Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis ja grammis, ma tahaks ikka jalad, mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Udust varast peale lõunat taas saade olukorrast riigis, saatejuhid Andrus Karnaoja, Ahto lobjakas. Tere, head kuulajad. Me räägime esmalt, et pingile, sest poliitika nädalavahetusest nimelt viis parlamendierakonda kuuest on pidanud sel nädalal veab siis esinduskogude koosolekuid, kus siis nähtav osa on see, et poliitikud teevad avaldusi ja nähtamatu osa on see, et lepitakse kokku tähtsamad kohad valimisnimekirjades. Meie teine teema on paavsti Eesti visiit. Seejärel kõneleme Yana Toomi ettepanekust, et Eestis võiks kehtestada venelaste kultuuriautonoomia ning kultuurist kõneleb ka meie viimane teema, nimelt siis räägime rahast sellest, et et kas siis on kultuuriinimestel saamata jäänud riigilt miljonid eurod või mitte. Nagu ikka, uudiste edetabel uudis number üks, seekord täiesti konkurentsitult Eestis käis Paavst Franciscus roomakatoliku kiriku pea oma liinist teine paavst, siis, kes on suhteliselt lühikese aja jooksul meie maa territooriumit külastanud, teadaolevalt kirik isegi muidugi on, loomulikult muidugi on 2000 aastat vana ja seetõttu on nende paavstide külastuskülastussagedus tõusnud päris kõrgeks igal juhul räägime sellel teemaga pikemalt. Uudis number kaks nimelt siis RB Raili tegevjuht Baiba Ruberscha teatas neljapäevale. Ta lahkub ametist, lahkub siis kuu aega varem. Oleks pidanud oktoobris lahkuma, oleks nüüd septembris. Et vastuolud siis tema ja eriti Eesti vahel on siin. Eesti majandusministeeriumi vahel on siin pikka aega küdenud ja kas lahkumine siis Ei läinud mitte rahumeelselt, vaid läks siis Baiba Rubesa poolsete süüdistuste saatel, et et balti riikide valitsused on valesti ajanud rail Balticu ehituse asja. Uudis number kolm valitsus on heaks kiitnud 2019. järgmise aasta riigieelarve riigieelarve eelnõu. Selle mahuks on 11,31 miljardit. See on kulude maht siis see on kõigi aegade kõige suurem. Tegemist on eelarvega, mis on struktuurses tasakaalus ja nominaalselt, et isegi 133 miljoni euroga ülejäägis. Uudis number neli me nüüd teame siis, et kes oli see pankur, kes teatas korduvalt nii Eesti kui Taani panga kantsleritele. Danske panga Eesti filiaalis käib selline tore tegevus, kus liiguvad rahad, mille päritolu pole täpselt teada, mida me nimetame rahapesuks. Et selle inimese nimi on Howard Wilkinson. Ta töötas pangas aprillini 2014. Ja uudis number viis New Yorgis toimus sel nädalal ÜRO peaassamblee. Nagu ikka, kasutasid selle külastamiseks võimalust Eesti valitsuse liikmed, seal oli Jüri Ratas, kõne pidas Kersti Kaljulaid. Kohal oli ka välisminister Sven Mikser. Positiivsest poolest oli tegemist sellise kampaania võimalusega Eesti juhtidel edendada eesmärki, et Eesti valitaks aastatel 2000 22021 ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Selleks on vaja hääli, selleks on vaja kahepoolseid kohtumisi, midagi tehti ja negatiivses bilansist siis või küljest tuleb ikkagi mainida seda, et kui hoolega jälgida neid Eesti riigipeade kõnesid ÜRO peaassambleel, ma hakkasin neid vaatama ilvesest alates siis, kui kaamera aeg-ajalt käib, käib ülekuulajate, siis see saal on ikka täiesti tühi ja küsimus on selles, miks maja seal üldse seista välja arvatud siis muidugi mingisuguse riigi prestiiži edendamiseks, aga ma arvan, et ka ilma selleta saaks eesti hakkama. Olukorrast riigis. Esimene teema on meil nüüd mitmeosaline, nagu Andrus juba hoiatas, tegemist on poliitiliste arengutega kuuest parlamendierakonnast viis, siis on pidanud või peab tänaseks nädalavahetuse jooksul volikogu või, või, või mõne muu esinduskogu istungit ainus, kes seda teinud ei ole või kes ei tee seda sel nädalavahetusel, Isamaa uudis number üks muidugi nendest ütleme poliitilistes teemades tundub mulle ilma igasuguse igasuguse konkurentsis olevat Kaja Kallase Reformierakonna esinaise intervjuu ERRile Toomas Sildamile väga hea intervjuu, soovitan lugeda kus ta muude asjade kõrvalt nagu poolkogemata käis välja mõtte, et Eesti võiks mõelda sellele, et sotsiaalmaks üldse ära kaotada. Et inimene, kes kujutab endast, peaks kujutama endast kõige tõsisemalt alternatiivi tänasele peaministrile Jüri Ratasele, Keskerakonna juhile ma arvan, peaks olema pehmelt öeldes hoolikam sõnadega mida ta avalikus ruumis ütleb, see sotsiaalmaks, kui me seda hakkame lahkama, seda teemat katab umbes umbes 40 või rohkem protsenti valitsuse maksutuludest, ehk siis tuluallikana 3,2 miljardit järgmisel aastal. Kaja Kallas pehmelt öeldes ei paku alternatiivsed katteallikat, ta viitab, viitab Taanile, kus saadakse hakkama, ütleb ta sotsiaalmaksuta ja selle, selle, selle raskusega annab tulumaks, taani tulumaks on umbes 50 protsenti natukene anda natukene peale, sõltub sellest, kuidas teenida taani tulumaks, muuseas progressiivne. Ma ei saa aru, kas Kaja Kallas siis tahabk progressiivset tulumaksu meile Taanis, kusjuures on olemas sotsiaalmaks peale kõige muu, nii et faktikontroll väike Vikipeedia ütleb meile, et see on kaheksa protsenti tööandjale kaheksa protsenti töövõtjale. Õnnetu Taani ma ei tea, miks ta üldse üles tuleb sellistes näidata. Kaja Kallas selgelt ei ole seda näidet sügavamalt uurinud. Aga mis on ehk olulisem, on just see selle, selle, et nagu ootamatus Eesti poliitilises debatis Jüri Ratas tuli välja kohe avaldusega, et Kaja Kallas tahab võtta meilt kõigilt pensionid ja haigekassa, Kaja Kallas omakorda blogis vastu, et Jüri Ratas hirmutav stab eesti rahvast. Ja ma usun, et nüüd meil on siin, mida arutada, ma annan sulle andlused võimalusega öelda, ma näen, sa oled kannatamatu juba, mis sina sellest kõigest arvad? Lihtsalt minu meelest see ettepanek, et võiks sotsiaalmaksu kaotada ja asendada sotsiaalmaksust finantseeritavat siis kuluartiklit muude maksudega minu arust? Esimene huvitav, huvitav jaa. Valimiskampaaniasse on pakutud, sest kui vaatame kõiki teisi mõtteid, siis need polegi nagu mõtled, need on sellised pigem sellised ümmargused raha lubada, seda ka. Aga siis maksusüsteemi ümberkorraldamine on huvitav ja need argumendid, mis Kaja Kallase toob, iseenesest on ju ka arusaadavad, et et esimene küsimus on seesama, mis me siin saateski oleme korduvalt ja korduvalt rääkinud, et et maailm muutub, et see maksusüsteem, mis on üles ehitatud siis töökorraldusele, kus inimene läheb hommikul kell kuus või seitse või kaheksa tööle, töötab kaheksa tundi kusagil vabrikus, siis käib yles, läheb koju ja niiviisi 40 aastat jutti, seal läheb pensionile, et see maailm muutub, et see selline töökorraldus, töö viis jääb iga aastaga vähemaks. Ja seetõttu sotsiaalmaks kui selline ei vähemalt sellisel kujul ei, ei kata enam inimeste ei haigekassa kulusid ega ega ka vanaduspensionikulusid, sellepärast et kui inimesed töötavad muudel viisidel, kas nad ei tööta enam kellast kellani, vaid vaid töötavad ka näiteks OÜ kaudu, et siis siis kui nad sotsiaalmaksu ei maksa, siis nende tulud Nad tulusid küll saavale, aga, aga siis need muud koormised, mis käivad kaasas siis sotsiaalmaksu kaudu, neid nende rahastamisest osa ei võta. Et see oleks mõistlik seetõttu, et töösuhted on muutumas, teine asi, mis on, on see, et et keskmine debatt, mis, mis, kas nüüd keskne debatt, aga üks suuremaid Eesti maksusüsteemi probleeme seesama, siis ma ütlesin, et ehk siis seal on terve hoo ühitamine, kus siis sisuliselt palgatulu võetakse välja osaühingute kaudu makstes sellelt ainult tulumaks, ja kui sedagi. Ja, ja see on ilmselgelt ebaõiglane ja sellega maksavad, on püüdnud võidelda. Ma ei tea, kui edukas ta on olnud, et ilmselt mõnes sektoris on olnud edukam, mõnes vähem edukam. Aga seda mudelit kasutatakse ja ja kui nüüd see selline kaheosaline süsteem, mis koosneb tulumaksude sotsiaalmaksust, asendada näiteks seesama, mis ütles, et tulumaksuga. Sest kui me kokku liidame, kui tulumaks on 20 protsenti ja sotsiaalmaksu 33 protsenti, millele lisandub veel siis kaheprotsendiline kohustuslik pensionikindlustus ehk 35 protsenti, siis maksukoormus on juba 55 protsenti, nii et selle kõrval Taani 50 on ikkagi väga leebe number. Taanil on juba isegi selle põhjal, mida mina ütlesin, 66 vähemalt eks. Et see põhimõtteline muudatus on minu meelest asi, mida tasub kaaluda ja, ja mis seal, mis seal, see negatiivne pool on ju see, et, et, et noh, praegu meil on kaks asja, mis sotsiaalmaksuga seotud, eks on pensionid. Ja teine siis tervishoiusüsteem. Et ja mõlemal puhul on tegelikult selline noh, mõlemad nagu te aru saate, on nii pensionid kui tervishoiusüsteem, on, on sellised kuluartiklid, kus ei ole võimalik öelda, et nüüd on raha piisavalt, et pensionile Ahti väikesed võiksid alati olla suuremad. Ja ka meditsiini puhul on niimoodi, et alati võiks olla arstide palgad veel kõrgemad, haigemajad veel suuremad, meditsiinitehnika veel parem ravimeid, võiksime osta veel kallimaid, et, et seal ei ole kulutustel olemas lage, et siiamaani sotsiaalmaksu laekumine on pannud sellise mõttelise lae nii ühele kui teisele kureartiklile. Saad kaks asja segamini ja Kaja Kallas ajab kaks asja segamini, siin üks on haigekassa ja pensionirahastus, mis on selgelt probleem, sellega ma ei vaidle, siin on ka omaette probleem, kas see peaks olema solidaarne või vähem solidaarne ehk kas ta peaks katma ära ka need inimesed, kes ise sotsiaalmaksu ei maksa, kellel ei ole piisavalt püsivat tööd. Valitsus on sellel teemal rääkinud, praksis on sellel teemal rääkinud. Aga mida räägib Kaja Kallas, ju on ühe maksu riigi kaotamine ning selle maksutulu jaotamine, et säilitada tänane kulutus, võime haigekassale pensionile jaotades ära ja Kaja Kallas mani pannud tulumaksu selle taani näite. Pärast ma loen Kaspar Oja Eesti pangast, Jürgen Ligi. Reformierakonna eksrahandusminister toovad juurde siia tarbimise varamaksud. Et mul tekib siis küsimus, kui sa võtad näiteks kas või Eestis statistikaametist loed keskmise sissetuleku andmeid leibkondade kaupa nii edasi, 2015 on viimane, mulle tundub niisugune suurem uurimust tehtud, eks on aeg, mil oli veel peaminister Taavi Rõivas. Olukord vaevalt väga palju paranenud saab olla Kaja Kallase vaatepunktist viimase kolme aastaga keskmine sissetulek linnaelanikul on 878 eurot. Nüüd okei, sa võtad sotsiaalmaksu ära. Sotsiaalmaksu maksab Eestis teatavasti teatavasti tööandja, mitte töövõtja, eks järelikult see, mis ära võetakse, tuleb kanda töövõtjal. Kui ma õieti aru saan, 878-st eurost tuleb tal siis suurema tulumaksu suuremate tarbimismaksude ja varamaksude näol leida see 40 protsenti garantii korras, nüüd ma, ma kuulasin sind väga kannatlik. Kas sa tegid praegult ühe põhimõttelise vea, palgafond on nii või teisiti on töötaja poolt piltlikult öeldes välja. Teenitud, et ja aga kes kannab selle palgafondi sotsiaalmaksu riigile üles, on töövõtja, tööandja, mitte töövõtja. Ärme ärme hakka, ei saa neid asju eraldi, palksaun küll seal üks palgasumma sangel töö, sotsiaalmaksu idee, ma tahtsin sinna jõuda, ma jõuan sinna veidikene kiiremini, kui ma tahtsin. Töövõtja idee on teha olukord lihtsamaks, tööandja tähendab sotsiaalmaksu idee on teha olukord lihtsamaks tööandjale ehk siis, kui sotsiaalmaks langeb, tänased palgad ei tõuse. Sa arvad, et selle arvel hakatakse tõstma tavalise palku, et maksta rohkem tulumaksu? Ma kahtlen selles tõsiselt, selle asja mõte, nagu ka teise teise näite mõte, mida mainib Kaja Kallas Reformierakonna suure uuendusena, see on reinvesteeritud ettevõtte tulumaksu või tähendab tulumaksu kaotamine ettevõtte reinvesteeritud tulult. Ta kunagi ütles, et ühesõnaga kunagi oli ka kahtlus, kas, mis teeb see eelarvega ja kas eelarvepuudujääki Kaja Kallas ütleb, et ei ole toonud puudujääki ja noh, siin me võime vaielda, mitte vaielda, aga oluline on siin see, et Kaja Kallast huvitab ettevõtte maksukoormuse vähendamine. Seetõttu ma arvangi, et sotsiaalmaks on oluline siin ettevõttele, aga siin on ka rida selliseid päris faktuaalseid või ütleme, pisemaid probleeme, mille, mille alusel mulle tundub, et Kaja Kallas ei saa päriselt aru, millest ta räägib. Kui sa räägid, kui me räägime tööturu muutumisest, eks ja räägime, et inimesed ütlevad, siis ütle mulle näiteks lambist, sina, Andrus, mis sa arvad, mitu protsenti Eesti noh, töö hõimelisest elanikkonnast hüvitab, ehk maksab endale dividende mingisuguse osaühingu juhatuse liikmena ja selle pealt ei maksta sotsiaalmaks ja kui suur see probleem tegelikult on? Kaja Kallas räägib teisega ka sellest, eks, et riik ei saa maksutulu aga maksutulude, kui ta ei saa huvitamise pealt, siis kas tõesti korvab seda kuidagi sotsiaalmaksu kaotamine, millega Kaja, millest Kaja Kallas ei tundu olevat teadlik, on muuseas, kui me räägime tegelikult tööturu muutumisest, on osaline tööaeg, lepinguline töö, nagu seda kutsutakse. Täna töötab lepingulise lepinguga mitte siis päris töölepinguga 113000 inimest Eestis umbes ja see on üks viiendik Eesti Eesti tööjõust, eks need inimesed ei huvita, vaid neil on käsunduslepingud, töövõtulepingud, muud sellised lepingud, eks, aga mida Kaja Kallas ei tundu teadvat ja mulle tundub, et ka sina mitte. Et nende lepingute pealt makstakse sotsiaalmaksu lihtsalt, mitte selles ulatuses tihti, et inimesel oleks haigekassa kate, see 117 miinimum eurot, mis tuleb maksta sotsiaalmaksu töökoha pealt, eks. Ettevõtja säästad nendelt lepingutelt, aga sotsiaalmaksu nende patju makstakse. Mis jutt see on, et meil muutuvad, maailm muutub ja töö töö, töö muutub, kui lepinguga töötajad maksavad ka sotsiaalmaksu, ma ei saa sellest aru. Esiteks, ma tahan nüüd sulle vastu vaielda selles osas, et sa hakkasid hirmutama inimesi stiilis et kui sotsiaalmaks kaotatakse, siis et tulumaks tõuseb praeguselt 20-lt 50 peale ja siis seda viie 50 protsendilist tulumaksu tuleb maksta sellelt brutopalgalt, mis inimesed näevad, et ma, ma loodan, et see plaan siiski ei ole selline, et või õigupoolest ei saagi olla selline, sellepärast et see, see on minu meelest üks suuremaid pettusi, mis siin Eesti maksusüsteemis on, on see et inimesed, kes palka saavad, ei näe seda raha, mis nende palgalt makstakse sotsiaalmaksuna ära, et siis kui nad seda näeksid, seal näeksid, kui suurt tegelikult nende palgafond on ja kui suured seal maksukulud on, siis nad tõenäoliselt mõtleksid natuke rohkem selle peale, et kuhu see raha läheb, mis, mis nad on oma tööga välja teeninud ettevõtetest. Kas kriitika sulgudes korraks pikali joosta lihtsalt ühe ühe ühe terminiga? Me räägime netopalgast brutopalgast, brutopalka ei kuulu sotsiaalmaks, särgid palgafondist hoopis kolmandast loomast, aga läänes tsiviliseeritud maailmas. On kaks terminit palk, mis teenid välja enne makse ja palkamise kätte saad. Brutopalka ei kuulu Eesti sotsiaalmaks ja seetõttu puudub mul igasugune usk sellesse, et Kaja Kallas mõttes, et inimese brutopalk tõuseb, selle sotsiaalmaksu ärajätmise näol tõuseb, vähenevad kulud ettevõttele, inimese tulu jääb täpselt samaks. No mul on ikka jätkuvalt väga raske uskuda, esiteks seda, et Eesti ei ole tsiviliseeritud maa, et ma arvan, et miski olema tsiviliseeritud maa ja, ja teine asi on see, et, et noh, on keeruline arvata, et Kaja Kallas nüüd usuvad, et see maksu tulla siis jaotatakse täiesti niimoodi, et ettevõtjate siis antakse neil oluline maksukergendus palgafondi koormustele ja siis see kõik võetakse ära palga saajalt, et see ma arvan, et sa lähed detailidesse kinni, et et aga mis siin on. Probleem on tõesti selles, et kui sotsiaalmaksu laekumise abil on võimalik siis mõõta pensionite suurust ja, ega tervishoiukulutusi, kuigi juba praegu ju mitu aastat juba ju on olukord selline, et sotsiaalmaks ei kata kõiki väljamakstavaid pensione, vaid riigikassast tuleks sinna nagunii juurde maksta, samamoodi maksta ja samamoodi ka haigekassa puhul tegelikult siin viimased valitsused on otsinud lisaallikaid, kuidas siis haigekassat täiendavat, et finantseerida, et ka sel puhul siis me vist ei saa enam öelda seda, et sotsiaalmaks kataks kõik haigekassa kulud. Et see on nüüd see proportsiooni küsimused kokku leppida, et, et missugused need proportsioonid on, et kuidas edaspidi pensionid ja haigus, haigekassa kulud võivad kasvada juhul kui sotsiaalmaksu laekumise mõõdikut enam ei ole. Ja teine asi on siis muidugi see, et selge on see, et kui üks suur kuluallikas ära kaob, siis tuleb leida katteallikad ja, ja minu arust see tulumaksu tõstmine minu meelest see ei ole üldse halb mõte, et see on õigluse küsimus. Lihtsuse küsimus, millest Kaja Kallas räägib sesse seenemaksude järkudes saamine ja siis seal erinevate Aloveerimis võimaluste tekitamine ja et see, see ei ole hea, et kui lihtne maksusüsteem siis olgu ka kõigil on tulumaks 20 protsenti või 50 protsenti, siis olgu ja, ja minu meelest on see mõistlik plaan. Päriselt ka mõtet seda, et kui sul on, ütleme, brutosissetulek mingi 1000 1200, sa maksad 50 protsenti ära, kui sa brutosissetulek on 10000, sa maksad 50 protsenti ära. Et, et need käärid on nagu mõistlik. Ei, ma päriselt mõtlen niimoodi, et kui mu bruto siis brutopalk on 1000, siis mis sa tahad kätte sulle siis palgafond, palgafond on, sealt on siis tulu sotsiaalmaks pluss siis veel mingid protsendid, mis lähevad, et sa ei ole siis kogu selle jutu mõte on, et kas ma võin lõpetada, et kui inimene, kui inimese, kui inimese brutopalk on 1000, siis see palgafond tegelikult kui on kuskil seal 1350 vist umbes midagi sellist, et seal on sotsiaalmaks, mis on sellest 33 protsenti ja siis on veel väike väike künnis, mis läheb töötukassasse ja et, et noh et siis see arusaadav, et kui brutopalk on praegult 1000 ja sotsiaalmaks kaob ja see uus asendavad tavmaks tuleb võtta inimese brutopalgast, siis on ju selgelt arusaadav, et siis tuleb ka töölepinguid ümber teha selle sama siis täissumma peale, et, et noh, siin see on lihtsalt tehniline küsimus, et selle selles nüanssidega takerduda selle maksumuudatuse vaidluse ümber ja minu meelest on Ühesõnaga, sa oled veendunud, kui Reformierakond eelmiste valimiste eel ütles, et sotsiaalmaksu tuleks langetada ühe või kahe protsendi võrra, et see oleks otseselt kajastanud inimese netotulemis põhimõtteliselt sotsiaalmaks oleks langenud, ütleme, 31 protsendi peale ja kohe sinu palgafondi muutus oleks tähendanud, et inimene teenib siis mingi ütleme, üks või kaks protsenti. Netopalka juurde ma tõsiselt kahtlen, aga. No see on, see on selline, mängin, ma kahtlen selles, see on üks tehniline detail. Kuidas seda, kuidas seda reaalselt teostada, on järgmine samm, minu arust. Vat Kaja Kallas, olulisem küsimus on, minu meelest on see, et kas selline senise maksusüsteemi muutmine, see on seal suur muudatus, et kas see suur muudatus on mõistlik, meie vaidleme selle üle umbes et kas siis ma tahan lepingut, tehakse ümber sisse selle brutopalk siis automaatselt muutub täispalgafondi peale või mitte lõpetada Ma detailiga tulime ka välja, sa jätkasid selle detaili peal vaidlemist, see selleks, ma tahtsin hirmutada inimesi, ma tahan öelda sulle. Kas ma nüüd tohin lõpetada, ei tohi sa ette, kui ma tohin lõpetada, siis ma saan alustada. Okei, tegelikult tahtsin öelda seda, et Kaja Kallas teeb siin majanduslikul tasandil kahekordse probleemi ja poliitilisel. Esiteks ta ütleb, maks tuleb kaotada. Ta ei näita ära katteallikaid ning teiseks on meil nagu sina ütled täna situatsioon, kus haigekassa peab saama juurde raha sotsiaalmaksust ei piisa, kus pensionitele tuleb peale maksta. Kaja Kallas mitte ainult ei teeauku, kui riigieelarvesse pat jätab seletamata selle, kuidas tänane väljakutse, mis valitsustes seisab, võiks olla vastata, et minu arvates on petame poliitikule tõsisele poliitikule on see tõsine probleem laskma detailides, sest ma tahan ühe asja lihtsalt see veel juurde tuua. Kaja Kallas enda blogipostituses, mis, millega ta vastab Jüri Ratase kriitikale paneb linke paarile enda varasemale tekstile, öeldes et Jüri Ratas oleks pidanud tutvuma tema seisukohtadega, mis on siin ja siin siint läheb üks link, esimene siin viib lingiga meid Harju elusse, kus Kaja Kallas on kirjutanud kolumni, see on november 2016. Ma lihtsalt tsiteerin sulle, et kui sa ütled mulle, et ma olen detailidesse ma nagu ütle mulle, kust tuleb kaja kallasemal detailidega, sina saad aru paremini kui mina, sest detail lõppkokkuvõttes on ju see, mis määrab, vähemalt, kui me räägime andmetest, millele inimene toetub enda suurte poliitiliste ettepaneku ettepanekute tegemisel. Ta kirjutab. Kui tööõigusega reguleeritud ideaal on üks tähtajatu leping ühe stabiilse tööandja juures, siis enamus inimesi tegelikult nii ei tööta. 2015 aastal töötas 75 protsenti inimestest kas ajutiste lühikeste lepingutega, mitte matiga kokkulepetega või perele ilma lepinguta, üle 60 protsendi kõigist töötajatest. Ei, neil ei olnud mingit lepingut. Kust tuleb see tekst, kust need andmed pärit on? Järgmine lause on, Euroopas on 15 protsenti iseenda tööandjaid USA-s 25 protsenti. Kaja Kallas kirjutab siin keset seda juttu, et 60-lt protsendilt kõikidest töötajatest ei olnud mingit lepingut. Ma ei tea, kus need andmed pärinevad, sellepärast et Eesti õigus ütleb ka seda, et ka suuline leping Täpselt selle makstakse sotsiaalmaksudena kui makstakse. Mis mõttes, kui sul on suuline leping, kus läheb registreeritud palgatulu, järelikult tuleb maksta ka sotsiaalmaksulihtsalt tuvastatav. Ainus oht, mis ma selle Kaja Kallase ainus asi, mis mulle ei meeldi sele Kaja Kallase ettepaneku juures on see, et kui selle ettepanekuga kaasneb senisest solidaarsust ravikindlustuse põhimõttest loobumine et see minu meelest ei oleks mõistlik See ikkagi päriselt ei saa aru, mis tähendab isegi kui seal selle palgafondi jutuga on õigus, me räägime siin mingisugusest, noh, ma ei tea, võib-olla 20-st 15-st protsendist, kus meie arusaamine erineb, peaks sotsiaalmaksu, arvestatakse pärast inimese bruto brutotasuks nokke, isegi isegi kui ma sellega olen nõus. Kui me räägime 3,2 miljardi katteallika leidmisest, eks ja mõtleme tulumaksule, varamaksule ja tarbimismaksudele, siis inimene isegi, kui ta netosissetulek on tänase 878 asemel ütleme, 1100 peab selle finantseerima selle, mis kaotsi läheb, eks tulumaksuga tarbimismaksude tõusu ja varamaksuga saad aru 1100 keelne tegelikult naeruväärne sissetulek isegi võtame kogu selle palgafondi bruto brutotöötasuks. Ja Kaja Kallas tundub mulle ütlevad, et selline inimene peab tulevikus hakkama finantseerima sotsiaalmaksu kadumist lisamaksudega, mis tema netosissetuleku tõenäoliselt tõmbavad tänasest oluliselt madalamaks. No isegi siis, kui seda 33 protsendi Palga brutopalgatõusuks, isegi sihist, tegelikult see raha kusagil olemas ja see raha on ju ettevõtetes toodetud ja välja makstud ja kui seda ei maksta välja, palku makstakse kuidagi muud moodi välja, et selles mõttes, et see investeeritakse, selle pealt ei maksa teha, teha neid nagu mingis paanikahoog, aga umbes, et kui me võtame ühe maksuliigi ära asendama selle teisega, et see on see naeruväärne. Ei, aga seleta mulle siis ära, kes kannab selle, kes kannab, need uued makstud, ma ütlen sulle nüüd tarbimismaks on varamaks, nendel puudub igasugune seos ettevõtlusega, tulumaksu maksab inimene iseenda palga pealt, selle kogu selle asja point on ettevõtluskliima teha veel lihtsamaks ja maksukoorem asetada oluliselt rohkem töövõtja tarbija tavainimesele. Õlgadele ma arvan, et kui tõsta tulumaksu, siis selle puhul ei saa niiviisi öelda, eriti kui tõsta tulumaksu diferentseeritult. Sa tõesti arvad, et Kristes vastutuseks otsustatakse tulumaksu tõsta näiteks ütleme kahekordseks, siis kohe tõuseksid brutopalgad vastavalt. Ma kahtlen, et ma ei saa, mis seadusega, ma ei saanud sellest küsimusest nüüd aru, mis seadusega õnnistasid näiteks meile maksma r-i r-i sundima meile rohkem raha maksma kui meie palga, kui meie. Aga tunniajast, aga kui sotsiaalmaks ära võtta, mida, mida meie nagunii ei näe ja tulumaksust? Kuidas me, kuidas me ei näe seda sotsiaalmaksu, me näeme seda sotsiaalmaksu väga hästi, mina näen seda sotsiaalmaksu siis, kui ma jään haigeks, on haiguslehe, issand teine ja ma näen seda sotsiaalmaksu apteegis, kui ma ostan ravimid, mis kohati on mõnikord päris kallid, kallis inimene ei ole neid ravimeid, ma lähen, ma lähen sotsiaalmaksu siis, kui ma käin arsti juures, kust see raha tuleb? Sotsiaalmaksu siis, kui mu lapsed käivad arsti juures, ma näen sa sotsiaalmuks iga päev ei saa öelda, et ma ei näe, kus sa selle ära võtad, kus see raha siis tuleb, okei küsimus, mis mõttes, kust see raha siis tuleb, sotsiaalmaks, kui samas kaob ära, kes, kes maksab kinni sinu, sinu ja sinu laste haigekassa, sel juhul kuskohast ma tahaksin teha võllanalja stiilis? Et väikesed moslemid, kes on vahepeal Euroopa Liidu abiga siia toodud ja siin tööd rügavad, aga see oli nüüd väga tobe nali, tuleb selles mõttes, et see, see on ju senju. Noh kui kui üks maks kaotades ja teisega asendada, siis niiviisi need asendavadki ja see kasse panna, kuidas see tulumaks jaotada, kas sa jaotad diferentseeritud suurema sissetulekuga inimestele suuremas määras millises määras asendada see varamaksudega tarbimismaksudega? See kõik ongi valikute küsimus. Ja nende valikute üle võib vaielda, aga mitte lihtsalt selle üle vaielda, et kuna selle ühe maksu ära kaotama, siis saabub katastroof see, sa ei saa niiviisi olla. Kaja Kallase enda baaseeldus on see, et maksudega opti maks optimeerivad maksudega mängivad. Ettevõtted, kui sa viid maksu ettevõtet. Lihtsamas suunas siis, mis sa arvad, et, et nad mängivad vähem või Kaja Kallase enda küsimuse asetus on selles, et maksudega petavad riiki mitte inimesed, vaid ettevõtted. See läheb meil käest ära, see, ma arvan, et võtame järgmise teema, muide paavstist ei jõua üldse rääkida, rääkimata. Muudest asjadest, nojah, aga meil on siin veel neli parlamendierakonda, kes justkui on midagi meile lubanud, aga ma saan aru, et nad ei saa üldse mingit tähelepanu. Võtame seda, kui kutsuks konstruktiivset kriitikat järgmiste saadete jaoks, igal juhul Eestis käis paavst ja paavst Franciscus esimene väga oluline sündmus. Võib-olla räägime siis ka lühemalt, vähemalt mina olen sellest rääkinud, et siin nädala keskel nädala sees raadio kahes. Peamine, mida, mis mulle meelde jääb, sellest on sellest visiidist, on, on see laulupeolaadne õhkkond, mis tekkis, ja, ja need küsimused, mis mul tekivad, on, on selle. No ütleme niimoodi avalikku reaktsioonist, siiruses, Paavst kui indulgents millelegi, millest te ise, mis päriselt ka aru ei saa, aga ma lugesin ta intervjuusid, mis te arvate siin Eesti kaitsmisest ja immigratsioonist balti riikidesse ja nii edasi. Kaks maailma kohtusid ja nende kokkupuutepunkt nagu ta oleks võinud olla mingisugusel isiklikul tasandil ütleme, usklike jaoks läks hoopis mujale ja ei ole ju suurt vahet, kas meil käis külas kui me vaatame nüüd teleülekanded ja muid värke kass, kes oleks külas käinud meil Maida Mick Jagger või dalai-laama paavst, kukub sinna kusagile vahepeale. Nojah, et eks ta popkultuuri ikoon on, et ja isegi riigi peale on ta niivõrd kõva, et ma panin tähele, et lennufirma Air Baltic saatis ajakirjanikele reklaammaterjali, mis rääkis ka paavsti saabumisest neil piltidel, mis te saate enamasti kujutatud Air Balticu lennukitele, kuskil seal nurgas oli väike, aastateks on väike näide selles suhtes, et kirikupeast on saanud selline poptäht, keda siis ettevõtted kasutavad oma kauba reklaamimiseks. Aga seal on ainult üks mõõde, et selge on see, et sellise moraalse eeskujuna või Jah, ütleme vaimsete väärtuste kandjana sellena tema visiit oli oluline, et, et inimesed ootasid seda ja noh, otseselt nagu erinevat moodi, et noh, tõepoolest, kes vaatas seda poptähte, kes läks Vabaduse väljakule lootuses, et et saada endale parem tervishoiu oma lähedastele parem tervist, sellepärast et seal Vabaduse väljakul oli ju ka näha ja oli kuulda, et inimesed olid sinna tulnud just nimelt seda selles lootuses, et et kes olla raskelt haiged, lootusetud haiged, siis paavsti missal osalemine aitaks neile tervisele kaasa ja ma usun, et see aitas neile kaasa, sellepärast et et kui inimesed usuvad millessegi, siis, Ütleme neid, sa arvad, et haigekassa säästis raha selle visiidi arvele selleks aga tore muidugi ma arvan küll, säästa mis mulle jättis positiivse mulje, mida ma tahaksin ära mainida, on see auto, millega paavst siin ringi reisis, mis oli mingile väiksele golfikäru golfiga, golfi, keerukusega, tali mingit väiksemat sorti mis vist oli koha pealt renditud või mis iganes. Igal juhul ei olnud tal vaja erinevalt näiteks meie riigikogu saadikutestki maastureid. Eestis saab täiesti hakkama, maasturite tuleb välja, kui paavst sellega hakkama saapakesed saavad hakkama ka inimesed, kes elavad kuluhüvitistest kolmandikku palgafondi osas, kui me sinna tahame uuesti minna. Ja selles mõttes paavst jah, usulise liidrina ma usun, me ei saa rääkida rohkem kui võib-olla noh, ma ei tea paarikümnest 1000-st eesti inimesest, kellele ta korda Räkis tema visiit selles mõttes, et need ülejäänud inimesed ei ole meile ei katoliiklased ega tihti ka usklikud. Vaatame evangeelse Eesti Evangeelse luterliku kiriku reaktsiooni, siis paavst on ju olulistes küsimustes pigem ketser küll naiste ordineerimine, küll suhtumine homoseksuaalsusest, küll suhtumine islamisse, suhtumine põgenikega, suhtumine abortidesse ja nii edasi. Kõikides nendes küsimustes on ta Urmas Viilma seda tunduvalt vasakul. Ja ma ei ole päris kindel, mis tunda Urmas Viilma, tema tolerants, tset, paavsti tolerantsed mässinud siin või sõnumit üldse kuulas, ma ei ole päris kindel, kas ta ikka on tolerantsem, Urmas Viilma on küll. Kui sa loed hoolega seda, mida Urmas Viilma kirjutas eelmisel reedel, siis noh, see oli pehmelt öeldes looritatud kriitika, ma isegi nimetatakse seda osaliselt looritamata kriitikaks. Linna kirjutasid, aga tema kohta öeldakse, et ta on liiga selline liige, selline selline ja kõik see, mis öeldakse põhimõtteliselt tänase Eesti ütleme EKRE suunas kalduva luterliku kiriku peavoolu peavool. Nojah, aga minu meelest seksuaalvähemuste hulka kuuluvaid kristlasi ei ole luteri kirikust välja visatud, et nad võivad seal kirikus Töö käia, aga sa ei või olla näiteks preester ordineeritud Key, noh, see on see probleem, et ma, mul on ka tunne, et armulauda sa päriselt vist ei saa võtta Keyna seda heidetakse ette meie Rootsi ja Rootsi ja Soome. Taldrikule kirikuna, ma jään vastuse võlgu, kas asi on tõesti nii hull, sellepärast et naiste ordineerimisega Urmas Viilma lõpuks pärast pikka kaalumist unustust. See aga siingi on mingisugused piirid ja nii edasi, eks see on keeruline teema, ma ei ole päris kindel, et see on, aga mida ma tahan öelda, on see, et paavsti sõnum armastusest langeb siin ikkagi suhteliselt Mustamäe Maarja mullale, mis, mis ei olegi. Üks suur kõrv, kahjuks paavst ei, kõnekirjutaja oli osav, ma küll ei tea, kas noored, kellele ta selle kõne suunas, et kas nende jaoks, Kerli ikkagi on nüüd see esimese kaalu poptäht, kel laulusõnadest eeskuju võtta, aga võib-olla nublu oleks olnud andnud nagu kohasem, kes oleks eesti noori rohkem kõnetanud. Aga aga see, see on, mis, mis on veel oluline sedasama sealsamas noorte kohtumisel ju on see, mida maailma uudisteagentuurid tsiteerisid, oli see, et paavst tunnistas probleemi siis seksuaalse väärkohtlemisega kirikus ja kaudu andis ka mõista, et ta ütles, et ta selle peab hukka mõistma. See on muidugi lastepilastus olema, täpne, mitte, mitte mitte naiste väärkohtlemine või mis iganes. Et see oli maailma uudisteagentuur diaks tsiteerimis väärt sõnavõtt ja, ja seetõttu ka selle kase visiita omandas tänu sellele ka suurema kaalu. Siit võiks neid kaasa võtta, mina võtaksin kaasa selle mõtte, et mida öelnuks paavst nublu-le, mida niux nublu paavstile. Aga need žanrid kah magama, kahtlen, et neid hakatakse arendama, aga selleks väga huvitav iseenesest. Olukorrast riigis. Ja räägime nüüd taaspoliitikast, aga need teises teise rakursi alt, kui see esimene kokkupõrge, mis meil oli sotsiaalmaksuteemadel nimelt on üks keskerakondlik juhtiv poliitik Yana Toom siis käinud välja mõtte, et vene kogukonnale Eestil Eestis võiks olla kultuurautonoomia ja sellest on muidugi sündinud suur poliitiline põleng, nagu arvata oli ja ma arvan, et Yana toom sellega arvestas. Isiklikult ma pean tunnistama, et ma tegelikult ei saa aru täpselt, miks sellised emotsioonid on üles tõusnud. Kui me nüüd astume kaks sammu tagasi, siis vene kogukonnale venelastel Eestis ükskõik, kuidas seda tahame defineerida, on täna olemas defacto kultuurautonoomia. Nad on okei, poliitiliselt sekreageeritada, kultuuriliselt on neil oma infosfäär. Nagu Urmas Paet kenasti kirjutas, et on olemas täiesti omakeelne kultuur teatrite, kino ja muu sarnasega, eks ka kohalik poliitika on neil olemas. Omakeelselt Narvas on de facto. Linnavõim peab istungeid arutab kõiki olulisi küsimusi vene keeles, eks sina, mäe ilmselt sama. Ja see poliitiline segregatsioon on, on teema, millega noh, mida võiks arutada, aga ei saa nõuda peale, ilma et kodakondsusseadust muudetakse. Et me kuidagi seda olukorda saaksime, saaksime parandada. Aga jah, kultuurautonoomia puhul ma ütleksin, et see, millest tegelikult jutt käib. Yana Toom oleks. Ma arvan, targemini sõnastanud öeldes öeldes siis seda, et tänane de facto kultuurautonoomia on see, mis on ohus venelastel me vaatame, mida nõuab IRL Isamaa, siis mida nõuab reformierakond, isegi Keskerakond aeg-ajalt räägib, eks nendel teemadel siis see de facto kultuur, kultuurautonoomia äravõtmine on see, millest tuleks rääkida ja selle võimalikust mõjust tänasele mine venekeelsele kogukonnale. Jana Toom eksib selles, kui ta ütleb, et, et seadus ei tööta, seadus töötab väga hästi, et Eestis on kahe ajal rahvusgrupil kultuuriautonoomia on rootslastel ja ingerisoomlastel et lihtsalt kuidas see käib, et seal see protsess käib niiviisi, et vähemusrahvused peavad koostama kiivalt oma rahvusnimekirja. Rahvusnimekirja koostamine on selline tegevused, kus nii-öelda verepuhtus tegelikult ei kontrollita, et et kui näiteks meie sinuga tunneksime tõsist huvi Rootsi kultuuri vastu, siis me ilmselt saaksime ka sinna Rootsi rahvusnimekirja endast kalda ja osaleda siis kultuuromavalitsuse valimisel, kuidas veere puhtast saaks üldse kontrollida rahvuse osas? No ma lihtsalt ütlen, et see ei ole nii rangelt piiritletud, et, et peab tingimata olema tingimata olemas, siis sa mõtled isa või ema või mõlemad just Justustestest. Et, et rahvusnimekirja siis pärast seda on õigus valida siis kultuuromavalitsus, kes siis tegeleb siis vastavalt kas siis soomlaste või, või siis rootslaste kultuuri ja ajaloo mälu edendamisega. Et noh, kus nüüd miks ma selle kirjelduse nii pikalt detailsed ette tõin, oli just nimelt see valimismoment, et nagu te ise aru saate, et see, mis eesti poliitikuid hirmutab hirmutab ilmselt veel väga paljusid inimesi, on just nimelt see on ainult, et et vähemusgrupil on, siis tekib seaduslik õigus valida endale esindajad ja see vene kultuuriautonoomia tähendaks seda, et juhul, kui see kehtestatakse Eestis siis on neil oma keelsetena valitud siis äkki üks seaduslik kogu, mis vormiliselt võiks küll tegeleda seal teatri ja laulu ja tantsujakirjanduse ja ajaloo edendamisega. Aga mille puhul ma olen enam kui kindel, et kui mitte esimesena, siis vähemalt teise asjana hakkab see esinduskogu esitama poliitilisi nõudmisi. Ja see on see põhjus, miks Eesti poliitikud on tõrjuvad ja närviliselt, nähes seda, et üks väga mõjukas Keskerakonna poliitika on, on selle ettepaneku teinud. Ikka ma arvan, et see asi on sul tagurpidi, mis see Yana Toomil võib-olla, kuigi ta võis seda meelega mõelda, ma nüüd hakkan, hakkan ise mõtlema. Kultuurautonoomia, las ma kordan, on de facto venekeelsel elanikkonnal olemas, neil on olemas venekeelne haridus, venekeelne inforuum, venekeelne kultuuriruum, isegi teatrit. Urmas Paet meenutas mulle seda. Meil on olemas kontroll suurte kohalike kogukondade maksupoliitika üle. Me räägime Tallinnast, me räägime Narvast. Me räägime Sillamäest, võib-olla kohta järvest, väiksematest kohtadest veel, eks seal on kusjuures ka nii-öelda riigi raha. Palju meil läheb. Palju rahastab riik praegu kohalike omavalitsuste 11 protsenti midagi sarnast, eks seal on de facto kontroll venekeelse valija käes. Venekeelne poliitik on end ambitsiooni hoidnud väga madalal ja need nii-öelda tõukekohad värab või põrkekohad või konfliktikohad on tekkinud just nendel pindadel, kust seda defacto tänast kultuuriautonoomiat väikse tähega on üritatud vähendada või üritatakse vähendada. Jutt käib siin pealselt peamiselt haridusest. Teine ühtepidi, eks probleem on pigem selles, et, et mis juhtub siis, kui me hakkame ära võtma seda kultuurautonoomiat, sellest me peaksime rääkima, kuidas vene elanikkond veeb reageerida sellele. Minu pärast näiteks väiksed sissevaated on meil olnud Narva taksojuhtide puhul, et kui neilt nõutakse eesti keelt eesti keeles kõnelemisoskust, mis siis saab, sellest nõudest loobuti. Me vaatame, et see oleks tegelikult see nurk, mille alt tuleb vaadata tänast olukorda ning teine küsimus ja siin on jalad, on muidugi õigus, kuidas jõuda selleni välja, et see poliitiline enese kastreerimine, mida, millega on tegelenud ennast läbi Eesti poliitiliste parteide realiseerinud venekeelsed poliitikud, kuidas see ära lõpetada ja lasta tekkida mingile venekeelsele agendale, mis minu arvates on mõistlik ja peaaegu et kohustuslik rahvuslik, ütleme vähemusele sama ükskeelsele vähemusele või vene keelt rääkivate vähemusele, mille osakaal Eesti Eesti elanike seas on üle 25 protsendi, see on ainult õige ja mõistlik, et neil oleks mingisugune osalus selle riigi suuna kujundamisel, kus, kus nad on alalised elanikud ja kust nad kuhu, kust nad kusagile ära ei lähe, siis on päris selge. Ei peagi minema. No kultuuriautonoomia puhul on veel see nüanss, et Eesti seaduste järgi saab kultuuromavalitsuse valimisel osaleda ainult Eesti kodanik mistõttu suur osa sellest venekeelses seltskonnas, kes meil elab, halli passi, mehed Vene kodanikud, peaksid sellest protsessist kõrvale mõttetu. No Ma ei, ma ei oska öelda, kas ta oleks mõttetu selles mõttes, et kui me mõtleme puhtalt kultuurikategooriatest, siis võib-olla see ei olekski nii mõttetu, et Eesti elavatel venelastel oleks üks organ, mis tegeleks nende. Aga mõtlesin laulu, tantsu ja kirjanduse ajaloomäluga. Et see poleks võib-olla halb mõte, aga halb mõte on tõepoolest see, et nagu, nagu sa enne ütlesid, et siin on venekeelsed kogukonnad, on jagatud omavalitsustevaheline, et saad sealtkaudu enda õigusi realiseerida, samuti on ainult ilusad, kes on, kodanikud, saavad valida riigikogu. Vaatame riigikogu koosseisu siis ju isenesest vene saadikuid on seal ju terve hulk. Iseküsimus on see, et kui palju nad on suutnud seal edendada nähtavalt edendada, siis siis oma rahvusgrupi probleeme, ilmselt ma usun, et nad on seal üht ja teist toetanud ja ilmselt ka siis seisude õiguste eest lihtsalt me eestlastena võib-olla ei ole seda tähele pannud. Vene kogukonna vaatepunktist kõik nii-öelda seisab ja langeb ühe küsimusega poliitiliselt ja see on kodakondsusküsimus seni, kuni Vene poliitikud ei too koju seda kodakondsust, poliitik kodakondsusküsimuse lahendust jääb see probleem lahendamata ja kestab see poliitiline segregatsioon, mis annab meile sellise noh, pehmelt öeldes ka Eesti, ütleme terve Eesti ja Eesti rahvusgrupi jaoks problemaatilise situatsiooni, kus Narva on sisuliselt eraldatud, et meie poliitilisest süsteemist nüüd, kuna valitsev partei Keskerakond on kaotanud enamuse volikogus ma ei ütle, et Eesti riigil ei oleks kontrolli Narva üle ja seal võib olla Sillamäel, aga küsimus on selles, et see kontroll ei ole mitte enam demokraatlik isegi otse võimu tasandil, kuna suurem osa laeva elanikest ei ole Eesti kodanikud, nad ei, ei saa endale valida esindusliku riigikogu, eks. Teiseks Keskerakond on kaotanud kontrolliga volikogu üle Narvas, siis järelikult see, mis toimub, on, on kohalike Eesti riigikontroll taandub sellisele otse võimule kapo ja julgeoleku organite poolt. Ma kujutan ette reaalselt ainuke asi, mis seal neid eesti riigiga seob ja minu arvates see ei ole mõistlik, see on ohtlik Eesti riigi vaatepunktist ja ainukene 500 lahendada on nendes inimestes nendele inimestele öelda, et küsimust sellest, kellele kuulub Narva, ei saa tekkida Narva kuulub korraga nii Eestile kui sealsetele elanikele ja seda harmooniliselt realiseerida. Seda kaksikomasust kaksik oma omandit on võimalik ainult siis, kui tunnistatakse, et kõik Narvas elavad inimesed on seal päriselt kõik kõikide õigustega. Sorri, sinna pole mitte midagi parata. No küllap Eesti riigivõim kontrollib vast Lasnamäed ja maardlat Narvat ja siis on veel mõned asulad, kus kus on palju venekeelseid inimesi, küllap ikkagi ka muude vahenditega kui, kui, kui kapo, sellepärast, et Tallinnas, Nathan hoopis teises situatsioonis, kas sellepärast, et ega siis seesama Narva volikogu vedama siis õigus õigusaktidega peab ju järgima Eesti seadused ja seal pärast maavalitsuste kaotamist on ju siis järelevalveomavalitsuse tegevuse üle terve hulgal ministeeriumitele vahel jagatud, et et küllap see, küllap see vast ikka toimib. Kuigi noh, kui vaadata neid numbreid, siis siin üleeelmises saates sind vaidlesime selle venekeelse hariduse üle, et siin küsisin huvi pärast haridusministeeriumist numbreid ja see üks number oli täiesti hämmastav, mis mulle öeldi nimelt see, et et siis põhikooli lõpetajatest nendest vene keeles õppivad põhikooli lõpetajatest siis pisut üle 50 protsendi oskab põhikooli lõpuks siis B1 tasemel on see vist ja see suhtluskeele lasend oskab eesti keelt, mis nad minu jaoks tekitab kaks küsimust, et, et esiteks ma ei saa aru sellest, et kuidas on võimalik vene koolides jälgida riikliku õppekavaga riiklike õppega just käsib esimesest klassist alates hakata õppima eesti keelt. Kui lapsel on üheksa aastat õppinud, siis selgub, et peaaegu pooled neist ei oska suhtluskeelt mõistavad kusagil Narvas on see keeruline, kui, kui kogu elu seal ümber on vene keeles, aga ikkagi mis on selle kooli mõte, kui kui üheksa aastaga ei suudeta lapsele lihtsalt suhtlemiskeel selgeks õppida, et sel puhul ma pean küll sinuga nõustuma, kui sa korduvalt oled öelnud seda, et et Eesti riigivõim ei kontrolli seda, mis toimub vene kogukonnas, et tõepoolest, et noh, kui kui me ei suuda kontrollida siis põhikooli riikliku õppekava täitmist, siis see näitab seda, et me oleme läbinud, kuna teadsin edasi hakata arutlema selle üle, et kas näiteks senised vene õppekeelega koolid, sunn koores sundkorras, siis põhikooli tasemel üle viia eesti keelele, see tundub mõttetu, sellepärast et et kui me isegi ühte õppeainet ei suuda lõpetada niiviisi, et lapsed saaksid keele selgeks siis kujutada ette, et me suudaksime siin läbinisti vene keskkonnas üle viia põhikoolid täielikult eesti keelele, see on, see on absurdne eesmärk, see on võimatu eesmärk. Ei, ma ei ole päris kindel, kas ma sellest õieti aru saan, sa ütled, et riik on administratiivselt tõestanud enda nõrkust ja ei suuda selle ülesandega toime tulla, mul on küsimus, kas sellele Nendel on mingisugust sisulist mõtet on Narvas, kus eesti keele emakeelena rääkijaid on alla viie protsendi. Kuidas me ette kujutame Narvat, kus kõik gümnaasiumid, ütleme kõik, kõik alates lasteaiast on eestikeelne kogu haridussüsteem, eks, mis point sellel on, kuidas see välja näeks, kuidas see nagu reaalselt hakkaks toimima? Ma see oleks nagu mingisugune, ma ütleksin, selline eksperiment, mida inimeste peale üldiselt teha ei tohi, kui ma kasutan nüüd sõnu, mida on kasutatud selles kontekstis ka varem, aga mina mõtlen veits teistmoodi. Ma ei ole kindel, et samakeelne kool oleks Tallinnas halb. Samal põhjusel nagu oleks Narvas halb, aga mida ma veel kord kordan, on see ja siin ma olen totaalselt nõus. Ühtepidi me näeme, et Eesti haldussuutlikkus on olnud pehmelt öeldes väike viimase 27 aasta jooksul, kui eesti keele õpet ei ole isegi suudetud tagada vene koolides eesti keele õpe ju ometi on strateegiline, et me tahame, et venelased oskaksid seda keelt, nad oleksid meie kultuuriruumis. Kui sellega pole toime tulnud, ei siin reformierakondlikud ega isamaalised ega ükski teine valitsus siiamaani, siis noh, ma tulevik on suhteliselt tume. Sa sellega veidi nagu selle Kaja Kallase sotsiaalmaksuga. Et poliitikud räägivad väga hea meelega sellest, aga katteallikaid ei ole kellelegi, kust tulevad need õpetajad, kust tulevad need ressursid, mis on selleks vajalikud ja see on üks küsimus, see on üks pool, teine küsimus, teine, teine pool sellel mündil on ikkagi see, et sisuliselt on ju narval järelikult noh, meie enda definitsiooni kohaselt hoopis toimivam ja tahtmisväärsem kultuuriautonoomia kui see, mis on kirjutatud eesti keele eesti seadusesse kultuuriautonoomia, et hakata nagu kureerima enda kirjandus ja ma ei tea kunstielu reaalselt Narva haridussüsteem, Narva omavalitsustest, süsteem ja nii edasi on autonoomsed Eesti Vabariigist, seda ma tahan öelda. Ja selle faktiga tuleb harjuda. Tuleb mõelda, mis Eesti riigi jaoks tähendab kas see on mõistlik pikas perspektiivis ja kuidas seda lahendada, kui see ei ole mõistlik kultuuriautonoomia neil ammu olemas pool poliitiline ka. Ma ma toon sulle näiteks veel ühe numbri, et sa siin ütled, et kuidas seda korraldada, näiteks gümnaasiumites, kus Eestis teatavasti et vähemalt 60 protsenti aineõppest peab toimuma eesti keeles. Et nendele õpetajate puhul on B2 tase siis suudetud 2007. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal siis vene emakeelega noorte hulgas saavutada tervelt 83-l protsendil ehk siis see protsent on märkimisväärselt parem. Ehk siis et. Ma ei tea nüüd, kas see nüüd pedagoogikateadlased minuga nõustuvad, aga lihtsalt see, see sunniviisilise sunniviisiliselt ikkagi eesti keele õpetamine ikkagi annab tulemusi ja ja ma usun, et see annaks tulemusi ka Narvas, kus tõesti olukord on selline, et ei ole kuskil eesti keelt rääkida ja siis sellega ma ei vaidle, aga ka sellega, et lasteaeda ja põhikool ikkagi kas need täielikult või osaliselt ikkagi sunniviisiliselt nui neljaks see sisse viia. Minu meelest see on mõistlik mõte, mida tasub kaaluda. Ma ei ole kindel, et need üks järgneb seal teisest, nende argumentide argumentidel. Kui me vaatame vene kooli vene kooli teistes Eesti omavalitsustes, siis ju reaalsus on see, et, et kui nüüd jätta need suured venekeelsed kogukonnad sedasama Tallinn, Maardu, Narva, veel mõned asulad teistes Eesti asulates, kus on olnud ka suured vene kogukonnad näiteks Loksa või Haapsalu, kus oli kunagi oli Valgamaal, Valga, et, et seal terves hulgas nendes omavalitsustes, kus on olnud eestikeelsed põhikoolid, neid enam ei ole ja miks, miks need ei ole, need ei ole mitte sellepärast, et Eesti riik või omavalitsused venekeelsed põhikoolid, just et statistikas. Vabandust, kus olid venekeelsed põhikoolid, neid enam ei ole iseseisvatena, et, et miks see nii on, see ei ole mingisugune teadlik selline assimileerumist poliitika või allasurumispoliitika, vaid see on lihtsalt selline praktiline vajadus, kuna kooli pidamine on kallis, siis omavalitsused peavad Neid asju kokku panema ja, ja on ka kokku pandud ja, ja minu meelest see, et, et siis endised venekeelsed põhikoolid on kas täielikult läinud üle eestikeelsele õppele või osaliselt ainult üle eestikeelsele õppele, siis eesti koolide osana. Siis see näitab seda, et see mudel on, on elujõuline, see töötab. Jah, aga Eestis on kolm erinevat situatsiooni, üks on väikelinnad kuni Tartuni välja ja siin ma olen suga nõus. See on hoopis omaette küsimus ja seesama sunniviisiliselt või isegi sunniviisilisest läbi administratiivse vajaduse, eks, et ei ole ressursse viia see haridus ühele alusele, kõik on väga Fainud, sellega keegi ei vaidle. Tallinn On iseküsimus, Tallinnas on rahvuslik pideosakaal enam-vähem selline, et ma usun, et ka poolsunniviisiliselt saadaks sellega hakkama, aga ma arvan, et pinged, mis luuakse, on mittevajalikud, oleme näinud seda isegi, see on jõudnud kapast raamatutesse. Vene kogukonna liidrid ei ole olnud rahul selle mõttega isegi gümnaasiumi tasandil 60 protsenti ja nii edasi. Ja mida ma üritan öelda, on nüüd see, et see peaks olema läbirääkimiste objekt, eks ja et läbi rääkida, tuleb läbi rääkida terve kogukonnaga, mitte valitud osa ka sellest ja nii edasi, on iseküsimus. Aga hoopis kolmas situatsioon on Ida-Virumaal ja Ida-Virumaa teatavasti on see eesti regioon, mis piirneb Venemaaga, mis on strateegiliselt tähtis, strateegiliselt habras. Ja kui seal me räägime olukordadest, kus näiteks Narvas nagu ma ütlesin 95 97 protsenti, ükskõik mis täpne protsent on, eks inimestest on venekeelsed. Siis on füüsiliselt võimatu, et see kolm või neli protsenti assimileeriv. Seni kuni see mõttekäik eeldab assimilatsiooni, siis see on vale, nende inimestega tuleb tegeleda teistmoodi, midagi sinna parata ei ole, tuleb fakte hakata aktsepteerima ja fakt on see, et meie või Eesti riigi üle jala laskmine viimase 27 aasta jooksul on tekitanud sinna kultuuriautonoomia poliitilise kultuuriautonoomia sisuliselt. Ja nüüd hakkame tegelema selle järelmitega ja mis sellega ette võtta tuleb, mul ei ole mingisugust, väga selgelt aru saama, aga mulle tundub, nagu seda on öelnud ja kordan lihtsalt et samm number üks on seda kogukonda seal või ütleme, Ida-Viru vene Venemaa kogukonda venelaste kogukonda kõnetada kui osanik osalisi Eesti riigis ja kui võimalik, siis vaadata kas või mööda selles kodakondsusküsimuses, sest et alaline elanik on kohalik inimene on narvakas sõltumata kodakondsusest. Ei ole sellist asja, et Narva on tegelikult Eesti vabariigi oma. Sellise jätku mõttega, et kui Eesti vabariik peaks tahtma, siis ta võiks Narvast välja kolida. Kõik need venelased, kes pole Eesti kodanikud, need on ohtlikud mõtted ja nendest tuleb tänasest olukorrast, tuleb, alustas. Noh, minu meelest on küll vale mõelda niiviisi, et me peaksime Narvas elavat venelast suht kohtlema kuidagi teisiti kui Haapsalus või Tartus või Viljandis või Võrus elavad isegi kui nad on 97 protsenti kohalik, kas te elanikkonnast Haapsalus on palju seal vene venekeelset kogukonda alla 10 protsendi? See on päris suur, ma ei andnud selle järjekordset täpse numbri võlgu, aga seal ajaloolased päris suur ja muide, mis seal, mis puudutab näiteks sedasama, sa räägid, et küsida nende arvamust, et ükskõik millises siis omavalitsuses, kus iseseisev venekeelne põhikool on kadunud. Ma olen päris kindel, et võimul olevad kas linnapea või vallavanemad. Ta on arvestanud kohaliku kogukonnaga arvamusega, sellepärast et häälte hulk, mis sealt tuleb, on neile tähtis. Mindi, kuulaks Narva on hoopis teistsugune, kuidas ta hoopis teistsugused koosseis. Osakaal on täpselt samasugune eesti linn, kui on Võru- või Viljandi või Haapsalu, tan eesti linn, see ei tähenda mitte midagi, aga ma arvan, et selle pommuudisega ehk siis ka lõpetaks selle osa vähemalt eks. Ja meil on väga vähe aega, et rääkida veel ühest tähtsast teemast, milleks on üheksa. Kui ma nüüd ei eksi, siis loome inimesi ühendava organisatsiooni otsus autorikaitseorganisatsioon üheksa autorikaitse organisatsiooni nüüd siis täpse teatega, et minna ühesõnaga nende otsus minna riigikohtusse ja nõuda riigilt välja 2000 neliteistkümne 2017 saamata jäänud autoritasude eest 42 miljonit eurot, siin on juttu peamiselt laule, sest muusikutest aga vist näitlejatest ja teistest, kelle loomingut siis on võimalik audiovisuaalselt erineval moel kopeerida ja jagada. Nüüd justiitsminister Urmas Reinsalu tegi kompromiss pakkumise, pakkudes 100 korda vähem 400000 eurot, kui ma ei eksi. Ja see on keeruline teema, mulle tundub, et siin on kaks erinevat asja kokku joostud, üks on see, mis on juhtunud siiamaani ning riik muidugi oma mõnitava 400000 euroga teab väga hästi, et viimaste viimase 10 15 aasta jooksul puudub igasugune point maksustada kassetid ja, ja ma tea vinüüle, eks CD on kõige ajakohasem formaat, mis meil siin kirjas on, mille, mille, mille pealt saab maksu võtta. Aga teine küsimus on see, mis tehakse edaspidi ja ma arvan, et siin on mõttekoht riigil selle osas ja võib-olla lahendus kõige lihtsam mulle tundub, on, on hakata maksma nagu Soomes ja Norras näiteks mingisugust eelarvelist tasu mis jagatakse ära nende autorikaitseorganisatsioonide vahel, ütleme kaks eurot täiesti inimese kohta, paar-kolm miljonit aastas täiesti tehtav ja näidata üles mingit respekti nende inimeste suhtes ka. Ettevõtted maksavad sama rahvusringhäälingule eitas mõlemat. Et meie saates muusikat ei mängita mängitaks, siis tuleks sellest tasuda, et et see väike raha minu meelest on. Minu meelest on nagu küsimus ikkagi selles, et nii ahne ei maksa ikka olla. Ole nüüd vaatan jälle, ma vaatan seda maailma autorikaitse õiguste Organisatsiooni tabeli vaip jõuan selle nimi, sorry, ma kirjutasin välja lühendi, aga nad on uurinud seda asja. Eestis langes tühja kasseti tasu kogumine 98 protsenti aastatel 2007 kuni 2015. Muuseas, samal ajal, kui läbi pesti 200 miljardit Danske panga Eesti realisteks 98 protsenti on omavahel seotud nalja pärast, aga 98 protsenti langes Eestis selle lasu kogumine, samal ajal kui Leedus tõusis mitu protsenti. Heido tegi teistsuguseid valikuid. 3601 protsenti tõusis leedus. Kassetitasu kogumine, sest et edu ajakohastada, selle loetelu Eesti küüniliselt lihtsalt püüab säästa paari miljonit siin loomeinimeste pealt ja nemad ei tohiks teha. No mis mõttes ei tohiks teha, et loomeinimesed saavad nõrgemaid ja miks ma olen haige, nad saavad tasu oma loomingu eest, et samahästi me võiksime ju ma ei kujuta ette, arvutikuvarite, kuidas nublu tasu jookseb praegu nublu looming jookseb ainult Youtube'is ja mujal, kus ta sisuliselt mingit raha sellega, et arvutikuvarite müügilt võiks see ka mingi maksu kehtestada, anda see ajalehtedele sellepärast et arvutikuvarite loetakse ajalehti, et noh, selle selle, Varasematega Lääne eluga olevatelt tuleb taas on tänane saade lõpetada, seedime seda mõtet järgmise nädalani. Saade on olukorrast riigis. Saatejuhid Andrus Carnovi. Ahto lobjakas ei olegi hästi.