Juhan Smuul, hang nagu härg. Nagu härg, magas akna taga, talv oli täie võimu sees, ilm oli külm ja ilm oli vaga. Siis tuli meile võõras mees. Sõna temal suust tuli välja kisku, on nagu õiged toidud, all. Äi temalt küsis, kust ta pärit temalt küsis, mis ta teeb, kas Aab kaladega äri või on mõni muidu mees vastasega võõras, olge nähke olemine Hiiulaiult ja poleminemanni kohvile kerega peale vandiraiuja. Ämm küsis, mis tema meile toonud. Hülgaaell vastas tee ja külm, et pole jumal kiiretlenud asjaga on aega, küll. Siis minu eitele süüa, pakkus laiu mees, ütles. Ootaks veel Molgokas naene mereprakku väikses väinas taliteel ämbani hüüdma. Oh sina looja, anna mulle vits selle hullu jaoks ise tema istub kambris soojas, aga naine hulbib. Roos võttis köie, mina võtsin litti ohjad käes, nii jooksis häi HP see hallis väetis. Võõras kõige järel käis.