Jevgeni Pljuštšenko pealkirjata luuletus. Mina miskit poolikut ei vaja, kõik tervelt peab mu ette laotama maa, mered, mäed, laviini, kõuekaja. Nad minu on neid veale jaotama. Ei elu osa mind ei ostavaka, ma saan kas kõik või midagi isa poolt õnne vastu võtma ma ei hakka. Ja poole murega ei lepiga. Poolt valitses padjast, kus see sääsu käelt lahti, pilk seal vastu põske seal kui väetid tähte, langenud täheraasu su sõrmes sõrmust sätendamas, näe.