Kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema meediamaailmas, stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Ehkki rahandusministeerium ütleb, et haigekassa ei tohi veel kinnitamata eriarstiteenuse riigihankes ühtegi lepingut teha, käib lepingute sõlmimine hoogsalt edasi. Eesti haigekassa kaitseb kindlustatu ehk patsiendi huvi saada arstiabi ja sellepärast me need lepingu sõlmimegi ära. Eksrahandusminister opositsiooni kuuluv riigikogu liige, reformierakondlane Aivar Sõerd kahtlustab, et riik üritab eelarve tasakaalu saada läbi Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise 143 miljoni euro võrra. Rahandusminister Toomas Tõniste lükkas selle väite tagasi. Taani politsei otsib suur operatsioonil Rootsis registreeritud Volvod, milles viibib kolm inimest seotud raske kuriteoga. Mõnda aega suletud olnud Taani ja Rootsi vaheline sild on taas avatud, samuti on taastunud laeva- ja rongiliiklus Rootsi ja Saksamaale. Värskes raportis soovitatakse Eestil pöörata rohkem tähelepanu eakate diskrimineerimise palgalõhele ja naistevastasele vägivallale. Euroopa Liit on võtnud suuna kella keeramisel lõpetamisele kevadel ja sügisel. Iga riik peab nüüd ise otsustama, kas jääda talveajale või suve ajale. Eks me Läti, Leedu ja Soome umbes nagu samas geograafilises vööndis oleks ka väga oluline, et meil oleks ka sama aeg. Vanemuises esietendub Sergei Prokofjevi 1938. aasta ballett Romeo ja Julia, mille toob lavale tšehhi koreograaf Sophia lavastaja Petro suuska. Balletimuusikajuht Taavi Kull. Ta on nii lihtsalt kõnetab ja nii kiiresti hakkab mõjuma sulle sinu fantaasiale, sinu emotsionaalsusele. Anett Kontaveit jõudis Wuhani WTA tenniseturniiril finaali, kus kohtub valgevenelanna Arina sabolenkaga. Ilm on eeloleval ööl ja homme vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma, öösel tuleb ka lörtsi. Õhutemperatuur langeb kohati miinus kolme kraadini. Homme päeval on õhusooja seitse kuni 11 kraadi. Ja nüüd siis kõigest järgemööda. Rahandusministeerium ütleb, et haigekassa 46 miljoni eurose eriarstiteenuste hankes ei tohi sõlmida ühtegi lepingut enne, kui kõik vaidlused on lõppenud. Samas haigekassa on sõlminud juba üle poole lepingutest. Rahandusministeerium väidetava seaduse rikkumise sekkuda ei oska. Madis Hindre lugu. Eesti kõige suurema, 46 miljoni eurose meditsiiniteenuste riigihanke tulemusena peaks alates esmaspäevast tööle hakkama suur osa Eesti erakliinikuid. Haigekassa teatel on neil enam kui poolte teenuste tarvis juba lepingut sõlmitud. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Maarja sõrmega ütleb, et need lepingud on tühised, ehkki õiguslikult pole neid olemas. Menetluse ajal sõlmitud hankeleping on tühine, et ooteaega rikkudes sõlmitud hankeleping on tühine, et tegemist on niinimetatud automaatsete tühisuse alustega. Nimelt käib seoses hankega veel üle 10 vaidluse, millele riigihangete vaidluskomisjonis pole tänaseni tulemust leida ja sestap ütlebki rahandusministeeriumit lepinguid sõlmida ka nende teenuste asjus, mille puhul keegi ei vaidle. Maarjasõrme sõnul ollakse olukord hoopis teine, kui haigekassa oleks riigihanke juba esmases hanketeates osadeks jaganud ehk lihtsustatult korraldanud 98 väiksemat riigihanget. Haigekassa juriidilise osakonna peajurist. Urve Jelle ütleb, et sisuliselt niimoodi tehtigi ja sellepärast saab haigekassa lepinguid ka ühekaupa sõlmida. Pin riigihankes on sisuliselt selgesti eristatavad, osad on välja kuulutatud kohad näiteks Jõgeva Pärnu, siis teiseks osad on nähtavad, erialad on igas maakonnas erinevad, näiteks kardioloogia, neuroloogia. Samas tõdeb Urve Jelle, et tõesti hanketeates ehk riigihangete seaduse järgi hanget osadeks jagatud Pakkumuste esitamine osadeks jaotatud hankele oleks nagu pakkujatel olnud nagu kordades keerulisem pakkujaid oleks väga palju rohkem dokumente pidanud koostama ja esitama. Haigekassa on enda kombel korraldatud hanget nimetanud eripäraseks niinimetatud kobar hankeks Maarja sõrmega ütleb, et niisugust asja nagu kobarhange seaduses ei ole, on hanketeates osadeks jaotatud hange ja hanketeates osadeks. Vastamata hange ehk taas kõik lepingud, mis haigekassa praegu erakliinikutega sõlmib, on õigustühised ja nende põhjal teenust osutada ei, ka selle eest maksta ei saa. Haigekassal on aga hoopis teine seisukoht. Urve jälle. See lepingute sõlmimine ongi tingitud eeskätt sellest, et Eesti haigekassa kaitseb kindlustatu ehk patsiendi huvi saada arstiabi ja sellepärast me need lepingu sõlmimegi ära Kõige keerulisem on nüüd küsimus, mis saab edasi. Nimelt tekib kurioosne olukord, kus rahandusministeerium usub, et haigekassa rikub just praegu seadust. Aga kuidas sekkuda, seda ei oska maarjasõrm välja öelda. Kuna need lepingud on nii-öelda automaatselt tühised, siis ei saa ka võib-olla tühise lepingu suhted hakata ettekirjutust tegema, keelata midagi sellist, mida ei ole tegelikult seadusfilmid olemas. Ja lõpetuseks, tegelikult saanuks kõike seda vältida, kui riigihankega oleks algus tehtud mõned kuud varem. Algselt oli niimoodi ka plaanis, kuid haigekassa nõukogu lükkas hankes oluliste hindamistingimuste kinnitamist üha edasi. Ur Väiell. Nõukogu teatavasti esindab erinevaid poliitilisi ärihuve ja ilmselt võttis meil kaua aega, et saavutada kokkulepe, millised hindamistingimused siis lõpuks on? Tuleva aasta riigieelarve projektis on kirjas, et riik eraldab Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks 143 miljonit eurot. Opositsioon kahtlustab, et riik üritab seeläbi tekitada kunstlikku eelarve tasakaalu. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Eks see rahandusminister, reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et nii suure rahasumma kohta puuduvad riigieelarve seletuskirjas igasugused selgitused. Rahandusminister Toomas Tõniste ütles Jüri Nikolajevile, et see raha on nii-öelda broneeritud Eesti energia investeeringuteks. Et kui Eesti Energial aasta jooksul tekivad sellised suuremad investeeringud, siis on see kaasrahastamine võimalik. Kuna ikkagi täna on Eesti Energial perspektiivis plaanis nagu suured investeeringud on siis jaotusvõrku taastuvenergiasse potentsiaalselt sisse uue põlevkivitehase ehitamises, siis lihtsalt täna on selline broneering seal olemas, et see ei tähenda seda, et see raha sealt välja makstakse. Pigem kui tehakse sellised investeerimisotsused, siis on ka see kaasrahastamine võimalik. Aivar Sõerd ei saa aru, miks on vaja sel juhul võtta ettevõtte kasum dividendidena välja. Nii palju selgus ka eelarvest järgmisel aastal Eesti Energia poolt makstavat dividendid suurenevad märkimisväärselt minule teadaolevalt 57 miljoni euroni, et või ühest otsast siis pannakse raha sisse ja teisest otsast võetakse siis see seda dividendi. Eks, seda või noh, me oleme ka varem näinud, aga nii ei saa ka olla, et noh, riigikogu, kes hakkab siis eelarvet menetlema, noh ei tea, mis ühe või teise numbri taga on. Eelarve mõistes ei ole Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise puhul tegemist kuluga, vaid finantstehinguga, mille pikaajaline eesmärk on saada tulevikus dividende. Rahandusminister ütles, et aktsiakapitali suurendamine ei ole kindlasti seotud riigieelarve strukturaalselt tasakaalu saavutamisega. Väidetavalt on selleks vaja 50 miljonit eurot. Kindlasti ütleme niimoodi, et opositsioon peab otsima igasugu võimalusi ja avaldama igasugu mõtteid, kuidas kritiseerida eelarvet, aga see ei ole kohe kindlasti selle mõttega tehtud. Edasi läheme välisteemadel ja Janek Salme, palun. Taani politsei otsib suur operatsioonil Rootsis registreeritud musta Volvot, milles viibib kolm inimest, kes on seotud raske kuriteoga. Mõnda aega suletud olnud Taani ja Rootsi vaheline silda taas avatud, samuti taastanud laeva- ja rongiliiklus Rootsi ja Saksamaale. Rootsi ajaleht Aftonbladet kirjutas, et politseioperatsiooni põhjuseks on väidetavalt inimrööve. Taani politsei ei ole seda väidet kinnitanud. Indoneesia keskosas Sulawesi saarel leidis aset maavärin magnituudiga 7,5. Maavärina kese asus Tongala linnast 80 kilomeetrit kirdes ning seal oli umbes 10 kilomeetri sügavusel. Esialgsetel andmetel on hulga maju kokku varisenud, ametivõimud soovitasid inimestele kahjustatud hoonetest eemale jääda. Täna varem tabas sama piirkonda maavärin magnituudiga 6,1. Selles maavärinas sai surma vähemalt üks ja vigastada 10 inimest. Indoneesia päästeteenistus teatas, et neil on raske saada ühendust Tongalo ja palu linna ametivõimudega. Tongaalase ja palus elab kokku umbes 600000 inimest. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kutsus Saksamaad üles välja andma sadu sõdu, lahke üleni toetajaid. Kardaan rääkis sellest Berliinis ühisel pressikonverentsil Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga. Hardo on, kus sa Saksamaad samuti üles kuulutama, küljeni liikumine terroristlikuks organisatsiooniks. Türgi süüdistab USA-s elavat islamivaimulikuga üleni 2016. aastal toimunud riigipöördekatse korraldamises. Merkel ütles, et Saksamaa suhtub väga tõsiselt Türgi esitatud tõenditesse, kuid selleks, et liigitada üleni võrgustik samamoodi kui Kurdistani Töölispartei, on vaja rohkem materjali. Kurdistani Töölispartei on kuulutatud Saksamaal ametlikult terroristlikuks organisatsiooniks. Endine Briti välisminister Boris Johnson avalikustas oma Brexiti kava ning ärgitas peaminister Theresa May'd valitsuse senist plaani kõrvale heitma. Juulis valitsusest lahkunud Johnson teatas, et peab meie ettepanekuid ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tulevaste suhete kohta moraalseks ja intellektuaalseks alanduseks. Johnsoni ettepanek näeb ette vabakaubandusleppe sõlmimist, mis oleks olemuselt sarnane Kanada ja Euroopa Liidu kaks aastat tagasi sõlmitud leppele. Tema sõnul tuleb ümber vaadata ka senised plaanid Iirimaa ja Põhja-Iirimaa niinimetatud tugeva piiri vältimiseks. Johnson teatas ajalehes Daily Telegraph avaldatud artiklis, et valitsus petab oma praeguse kavaga valijaskonda. Euroopa Liit on võtnud suuna kellakeeramise lõpetamisele kevadel ja sügisel. Iga riik peab nüüd ise otsustama, kas jääda talveajale või hoopis suveajale. Riigid püüavad otsuse langetada siiski naabritega läbi rääkides, et Euroopa ei muutuks ebaloogilist ajahüpetega lapitekiks. Et pehanud, jätkab Brüsselist. Soome algatusest teha lõpp kella keeramisel ja kaks korda aastas kevadel ja sügisel on praeguseks saanud Euroopa Komisjoni lubadus. Komisjon tahab kellakeeramise lõpetada juba tuleval aastal ehk valimiste aastal. Kergelt populaarsust tõotav liigutus võib aga osutuda keerukamaks, kui algul paistab. Nimelt peavad kõik Euroopa riigid otsustama, kas nad eelistavad suveaega või talveaega ja seda veel soovitatavalt koos naabritega. Suurimat segadust võivad ebaloogilised ajahüpped kaasa tuua Euroopa transpordis. Nii on kogu see teema mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi küsimus. Direktoraadi direktor Henrik Hololei loodab, et riigid jõuavad mõistlike kokkulepeteni. Antud juhul me lähtume subsidiaarsuspõhimõttest, ehk siis see, et liikmesriigid on kõige lähemal sellele, seda ei pea Euroopa tasemel otsustada, seda on meilt palju palutud. Ma loodan, et liikmesriigid suudavad ka siin omavahel kokku leppida ja, ja mitte tuua kaasa siis liiga suuri muudatusi ja sellist keerulist süsteemi, kus kolm kõrvuti olevat riiki kõik erinevates aegades on. Eesti jaoks on olulised meie naabrid, Eesti Euroopa Liidu esinduse asejuht, suursaadik, laid kull regioonis, ma arvan, et eks me Läti, Leedu ja Soome umbes nagu samas geograafilises vööndis oleks ka väga oluline, et meil oleks ka sama aeg ja see, see puudutab eelkõige meie elu ja toimimist, infrastruktuuri toimimise selgust. Eelkõige puudutakse transpordil. Kõikide balti riikide ja Soome esindused kinnitavad rahvusringhäälingule, et tahavad aja otsustada koos naabritega ja lõplikku otsust ei ole veel tehtud. Seni kõlanud arvamuste järgi kalduvad Läti ja Eesti pigem suveaja Soomega pigem Talvaja suunas. Soomest pärit Euroopa Parlamendi liige Miia Petra Kumpule Napri. Meie soomlased, eestlased, oleme harjunud, et meil on sama aeg, kuid kui me käime Stockholmis, siis on meil erinev aeg, me teame, mida see tähendab. Natukene on arutatud ka seda, kas Soomel oleks hea olla Kesk-Euroopa ajas, mis tähendaks sama aega kui Rootsil, Saksamaal ja teistel riikidel. Sellisel puhul kujuneks probleemiks see kahetunnine erinevus idapiiril Venemaa poole. Ajavalik ja läbirääkimised võtavad aega. Kas Euroopa jõuab sellega ühele poole juba saabuvaks kevadeks, ei ole kindel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel. Euroopa nõukogu inimõiguste volinik tuuniamyotovitš külastas juunis Eestit ja koostas selle põhjal raporti. Voliniku hinnangul peaks Eesti tegema rohkem selleks, et vähendada naistevastast vägivalda, soolist palgalõhet ja vanemaealiste diskrimineerimist. Riik on aga paljusid muudatusi juba alustanud. Kadri Põlendik teeb kokkuvõtte. Inimõiguste volinik tuuniamiaatovitš juhib oma raportis üksjagu tähelepanu eakate meerimisele. Ta on enda sõnul eriti mures sellepärast, et eakate seas on üsna kõrge vaesus protsent. Samuti rõhutas ta, et Eestis peavad hooldusteenused olema mõistliku hinnaga kvaliteetseid jah, hästi kättesaadavad. Eriti võiks tähelepanu pöörata kodustele hooldusteenustele. Eduka riigina soovib volinik näha, et riik julgustaks ka eakaid uusi tehnoloogiaid kasutama. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles, et kõigi nende teemadega juba tegeletakse. Näiteks on tõsiselt olnud luubi all just hooldeteenuste pakkumine. Siin sotsiaalkindlustusamet, kes sai sellest aastastele saab teha järelevalvet, nende teenust ei ole, on sellega jõudsalt alustanud ja nihelt nõu andma järelevalve osas, et kohalikes omavalitsustes see on väga erinev ja on ka täiesti sellised müüdid ja legendid, et eakas või tema lapsed või lapselapsed peavad ainuisikuliselt näiteks hooldusteenust, sest maksma, mis ei ole tõsi ja mida inimesed sageli ei tea. Nii et me tahame Ühest küljest teadlikkust tõsta ja teiseks ikkagi see, et inimesed peaksid seal õigused. Teine teema raportis oli naistevastane vägivald. Volinik minatovitši hinnangul on see Eestis kõige valdavam Inimõiguste rikkumine. Ka siin kinnitas sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, et viimastel aastatel on riik sellele tohutult tähelepanu pööranud ja investeerinud selleks päris palju raha. Siseministeeriumiga ja justiitsministeeriumiga filoteerisime Pärnu piirkonnas siis uudset lähenemist sellele, kuidas vägivallatsejat aga tegeleda, noh, kus siis võeti praktika osaks ka see, et politsei eemaldab vägivallatseja, kui see vajalik on momentaalselt kodust ja kohe hakkab tööle kohvi abi ja noh, see mudel osutus tegelikult koostöö mõttes nii edukaks, et selle mudeli kasutus läheb nüüd üle-eestiliseks. Kolmas teema oli sooline palgalõhe, mille leevendamiseks avalikus sektoris on töös seadusemuudatused. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einmann kinnitas, et kindlasti on palgalõhe vähendamisega kavas edasi tegeleda. Lisaks sellele on meil plaanis ka üks uuring, mille hange on välja kuulutatud ja mis just nimelt soolist palgalõhet uurib ja veel väiksemaid teadlikkuse tõstmise tegevusi. Soolise võrdõiguslikkuse vabaühendusi on mitmeid, aga. Nathan istmega regulaarselt kohtume ehk siis ühiselt ka mõelda, et kuidas Eesti olukorda paremaks teha. Peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul oli Yana Toomi poolt välja öeldud vene kogukonna kultuuriautonoomia idee vaid üks arvamus, mõte ja valitsusele pole ühtegi konkreetset taotlust esitatud. Yana Toom ütles eile raadio neljale antud intervjuus, et Keskerakonna programmis, mida oktoobris erakonna kongressil esitletakse, võiks mõelda aga Eestis elavate venelaste kultuuri autonoomiale. Yana Toomi ettepanekud kritiseerinud Reformierakonna poliitikute arvates võib see viia Ida-Virumaa eraldumiseni. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase hinnangul on sõnasõda venelaste kultuuriautonoomia üle seotud eelseisvate valimistega. Ma saan aru, et seal Yana Toomi intervjuu rahvusringhäälingule, kus ta ütles, et selle üle võiks arutelusid pidada tulenevalt sellest, mis on seaduses kirjas, ei ole mitte keegi mitte kordagi kultuuriautonoomia osas mõelnud, et see on kuidagi seotud mingi territooriumiga ja see, et hakati rääkima mingi territoorium, siis eraldub Eestist. Et ma arvan, et selle põhjus on viie kuu pärast toimuvad riigikogu valimised ja mul on väga kurb meel, et Reformierakond on taas toonud rahvusküsimuse selliseks poliitiliseks vaidluskohaks. Hetkel mingit taotlusi valitsuse laua peal ei ole kultuuriautonoomia loomise küsimuses. Vanemuises esietendub Sergei Prokofjevi 1938. aasta ballett Romeo ja Julia, mille toob lavale tšehhi koreograafia lavastaja Peter suuska. Sümboolne on see, et Prokofjevi lõi balleti 80 aastat tagasi ja samas alustab ka Vanemuise balletitrupi osta kaheksakümnendat hooaega. Marii Kangur käis vaatamas. Tsehhi koreograafia lavastaja Peter suuska on lavale toonud üle 50 tantsulavastuseni oma kodumaal kui mujal maailmas. Kuid ta teadis juba palju aastaid, et kui võtab käsile mõne balleti, siis esimene neist peab olema just Roomeo ja Juulia. See lugu on armastusest ja surmast ja kõige tähtsamatest asjadest meie eludest. Väga liigutav lugu. Pean ka ütlema, et lisaks seiks piirile on väga oluline Prokofjevi muusika. Minu jaoks on see kõige ilusam balletimuusika, mis kunagi loodud. Niisiis, see lugu on mulle südamelähedane ja muusika aastatega naha alla pugenud enima täitsingi endale antud lubaduse see lugu kunagi käsile võtta. Talleggi muusikajuht ja dirigent Taavi Kull ütles, et sellise teosega töötamine on väga emotsionaalne teekond. Huvitav väljakutse minu jaoks oli läbi tungida sellest esimese kihi ligipääsetavusest, et ta on nii nagunii lihtsalt kõnetab ja nii kiiresti hakkab mõjuma sulle sinu fantaasiale, sinu emotsionaalsusele näiteks ma olen siin saalis, kuulasin neid mingisuguseid proove, kus me veel kasutasime tantsuks lilt ja minu töö veel ei olnud päriselt alanud, siis mul on hea meel, et saal oli pime ja ma sain emotsioonidega üksinda tegeleda, kuivõrd augus olles või siis orkestrit juhatades. Ma pean mingite muude asjadega tegelema õnneks, et ma ei saa ennast kaasa lasta viia nendele emotsionaalsetele puhangutele või mida see muusika tekitab. Ma kujutan ette, et minu ülesanne mitte nüüd täita neid tohutusi, aga kuiseid, mitte täit ootusi siis anda midagi samaväärset asemele, okei madel teisiti, aga see teine peab olema sama hea, sama kvaliteetne, sama huvitav, sama haarav. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Tsükloni tagalas kandub loodevoolus meie poole tunduvalt külmem õhumass ja kergitab sooja merevee kohal üles sajupilvi, mis mööda saari ja rannikut vähehaaval sisemaa suunas liiguvad. Nii sajaki hakul taas mitmel pool hoovihma, jäädes seekord kuivemaks Kirde-Eestis. Pärast keskööd oleneb juba merelt Eesti kohale liikuva kõrgrõhuharja mõju. Ilm selgineb ja saju hooge on veel vaid kohati. Puhub valdavalt põhja-loodetuul kaks kuni kaheksa, saartel kuni 11, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis, jäädes sealgi hommikul nõrgemaks. Õhutemperatuur langeb aga miinus ühe pluss nelja rannikul kohati kuni pluss kaheksa kraadini, maapinnal aga laialdaselt nulli miinus kolme kraadini. Homme päeval liigub kõrgrõhuhari Eesti kohalt itta. Meil on selle mõju on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub loode- ja läänetuul kaks kuni kaheksa, pärastlõunal muutub saartelt alates jälle tuntavamaks ja hakkab järk-järgult edelasse pöörduma tugevnedes õhtuks viie kuni 11 saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval seitsme kuni 11 kraadini. Ja nüüd on käes spordisõnumit aeg Ragnar Kaasik. Anett Kontaveit pääses Wuhani WTA tenniseturniiril finaali. Tänases poolfinaalis kohtus eestlanna Hiina tennisisti Jong vangiga vangasus esimest setti kohe kaks. Null juhtima, kuid seejärel võitis Kontaveit kuus geimi järjest ehk esimese seti kuus-kaks üks käimine. Esimese seti lõppu kutsus hiinlane oma vasaku jala reievigastuse tõttu platsile arsti, kes tema juba teibitud jala veel rohkem kinni täitis. Kunda veidi kaks. Üks eduseisul. Teises setis teatas hanget katkestab mängu Anett Kontaveit. Jah, selles mõttes on hea, et on natukene lühe päev, aga muidugi on see deal viis, kuidas oma esimesse finaali jõuda ja mul oli temast tegelikult kahju, ütleb ta, mängis kodupubliku ees ja tal on väga hästi läinud viimasel ajal ja niimoodi vigastused, eks, eks muidugi oli kahju temast, aga eks ikka mul on selles mõttes veel finaalis olla. Finaalis kohtub maailma edetabelis 27. kohal paiknev Kontaveit valgevenelanna Arina saba Lenkaga, kes võitis poolfinaalis kahes setis austraallanna Ashley partit. Varasemalt Kontaveit saba lenko omavahel kohtunud ei ole. Saba Lenk asub edetabelis Kontaveidist seitse kohta kõrgemal. Finaal leiab aset juba homme. Viiekordne autoralli maailmameister ja eelmisel hooajal koos Ott Tänakuga M-Spordis sõitnud Sebastian Roshee liitub järgmisest hooajast Citroeni meeskonnaga. Neli esimest tiitlit võitis Volkswageni ning viienda M-Spordis. Juhul kui ta suudab see tagasi Trueeni meeskonnas, saab temast soomlase Juha Kankurne nii kõrval alles teine sõitja, kes kolmes erinevas meeskonnas maailmameistriks tulnud. Võrkpalli maailmameistrivõistlustel selguvad täna kõik poolfinalistid. USA ja Brasiilia on koha nelja parema hulgas juba taganud. Itaalia peab täna Poolat kolm. Null võitma. Igasuguse teise tulemuse korral pääsevad sellest grupist poolfinaali Serbia ja Poola. Täna algab meeste korvpalli Eesti-Läti ühisliiga, kui avamängus kohtuvad mõlema riigi valitsevad meistrid BC Kalev, Cramo ja Ventspils. Kohtumine algab Kalevi spordihallis kell 19. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa. Kena õhtut, ilusat nädalavahetust ja kuulmiseni.