrini sekundis. Õhtu poole pöördub tuul lääne poolt alates läände ja loodesse. Öine õhutemperatuur on kolmest seitsme kraadini, Kagu-Eestis langeb maapinnal kohati veel null kraadi lähedale. Rannikul on sooja kuni 12 kraadi. Päeval tuleb sooja üheksa kuni 14 kraadi. Neljapäeval sajab südaöö paiku veel mitmel pool hoovihma. Pärast keskööd pilvkate hõreneb ning hoovihma sajab vaid kohati. Tuul puhub läänest-loodest iiliti 15 rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Nõrgenemist on oodata õhtul. Sooja on öösel viis kuni üheksa, rannikul kuni 13 kraadi, päeval 11 kuni 14 kraadi. See on ilmast, kõik. Tänases spordiuudised võtab kokku Johannes vedru. Judomaadluse maailmameistrivõistlustel Aserbaidžaanis Bakuus käis täna Mattil Glen Christopher kaljulaid, kes võistles kaasa kuni 90 kilogrammi kaaluvate meeste hulgas. 23 aastane kaljulaid oli avaringis vaba, kuid kaotas seejärel teises ringis ehk 64 hulgas Hipponiga Türgi esindajale Mikhail Ozerlerile. Kohtumine oli tasavägine, kuid üritavamaks pooleks võis pidada siiski tugevat Türgi maadlejat, kes mullu võitis MMil hõbemedali. Normaalaeg kummalegi punkte ei toonud, kuid Kaljulaid teenis kaks hoiatust. Lisaajal sooritas Ozerler imponit väärt heite ning pääses edasi. Kuna ta aga turniiril finaali ei jõudnud, siis ei saanud ka kaljulaid võimalust lohutusringis jätkamiseks. Ameerika jalgpalli profiliigas NFL pidi Margus hundi koduklubi Indianapolis Colts eestlase suurepärasest mängust hoolimata tunnistama tiitlikaitsja Philadelphia heegelsi 20 16 paremust. Hooaja kolmandas mängus kuulus kaitsehunt Indianapolis Coltsi algkoosseisu ning tegutses meeskonnale väga kasulikult. Kolmandal veerandajal sai ta kirjaga säki ehk vastaste mängujuhi mahavõtmise. Korralikust kaitsemängust hoolimata ei suutnud Koltsaga rünnakul piisavalt tulemuslik olla ja nii tuli vastu võtta hooaja teine kaotus. Täna õhtul kuulutatakse Londonis välja rahvusvahelise jalgpalliliidu ehk IFA 2018. aasta jalgpalliauhinnad. Pidulikul üritusel selguvad IFA aasta maailma parim meesjalgpallur, aasta parim naisjalgpallur, aasta parim väravavaht ja aasta parimat treenerid. Auhindu jagatakse aga teisigi. Kell 21 15 algavat üritust saab otsepildis vaadata telekanalis ETV pluss samuti ERR-i spordiportaalis. Aasta meesjalgpalluri kategoorias selgub võitja seltskonnast Cristiano Ronaldo, Luka Modric, Mohamed Salah. Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim ei tohi oma eelistust avalikult välja öelda kuid ta andis vihje sellele, millisele mees jalgpallurile õhtul pöialt hoiab. Martin Reim. See on üks niisugune minuga su mees, kes on väga-väga tubli, aga samuti väiksest riigist, et seal suuri tegusid see aasta teinud ja tõesti on olnud oma võistkonna koondise liider, et hoian talle pöialt. Te kuulsite Päevakaja, aitäh ning kena õhtut.