Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Erik Schmidt pakkus huvitavat tulevikuvisioonid kahest internetist. Olgu enne veel meenutatud ajalugu, milles Schmidt oli kuni lõppeva aasta kevadeni Google'i emafirma alfa petinõukogu esimees ja enne seda aastaid Google'i peadirektor. Hetkel jätkab ta Arhabletti nõukogu liikmena. Seega on mehel kogemust, juurdepääs infole ja treenitud mõistus visandamaks pilte tulevikust. Ühe riskikapitali vahendava ettevõtte korraldatud kinnisel üritusel esitas Schmitt tuleviku väljavaateid käsitlevas vestluses visiooni, et ajendatuna kahe suure konfliktse ideoloogiaga riigi mõjudest tehnoloogiale rajatud majanduse arengus näeme paarikümneaastases interneti jagunemist kaheks. Suure üldistus enam vastavalt siis Hiina ja USA poolteks. Internetti poolitumise puhul peaks eristama kõikidele kasutajatele tajutavat rakenduste kihti ehk seda veebi ja siis füüsilist ning tehniliselt keerulist andmevahetusega tegelevat raudvaralist internetti harjumuspäraselt nimetavad kasutajad aga kogu kupatust internäiteks. Pooleks lähevad mõlemad, sest USA juhitud liberaalsemad blokis pakutavad veebiteenused kannavad demokraatiale omast sisu rikkust, mille heaolu turvatakse eraldi valitsetava. Guest turvatava raudvara kiiga Hiina poolele kogunevad diktaatorriikide jutumärkides internetis pakkudes rohkem võimalusi kasutajate pealtkuulamiseks ja kontrolliks. Schmitt vältis otseselt Hiinat ründamas, tunnustades riigi edu majanduses uute tehnoloogiate ja teenuste arendamisel ning rikkuse loomisel. Samas arusaadavalt esmajärgus omakasu silmas pidades mille efekt jõuab üha enam mõjutama elu-olu kogu internetis. Näiteks on hetkel 266-st nõndanimetatud üksiksarvedest firmade seas Hiina firmasid, umbes pooled. Mitoloogilisem Sarbekesega üliharuldase hobusega tähistatakse erakätes startup ettevõtteid, mille väärtus ületab miljardit USA dollarit. Schmidti hinnangul kasvab hiinlaste majandusliku eduga nende poliitiline mõju, mis siis uue ajastuga anduses realiseerub olulisel määral maailmasiduvas infosüsteemis. Kui mitte käesoleva võimu ajal, siis tulevikus võib mõni järgmine valitsus asuda senisest veelgi jõulisemalt inforuumis leviva sisu tsenseerima ja kontrollima. Viimasel ajal on üpris palju räägitud Hiina päritolu tehnoloogia kasutamise riskidest seoses võimalike salaaustaja muude varjatud tehniliste kontrollimehhanismidega millega võidakse vajadusel asuda lahendama suurte riikidevahelisi tülisid või siis lihtsalt kindlustamaks riigi majanduslikke huve. Pelgalt ettevaatlikkus, sunnibki tegema tehnoloogiate hangetes valikuid, mille tulemusel võib üks osa internetist osutuda siis vähem vabaks kui teine. Schmitt pööras tähelepanu Hiina territooriumil toimuva interneti hiigelsuurele. Rollile riigi sisemajanduse koguproduktis. Sisuliselt peegeldab see aga motivatsiooni, millega seal uusi tehnoloogiaid tooteid. Teenuseid arendatakse milledes Sis üha suurem osa levivad üle maailma. Ühel hetkel jõutakse aga siis valikute olukorda, kas kasutada hiina või mõne lääneriigi tooteid ja teenuseid tissini loomuliku arenguna eelistuste, põhiseid, territooriumeid, mida osad riigid käsitlevad poliitiliste valikutena. Näiteks kuulub Hiina arendatavas vanasiidide majanduskoostööle suunatud uusversiooni üle 60 riigi Euroopast, Aasiast ja Aafrikast nende hulgas Venemaa ja veel mitmed väiksemad. Kodanikevabadustega liigid sellisest kooslusest võib kujuneda Hiina tehnoloogiale ja teenustele rajanev vähema vabadusega. Internetiterritoorium, mis pakub teenuseid paarile-kolmele miljardile. Potentsiaalsele kasutajale ülejäänud planeedi elanikkonna kasutusse jääb internetti liberaalsem osa mida juhib vähemalt. Märgiliselt siis USA. Hetkel aga paistab, et aastate eest Hiina turul Taandustega lahkunud Google soovib seal kuuestik kanda kinnitada olles seejuures valmis pakkuma väidetavalt riigi valitsusele sobivama kontrolli ning tsensuuri võimalustega teenust. Kuulujuttude peale pöördusid aga sajad Google'i töötajad juhtkonna poole avaliku kirjaga, milles kutsutakse üles hoidma kinni algupärastest, moraalsetest ja eetilistest põhimõtetest. See juhtum Joonib omal moel olla Schmidt öeldut kajastades peagi kõiges kuvanduvaid moraalseid valikuid näiteks toodete ja teenuste ostmisel. Küsimus ei ole poliitilises, vaid majanduslikus hääletamisest, tagamaks, et internet teeniks demokraatiat.