Nobeli tahte kohaselt määrab füsioloogia ja meditsiinipreemia Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut. 1982. aasta füsioloogia ja meditsiinipreemia otsustas kuninglik instituut anda kolmele mehele sune Bergstremile Bengt samas sonile ja Jon veinile. Kõik need kolm meest on saavutanud silmapaistvaid tulemusi prostablantiinide uurimisel. Mis on prostaglantiinid, kuidas neid sünteesitakse? Millist rakendust nad leiavad? Need on meie tänase saate esimese lõigu probleemid. Stuudios on Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi sektori juhataja keemiadoktor Ülo Lille, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia instituudi sektori juhataja põllumajandusteaduste doktor professor Rein Teinberg ja Tartu riikliku ülikooli farmaatsia kateedri dotsent bioloogiakandidaat Toivo Hinrikus. Võib-olla alustasimegi prostagantiinide avastamislooga. Oma tänast vestlust. Purustage blondiinid on kõikides meie kudedes leiduvad ained leiduvad meist tühiseid koguseis kuid seda tähtsamat rolli nad mängivad elutegevuses. Sõna- prosta klantiin kasutati esmakordselt 1000 935. aastal, kui kui rootsi teadlane Ulf fonoilar olles jätkanud varasemaid kurss Lucia liibi töid. Näitas eesnäärmevähk prostatas seal sisalduvat niisugust ainet, mis kontakteerib emaka silelihaseid. Glenud teatavasti näärena prostotab osta Klandiinid, sealt siis saabus. Eks pikem paus, prosterlandiinide uurimise loos tingitud ilmselt ta tolleaegsed analüüsimeetodite mitteküllaldaselt tasemest tulla toimini väiksete ainekogustega. Nano grammitsi tähendab miljardigrammid milliliitris, parimal juhul mikrogrammid, miljondlikudgrammid. Alles peale teist maailmasõda võttis asja käsile jälle tollesama oileri soovitusel rootslanna suuna Bergström. Keerasid Nobeli laureaat, värske Nobeli laureaat kell, siis õnnestus nüüd kasutada suhteliselt alalisi tehnikaid, isoleerida need ained esialgu üks-kaks, hiljem neid rohkem praegu on nüüd juba üle 20 tammega juures ei olegi Basnaline üks üks vees lahus vabandust, eetris lahustunud eeter siis vees lahustuv eff F1 ja nii edasi. Hiljem siis juba Bergstrimi lähen gaas, töötame, peksame, Õlsson siis teine Nobeli preemia laureaat viis juba asja palju edasi, näitas seal endo proksiidide, ebastabiilsete, vahepealsete produktide olemasolu ja, ja nii edasi, siin võib palju rääkida. Nüüd need keemilised ained, nagu ekraanil oli näha natukese On küllastumata rasvhapete derivaadid. Ja siin õieti nüüd nagu seos nende oluliste rasvhapetega vastandid olulised rasvhapped. Need ained on äärmiselt olulised. Selles mõttes, et nad on nagu kaitsvad kaitsvad hormoonid kuna tekivad kõikjale, ka siis koena Vjateks neid koe või lokaalsed hormoonid tekivad kõikjal tühiseid hulkades. Nii et prustagandiine ei leidnud mitte ainult prostatas eesnäärme Ei sugugi mitte, võib võib-olla ühe käe sõrmedel üles lugeda, rakud kui neid jätkubki neid rakke nii palju, kus teda ei ole. Ma tean, et ei ole punases verailibles aga rohkem nagu ei teagi. Toivo Hinrikus, kus leidub plastagandi No pärast Atlandiine leidub tõepoolest morganismis kõikjal organismis nii organismi naermetes organites kui ka organismi koevedelikes. Ja peale selle võib lisada veel, et pros tagala tiine leidub ka näiteks korallides ja seda küllaltki suures koguses kuskil ligi kolm protsenti korallide kuivainest ja 1975.-st aastast pärinevad aine andmed, et prosta klantiine on leitud ka mõnedes taimedes. Seega on nähtavasti tegemist mingisuguste küllaltki universaalne Sealsete ainetega, mille ta selline universaalne funktsioon ei ole veel kindlaks tehtud. Tänu värskete Nobeli preemia laureaatide, aga samuti teiste teadlaste viljakale uurimistegevusele osatakse tänapäeval Rostablantiine kunstlikult valmistada neid sünteesida. Nõukogude Liidu üks tähtsamaid uurimiskeskusi, kus tegeldakse prostablandiinide sünteesi probleemiga, asub Tallinnas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis. Seda uurimist juhib doktor lille, kes ka tänases saates osa võtab. Enne aga, kui me hakkame rääkima prostablandiide sünteesist võib-olla räägiksime sellest, kus prostaglandiine rakendatakse ja kuna praegu toitlusprogramm on väga aktuaalne probleem, siis alustaksime ehk prostagandiinide rakendamisest Loomakasvatus. Tõepoolest, tuleviku loomakasvatus ilmselt ilma Rostaglandiine kasutamata läbi ei saa. Mispärast sellepärast, et osta Klandiinide. Bioloogiline toime. Ulatub ka loomade reproduktsiooni ehk sigimise reguleerimisele. Viimastel aastatel on loomaga levinud üks niisugune progressiivne loomade paljundamise ja aretusvõtte, nagu seda on embrüo siirdamine. Tsele embrüosiirdamise praktiline rakendamine ilma prostaglandiine kasutamata oleks peaaegu võimatu. Mis on embrüosiirdamise olemas? Embrüosiirdamine on varasem arengustaadiumis, loote smoorule võib lastud süsti üleviimine ühes loom emaslooma emakas teise emaslooma emakasse, kus siis areneb tiinuse lõpuni võtta ja on mõeldud eeskätt väärtuslike emasloomade kiiremaks paljunemiseks. Eriti emasloomadelt kõrgeväärtuslike isase järglaste saamiseks, kelle paljunemiskiirus on omakorda veel suurem kui emasloomadel. Ja embrüo siirdamine seisneb siis selles, et hormoonpreparaatide ja prostaglandiinide manustamisega kutsutakse doonor emaslooma Maal esile nõndanimetatud super ovulatsioon see tähendab mitmemunaraku üheaegne vabanemine munast sarjast. Munarakk viljastatakse käesoleval ajal veel hin viivose tähendab emaslooma enda organismis kunstliku seemenduse ka. Kuid mõnel liigil on juba jõutud viljastamiseniga in vitro, see tähendab katseklaasis. Kui viljastamine toimub emakas pestakse viljastatud munarakk mõne aja pärast välja ja istutatakse teiste emasloomade niinimetatud retsipientide kelleks on siis vähem väärtuslikud emasloomad emakasse kas kirurgilise või mittekirurgilise meetodiga. Ja nende emasloomade retsipentide emakas areneb siis loode tiinuse lõpuni. Kusjuures see retsipient emasloom toimib nagu Ingu paatorina. Tema enda geene selles järgnevas lootes ei ole. Kui see tähendab, et siis üheltväärtuslikult emasloomalt on võimalik saada väga palju mitukümmend järglast. Ja aastas on võimalik näiteks ühelt lehmalt, no põhiliselt tema rakendamine piirdubki veistega, vähemal määral teiste põllumajandusloomadega on võimalik saada tõepoolest isegi kuni 50 60 järglast aastas. Nüüd prosta, Klandiinide osa selles embrüosiirdamise seisneb siis eeskätt selle superovulatsiooni esilekutsumises, tähendab mitmemunaraku üheaegsest vabanemisest. Ja teiseks doonor lehmade ja retsipient loomade hinnad tsükli sünkroniseerimises. Et oleks võimalik seda munarakku siis ühelt emasloomalt teisele siirduda hakkaks teise, teises emasloomasaarega. Muidugi embrüo siirdamine ei ole prosta Klandiinide ainuke rakenduslik aspekt. Loomakasvatuses prostaglandiine on edukalt kasutatud ka lihtsalt hinna sünkroniseerimis, eks tähendab. Loomade munaraku vabanemise tahtelliseks ajaliseks reguleerimiseks. Ja samuti mõnede sigimishäirete raviks. Ühes prostablandeenide kohta kirjutatud monograafias oli üks peatükkides peatükkidest sõnastatud prostablantiinid, uus ajastu meditsiinis. Toivo Hinrikus, kas liiga pretensioonikas? Prosta klantiinide kasut kliiniline uurimine algas pärast sünteesimeetodite väljatöötamist ja kuna need sünteesi meetodid sünteesimeetodite väljatöötamine toimus kuskil 60.-te aastate lõpul ja seitsmekümnendates aastates siis me oleme veel kogunud vähe andmeid, et nii kõlavalt nimetatud plastav blondiin seal oleval ajal on teada juba 30 preparaati, mis on kas on praktikasse jõudnud või asuvad kliinilises katsetustes 30 preparaati, see on üsna-üsna soliidne. Kogus preparaadid käsitlevad muidugi noh, klassikalise efektiga nad kõik seotud toimega selle lihasele tähendab eeskätt günekoloogia siis maohaiguste profülaktika ravima haavandid astma, profülaktika, ravi, siis südame-veresoonkond, akuutset, seisukorrad peale infarkt, isegi tromboliitiline toime trombide vältimine ja ja isegi võib öelda likvideerimine mõnes mõttes. Me rääkisime nüüd prostablandiinide kasutamisest meditsiinis ja loomakasvatuses, aga enne, kui prostagandina hakatakse rakendama nendes valdkondades, tuleb nad valmistada, tuleb toota. Räägiksime neid sünteesi probleemist. Sünteesis võiks eristada nagu kolme etappi. Esimene tapsi oleks biosüntees tähendab organismis toimuv protsessi. Kordamine katseklaasis. Teine etapp oleks vast vast looduses leiduvate postandiinide täis, keemiline süntees nimetatakse siis totaalne totaalsüntees ja, ja siis kolmas etapp last, analoogide süntees. Biosüntees lubab puhtalt prostandide teha teatud piiratud koguses. Siin ka meie Tallinnas oleva mõnesuguse edu saavutanud, nagu nõukogude liidus pioneerid, pioneerid ja varustame Nõukogude liitu, nende ainetega. On ka läbimas kliiniliste katsetuste perioode preparaat prostenoon rakendamiseks ökoloogilistest kliinikustes, samuti paraad tsüklosiin loomakasvatuse tarbeks. Ja veel mitut muudki. Nagu kasutamine astma raviks ja Riias. Neerupõletike puhul on saadud edusamme. Totaalsünteesiga tegelete ka? Noh, tool totaalselt ees on muidugi see, mis peamiselt nüüd peab hakkama Kosnalin andma. Siin on olulised Riia-Minski, Moskva UFO tööd, me oleme jõudnud ka siiski päris rahvusvahelisel tasemel. Hiljuti sai meil valmis bastionil, jätkaks Alpha analoog, deme analooganalüüs on töös, on ääretult tähtis, kuna, nagu me siin rääkisime, korstnad toime on väga universaalne ei saa olla ja praktiline preparaat aine, mis toimib kõigile, mõjutab kõike. Prostandiid on selleks, et tunneksid kudedes sellektiivsemalt ja siin on juba sünteesitud mitu 1000, kui looduslikke prostanud tunneme paarkümmend, siis sul sünteesitud mitu 1000 analoogi mis näiteks Sulbrostonia Sulberstaan preparaat nüüd Kasüüdlusti mulle järgmiseks, mis on mõnevõrra sellektiivsengu looduslikke peegeegaks. Las nad negaks. Ja see preparaat, see analoogne süntees on muidugi niisugune, puht empiiriline asi, tuleb sünteesida, palju, palju palju siis siis kontrollida, katsetada. Ja vaat siit algavad nüüd sünteesiga seotud hädad, need hädad seisnevad selles. Tähendab, me vajame niisugust süsteemi, süntees, ravivormide loomine, farmakoloogiliselt okslagoogilise uurimised. Ja alles siis alles siis jõuab, jõuab, jõuab asi kliinikusse, tähendab, siin on terve niisugune etappide etapid järjestikku või enne ravi var muidu farmakoloogia suund siis ravivormide logistoksid, loogilised uurimused. Ja siin muidugi, Tartu kolleegid on neid mõnevõrra oluliselt aidanud. Aga siiski nii mitme asutuse raames on see üsna organisatsioonilist raskete üsna üsna raske asi. Milline on prostograndeenide tulevik? Noh, nagu siin oli öeldud, et et võib-olla tulevikku meditsiinis nad etendavad olulist rolli selles mina olen päris veendunud, kuigi ma nüüd pole meedik, aga lihtsalt kui vaadata ajalugu, siis steroidid näiteks leid D kuskil seal 30. aasta lõpus. Nende sünteesi õitseng oli seal 40 ja kestab 40 aastat ja kestab isegi natukehaaval siiamaale. Postandeed tulevik on ikkagi veel ees ja me tõepoolest teame nendest veel praegu praegu liiga liiga vähe. Aga selle peale vaatamata on edusammud küllalt suured. Siin muidugi konkreetselt meie asjadest rääkides, siis on äärmiselt oluline ikka meil saada käima see niisugune niisugune operatsioon tähendab prostamiine sünteesijat, siis farmakoloogid siis kontserdid, siis lõpuks näiteks meie farm, tehas, prostanooni puhul on meil niisugune lüli nüüd töösse läinud. Ja siis tahaks loota, et meie analoogid võiksid käia sama teed pidi. Suur tänu tänasest saatest osavõtjatele huvitava informatsiooni eest. Meie saade aga jätkub. Teadus on oma olemuselt internatsionaalne. Teaduslik tegevus eeldab nii kodu- kui välismaiste kolleegide töödega kursis olemist. Üheks teaduslike kontaktide vormiks on teaduslikud väliskomandeeringuid. Eesti NSV Teaduste Akadeemia keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi sektori juhataja Mart Saarma saabus hiljuti paar sellist. Seal oli võimalus valida Šveitsis õige mitme linna vahet, miks valisid just. Baas oli ma ütleksin mitmel põhjusel. Esiteks muidugi lähtudes teaduslikest huvidest Kui ma plaanisin komandeeringuid Šveitsi, siis ma seadsin endale eesmärgiks täiendada end moodsa himonoloogia alal tähendab moodsa organismi kaitseõpetuse alal ja selles mõttes tõesti baasel oma kolme suure teadusliku keskusega. Friedrich Melchiori instituudiga, baaseli monoloogia instituudi ja Baseli Ülikooli biotsentromiga on maailma üheks kõige tähtsamaks keskuseks. Teiseks nii-öelda oluliseks teaduslikuks põhjuseks oli see, et viimaste aastate jooksul oli mul tekkinud huvi interferoonide organismi valkude vastu, mis toimivad viiruse vastu ja ka interferooni uurimisalal. Šveits aga, eriti baasel, on väga heal järjel. Mingit rolli mängis muidugi ka see, et baasel asub kiiluna Saksamaa ja Prantsusmaa vahel täiesti Euroopa südames ja seetõttu, mõeldes tuleviku peale, lootsin ma, et paasalist kindlasti käivad läbi väga paljud maailmateadlased ja mul on võimalus nendega seal kontakti saada ja nii see tõepoolest onni. Ja kuna komandeeringu oli küllalt pikaajaliselt planeeritud, siis mingit rolli mängis ka see, et Šveits on väga ilus maa. Räägiksin. Kõigepealt nendest instituutidest, kus sa töötasid Põhilise aja töötasin ma Friedrich Shar Instituudis seal küllalt suur instituut, kus töötab ligemale 300 teadlast. Rahvusvaheline seltskond on täiesti rahvusvahelise struktuuriga, seal töötab tõesti kümnetest eri rahvustest inimesi. No näiteks see grupp, kus mina töötasin, selle grupijuhiks oli inglane, doktor Julian, kordan, seal töötas ameeriklane. Seal töötas hiinlane. Sal tõotas pulgaarlane, lõpeks ka eestlane. Tõsi, laborandid olid šveitslased. Milliste kriteeriumide järgi komplekteeritakse kaadrit? Selles instituudis komplekteeritakse eelkõige kaadrit eelneva töö põhjal millised teaduslikud tulemused on töötajal olnud ja teiselt poolt muidugi võetakse tööle ainult neid inimesi, kellel on huvitavad ideed tuleviku jaoks. Teine instituut, kus ma töötasin, baaseli monoloogia instituut On eriti põnev oma ülesehituse poolest nimelt seal seni mulle ainsa vana teadaolev instituut, kus puudub praktiliselt hierarhia. Ei ole ei vanem, ei noorem, ei teadureid insenere, vaid on lihtsalt teadlased ja laborandid. Ja vähemalt kuulu järgi saavad ka ikka ühepalju palka. Organisatsiooniline struktuur. Organisatsiooniline struktuur on ka väga huvitav, kui tavaliselt me oleme harjunud sellega, et instituudid on jaotatud osakondadesse, osakonnad omakorda laboratooriumiteks, siis seal midagi taolist ei olnud praktiliselt inimene, kui ta tuleb sinna tööle, siis ta pakub välja oma idee ja hakkab seda ideed kontrollima. Ja kui tõesti tema idee on väga põnev ja tal on esimesed põnevad tulemused, siis teised inimesed tihti liituvad, nii et reaalselt tekivad mingisugused töögrupid. Aga nii-öelda mingit ametlikku jaotamist laboratooriumiteks ei ole. Mulle tundus taoline organisatsioon väga meeldiv. Ma võtsin osa praktiliselt iga nädal selle instituudi tööseminaridest, mis oma atmosfääri ja oma sundimatuse ja oma sellise teadusliku entusiasmi poolest jätsid väga sügava mulje. No sa ütlesid, et üheks kriteeriumiks, mille järgi veidrik niferi instituut omale kaadrit komplekteerib, on uued teaduslikud ideed. Milline oli sinu idee või ideed, millega sinna läksid. Minu ideed olid põhiliselt seotud interferooni toimemehhanismi selgitamiseks onnide põrand, interferooni don organismide poolt sünteesitavad valgud mis toimivad organismi sattunud viiruste vastu kaasa arvatud ka vähi viiruse vastu. Organismid paraku sünteesivad interferooni väga väikestes kogustes ja seetõttu nende uurimine kuni 80.-te aastate alguseni oli väga raske tänu tehnogeneetika insenergeneetika arengule. Grupp Šveitsi teadlasi viis inimese interferooni kodeeriva geeni fakterisse ja sundis bakteri sünteesime inimese interferooni telekast tootma. Interferooni bakter hakkas sõna otseses mõttes tootma interferooni, nii et võiks öelda, et möödunud aastast on sisuliselt kadunud. See probleem interferooni on nüüd olemas, ta on olemas nii uurimiseks kui ka raviks. Kuid teisalt. On taoline dilemma, et meil on nüüd interferooni olemas, aga me kahjuks ei tea, milline on tema toimemehhanism ja minu nii öelda huvid ja võiks öelda ka ideed olid seotud sellega kuidas interferomoon toimib ja sel alal nii-öelda oma tegingi põhilist uurimistööd selles instituudis õnnestus oma ideed edasi arendada. Jah, õnnestus seda ideed, mis mul oli edasi arendada ja koos Inglise-Ameerika kolleegiga. Ma usun, et meil õnnestus näidata üks põhilistest interferooni toimeteedest. Olin interferooni probleem, ainuke probleem, millega sa tegelesid. See ei olnud teiseks väga oluliseks probleemiks, tõsi, millele ma pühendasin, tunduvalt vähem aega oli nimelt see, et ma tahtsin õppida selgeks monotoonselt antikehade saamise ja kasutamise metoodika, mis on monoplaansed, ainult viljad. No ilmselt kõigepealt tuleks seletada, mis on antikehad. Antikehad on valgud, mis tekivad organismis organismi sattunud võõrainete vastu. Ja tüüpiliselt kuna organismid on eriti inimene, on väga hulk Rakla siis ühe ja sama võõraine vastu tekib väga palju erinevaid antikehasid. Nüüd monokloon on selline antikeha, mis tekib ühes rakus. Nii et ta on siis väga-väga spetsiifiline ja viimaste aastate jooksul taas jällegi Šveitsis ja eelkõige just Baseli monoloogia instituudis on tõstetud välja metoodikat, kuidas saada suurtes hulkades ühest rakust neid ülispetsiifilisi, nõndanimetatud monoklonaalsed antikehasid. Monoklonaalsed antikehadele pannakse väga suuri lootusi ja eelkõige muidugi meditsiinis, aga teiselt poolt ka rahvamajanduses. No ma tooksin näiteks ühe näite. Näiteks vähi ravimisel. Üheks väga tõsiseks probleemiks on see, et kui viiakse inimese organismi ravim, siis lisaks vähirakkudele satub see ravim ka muudesse kudedesse ja seal selle asemel et kasu tuua, toota kahju. Nüüd tänu antikehadele on võimalik saada laboratoorsetes tingimustes taolised antikehad, mis seonduvad ainult vähirakkudele. Ja nüüd, mis me teeme, me võtame selle antikeha ja keemiliselt, liidame tema külge seda ravimi ja nüüd viimad organism. Tänu anti kehale seondub ravim ainult vähirakkudele ja tonnika, ainult see vot koos kolleegidega firmast siba käidi ja Friedrich Fischer instituudist tegimegi mõned mõned katsed selles suunas, esialgsed katsed olid väga palju lugenud, millised dieedid kodus sind ootavad? Kodus esimene töö on loomulikult see, et kõik see, mis Šveitsis sai õpitud kohe siin kiiresti rakendada, eelkõige ma pean silmas just sisse viia meie laboratooriumisse monotoonsete antikehade saamise ja kasutamise metoodika. Ma näen selles väga suurt perspektiivi ja teisalt olen juba alustanud ka interferooni alaseid uurimistöid. Suur tänu Mart Saaremaale. Meie saade jätkub. Kui me tänase saate esimeses lõigus rääkisime probleemidest, mille uurijaid Rootsi Kuninglik Meditsiini Instituut pidas 1982. aasta Nobeli füsioloogia ja meditsiinipreemia vääriliseks, siis järgnevalt tuleb juttu valdkonnast mille eest 1903. aastal Loorentsile küljele ja briifile anti sama preemia Nobeli füsioloogia ja meditsiinipreemia juttu tuleb etoloogiast teadusharust, mis tegeleb loomade käitumise uurimisega. Alustame oma juttu, aga mitte täna ja mitte siin, vaid möödunud aasta oktoobrikuises suhumis. Kohas, kus tõenäoliselt paljud televaatajad on ise käinud Nõukogude Liidu meditsiini, Teaduste Akadeemia, Eksperimentaalse patoloogia ja teraapia Instituudi ahvide kasvanduses. Siinkohal on sobiv tsiteerida Nobeli preemia laureaati Nico. Kogu maailmas, olgu loodusrahvaste suguharudes või tsiviliseeritud ühiskonnas leidub inimesi, kes naudinguga jälgivad loomade tegevust. Süveneb sellegi tõsiasja mõistmine, et oma maailma jagamine loomsete kaaslastega on nagu koos rändamine, tunneme rõõmu, olles ümbritsetud teistest olenditest, kes, nagu me isegi on elu üllatuslike juhtumite mõjusfääris. Selles peitub üheaegselt kasvavat imetlust ja köitlust. Instituudi zootehnikaosakonna juhataja bioloogiakandidaat Valeri kurgenamis, Julian juhatab uurimisgruppi, kes tegeleb ahvide sotsiaalse käitumise uurimisega Oleri kurgianalis või sa nii mõned siis leeduaniem Brabljem, sotsiaalne hierarhia, Uuebjessen, u Pavjanka Marie passima, võib-olla liimine Vietnamist, Jervani jätad abis? Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal, kas valitsemise alluvussuhted on iseloomulikud ainult ahvidele või kehtivad ka teiste loomade Oi ei, kaugeltki mitte, see on praktiliselt nii, et kui ükskõik missuguse looma enam-vähem uuesti juhuslikult kokku läinud kari või siis ka pikemat aega olnud kari, siis hakkab ilmtingimata tekkima seal niisugune võimuastmestik, mis pannakse paika näidates siis üksteisele oma võimeid ja võimalusi. Ja neid hierarhia, võimuastmestiku tüüp on ju väga palju erinevaid, kui ahvidel näiteks on niisugune kombineeritud hierarhia, kus näiteks ühele isendile allub, teine, teisele, kolmas, aga samal ajal näiteks esimene võib alluda uuesti sellele kolmandale siis näiteks kanade juures on nii-öelda lineaarne hierarhia, kus alates esimesest kuni viimase isendi läheb sirgjoonpidise allumine. Et kunagi ei saa mingit tagasi pöörata, olla ja on olemas veel niisugune võimuastmestik, kus on üks niisugune võimukas dominant ja kõik ülejäänud alluvad ainult temale ja omavahel, nad nagu peaaegu üldse käi suhte ja nii edasi ja nii edasi. Isegi inimene ei ole päris vaba sellest süsteemist. Nooremas eas, kus veel nagu vaimne elu palju inimese käitumist ei mõjuta rohkem inimeste füüsilised võimed, rolli mängivad, siis ma usun, et kõik pioneerilaagrite kasvatajad võivad jälgida, kuidas esimestel laagripäevadel see niisugune võimuastmestik laagrilaste vahel kujuneb välja ja, ja alati alati tekib Jah, seda on ka uuritud sotsioneetriad ja sotsiogrammid. Millised indiviidi individuaalsed iseärasused aga määravad tema koha karjas teevatest, kas liidri võisiis tõrjuda? No eelkõige muidugi mõjutavad niisugused omadused, mis on eluks vajalikud ja loomade puhul karmis olelusvõitluses eelkõige nende nisukesed füüsilised omadused, jaga vaimu omadused, mida nad kasutavad selleks, et saada elatist aga või siis ka kaitsta karjavaenlaste vastu, aga teinekord võib mõni väga juhuslik omadus isegi siin rolli mängida, kes näiteks on lugenud? Chain Vanlavikud oli tuntud šimpansi raamatut, siis seal tekkis olukord, kus karjajuhi kõrvale kujunes välja noorest isasloomast füüsiliste võimete poolest enam-vähem võrdne vastane, kuid traditsioon ka midagi Maxisemite kuidagi see niisugune võistleja ei saanud juhtpositsiooni kätte ja kui tal siis ükskord tänu teravmeelsele mõttele tuli pähe tühjade plekk kanistritega neid kokku lüües ülejäänud karja hirmutama hakata, siis ta automaatselt tõrjus selle karjääri kõrvale ja edaspidi oli ise karjajuhiks. Et mitte ainult füüsilised omadused, alati ei mängi rolli. Oi ei, kaugeltki mitte, seal on ikka täitsa omaduste kompleks, mis, mis on eriti oluline selleks, et et kari ja need indiviidid suudaksid elus läbi lüüa. Loomaaia direktorina on sul kindlasti palju tähelepanekuid kogunenud loomade käitumise kohta, kuidas ta nüüd igapäevases töös need tähelepanekud ära kasutada? No meie töös jah, päris iga päev tuleb kokku puutuda nende asjadega ja ja näiteks ka selleks, et neid kokku lasta uusi loomi või või ka kombineerida ringi juba loomaaias elavaid loomi, siis näiteks lastakse uus karja juurde tulnud loom kõigepealt mõnda aega elada üksinda oma puuris, nii et tema muutuks selles puurist peremeheks ja alles siis lastakse see vana kari sinna juurde, sest vastasel juhul lihtsalt kogu kari hakkab tõrjuma kõrvale seda, seda uut isendit ja tema olgugi võib-olla oma võimete poolest isegi paljudest üle lihtsalt ei pääse, ei pääse mõjule ja võib isegi hukkuda. Ja kui näiteks tulevad jooksuajad, siis on võimalik loomade käitumisest näha, missugune loom karjas on nüüd parajasti oma nagu hiilgeajal ja et näiteks kui on karjas mitu isaslooma, mitu emasloomadest on muidu väga raske arvata, kelle omad võivad olla järglased, aga me peame väga täpset arvestust pidama, aga kui neid õigel ajal jälgida nende käitumist, siis siis on selge, et teistel ei ei õnnestu paljunemis osaleda. Ja muidugi, mõnedel liikidel on seal ka kombineeritud variante, sellest kõigest väga täpselt rääkimine läheks pikale, aga samuti võib ka hoolimatu loomaaia külastaja näiteks päästa see loomade omavaheline hierarhia süsteem. Paar aastat tagasi oli Moskva loomaaias nii purjus külaste hüppas jääkarude puuri, kus oli viis jääkaru ja kui nüüd ei oleks olemas loomade hulgas seda võimuastmestiku, siis tõenäoliselt ei oleks sellest inimesest midagi järele jäänud, aga kuna oli see range hierarhia, siis kõik neli niisugust kõrvalist isendit hakkas vaatama, mida teeb siis dominantne karja juht. See siis omakorda ei asunud ka mitte kohe ründama, vaid tahtis uurida, mis asi see siis on, mis sinna puuri sattus. Ja kuna tegemist oli väga purjus inimesi, kes ta nuusutas väga paha lõhnali loputastada, basseinis jälle nuusutas ja kõik ülejäänud ootasid, kuni siis jõudsid loomaaia töötajad tuua kraana ja selle inimese sealt välja püüda. Aga kui nüüd hierarhiat ei oleks olnud, siis oleks olnud murdosa minutist ja inimeste jaoks midagi järele. Meie saade hakkab lõppema. Suur tänu kaalule. Kohtumiseni järgmises maailmapildi saates.