Kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Paavst Franciscus palus jumala õnnistust eesti rahvale. Katoliku kiriku pea visiit Eestisse on lõppemas. Oma kõnes presidendilossi roosiaias ütles ta, et sooviks mõtiskleda Eestis kui mäluga maast ja kui viljakast maast. Reformierakonna topeltkodakondsuse eelnõu jäi riigikogus toetuseta. Eelnõule hääletasid vastu nii valitsuskoalitsioon kui EKRE. Eelnõu. Täna laual on, pöörab meie kodakondsuspoliitika täiesti pea peale. Rootsi peaminister Stefan Enn kaotas parlamendis usaldushääletuse, kuid jätkab peaministri kohusetäitjana uue valitsuse moodustamiseni. Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon ja Kultuurkapital algatasid koostöös erakapitaliga klassikalise ilukirjanduse tõlkeprogrammi, et parandada klassika tõlkimise olukorda. Esimesed teosed peaksid ilmuma järgmisel aastal. Hieronymus. Sari sai tehtud sinna juurde selleks et see oleks nagu mõnevõrra suurem selgus ja selles osas ka, et milliseid raamatuid kultuurkapital peaks toetama. Ja Eesti esireket Anett Kontaveit jõudis Hiinas peetaval kõrgetasemelisel tenniseturniiril kolmandasse ringi, alistades kindlalt horvaat lannadonna vehkitši. Ilm on homme pilvine ja sajune, õhusooja üheksa kuni 14 kraadi ning tuul puhub kohati üle 20 meetri sekundis. Ja nüüd kõigest lähemalt Paavst Franciscuse visiit Eestisse hakkab lõppema, Vabaduse väljakul lõppes paarikümne minuti eest püha missa ja nüüd alustab paavst tagasiteed roomakatoliku kiriku pea Eesti visiidi hetkedest räägib Mall Mälberg. Paavst saabus Eestisse hommikul, lennuväljal olid teda vastu võtmas president Kersti Kaljulaid ja teised ametlikud isikud ning lapsed laulsid kiriku peale vaimuliku rahvalaulu Mu süda, ärka üles. Kadriorus presidendilossi ees toimus paavsti pidulik vastuvõtutseremoonia kingituste vahetamine ja paavst kirjutas ka külalisteraamatusse. Sellele järgnes roosiaia vastuvõtt, kuhu oli kutsutud Eesti kodanikeühenduste esindajad, kultuuritegelased, ministrid, diplomaatiline pus. Seal pidas Franciscus ka oma esimese kõne Eestis. Ta ütles, et Tallinn on kõige põhjapoolsem pealinn, mida jumal on lasknud tal külastada. Ta ütles end olevat õnnelik, et saab tutvuda meie kultuuriga, mis on nii vastupanuvõimeline ja lubanud meil pärast nii rohkeid katsumusi uuesti alustada. Sajandeid on teie maa tuntud nime all maarjamaa, ütles paavst Franciscus. See pole üksnes osade ja ajaloost, vaid ka kultuurist. Maarjapeale mõtlemine toob mulle meelde kaks sõna, mälu ja viljakus. Maarja on mäluga naine, kes peab oma südames kalliks kõiki elusolendeid ja ta on viljakas ema, kes andis elu oma pojale. Seega sooviksin ma mõtiskleda Eestist kui mäluga maast ja viljakast maast. Teie rahvas on pidanud oma ajaloo etappidel taluma kibedaid kannatusi ja raskeid katsumusi võitlema oma vabaduse ja iseseisvuse Ta ütles Franciscus. Aga sellest hoolimata olete 25 aastaga edasi liikunud hiiglaslike sammudega. Paavst rõhutas, et olla mäluga maa tähendab mäletada, et selleni, mida olete saavutanud, on jõutud tänu raskele tööle, vaimsusele ja usule. Paavst kohtus täna ka noorteusklikega ja käis Peeter-Pauli katedraalis, kus kohtus inimestega, kes on vajanud abi ja kes on seda saanud ema Teresa Ordult. Paavsti Eesti-visiidi viimane sündmus oli püha missa Vabaduse väljakul. Küsisime president Kersti Kaljulaiu käest tema muljeid paavstist. Mul oli paavstiga väga huvitav vestlus. Ma küsisin paavsti käest, kuidas tema suhtub ka tänase Euroopa suurematesse probleemidesse, teades, et ta on väga hinge võtnud seda, et meil Euroopas on palju inimesi, kes on siia alles tulnud ja ei ole leidnud oma kohta. Ja meenutasin seda lugu, kuidas ta käis ühel saarel ja võttis sealt enda juurde kaasa isegi mõned inimesed, näitamaks, et iga inimene on inimene ja neil kõigil on õigus elule õigus kohale siin päikese all. Ja tal oli väga hea meel ja ta rääkis, et nendest kolmest perest, kelle ta tõepoolest ükskord endaga kaasa viis, ühest põgenikelaagrist, et noored on läinud ülikooli ja täielikult kohanenud eluga. Jaa, meie arutelu põhisisu oli avatus, avatus see, et kõik inimesed on võrdsed, sõltumata sellest, milline on nende päritolu, milline on nende nahavärv, milline nende religioon, milline on ka nende seksuaalne sättumus. Kõigil on õigus oma kohale päikese all, see oli väga tore sõnum. Minu meelest kordas paavst seda ka kirikus, soovitades kõikidel olla avatud ja avatud südamega. Paavsti kohta öeldakse, et ta on väga lihtne nii oma toimingutes kui maitses kui kõikides asjades. Ei teil ka selline mulje. Absoluutselt, ja tundus, et ta on ka sooja ja sõbraliku huumorimeelega inimene. Riigikogus jätkus täna neljapäeval tööpäeva lõppemise tõttu pooleli jäänud kodakondsusseaduse muutmise eelnõu arutelu. Uku Toom teeb ülevaate. Eelnõu esitas Reformierakond ja sellest soovitakse vabastada sünnijärgsed Eesti kodanikud survest loobuda Eesti kodakondsusest, kui neil on omandatud kas Euroopa Liidu või Euroopa majanduspiirkonna riigi. USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Šveitsi kodakondsus. Valdo Randpere püüdis eelnõuvastaste võimalikke hirme hajutada. See eelnõu ei tekita juurde ühtegi uut kodanikku, ta võimaldab ainult sünnijärgsetel Eesti kodanikel omada topelt otsus meiega ühiseid väärtusi jagavad riikide hulgas me räägime ainult sünnijärgsetest, kodakondsusest, topeltkodakondsusest, meie liitlasriikidega. Me ei toeta topeltkodakondsust Venemaaga. Me tahame kõrvaldada selle eelnõuga vastuolu põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse vahel. EKRE esindajat Henn Põlluaasa ta veenda ei suutnud. Eelnõu, mis meil täna laual on, pöörab meie kodakondsuspoliitika täiesti pea peale. Topeltkodakondsusele lubatud riikide nimekirja kehtestamine ei lahenda probleemi, et meie kodanikest võivad saada ka mõne kolmanda meile vaenuliku riigi kodanikud. Euroopa Liidu liikmesriikide või teatud muude riikide topeltkodakondsuse lubamisel tuleb arvestada, et mitmed neist lubavad topeltkodakondsust ka kolmandate riikidega näiteks Venemaaga. Isamaalane Mart nutt tuletas meelde, et vaidlused sel teemal on kestnud kogu taasiseseisvusaja ja teatas lõpuks, et nemad ei toeta topeltkodakondsuse laiendamist. Nii keskerakondlane Oudekki Loone kui sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski kritiseerisid seda, et eelnõu käsitleb kodanikke ebavõrdselt ja jagab nad eri kategooriatesse. Oudekki Loone. Me kindlasti pooldame seda, et see vastuolu põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse vahel ära kaotataks, kindlasti topeltkodakondsus tuleb lauale tõsta ja sellest tuleb leida konsensus. Aga sellisel kujul me ei näe, et, et sellest saaks isegi lähtuda. Ossinovski aga nentis lühidalt Kuna sotsiaaldemokraadid ei ole valijatelt mandaati topeltkodakondsuse seadustamiseks küsinud, siis siis me seda praegusel hetkel toetada ei saa. Üksnes vabaerakond oli eelnõu jätkamise poolt, Jüri Adams. Valitsuskoalitsioon ja ilmselt ka EKRE ütleb, et hääletame selle menetlusest välja, okei, hääletame menetlusest välja. Kui sellega kaasneks vähemalt see, et ministeeriumis või ministeerium mitmes ministeeriumis kokku algaks töö uue kodakondsusseaduse all, siis oleks veel mõttekas. Aga see ei hakka ju. Vabaerakonna toetusest jäi siiski väheks, eelnõu hääletati menetlusest välja häältega 50 35 vastu. Päeva välisuudised võtab kokku Kadri Põlendik. Rootsil. Parlamendis toimus täna sotsiaaldemokraatide ridadest pärit peaministri Stefan Loveeni usaldushääletus, mille taga, kuidas sellest hoolimata jätkab le veen peaministri kohusetäitjana uue valitsuse moodustamiseni. See võib Rootsi sisepoliitilist killustatust arvestades kesta nädalaid. Loveeni vastu hääletas 204 saadikut 349-st. Otsustavaks said just väidetavalt paremäärmuslike Rootsi demokraatide hääled. Uue peaministrikandidaadina esitatakse ilmselt Mõõdukate liider Ulf Kristerson, kellel on nii oma parembloki kui ka Rootsi demokraatide toetus. Parem on Kristers on öelnud, et ei kavatse Rootsi demokraatidega valitsuskõnelusi pidada. Valitsuse läbirääkimistele pole ajapiirangut, kuid kui parlament on neli kandidaati maha hääletanud, tuleb korraldada uued parlamendivalimised. Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli sõnul pole ühendkuningriigi valitsus endiselt selgelt öelnud, millist suhet Brexiti järel Euroopa Liiduga soovitakse. Oktoobris toimuvaks Euroopa ülemkogu tippkohtumiseks tahetakse kokkuleppe valmis saada. Eesistuja Donald Tusk on öelnud, et seejärel saab otsustada, kas on vaja korraldada novembris korraline tippkohtumine. Merkeli sõnul see tõenäoliselt ikkagi toimub oktoobris, Merkeli hinnangul võimalik edasi liikuda, kuid mistahes ettepanek peab võimalikult konkreetselt formuleerima, milline peaks tulevikusuhe olema. Vastasel juhul võib ülemineku periood jääda mis tahes mõistliku leppeni jõudmiseks liiga lühikeseks. Briti suurim opositsioonierakond Tööpartei teatas, et hääletaks valitsuse praegusele Brexiti kavale parlamendis vastu. Leiboristide hinnangul ei vasta Mei praegune lahkumislepe Tööpartei kuuele tingimusele, mille seas on tööliste õiguste kaitsmine ja Euroopa turgudele ligipääsu tagamine. Kui Briti parlament lepet heaks ei kiida, siis tuleb korraldada uued valimised, ütles leiboristide esindaja. USA välisministeerium kiitis heaks sõjavarustuse müügi Taiwanile, Washingtoni ja Taipei lepingu alusel tarnib Washington Taiwanile mitme lennuki varuosi, teatas välisministeerium avalduses. Hiinani uudised USA tühistaks suhteid kahjustava 330 miljoni dollari suuruse sõjatehnika müügilepingu. Hiina välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et USA Taiwani lepe rikub rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi suhteid reguleerivaid põhireegleid. Pole selge, mis rahvusvahelise õiguse punktile ametnik viitas. Washington kehtestas hiljuti vene relvastuse ostmise eest sanktsioonid Hiina kaitseministeeriumi relvaarendusega tegelevale osakonnale. Ja tagasi Eestisse otsus, kas Tartu linn ja kaitseministeerium lähevad edasi mõttega viie sõjaväeosa raadilt minema, peaks sündima lähiajal. Linn, kui ministeerium püüavad oma riske hajutada, kuid usuvad, et kokkuleppele ollakse üha lähemal. Madis Hindre jätkab. Raadi sõjaväelinnak võtab enda alla 12 hektarit ehk ligi 20 jalgpalli väljaku suuruse ala. Tartu linn pakkus kevadel, et sõjaväelinnaku võiks püstitada hoopis endise Tähtvere valla maadele. Kaitseministeerium oli iseenesest nõus, aga tõdes, et küsimus on ajakriitiline. Sõjaväelinnaku uued hooned peaksid valmima hiljemalt nelja aasta jooksul. Veres. Ravila tänava äärsetel kruntidel pole planeeringut, kes veel vähem vajalikke ühendusi. Reno Laidre ütleb, et Tähtveremaatükile mõeldud detailplaneeringu algatamise eelnõu on linnal valmis ja peaks varsti ministeeriumidele kooskõlastamiseks minema. Hulga keerulisem on aga see, kuidas jagada kaitseministeeriumi ja linna vahel riske ehk kes ja kuidas katab kolimise kulud. Reno Laidre selgitab, et sisuliselt on kulude jaotamiseks kaks võimalust. Meie eelistaksime ikkagi varianti, mille puhul siis riik müüb Tartu linnale, Raatuse tänaval asuvad kolm maaüksuste saadud rahade eest teeb siis vajalikud investeeringud, katab kolimiskulutused. Ja isegi kui kaitseministeeriumil läheks Tähtverre vajaliku taristu rajamise ja täieliku ümberkolimisega näiteks kuus aastat aega, saaks linn alates lepingu sõlmimisest kindel olla, et raadio on nende. Ühtlasi oleks selgelt fikseeritud see, kui palju linn kolimisest maksma peab. Linna jaoks on väga oluline, et selles protsessis oleks hästi vähe määramatust ja võimalikult palju kindlust igasuguste tähtaegade, aga ka summade osas. Aga kindlat tulevikku ei oota ainult Tartu linn, vaid ka kaitseministeerium, räägib ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm. Me ei saa seda raadilt ära anda olukorras, kus ma ei ole täiesti kindel, et ravilasse saab ehitada, eks ole, sest noh, kokkuvõttes me ju ehitaja asju lihtsalt selleks, et ministeeriumidega ehitada saaksid seetõttu, et tõesti kaitset arendada ja noh, oleme ausad neid panna nõunen planeerimisprotsessides Eesti vabariigis viimasel ajal päris palju tulnud, eks ole Ehk kaitseministeeriumile oleks tarvis, et nad saaks raadile jääda näiteks juhul, kui Tähtveres ees ootav detailplaneering kuhugi toppama jääb. Ühtlasi ei saa ju lõpuni ette ennustada, kui kalliks kolimine läheb. Sestap sobiks ministeeriumile paremini variant, kus Tartu maksaks Tähtveres oleva ala ettevalmistamise eest jooksvalt ja Šotimaatükki endale alles siis, kui kolimise teel enam ühtegi takistust seisab. Nii. Eks aga suur osa riskist linna kanda ja Reno Laidre ütleb, et niisugust lepingut linnavolikogule tutvustada oleks keeruline. Seda määramatust oleks sellisel juhul liiga palju kunsti saim. Mida rohkem meil neid riske maandama hakkame, seda keerulisem on kokkuvõttes nagu kokkuleppele jõuda, et kuskil mingi risk peab, natuke kavatseks teema, eks ole, küsimus ongi, kes selle vastu võtavad kaitseministeeriumi riski arvutus on natukene selles mõttes konservatiivsem, kuna meil kraadi olemas pole häda midagi. Samas tõdeb Salmeka kaitseväele oleks kolimisest kasu, sest logistiliselt asub ravila kinnistu hulga paremas kohas ja ühtlasi on seal ruumi kõvasti rohkem. Niisiis, ehkki mõlemad pooled püüavad oma riske hajutada, ütlevad nii Kusti Salm kui Reno Laidre, et kokkuleppele ollakse juba lähemal kui mõni kuu tagasi. Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni Kultuurkapital algatasid koostöös erakapitaliga klassikalisi ilukirjanduse tõlkeprogrammi, mis toetab oluliste maailmaklassikasse kuuluvate teoste eesti keelde. Tõlkimist jätkab Hello, torm. Hiljuti toimus fondi esimene koosolek, kus osalesid ka tõlkija ja Loomingu raamatukogu peatoimetaja Triinu Tamm ning tõlkija ja kirjandusteadlane ja kriitik Märt Väljataga, kes rääkisid fondist lähemalt ja klassika tõlkimise olukorrast Eestis. Meil oli seal viis raamatut, mille üle me arutlesime kõik väga väärikad raamatud, aga väärikad tõlked, nii et selles mõttes sarjale on algus pandud. Milline see klassika tõlkimise olukord praegu Eestis üldse on, vist ei ole nii roosiline, kui tegelikult võiks? No võib-olla roosiline pole ta kunagi olnud, aga mulle tundub, et viimasel ajal on kuidagi ikka eriti kärbuma hakanud. Et noh, ega kirjastustel üldse kerge siin ei ole meie väheste lugejatega ja noh, ühesõnaga turg palju ei toida ja noh, siis neid klassikakirjanduse lugejaid on siis veel ikka alati proportsionaalselt vähem lugejate hulgas. Et mulle küll niimoodi lihtsalt sellisel raamatupoevaatlusel ja, ja kirjastajatega rääkides tundub, et see on nagu jäänud üsna vaeslapse ossa viimastel aastatel. See hieronüümose sari sai tehtud sinna juurde, selleks et see oleks nagu mõnevõrra suurem selgus majas selles osas ka, et milliseid raamatuid kultuurkapital peaks toetama. Aga millal neid mingisuguseid, konkreetsemaid tegusid on oodata, millal võiks esimene teos ilmuda, mis on sellest fondist saanud rahastust? Seal olid muidugi paar tükki küll, juba tõlked on valmis, nüüd on küsimus, et on toimetamine raamatuks ettevalmistamine järgmisel aastal kindlasti ja siis loodetavasti muidugi see niimoodi kasvavas tempos, siis kosub see sari, et võib-olla 10 raamatut aastas oleks igati mõistlik välja anda. Taotleda saab kord kvartalis selleks raha, Kultuurkapitali kodulehed on võimalik sellist täpsemat infot saada, aga sellest viiest siiski, mis toetust küsisid, et nende viie hulgast neli olid 20. sajandi raamatud, et, et võib-olla meie enda eelis oleks, et tuldaks veel vanema ilukirjanduse taotlustega. Programmi aasta eelarve on 90000 eurot, mida kahe kolmandiku ulatuses rahastavad kolm Eesti ettevõtjat ja ühe kolmandiku ulatuses Eesti Kultuurkapitali nõukogu. Taotlusi hindab kolmeliikmeline ekspertkomisjon, mille liikmed valitakse ametisse kolmeks aastaks. Pärnumaal kabli rannas asuv kosmonautika puhkekeskus, kus omal ajal käisid puhkamas Nõukogude Liidu teadlased ja kosmonaudid, on müügis. Omanik on seda pidanud 10 aastat ja leiab, et nüüd võiks keegi teine proovida. Ester Vilgatsi lugu. Nime kandnud puhkebaas kuulus Nõukogude Liidu kaitseministeeriumi täppismasinaehituse teadusliku uurimise instituudile. Ehitama hakati seda eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel. Kui Eesti riik oma territooriumile ise asju ajama sai hakata, asus siin Eesti piirivalve Jaagupi Ta on 2007. aastal pani riik kinnistu müüki. Nüüd teata puhkekeskuse peremees Aivar Merila, et tema aeg siin saab mööda. 10 aastat on pikk aeg, Ma arvan, et 10 aastat. Ta on andnud sellise tunde, et nüüd võiks seda keegi teine teha. Ega selles midagi halba pole, ma arvan, et 10 aastat on, ongi pikk aeg teha mingid korrektuurid oma elus jätan vist ikkagi rohkem sellest, et tegelikult tööjõud on väga raske simman leida ja maapiirkonnas on, on tõsi, et jõudu on keeruline leida just sellised lihtsamad tööd, tubade koristamine, kohvikupidamine, kohviku teenindajad ja neid on tõesti raske leida. Ma arvan, et tuleb tuua siis tööjõudu kolmandatest riikidest mõtlen Ukrainast näiteks või Moldovast teenindajaid, kes siis suhtlevad, nemad ei oska keelt, jah, see on probleem, et keegi peab ikkagi keelt oskama, et meil sel suvel oli ka, kas inimene tahtis Nepaalist tööle tulla ja oleks vägagi tubli, aga, aga tõesti keeleoskuse taha jäi, et me ei saanud võtta, aga lihtsamate tööde peale ma arvan, et saab võtta, koristada, kus ei pea suhtlema. Jah, koristamine ja ka köögi abitöölised ja kõik sellised asjad, et kardan, et see, meie uus reaalsus ikka väga suur puudus olema, et see nagu juba tekitab sellise mõtte, et ma ei jõua seda enam pidada niimoodi, kui uneaega üldse jää endal ja, ja sellel personalile, kes siin iga päev töötab, et siis see paneb mõtlema. Lootus on leida kedagi, kes ostab just sel põhjusel, et valud on samad, ega neid teenindajaid juurde ei tule, raske öelda, võib-olla mõnel inimesel on parem äriplaan või kandma võib-olla toobki, robotit või mingit muud tegelased siia või ka funktsioon, et mida siin tehakse, aga no ma arvan, et mere ääres ikkagi puhkekohta oleks mõistlik pidada. Eestile on lähenemas järjekordne sügistorm. Islandi lõunarannikul moodustunud uus madalrõhkkond võtab kursi põhja Skandinaaviale ja üle Norra mere liikudes. Õhukeerist süveneb kiiresti. Selle kaguserv laieneb sajualaga läänemeremaade kohale. Paisutab edelatuule tormiks. Täna õhtul on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 11 kraadi. Öö hakul on ilm Eestis veel suhteliselt rahulik. Pärast keskööd alates saartest pilvisus tiheneb ja varahommikul hakkab Lääne-Eestis vihma sadama. Tuul pöördub kõikjal edelasse ning tugevneb kuue kuni 12, rannikul puhanguti seitsmeteistkümne, saartel kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa, saartel rannikul kuni 11 kraadi. Ida-Eestis langeb maapinnal kohati null kraadi ümbrusesse. Homme päeval on pilves ilm, vihmasadu laieneb üle kogu maaõhtul asendub laussadu hoovihmaga. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, puhanguti 17 kuni 20, rannikul 13 kuni 18, puhanguti 23 kuni 25, saartel kuni 28 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul läände ja loodesse ning nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on üheksa kuni 14 kraadi. Ja päevaspordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti esireket Anett Kontaveit jõudis Hiinas toimuval kõrgetasemelisel WTA tenniseturniiril kolmandasse ringi. Avaringis maailma edetabeli üheksanda numbrist Sloane Stephens alistanud Kontaveit võitis teises ringis kahes setis Horvaatia tennisisti toona veikitšid. Esimese seti võitis eestlanna kuus. Kaks ja kuigi teises setis läks vastane neli. Kaks Ta võitis Kontaveit seejärel neli geimi järjest ning sõit ise ka kuus. Neli. Maailma edetabelis on Kontaveit 27. ja vastane 40. kohal. Kolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi maailma edetabelis 47. kohal paikneval hiinlanna Shangiga, kes alistas sloveeni Polona Hertzogi. Varem on Kontaveit ja hiinlanna omavahel mänginud korra, 2015. aastal Vancouveris peetud turniiril jäi peale Kontaveit. Austrias Innsbruckis jätkuvatel jalgratta. Maanteesõidu maailmameistrivõistlustel said Eesti ratturid kleep karpenkoja Artjom Irsoojev meesjuunioride temposõidus vastavalt 26. ja 27. koha. Päeva kiireimat aega näitas 27,7 kilomeetrisel distantsil belglane RMK evend poel, kes krooniti suvel Euroopa meistriks. Nii tempo kui ka grupisõidus hõbeda võitnud austraallane Luc pläpp kaotas Event poelile minuti ja 24 sekundiga. Seitsmeteistkümne aastased eesti ratturid said mõlemad kirja aja, mis oli võitja omast kolm minutit ja 38 sekundit kehvem. Homme võistleb maailmameistrivõistlustel Tanel Kangert, keda ootab 52 ja poole kilomeetrine temposõit. Bakuus jätkuvatel judo maailmameistrivõistlustel kaotas Grigori Minaškin kaalukategoorias kuni 100 kilogrammi teises ringis hiljem pronksmedali võitnud venelasele Ni assiliaazovile. Maailma edetabelis üheksandal kohal. Paikneviljasov tuli samas kaalukategoorias kolm aastat tagasi juunioride maailmameistriks. Seekord jäi veerandfinaalis alla hiljem maailmameistriks kroonitud korealased. Jobu uhamile selline oli päevaga ja teisipäeval, 25. septembril ilusat õhtut ja kuulmiseni.