Ma ei tea, kas on siin spordihuvilisi, sest olümpiamängude lõpu järel tuli mulle meelde, et teie olete kunagi olnud ka spordireporter. Seda ma olen olnud küll koolipoisina kunagi jooksin keskmaid ja pärast kooli lõpetamist tahtsin jah, kuni 1940. aastani spordireporterina. Elasin muidugi nendele olümpiamängudele ka ikka suure ärevusega kaasa ja vahetus, missuguseid fenomenaalselt blabla järgi seal hektarilt. On ka olnud spordi ja huvi. Olen kuidagi kasvanud niisugustes tingimustes, et minust on kuidagi jäänud eemale kõik spordialad võib-olla just selle tõttu, et pole võimalusi olnud. Aga see nooruses tähendab väga palju. Mina kasvasin sel ajal, kus näiteks uiske ei saanud osta ja ja suusad olid kallid ja tennise peale ei saanud üldse mõelda ja Alpimeli luksusspordi, jah, võib-olla. Nii et kahjuks ma nagu ei oskagi praegu kahetseda midagi, sest kõik see energia läks siis rohkem nii vaimse deharrastuste peale. Ma tean, mis te tahate küsida, te tahate küsida, kuidas mina hakkasin kirjutama, jah? Ega siin pikalt midagi pole rääkida, minu arvates? Ma ei tea, võib-olla Ralf Parve on teisel arvamusel. Me pole kodus, siis eks selle üle kunagi rääkinud. Aga kirjanikuks saamine on umbes nii nagu nahkomaaniks saamine, suitsetajaks, joojaks, ühesõnaga hakkad suitsetama ja siis ongi niimoodi, saadki suitsumeheks lahti ja enam lahti ei saa. Ja nii on ka nähtavasti igasuguse alaga, et proovid hakkab meeldima. Ja siis ta isegi võib-olla ei tohikski seda ala õieti ei sobigi, võib-olla see sinule, aga, aga sa oled kuidagi selle sees ja ja nagu sellest enam lahti ei saa, kui sul ei ole just suurt kriitilist meelt, et õigel ajal eemalduda alast võib-olla, mis sulle ei sobi või milleni ei küüni. Eks tegelemine ajakirjandusega oli ka teatud eeletapp. Onu kahtlemata ajakirjandus on igatahes meile mõlemile andnud õieti või teavitanud nii-öelda sulge. See on esimene kool kohe ajal. Kirjandus, aga kuidas teile tundub, kas praegu ajakirjanduses ei ole liiga väike see osa, mis seal pühendatakse kirjandusele? On küll. Häbematult väike, see on üllatavalt väike, nii vähe ei ole kunagi kirjandusele tähelepanu pühendatud kui praegustes ajalehtedes, Rahva hääles ei ole ju üldse mitte midagi. Jah, võib-olla ainult edasi. Nüüd annab neid kultuurilehekülgi siiski pühapäeviti, aga aga mujal on ta kuidagi, niiet. Mitte ainult kirjandus lehekülgi annaks, kui ta annaks õigele laevustusigi. Aga kui paljud raamatud ilmuvad, ilma, et nad oleks saanud üldse mingisugust Tähelepanu üks huvitav asi on minu arust see ka, et omal ajal siiski toimetustes töötasid kirjanikud ja kuidagi see juba andis ka nagu mingisuguse näo, ütleme sellele kultuuriosale ja juba kirjanikud ise hoolitsesid selle eest, et et ajalehes oleks, ikka jookseb kirjandusarvustus isegi olid ju need erilisad kirjanduse lisad teatud perioodidel ajalehtede juures. Aga paraku jah, praegu kuidagi on, on küll see nii, et need kirjandus- ja kunstielu valgustamine on jäänud kuidagi ainult sirbi ja vasara hooleks ajalehtedest nagu põhimisel. Väga kahju näiteks on see, et noorte hääl noorteleht kuidagi üldse ei pühenda, nagu kaasaegsele kirjandusele, meil toimuvad väga huvitavad protsessid praegu kirjanduselust siiski väga palju noorust tuleb kirjanduses peale. Aga noorte hääles tihtipeale see üldse ei kajastu. Kas teie loete ajalehesabas liibuvaid jutte? Mõtle näiteks Agatha Christie idaekspressi ja kuidas te nendesse suhtute? Mina isiklikult ei ole kahjuks küll lugenud man Agatha Christie kunagi lugenud varem jah, aga, aga seda lugu ma ei ole. Ei, ma mõtlen seda sulle ainult näiteks, nii et ma ei tea, miks nii vähe annab meie keskajakirjanduskirjandust ja siis arvab, et lugejani väga nõuab neid. Sabasid. Jah, ja tagasi tulles jälle ütleme ikkagi varasema ajakirjanduse juurte läinud sajandi lõpust peale juba, olid ka ajalehe joonealused ja seal anti tõesti väärtkirjandust, uudiskirjandust, maailmakirjandust järgnevalt ajalehe joone all. Aga nüüd on ta läinud kuidagi niisuguseks võrdlemisi kerge materjali peale. Ametliku ametliku maailmas ilmub nii palju häid ja huvitavaid raamatuid, mida, mida maksaks? Minul oli. Väga kaua aega ei ole. Kas teil oli plaan? Ta külale järge kirjutada oli küll tegelikult ma tundun endale tõesti petisena meesteta küla ümber oli nii palju arutlusi, nii palju kirgi. See pani mind tükiks ajaks mõtlema, võttis nagu tööhooaega ja hiljem tulid uued plaanid ja mõtted, kuigi teine osa on mul kavandatud isegi kolmas osa, ta peab olema triloogia. Aga kuidagi nagu väike pettumus oli kogu sellest tööst. Ta ei tulnud ta ilmunud ikka niisugusena nagu Ta oli mõeldud ja kirjutatud ja see kuidagi peatesse pidurdas ta hoogu ja, ja ma nagu ei oskagi kahetseda, seda teist osa ei tulnud, ei tea, kuidas sellega jälle oleks olnud. Teiseks, mulle tundub niimoodi. Ma ei tea, kuidas lugejad arvavad aga ma olen ise ka lugeja ja. Mulle tundub, et autorid ütlevad alati esimeses osas kõige olulisema ära. Ja kõige kompaktsemalt suudavad oma mõtteid realiseerida aga juba järgmised osad, need on nagu kuidagi vedelamat ja ei paku enam niisugust tugevat pinget nagu, nagu esimene osa, see on minu arvates kõikide romaanide häda kõikide ma ju kõike teha muidugi mitte näiteks Tammsaare kohta, seda ei saa öelda, aga mõtlen näiteks Marlon Tügar perekonna pool nendest nendel tagajärgi, mida edasi, seda võimsamaks minuarvates. Kuidas läheb romaanist tavalisem siiski see keskmise kirjaniku taseme juures siiski ma arvan, et, et see on loomulik käik, kettaid ka nagu ei, ei suuda nii suurt teos siiski teosega hoida pidevat tähelepanu ja ei tea nagu ei oska kahetseda enam, aga eks väike pettusele küll. Sai ju eessõnas öeldud, et niisugune asi tuleb ja. Naisteka lugeja, mida te loete ja mis teile meeldib, kas te lähete palju? Mina tegelikult loen siis, kui ma olen kas haige või siis või siis ma ei tee tööd ja ma olen kuidagi rahutu ja siis ma hakkan lugema ja siis ahminud, ma loen väga kiiresti, me loeme täiesti erinevat moodi välkparvega, tema loeb väga pikkamööda hirmus pikkamööda, aga nii vaata. Vaevalt vaevalt, et nii, mina loen ahmides ja kole kiiruga. Loen hästi palju ja võin üksteise otsa lugeda, hästi palju raamatuid, ilma et mind häiriks, et ühe mulje nagu peaks ennem lahtumest teise kallale asuda. Kui ma ise tööd teen, siis mina lugeda üleüldse ei saa, sellepärast et mind hakkab häirima kogu loetu ja siis segab minu tööd ja ma ei saa nagu sisse elada oma loomingusse. Ja selle tõttu kuma intensiivselt, ise kirjutan, siis ma tavaliselt ei loe. Loen ikka, kui mul tekivad pausid ja kõige paremad muidugi lugeda, kui sa oled haige, ma haiglane, siis ma tahan lugeda igasuguseid niisugusi, raamatuid, mida, mida viisakas seltskonnas ei räägita, niimoodi igast krimi null ja ja kus maal, eriti siis ma palun oma poega hüppe, kuskile meid saaks ja Ta toob igasuguseid loetud kapsaid mulle. Ja siis ma olen tähele pannud, et kui huvitav see on, loed, loed huviga, kas ajakirjandust ei otsigi sealt seest lihtsalt huvita, huviga loen. Aga kui sa oled läbi lugenud, siis mitte midagi mäletada. Hästi mõnus niisukesi igast totakaid lugeda. Aga siis muidugi jälle mingisugune väga suur rõõm, kui sa saad järsku mune. Tõeliselt hea raamatu, see on nagu pühapäev, ma ükspäev lugesin viimast Loomingu raamatukogu sarjas ilmunud näidendit Romulus, Suu türa nimetati oma. No see on ikka pidupäev, kui sa loed midagi head, see on ikka midagi niisugust suurt rõõmu. Sa käid ringi ja oled nagu õnnelik inimene, kus sa saad midagi tõesti head lugeda. Te ütlesite praegu toimuvat kirjelduse elus huvitavad protsessid Elle mööda minnes. Kas võiksite lähemalt rääkida minu arvates? Kõigepealt on kirjanduslik, muutunud väga eripalgelisi, eks täna 10 aastat tagasi võib-olla rohkem. Kuidagi oli vähemini, eripalgelist kirjandust, siis mulle tundub, et nüüd on väga eri laadi maitsega inimestele kirjandust olemas. Ja teine asi muidugi kirjandus on. Ma ütleksin, probleemitamaks läinud võib-olla ka. Ma tahan sellega öelda, et nagu varasem kirjandus oleks olnud ilma probleemideta ilma probleemita, kirjandust ei saa eksisteerida, aga aga võib-olla probleemid kuidagi nendes minnakse teinekord sügavamale või nähakse neid mingi uudse nurga all. Vaadatakse julgemalt tihti, need probleemid on põletavalt kaasaegsed. Nii et juba niisugused rõõmustavad nähtused, need muidugi annavad kirjandusele oma oma ilme. Kas te kannate nende rõõmustavate nähtuste tikkimise suuremal määral üle ka noorte inimeste tulekule kirjandusse? Kahtlemata kahtlemata nooredon toonudki oma maailma omad probleemid siia, kirjandusse ja oma nägemisnurga. Aga muide ma veel täna mõtlesin seda, et ka seda ei tohiks unustada et kirjandust vähemalt eesti kirjandust ei kirjutata mitte tühjale kohale, mida kannab õieti kirjandust, ikka kannab Suu realistlik proosa ja seda siiski ignoreerida ei saa, sest kui meil ei oleks ikka niisugusi suuri giganti nagu noh, omal ajal vilte ja siis Tammsaare ja ja, ja see uhke ja ja niisugused solistid, tüsedaid suured nagu Sten ja, ja neid on ju veel palju siis ei oleks ka need uued probleemid, mis praegu noaga sisse toovad, need ei paistaks siis tühjal kohal sugugi nii välja kui just sellel baasil, et on olemas tüse kirjandus ja kui on ühel rahval tüse kirjandus vaat siis võivad tulla igasugused uperpallid kirjanduses katsetada ühe teisega, olla nii omanäoline kui tahes. Aga kui ei ole baasi, ei ole seda suurt realistlik tüsedaid, kirjandust. Siis ei pääse need ka mõjul. Nii et ma arvan, et me noored on väga õnnelik. Kud võivad olla just noored kirjanikud selle tõttu, et neil on see baas olemas. Languses olla, neid langusi on meil hoolinud. Ma mäletan. Sina tead seda paremini, sina toimetasid tollel loomingut, kui oli niivõrd raske saada kaastööd, et mitte midagi ei ole lihtsalt panna. Ma pidin töötlema August allega kadunud August allega koos Loomingu toimetuses, siis vana alle ütles vahel niimoodi, et see ajakiri liitiisid, no mis sa sinna sisse paned, Impa või isegi? Öelge, palun, mida päevadega? Kaplinski konkreetselt Camplikaplintskist öeldes Kaplinski, mina ütlesin äärmiselt andekas inimene võigina pean juurde lisama, et isiklikult minule ta täiel määral ei meeldi. Ma tean nüüd, Kaplinskile on väga suur lugejaskond, on näiteks noorte hulgas võrdlemisi populaarne. Mulle näiteks Paul-Eerik Rummo meeldib kuidagi rohkem emotsionaalsem ja tunnetuslik külg on nagu Paul-Eerikule minu minule isiklikum kuidagi. Lähedasena Kaplinski viimane kogu on siiski väga kunstiküps, kogu seda peab ütlema. Seda ma ei ole eitanud. Ja see võib antud ühele meeldib rohkem, teisele vähem arenenud subjektiivsus. Aga muidugi kunstiküps on ta igal juhul, aga siin võiks täna natuke intrigeerid, huvitavam. Lugesin loomingust nüüd kindlasti lubistega, tema väike sõnavõtt. Ja seal on niisugune lause. Minu jaoks, kas ei anna Euroopa kirjandus mitte midagi? Teate, ma saan aru sellest, et me kõik tahame natuke huvitava tallu igaüks aga isegi kui see tõsi oleks, see oleks väga kurb tõde. Ja ma praegu mõtlen, minu sõber oli ka August Alle ja mina usun, kui hirmus vihaseks ta oleks saanud, kui ta oleks midagi niisugust, Lucien, tema oleks kohe rusika laua peale löönud, välja kutsunud selle Kaplinski, sellest oleks kohutav nõrgel olnud alle oleks selle ikka täiesti nii-öelda väga-väga pahaselt oleks suhtunud sellesse. No see on nali naljaks, aga tegelikult võib-olla seal mingi epateerimisi tahe, ma ei tea, see viga olla. Tegelikult ju Euroopa kirjandus on nii tohutult rikas ja ma usun, et kõike jõuab meieni üldse, et me võiksime niimoodi ütelda, et enam Euroopas ei ole kirjandust, mida lugeda. Kas see on üks asi ja kui ta olekski vägagi niaalsete võimetega inimene ma mõtlen seda vähem, isegi geeniused ütlevad, et ma tean, et ma midagi ei tea, ma mõtlen, see on vast õigem, kui ütelda, minule isiklikult ei anna enam mitte midagi nii ennast üle seada, muidugi nii kirjandusest, Euroopast kõikidest teistest on natuke naljakas ja siis näiteks seegi värsinäide, ma ei mäleta enam seda läks, aga põhimõte on just see, et et kuidagi selle, selle peale võiks luua ise mingisuguse niisuguse naljaka Väksi mõne indiaanlase võinud mõne papualasse või mingi sulu neegri või ma ei tea, missuguse laulukesi seal käin ja kõveke sahiseb ja ja, ja elu on ilus ja, ja midagi niisugust. Aga kui mõtelda kirjanduselus, on alati olnud niisugusi, natuke jeviteerivaid nähtusi ja ütlesid, et kirjandusele huvitavaks mulle, nii et minu arvates on ka omamoodi julgust tulla välja niisuguse asjaga näiteks meie keskmine põlvkond siis jumala eest ei julgeks öelda, meil on ikka natuke häbi, kui me üht või teist lugenud ei ole, aga nii, et kes nüüd midagi enam ei pakuks maailma kirjandus seda nagu hästi julge ütelda, aga muidugi igal ühel on nüüd see võimedega, ma ei tea, võib-olla tõesti, Need ei ole võrdsed, need teadmised ja võimed. Kes teile meeldivad praegu nendest, kes on juba avaldanud nii palju töid, et nende kohta võib juba teha nii või teistpidist, otsustust? Kõik meeldivad natuke, kõik ei meeldi natukene. Näiteks ma lugesin nüüd noortele inimestele ja, ja ühtlasi ka noortele kirjanduskriitikutele. Väga meeldib Vahing, see on niisugune, mitte väga uus nimi, aga siiski küllalt nüüd viimasel ajal kerkinud noor arst seda väga kiidetakse, ma loen arvustusi. Ja loen ka tema Töid nooruses, mis ta on avaldanud. Tema materjal on päevaselt huvitav, juba selle tõttu on, äratab tähelepanu hullumajast, on ta jah, see on ikka huvitav ala ja psühholoogia, see on ju ka ükskõik hullu videga inimesi, psühholoogikon natuke hullud ikka on huvitav. Aga temale algab huvitavalt, tal on tähelepanekutel on pagasta õistlikutata pööraselt neid asju. Aga tema asjad on natuke saba ja Sõhkedeta algap ei tea, kus lõpetab seal, kus jutt otsa saab, nii võib ka kirjutada. Muidugi, miks mitte. Aga siiski midagi jääb nagu vajaka, midagi. Formaalselt on selles mingisugust formalismil Sai näädima taotlusi, mida ta sellega tahab öelda, aga siiski kirjanik juba ta ei saagi Buanteerida selle tõttu ta ei tunne oma taotlust. Sest kust tuleb puänt taotlusest, kui sa tead, mida sa tahad seal loog ütelda? Temal puudub point ja selle tõttu sa kohe tunned, et tal on aine väga hea aine ja ta oskab seda kirjeldada. Aga milleks, mis te sellega öelda tahab, väga paljude siiski ära ei suuda ütelda. Kõrvale kirjutanud teatrilava ja oleks huvitav kuulda ei ajate ka seal ja köite, kes meil räägitakse väga palju treitud rajal la hästi ei oska. Ja ma olin siis veel ka nende samade probleemide üle mõtelnud isegi maailmas Miina kuldse kirjand. Kütuse ja, ja kogu kunstilooming seitse inimese enda juures ka toimub ju mingisugune niisugune protsess ikkagi kuidagi intellektuaalsema pool. Maailmateatrid on ka läinud märksa intellektuaalse taks. Te nimetasite Brehtima armastama Cablehtija. Nii palju, kui on olnud kättesaadav 12 köidet selle läbi lugenud Brechtia, tema näidendid. Väga meeldib see autor? Jaa, kahtlemata. On prest tohutult mõjutanud gaasia teatrit kaasa arvatud ka seesama körn mat, kellest täna juttu oli, muuseas. Aga mulle tundub, et see ei ole ka uus mõte, ma olen seda kunagi ühes kõnetoolis selle mõtte välja ütelnud. Intellektuaalne teater, minu arvates saab siis areneda kui selle järgi väga suhteliselt juba küllalt suurtarvitus tekib. Mina võib-olla see on solvav vaataja suhtes, aga, aga mul on niisugune isiklik arvamus vaataja suhteliselt, meil vaatajal on veel võrdlemisi vähesega lepib, vaatab parema meelega siiski niisuguseid traditsioonilisi näidendeid, kus kõik laabub võrdlemisi ette. Teatul nähtavasti teatrid ei ole meil küllaldasel määral veel kasvatanud niisugust publikut, kes kes peaks üleval tõeliselt intellektuaalset teatrit. Jah, muidugi. Noorsooteatril on see taotlus nüüd olemas. Kuivõrd meie tänapäeva noorus on ka niisugune väga suures osas intellektuaalne noorus, siis võib-olla, et sealtkaudu hakkab see publik juba laiemalt kasvama, gaasis. Mina igatsesin, et oleks niisugune aeg kus oleks hästi palju väikesi teatreid, nii nagu Poolas pool ars muidugi poolest selle tõttu, et seda asja ma natuke tunnen, aga teistes maades ma isiklikult ei tunne, sellepärast ma ei tea rääkida. Teatrid võivad ka olla 50 60 kohaga. Et oleks igasuguseid repertuaar või kui sa tahad intellektuaalset, teata. Kui sa tahad, vodevill vaadates läheb, teised jäetakse, tahad ooperit, operetti, et oleks igasugusele maitsele mitte nagu praegu kujuneb olukord, et kui ja vot või ütleme, ird või, või noorsooteater, noh noorsooteater on küll väga valinud oma repertuaari, kus paar saali täiton on veel vaatajaid, aga siis hakkab see assini ikka tühjale saalile minema. Kuni tikk võetaksegi vastu baarist maha. Kujutan ette, et Tartu ülikool võiks omale lubada niisugust asja, ta võiks omale teata luua. Ma kujutan ette, kuivõrd vaimukas ja kui huvitas, võiks olla. Varssavis oli just niisugune asi, ma ei tea seal ka palju aastaid tagasi, vähemalt 10 aastat, kui isegi mitte rohkem, kui nad tegid oma üliõpilasteatri täiesti isetegevuslikul alusel paljast entusiasmist nad said mingisuguse pool sära taolise ruumi ja hakkasid seal tegema ja praegu on see professionaalne teater ja väga huvitatud puhtalt noorte entusiasmist välja kasvanud teated Guenikad tahtmist ja entusiasm olnud, siis on tehtud teater ka. On ajaloos ikka niimoodi olnud. Ma mäletan kodanlikust ajast, Priit põld Rost tahtis oma teatrit, ta tegi selle teate midagi töölist teatreid ja läks sellega vägevalt. Eesti teatriajalukku ja hobustele oli valmis ise lolliks. Kirjeldustest teatrilavale toomine näiteks nagu kuidas karastus teras senini. Siin me lähme omavahel, lahkun Arduvustega minule, Mikiveri taotlus, meest võib-olla eta, kohati jääb ehk natukene niisuguseks jäigaks, võib-olla just selle oma mõistuspärasusega võib vaielda selle üle ja nii, aga minu arvates on niisugune taotlus, on huvitav, kahtlemata. Aga mitte, et me võtame selle tüki ja nüüd ka samal ajal küsimus kõigepealt, et ta on ju küllalt mahukas teosmannikoni saadade algusest lõpuni laval maha mängida niikuinii mingisuguse valikuga me teeme seda. Aga kui suudab, ütleme, Mikiver antud juhul, kui kaasautor selle asja juures sealt välja võtta selle olulisema, mida ta pidas olulisemaks ja selle kõlama panna, siis minu arvates niisugust taotlustub vähemalt tervitada. Mind huvitab eriti praegu teie vahepeal linaga näiteks tütarlaps mustas, kuidas te ise suhtute? Mulle tundub, et ta väga stiliseeritud, seal on ilusaid momente, mis mulle väga meeldivad, ka andekalt tehtud hääle meeldib saaleosatäitja, kes on väga niisugune lüüriline ja ja huvitav kuju väga lähedane sellele tütarlapsele, keda mina oma vaimusilmas nägin. Kahtlemata, seal on õnnestumisi, kesperi, sugugi õnnestumisi, operaatori, õnnestumisi ja samal ajal on ka vigu, ma usun, et kui nad nüüd uuesti hakkaks seda filmima, teeks nad ikkagi natuke teistmoodi seda rula viinerit. Ma olen sellega rohkem. Vaat seal oli juba huvitav koostöö. Mulle tundub nii, et televisiooni kollektiiv on kuidagi kompaktsem ja, ja nendega on nagu huvitavam tööd ja seda ma ei julgeks küll ütelda, et televisiooni kollektiiviga on väga huvitav teha filmi. Ja kui mul kunagi tehakse veel ettepanek nendega töötades ma suure rõõmuga teen kaasa. Suve akvarellid puhul oli mul see tunne ja nüüd pimedate akende puhul ka, sest see koostöö oli väga harmooniline ja, ja see on ikka niisugune erakordne sündmus, kui kinos tekib kollektiivis niisugune harmoonia, nagu nüüd tulemuste puhul tulemuste puhul muidugi või tulemuste suhtes ei saa mina otsust langetada ikkagi vaataja ütleb, kas talle meeldib ja vaated on erinevad, mõnele meeldib, mõnele ei meeldi. Aga töötada oli küll televisiooniga väga huvitav, mina igatahes sain palju õppida sealt ja ma usun, et nad minule ka vistleriti nuris. Pole öelnud. Kas te meenutaksite lähemalt seda aega, kui te töötasite koos August allega? Jaugustallet? Tema häda muidugi oli see, et ta oli ise võrdlemisi väheviljakas et mitte ütelda laisk aga niisugune kirjanduse eest võitleja kirjanduse ja asjade eest võitleja muidugi äärmiselt tabava sõna ka niisugune vaimukas, tuline tuline inimene, kas õige asja eest läks rinnaga Netleme võitlus? Niisuguseid inimesi muidugi harva suverutiit. Rudyt muidugi sellepärast, et tal oli niisugune antiikkirjanduse ja renessansi kirjanduse ja kõige niisugune kõva koolitus tagaja. Ja nõmedus ei sallinud ta, nii vihastas ta, alati oli niisugune oht, et lööb su maha, kui sa midagi rumalasti räägid või küsid midagi nõmedat, siis tema sat vea hoogu. Kuidas võib inimene nii Avimatu, nii rumal olla sealjuures veel kirjanik, vot seda te säilinud. Ja no ei alla ei mäleta enam kõiki neid peale kirjutasin, mis ta tegi toimetuses käsikirjadele, kui oli, kui oli näiteks nõrk käsikiri, siis ta kirjutas sinna ilmtingimata mõne hästi vaimuka fraasi, kirjutas peale, kus see võis olla kuskil nii 48. 49. aastal, ma mäletan, üks mingisugune noorte autorite kokkutulek oli. No ma pean ka oma mälestuste järg ütlema, et, et ega seal eriti vaimustavat materjali paraku sel korral ei olnud tõesti kuidagi niisugused väga šabloon, seda standardsed värsid, kõik, mis seal oli kokku toodud ja mida igatahes me istusime juba koos selgelt Toompeal, Kirjanike liit asub siis Toompeal Veliselt kohtu tänav kolm, kõik olid juba koos, puudus August all, siis tema tuli väikese hilinemisega tuli kaaboli kukla sõlmann lahti, muuseas ta ühes luuletuses kirjutanud iseennast kujutanud niimoodi, et kaabu kuklas, hõlmad valla, niimoodi täpselt tuli sisse ja siis ma elamalt suur niisugune omistada võis olla nelja või viie või kuue lõõtsaga portfell, see oli siis täis, seda materjali tuleb sisse. Muidugi ei ole sünnis üldse süntaktiline, aga tema aususe juures tuleb sellest aru saadud. Tulin selle portfelliga mäest üles ja vaatasin virts maha, ei loksuks, siis. Noorte autorite käsikirjade. Nad umbes niisuguses laadis temal see jutt käis, õlad muidugi väga markantne kuju. Ma mõtlen näiteks ühte niisugust niisugust tema aususest sirgjoonelisus Est, kui rääkida. See oli paar aastat enne tema surma, 50950. aastal oli laulupidu parajasti meestlasemaid koosser. Tuli mööda üks niisugune ütleme, juhtiv seltsimees tuli sealt mööda ja tulisest tere tõmmet. Kuidagi, ütles sallele vana sõber, tõesti, vanad tuttavad ja vana sõber metsasid mind ka vahel vaatama ei tule. Sest selle peale talle ütles, et sa oled nüüd kõrge koha peal ja kui ma tulen mõtet, ma tahan sinuga pugeda, võib-olla ei tule külla sulle. Vot niimoodi otsekoheselt ütles tema alati omad asjad ära. Muidugi, seda vaikust on tema loomingus ka, paraku seda loomingut ei ole ka kõik täiel määral. See ei ole kättesaadav. Ma olen kunagi kirjas selle ettepaneku teinud ei ole ise ka nähtavasti küllalt energiline olnud asja ajama, siis on jäänud soiku, aga makstakse välja, on ta kindlasti natuke laiemalt tema kirjanduslikud följetonid. Poeedina huvitav Tunski päris huvitatud, täiesti omalaadse näoga poeet, aga aga omal ajal näiteks Gustav Suitsu ühes kirjas Bernhard Linde le nimetab Deniaalseteks lihtsalt alle kirjanduslike Feljatuna ütleb, et niisuguseid ei ole Eestis kunagi varem kirjutatud üldse. Siin on ainult üks asi, need on oma kaasajas kirjutatud oma kaasajakirjanike pihta. Ja muidugi, kui andada ilma kommentaarideta välja, siis tänapäeva lugejal läheb sealt pool kaduma seda pöörast kommenteerimist kasvada, niisugune kommenteeritud väljaanne jälle laialugeja jaoks on, seal on küsimus nüüd. Aga igatahes tõesti erakordselt vaimukad olid need tema kirjanduslikud vested. Isegi ta nimetas neid kriitiliselt groteskini, teinekord kriitilised, täpset ülevaadet mõne autori loomingust, kus ta erakordse vaimukusega alati oskas selle õige õige nõrga koha üles leida oma vastasel ses ja siis sellesamaga lõige siis nõrga koha. Kas selle taustal ei tundu teile vahel, et eesti kirjanduselu praegu on natuke nagu? Liiga klassikaline või liiga mõõdetud, ma tahan muidugi olla kõige viimane, kes, kes viskab kivi kriitikute kapsaaeda seepärast, et mina isiklikult saan nendega hästi läbi ja olen ka ise mingit pidi oma elu jooksul tegelenud kriitikuna aga tõesti kuidagi nagu minu arvates praegu kriitikas mingisugune niisugune vaikus või kuidagi niisugune rahulikkuse ja mingisugune niisugune periood kus, kus nagu tahaks rohkem särtsu ja sära ja kõike niisugust asja, žanrite mitmekesisust. Just meil poleemika kui niisugune üldse puudub. Ja särtsakas kirjaniku omavaheline poleemika näiteks kirjandusliku följetonid niisuguses mõttes nagu Alleni kirjutatud, kriitiline grotesk, kui seda ei ole paroodiat vahel tehakse kõige juhuslik ja ega ta välja kujunenud oma eteni žanrina meil silmapaistvaks öeldakse, kirjanduslik paroodia igatahes ei ole. Ei ole meil eesti kirjanduses praegu saanud. Jah, aga allekesiga kohtusi oma Audi hetke pärast. Aga meil on see õnnetus, et võiks ju ka tõesti aga olla, aga tal on oma oht, mis ta kaasa toob. Näiteks seda kiputakse võtma ka mingisuguseks ametlikuks suunaks. Aga see on ju väga ohtlik, kui, kui mõni teeb sinu töö kallal sihukese paroodia ja seda võetakse tõsiselt ja arvestatakse sellega siis ei ole see enam nali, vaid see on lausa õnnetus juba need arvatavasti selle tõttu ongi välja surnud saanud. Ma ei teagi kuidagi nii, teoreetiliselt vähemalt me oleme nagu omavahel ikkagi soostunud, nii et ikka enam nagu kirjanduse arvustus, teose arvustus või kirjandusprobleeme käsitlev artikkel, et see nüüd mingisugune otsene administratiivne käskkiri või direktiiv nagu ei tohiks olla, aga vähemalt mingisugused eelarvamused kahtlemata kuidagi nagu inimestel on, et kui keegi kuskil natuke kurjemaltitab vaimukamalt või isegi tihedamalt või olenevalt temperamendiga, et see on juba nakkus, siis mingisugune käskkiri või, või ma ei tea Uno Laht kirjutas minu kohta mitu paroodiat, et tal oli nii palju pahandust, sellega ei tahetud kedagi seda raamatusse sisse võtta, toimetajad olid vastu, kes raamatuid toimetavad ja siis lahel ei jää midagi muud üle. Kui siis helistas minule väga salakavalalt, kes siis vanaema tervise jah, keel. Ja lõpuks küsis sanktsiooni nendele, et kui mina olen nõus, et ta mind naerab, et säärasel juhul siis mõeldav, et tema raamatus need läbi lähevad. No teate, see oli niisugune diplomaatiline käik, kuidas sa ütled, et ei tohi minuga Mäetaks, kas see nagu ka ei sobi ja muidugi ma pidin ilusasti alla andma ja käed üles tõstma. Ja nii ta ilmuski ja siis mul oli väga hea meel, kuidas teda sellepärast sarjati. Mulle meeldiks siiski koolon tasuga. Kirjanduslikud följetonid, vestled, teist paroodiat ja sai, ma olen võrdlemisi siiski ma õpet ka natuke maailmas elanud, mees ka, nii et ka mul nahk ikka eluga ainult nii paksuks ka tega. Võtaksin vastu küll. Täna isegi nii paks nahk, et kui, kui minu kohtumini kriitika lehes ilmub siis ma ennem kuulan maad, emakeelt, kuidas Andres maksab hakata lugejat või on liiga hull ja siis tema ütleb siis minu küttik minu kohta käivat vetika kraana pakunaga vastlakõigel. Kes on olnud teil niisugust juhtumit, et kriitika all täiesti mööda läinud? Teate raske ütelda, kas on just mööda läinud, ma ei mäleta enam seda. Aga mis mind isiklikult väga kurvastab, aga mõnikord on nii, et arvustaja kiidab ja kiidab nii kenasti, mitte seda, mida, mida see asi vajaks. Kiitmist näiteks mind on ikka kurvastanud see. Ma iseennast olen pidanud alati selleks kirjanikuks, kes on ikkagi omamoodi sotsiaalne kirjanik, sest minul on omad probleemid ja ja vaatluseks mind kurvastab, see näiteks kriitika küll kiidab ka, ma ei saa ütelda, mind on väga paljukiidetud. Aga kui on mööda mindud sellest, mida ma olen tahtnud öelda ja on kiidetud niisuguste tühiste asjade pärast, nagu detailid minu meelest iga kirjandus ei saa läbi detailide, ta, need on olemas, need on igal kirjanikul veel õnnestunud, teised vähem, aga ega detalli ei kujunda või ei tee veel kirjanduslike teostajad teost ei tee. Nii, ma tahan öelda ja teda võib mähkida ja temast võib ka mööda minna, kui ta just meeldib, siis võiks seda mähkida. Aga et üles ehitada oma arvustust ühe kirjaniku detailidele, seda võib ainult uurimus, aga mitte arvustus. Näiteks ma kirjutasin viimati, kes levitab anekdoote. Minu meelest on see niisugune lõik ja niisugune käsitlus ainekäsitlus. Ma arvasin, et see kriitikute tähelepanu äratab juba oma aine ja ma sisu poolest. Aga kõik rääkis stange, lõbus ja mõnus suupärane lugeda väga palju detaile. Ja rohkem nagu ei olnudki ja, ja mulle tundus nii, et see kogu see teos on vett vedama läinud, sest mitte detailide pärast kirjutatud teost teost kirjutatakse ikkagi hoopis muudega kavatsustega. Vot mina näiteks isiklikult väga sageli põhk on selle peale, mis mind väga kurvastab, ikka alati detailid nagu üldse midagi muud loomingusse nähtagi, kvantühi, balletaile, aga, aga need minu meelest ei ole primaarsed. Ja siis see kiitus, see läheb ka minul nagu hane selga vesi. Ega ma nii väga tõsisest ei saasta võtta, kui, kui kriitik ei ole midagi muud seal näinud, tähendab, ta on ikka väga pealiskaudselt lugenud. Mul oleks selline küsimus Praatile. Ma lugesin suure huviga teie teha tütarlaps mustas. Siis mul tekkis selline küsimus, et mis teid üldse ajendas kirjutama seda, et te olete kohanud sellist tüdrukut või kokku puutunudki. Jah meil arvatakse, et usuküsimused ei ole Eestis aktuaalsed aga siiski nad on, sest seda võivad need ütelda, kes kuidagi ei ole kokku puutunud usklikutega. Aga need probleemid on olemas, muidugi ta natuke kammerlik koguse jutustuse film ka, aga tegelikult see ei olnudki usklikkuse probleeme, ei olnud näha aluseks võetud sellele filmile vaid inimese üksindus. Ja sellest üksindusest vabanemine. Et inimene ei saa kuidagi inimeste eest ega enda eest kuskile pakett niisukust. Tühja saarekest ei ole maailmas olemas, kuhu inimene saaks ära minna enese ja teiste eest. Tegelikult see oli see põhimotiiv. Aga jah, see tegelikult on peaaegu elust maha kirjutatud ja teiseks isegi looduse loodusdetailid on ka peaaegu fotograafilise täpsusega maha kirjutatud pimedatest akendest Maarja kuju, kas tal on olemas oma algtüüp? Päris algtüüpi ei ole ikkagi ta taaniga koondtüüp. Kuigi lee tal on, võib-olla selle tõttu on Maarjaga pisut kahvatumaks jäänud kui Leeda kuna ta on Kont kuju ja, ja leida on nagu täpsemalt välja joonistatud, aga üldiselt pimedad aknad on kirjutatud mitte fantaasia ajel vaid dokumentide alusel, ma väga palju uurisin seda ajastut. See oli eriti raske selle tõttu, et mina ei okupatsiooni ajal siin ei olnud ja ma kartsin väga eksida, igas väiksemas pisi pisemaski detailis ma peaaegu kramplikult hoidsin kinni faktidest ja sündmustest ja tüüpidest, aga minu taotlused ei olnud siiski niisugusel realistlikul pinnal vaid ma tahtsin ikkagi teda natukene romantiseerima kogu seda filmi jutustust ja anda teda kui mõtet edasi, aga mitte kui mingisugust kindlasti sündinud täpset juhtumit, kuigi tegelikult ta on kirjutatud dokumentide alusel ja faktide alusel. Kas teil on oktoobripühadeks loetletud või teil ei ole pahade plaan? Minul isiklikult on tööplaanid maganud, töötavad pühade ajal, telefon ei, helise on väga ja rahulik. Mina mäletan ühte oktoobrit, mis mul eluks ajaks jääb meelde, kuidas mal tatari külas oli meil oktoobri pidu, 100. hirmsasti lund, siis meil oli miiting Karl Marxi väljakul ja siis vestlete külaske kirjutanud sellest. Ja siis ma mäletan, et pärast miitingut. Me saime koolimajas, tegime siis ilusa järjekorra ja supikausid olid kaasas. Ja siis me koolimajas supi meile ja siis me saime igaüks lisaportsjoni ja leida ka. Ja, ja oli niisugune haruldane oktoobrit pidu, et hiljem nagu ükski teine pidu ei ole seda varjutanud. Mul jääb üle siis tänada teid kulutatud aja ja huvitava vestluse eest. Seda me näeme, kui huvitav ta kui ta ükskord eetris olnud, aga sellegipoolest meile oli ka huvitav, sest tegelikult on ju äärmiselt põnev teada, mis sinult teada tahetakse. Tänan tähelepanu eest.