All jah. Ei, te ei ole kodus. Antaan Krimmis. Ja ma võin tema aadressi anda. Grenz käo plastpassi, hoolak Lenina, rästi Nizza vastu. Järveti Jüri. Mina olen ajalooline tõde ja minul on selles lavatükis kaks tänamatut ülesannete esimeseks köita tähelepanu seniks, kui mu selja taga vahetatakse dekoratsiooni, mis peavad aitama kujutada ja kujundada üht või teist ajaloolist olukorda ajaloole, mitte vastavalt. Teiseks peame autole tegema tõsiseid lakkamatuid viimaseid hoiatusi sest ta muudab ning moonutab mu karmi nägu ja palet. Kehra mul nina viltu, hülged, meetrika ja laevaraamatuid, ilma milleta on võimatu kujutada ajaloolist isikut, kes elas maa ja mere peal. Ta solvab mind uskudes minu ajalooliselt asemel igavest lugu, luiskedja lausa valetajaid piki eesti randa, kes selle asemel, et minuga tõsiselt tuttavaks saada, leida endale mingi naljaka korraga rumala ja targa, inimliku ebajumala kihnu Jõnni. Ajalooline tõde võib olla nii ja naasugune, kuid fakt jääb faktiks. Jüri Järvet saab 50 aastaseks. Mina olen ajalooline tõde. Mu vend on fakt. Egas Palphark mitte sellepärast ei surnud võlgades õnnetuna julges solvata minu venda öeldes loll nagu fakt. Mind ei huvita, see missuguseks muudab rahva fantaasia, ajaloolised isikud oma ruumitus rumaluses piiritus pimeduses. Igaüks, kes tahab kirja panna ajaloolisi isiku kuju peab olema kiretu, külm, objektiivne ja täpne. Nagu kohtukirjutaja. Ei, ta ei ole kodus. Kas on karta, et tuleb juubel ilma juubidalpe? Tõenäoliselt Jüri on kirjutatud, kuna tuleb tagasi. Ta on kirjutanud ise, arvab, et 20. juuni paiku kokku umbes või hiljem mitte varem. See on paar päeva pärast. Ja ta on Krimmis Aasovi mere ääres arvatavasti ainult toimete juubelist peitu. Ei, ta on filmivõtetel ning kuningas Leari võtted toimuvad praegu Krimmis. Juubelit võtab Jüri vastu kuninga rollis. Kuidas ta kodus on? Ikka kuningas on siis elavdab? Ei ole, ei ole kodus anda. Töömees, kas on näitleja abikaasal raske olla? Vot ei ole olnud, teiste abikaasa ei oska veel öelda. Aga nüüd ma võrdlusetad, ei ela eriti raske. Teil on ka pingeline töö elukutse kas juhtub, et abikaasad kodus vähe kohtuvad? Mitte eriti viimastel aastatel kui mees enam teatris ei tööta, sistanud sageli õhtupoolikul kodus? Kodu jaoks rohkem aega. Selle viimase filmiga küll ei ta varem oli küll võtted ei toimu Eestimaal, selle tõttu on ära, teie töötate arstina hea, kaua aega juba? 17 aastat. Näitleja oska mulla meie erialal kindlasti, kuna ma len onkoloog siis sisendada inimestele usku ja usku, jää jõudu. Tervisesse. Meie oleme praegu Jüri järveti kodus, kivimäel. Siin on peaaegu nagu maa-õhk ja ma olemine. Ja Nõmme on minu arvates kõige kenam koht elamiseks. Ma ei tahaks elada kunagi linnas, siin on ikka palju rohkem loodusele lähedal. Meil on palju lilli. Kas Jüri armastabki ja Jüri on rajanud terve selle aia? On ehitanud Väligamiinadia ja lillepeenrad, teinud peenralt, mitte kiviktaimla, tegi ta ise basseini, korrastas. Kas võldomin tõmbab hästi? Ja ja naabrid ei ole veel kurtnud, tähendab, teistest majadest suitsu tuleks siis, ah kündis? Põllu õhtuti võidetud veel ei ole, see sai alles valmis möödunud aastal jaam. Ja tänavu pole Neil jõudnud, ilmad pole veel nii ilusad olnud, võib-olla siis kui tuleb. Ma loodan sedasama ja see oli siis küll esimene. Ja mitte päris esimene, kui need arvata seda, et maal ehitasime suvilas kamina, siis taga abistas, seal oli siis kaaluna käe all. Siin on rahulik osasid õppida ja ta õpibki väljas ja ainuke viga on, et naabermaja on ühest küljest küllalt lähedal ja nad ei saa võib-olla aru. Ehk tekib mulje, et mis seal kõrvalaias üks inimene kõnnib ta õpib kõik osad kõvasti ja millal siis öösiti ei päeval sillutab, Jüristavalt öösel ei täielseteedeeta, ta teeb kõik teed päeval ja eriti hommikupoolikut tipp. Kas Jüri armastab kodus ka majapidamistöid? Väga. Meil on tööjaotus. Põhiliselt oli korteri kütmine, puude sissetoomine ja söödi, tüütmine on tema ülesanne ja kuidas selle söögikeetmisega on peakokk ja selle vastu mul ei ole midagi öelda, sest ma ise olen üsna halb kokk. Mis toit on tema? Tema lemmikroog on ühepaja tõik, mida ta teeb tohutult meisterlikult, kas kui kanda või on see? Ei, seda ma ei ole küsinudki ja ma ei küsi siis seepärast, et siis ma pean ise hakkama tegema õige mitmest eriarvestust, kuulsamalt toidu valmistamine, kamina tegemine, Mil kõõlunud. Peale selle korjab ta karikatuure. Tal on üsna suurkogu, mis on muidugi veel korrastamata ja võib-olla kunagi ta leiab selle aja selle korra tegemiseks ja muidugi armastab ta malet mängida. Kas teie olete partner mulle? Ei, kunagi mitte, sest ma kahtlen juba kolmandal käigul. Sest tütar saab paremini läbi isaga kui emaga. Ema pidi olema nõudlik ja karjub, palju liha riidleb palli ja isa ei tee seda kunagi. Tütar armastab kuninglikku seltskonda. Küll. Tere, tere, jah, ühistu siia, minu kõrvale. Paar sõna juttu. Kõigepealt võib-olla ütled oma nime. Ja sa oled vist juba koolilaps. Mitmest asjasse käib teises klassis Kanadasse. Õige õige kooliaeg on juba läbi, kuidas tunnistus oli? Käin tale nelja Tiiad, kus koolis sa käid? Tallinna seitsmendas kesktalis, kas sina oled näinud isa mängimas ka laval ja läinud? Kas sina ise armastate näitemängu teha? Ei tea? Ei tea? Ei ole veel proovinud? Ei, sulle vist meeldib hästi mängida ja. Oled vallatust täis ka, paistab niimoodi. Nii, sa oled vist rohkem kui lisaks ühel disainis lõbusam, tema on. Varsti tuleb isa koju, kas sul on isale juba kingitus valmis? Oled mõtelnud. Kingitused. Kui juubilariga pole võimalik juttu ajada, siis laskem rääkida helilintidel. Stseene Jüri järveti estraadiloomingust. Kõigepealt koostöös Eino Baskiniga. Tere päevast. Tere. Tere. Jah. Hammas valutab. Ma palun teid. Tõmmake ta mul rutem välja, istuge toolile, palun. Vat vat vee, avage palun suu. Üks moment rohkem. Kas see hammas valutab? Olete selles kindel ja mis elukutsel on? Ma olen satiirik. Satiirik. Pidage, seltsimees, ma peaksin teid tundma. Ega te pole juhuslikult satiirik kell ja see olen mina. Ah nii, on seal elamine väga rõõmustav teiega tutvuda. Mäletate, te kirjutasite kunagi oli hambaarstist, kes on patsientide vastujooke, kes töötab lohakalt, kes hilineb tööle. Võtsite vaesekese mehe moodi läbi ja mulle meenub ta perekonnanimi oli vististi popescu ja see mõjust olengi. Mis? Kas tõesti vä? Mina olengi seesama Bobescu. Avage palun suu. Mis ma pean tegema? Suu avama, millest ma pean sügavama, mis suur sellega ühistanud hammas tuleb välja tõmmata nii-öelda ekstreerida, mis juttu te nüüd ajate? Milleks ekstrapoleerida Pole tarvis mingisuguseid ekstraheerimise, kui tõsise ütlesite, teil, hammas valutab? Mul ei valuta midagi. Mul ainult näis nii. Head päeva. Nägemiseni, üks moment. Kui teie ei lase haiget hammast välja tõmmata, lähevad teil ka ülejäänud hambatrikki. Kas tõesti ja uskuge mind, oodake, ma teen teile kohe valuvastase süsti. Üks selle nõelaga ja, ja kas ei ole liiga suurool hoole? Mitte põrmugi. Kas te alati kasutate seda nõelaga muidugi, palun avage suu. Üks moment või. Noh, nii ma mäletan, et seal oli Eton, võttis ajalehes oma alla kolm veergu. Teist veel ei ole, ta paistab mulle tavaliselt pärastpoole suuremana, ainult näib teile nii, avage palun suur, rohkem. Kas valus ei ole joole, ma teen teile jultuurimendus süüdi, aga kas te olete kindel, et ma üleni ei tuimega? Muidugi olen. Võid rahulik olla, sest see ei ole ju mul esimene süsteerimist. Palun nüüd avage suu. Kõik, kes seda Feljetoni lugesid, naersid. Häirib, mul ei olnud nalja. Asfaltkate ma eelmine koosolek, lepiti kokku, et ma tulen homme tagasi. Võib-olla nakkab hammast iseendast, vajutamast. Ei tunnegi enam õieti mingit valu. Kähku raks ja ongi kõik, mis kõik. Aga millest on juttu, mis kõigest te räägite? Hamba väljatõmbamisest, hoidke palun suu lahti. Watney üks, Romet, vaat nii. Ärge kirjutage, ärge paneeli. Mis ta väriseb. See on ju nii lihtne pronkssõduri valu. Veel. Ma ei käinud nädalapäevad pärast väljetoni ilmumist kodust väljas, piinlik oli. Mõne minuti pärast hakkab see mõjuma. Ma ei, ma ei taha üldist tuilendalik. Te ütlesite. Kui mõelda selle igele. Ei lasknud mul ära minna. Muidugi on ainult haige ide tuimeldatud, istuge rahulikult. Ja nüüd tõmbame ta välja. Mis vildaka seal, Need on, tankid, nii suured. Õnneks ei tunne selle paneb kõik, ei ole spetsiaalsed tangid purihammaste väljatõmbamiseks. Nii, avage palun suu. Kuid võtke teadmiseks, mina ei olnud milleski, kes viidi. Vabanen teiega homme. Toimendasite nagu nii haige hamba ja mul ei ole enam valud. Avage palu suu. Sellest Heljatonis ajasite te tookord asjad kõvasti sassi. Otsige palun, võib-olla leiate teised pongilt ei, teele sobivad ainult need tangid. Toodetakse tenniseid, pange mingite purihammaste väljatõmbamiseks. Aga võib-olla nad Epul nähtut hullemate hammaste jaoks. Teate, mul on väga väikesed hambad, nad isegi minu kinganumber. Ülejäänud üheksa jäi, need tangid on ette nähtud igasugu suurusega purihammaste jaoks. Nii, nüüd avage palun. Vot nii, vot lini natukene veel rohkem, rohkem. Nii. Sel päeval, millest te kirjutasite, et ma lohakalt töötanud ei olnud, üldsegi hajub kumu veel põrmugi, valus oleks, teeme nii, et ma tulen teie juurde, homme teeksite seda ilmakodarik. Homseks hakkab ta tingimata uuesti valutama, sellest pole midagi, ma temal ta ise välja. Teate. Avage palun suu. Tõmmake ainult üks hammas, muidugi, tõmban ainult hamba ja ainult haiged, et mul leidub suuska terveid hambaid, nii väga terved nad ei olegi. Teatel on nad halvad või head, aga jätke nad omale kohale. Kuidas ma siis eksida? Sääraseid asju siis kunagi ei juhtu, muidugi juhtub väga harva, kord 20 aasta kestel. Kui kaua teie hambaarstina töötate? 20 aastat. Ta on alandlikud, ma lahkun kohe. Üks moment, üks moment on võimatu. Käisin ju teile süsti, vati hoidke, palus ul. Apteek. Neek teate tooli, teine pesku, Meil on ju sarnanevad perekonnanimed. Teiega kirjutasite följetoni, minus ongi tõri, jumal, vastan teie läbi rooli väga ringi. Ei tohi seda teha, palun jääge toolile edasi istuma. Avage suu. Nii. Avage. Ärge liigutage. Vaat nii. Üks-kaks ja. Kui nüüd seda ei tõmmanud, ei olnud mul alus. Kuid sellest peale, kui te väljatõmbamiseks valmistusite 10 aastane mitte kuidagi ei mõista, millest see võis tingitud olla. Tubli poiss, doktorausevat tuli poiss. Ma kirjutan veel kära, kiitva artikli hambaarst, kes on teist. Soovin teile kõike head ja. Järgmiseks Jüri Järvet, Voldemar Panso liikoki tuntud naljaloos intervjuus suure näitlejaga. Vabandage. Teie olete üks meie 16-st suurest näitlejast. Kas tohime tilt paluda ühe intervjuu? Intervjuu. Jälle üks intervjuu avalikkuse tähelepanu kohustab avalikkuse tähelepanu. Miks peab inimene alati olema avalikkuse tähelepanu keskpunktis? Meid trüki seda ilma teie nõusolekut? Trükkige avaldage, mida ta soovib, et oleme ükskõikne, kiituse vastu, ei hooli kuulsusest. Järelpõlved langetavad otsuse minu kohta. Aga tooge mulle veerud õigel ajal näha, et ma võiksin teha muudatusi, mida pean vajalikuks. Kas toime nüüd esitada mõne küsimuse, teeb kunstiala kohta. Esiteks, millises draamaharus, pääseptee geenius, teie arvates enam mõjule kas tragöödias või komöödias mõlemas diviisis ei hiilga ei ühes ega teises sugugi mitte. Massilgan mõlemas, vabandage, me ei väljendunud küllalt selgelt. Me tahtsime öelda, et kui seda lihtsalt sõnastada, et teie arvates ei ole te ühes parem kui teises, sugugi mitte. Ma olen mõlemas neist parem. Minu geenius nõuab ühel ajal nii tragöödiat kui komöödiat. Siis see ongi arvatavasti põhjuseks, miks te tahate esineda Shakespiris? Ma ütleksin pigem. Essex Bio esineb minus muidugi muidugi masinana, Hamletist loodan anda nii-öelda täiesti uue Hamleti, uue Hamleti, uue Hamleti. On see üldse võimalik? Täiesti? Olen pühendanud aastaid selle osa uurimisele. Kogu Hamleti osa tõlgitsus on olnud vale. Seni on kõik näitlejad või ma ütleksin pigem kõik niinimetatud näitlejad. Ma mõtlen kõiki neid, kes püüdsid mängida enne mind. Ja ja lustas ametisse. See on väga hea. See on absurdne. Olete te kunagi uurinud Elizabethi ajastut, midagi Elizabethi ajastut või Sekspireelset tragöödiat? Kuid oleksite seda teinud, siis teaksite, et mustast sametist Hamlet on lihtsalt naeruväärne. Seks piiriajal. Ma võiksin seda kohe tõestada, kui teil oleks küllalt taipu sellest arusaamiseks. Niisugust asja nagu must samet ei olnud polnud olemaski. Ja kuidas siis teie esitate Hamletit. Pruunis ametis, taevas seolale revolutsioon. Aga see on ainult üks osa minu tõlgitsusest. Peaasi seisab selle lavale toomises, mida ma nimetaksin Hamleti psühholoogiaks, psühholoogiaks ja sühholoogiaks. Et teha Hamletit. Arusaadavaks tahame näidata inimesena, keda suur mure on maha rõhunud. Maailma valu on ta täielikult vallutanud. Ta kannab endas kogu aja vaimu raskust. Ühesõnaga teda rõhub igavene eitamine. Te, tahate öelda, et, et asjad on pisut käbarad, tema tahe on halvatud. Ta püüab liikuda ühes suunas, aga teda heidetakse teisele poole. Kord vajutab kuristikku. Järgmisel hetkel tõuseb pealepoole pilvi. Ta jalad otsivad maad, aga leiavad ainult õhku. Suurepärane. Aga kas teil ei lähe selle jaoks suurt masinavärki tarvis masinavärki mõttemasinavärki jõu- ja magnetismi mehhanismi? Ah, elektrit sugugi mitte. Ei suuda aru saada seda köik annan ma oma mänguga. Võtke väideteks kuulus monoloog surmast. Kas te teate seda olla või mitte olla? Pidage. Pange nüüd tähele. See on monoloog. Täpselt. Selles peitubki võti. See on midagi, mida Hamlet ütleb iseendale. Minu tõlgitsuses ei räägita sellest tegelikult mitte ainustki sõna. Kõik sünnib täielikus ja pidevas vaikuses. Kuuldud estraadistseenis oleks juubeli puhul ehk tulnud osad vahetada. Intervjueerjeks oleks vast pidanud olema Voldemar Panso. Parandame selle vea kohe temapoolse juubelijutuga. Pärast Tallinna vabastamist Eesti kunstimeistrit ansamblites Tallinna jõudsid anti Draamateatris esimene kontsert, kus mul tuli konferantseela esineda. Ja seal teadvustasime kahte mulle tundmata inimest. Need olid laulja Georg Ots ja üks noormees, kes tantsis tantsu noormees lillega. Ja tema nimi oli Jüri Järvet. Ja siit algasid meie sagedasemad või harvemad kokku puutumised Jüri järveti ka. Tantsija läks teatrikooli. Ja teatrikooli lõppedes hakkas ta lootustandva noormehena teatri lavalaudadel liikuma. Suurem ja täpsem koostöö sigines meil alles hulk aega hiljem. 1955. aastal. Oma diplomilavastust kuningal on külm. Palusin narri osale Jüri Järvetit. Oli tunda, et sellel mehel võib olla tulevikku. Hiljem me kohtusime uuesti lavalaudadel režissöörina näitlejana phenomena Martoraanus. Siis pärast südame murdumise majas, kus ta mängis mister Danny. Ja esimeseks suureks tööks, kus järveti talent plahvatas. Kui ma mõtlen teist liini, kus peale isiklikud vahekordade, kus oleme kunstis kokku saanud, need on estraad film, raadio ja televisioon. Estraad on kadunud minevikku Meil mõlemil, sest on jäänud aromaatsed ja toredad mälestused, sest arenguks on olnud seal väga tähtis koht kindlasti ka järveti elus. Raadios oleme me nii palju ühiselt mikrofoni juures istunud kuuldemängudes, eriti aga lõbusatest laupäevaõhtutest, kus me aastaid tihedalt koos töötasime. Ja televisiooni esimesed filmid. Siin jääbki vist esimeseks katseks ja mälestuseks Bornhöhe Jaan Tatikas, Salomon Vesipruul. Tähendab koos kehastasime. Ja hiljem juba suur ja tõsine töö. Näitleja Joller, mille stsenaariumi Järvuta koostas jutustuse järgi ja kus seal oli hästi värvikas ja huvitav näitlejatöö. Jah, viimati töötasime koos uuesti filmikaamera ees, hullumeelsuses ja nii tagasi vaadata, paljudele aastatele. Panin selle töötundidele ja kui mõelda, milline on siis järveti loojanatuur mis on peamine tema näitleja isiksuses ja kuidas näitle isiksus kattub või ei kattu kodaniku Järvutiga. Kui nii improviseeritud mõtteid ja kujutluspilte endast läbi lasta siis tundub, et näitlejana vast on järveti juures kõige olulisem mingi see, mis ikka määrab näitlejatalendi peamise omaduse isiksuse võlu ja vot ei ole mitte rea oreli pile vaid erilise, kummalise heliga. Kordumatu ja kindlasti jääb meie lava memuaaridesse mõiste järvetlik, nagu on jäänud pinnalik või Paubandlik võid armulik. Milline on siis järvetlik? Võib-olla on selles annus vaimu, teravmeelsust, isikupärast mõttelaadi, mis ei ole õnneks mitte 20 24. Kunstis kõige tapvam on vaid, milles on alati mingi ootamatu mõttekäik, ootamatu põhise järveti töö laadis on üks iseloomulik joon, mida vähe näitlejate juures kohtab ja mida ei saagi laiendada kõigile, mis nähtavasti toale isikupärale arvata, ütleb, et ma teen kodus selle stseeni valmis. Ma ei küsinud, kuidas ta kodus töötab, kes talle märgusõna annab kuidas ta kodus üksinda stseeni valmis teeb. Aga see on tema juures resultatiivne, sest seal on just vastupidi, näitlikes kodus küll rolli õpivad, aga kellel roll sünnib proovisaalis? Järvet oli lavadel tükk aega pealiseltu koomik. Sest humoristi joon on tal tänuväärne nii elus kui laval, sest nad ei pruugi alati kattuda elu elava. Ja vot on teravmeelne ja humoorikas elus ja see teravmeelsus vaimu sädelevust, see peegeldub ka tema lavaloomingus. Aga traagiline liin, mis kindlasti ka Järvetil elus võib-olla ja mis kuskil teise plaanina punktiivina kõnnib selle lustakamaks pooled, aga see tuleb järvetis äratada ja siis võib tram traagilises liinis laval häid asju teha. Ja siin ma mõtlen just võitynskit inimeses jumalas ja kuningas Claudius tabletis. Võtinscan jää petlik, võib-olla seetõttu, et siin traagiline ja groteskne põimuvad. Ja see on võib-olla kõige Järvutlikunduma enda natuurile kõige lähedasem. Jah, midagi nukrat, lõbusad, grotesksed, rohkem satiirilist, kui naljakat on see tagamaa see teine plaan, mis kannab Järvetit inimesena ja näitlejana ei tahaks juubeli puhul öelda mingi susin tühjalt kõlavaid fraase järveti kohta, sest neid võib teha siis, kui inimene hakkab loominguliselt impotentsus muutuma. Luti puhul seda karta ei ole. Stanley polevat veel pikk kunsti tee ees. Võib-olla on see seletatav sellega, et järveti tunud kunsti juurde kergelt. Teelooming ei ole tähelend vaid ta näris ennast kunstimüürist läbi. Ma mõtlen siin vastuolusid, mitmesuguseid, eelkõige vastuolusid kui materjali vastu panusest füüsiline materjal, mille loodus seal olnud ei ole mitte kõige tänuväärsem sellele mitte see kuju, kes lavale tuleb ja kuskil oma dimensioonide ja oma harmoonilise joonega otsekohe vaatajaid võlub. Vaid siin midagi Chaplinliku. See on väikese inimese enesesuureks mängimine sest alati on meie looming kordumatu, ootamatu, isikupärane siis kui looja ise on kordumatu, ootamatu ja isikupärane. Ja nüüd on vast Järviti olulised näitleja jooned, nii nagu mina teda tunneb. Jätkame juubelisaadet katkenditega Jüri järveti draama loomingust. Võitynski inimeses ja jumalas. Kas siis minul ka ei ole kultuuri, teie olete sätteria, Teil on ja ma olen Viinis käinud, nii. Kuidas nii, minu naine armastas mind väga, sellepärast, jättis mu maha. Sellepärast jättis maha, armastan ja. Kuulge, jutustage, palun. Siis oli, ma mäletan viimast suve Gaucesuses Elbrus, kas pekk ja me istusime naisega järve kaldal? Käekesi mõistet mees ja naine ja tema otis eneseriidest lahti, et suplema minna. Aga mina istusin ja mõtlesin ja eemal olid mäed ja mäed. Ja seda minu mõtet heitiski mulle naine hiljem ette. Sest naisel juures, kes on alasti, ei tohi ükski mees mõtelda. Aga hakkas ennast ehtima senikaua, kui läks ja läks ja nonii, tänapäevani. Sest naised saate aru armastul, neid mõistate alles siis, kui need ei ole ainult siis ja ära, aga, aga seda ma teile ütlen. Et midagi. Pakuti protes suuri aurahad, kiitusekirjad, mürstidel, suurvürstide käsi. Kuhu ma nüüd olen jõudnud maale, kus pole keelt ega kultuuri, nii nagu juudi sünagoogis? Narr näidendis kuningal on külm. Vanad. Otsivad kolinat? Oh oo. Kuningas rahva kukil naine, kuninga. Nagu kuningaski voolmettevale midagi kuningal, vool, miks ta siis muidu mu põlvede laietab pluss siis on nüüd küll sellest ajast, kui röövliametit pidasime, mis käisidki, tikiti, röövlid olite. Me võitlesime siis vabaduse ja õiguste eest. Me olime siis rahva poolt ja kuninga vastu lüüdega kuninga poolt ja rahva vastu, aga ka seepärast siis kuningad kiusavadki röövleid taga. Ja sellepärast minu isa ja kõik rahvamehed hoiavad mitte kuningaid röövlite poole. Hakkab juba aitama. Aitab selleks korraks sellest valus. Seal, mis nar küll sellest anneks, kui mõni noor naine tema kõiksus selgelt alla kuningas, kallis, luba, et magan arryseljast Allan. Lase siis vaibal ikka oli Agassi tallemmeial Ulinike põlvi Linnar. Narrit alla nagu tahad. Kättanata. Häired loksuvad sul nagu vanal ära aetud setukas. Reied on sul paljas luu ja nahk? Oi oi, oi, oi, Norrikimises tasuvaid, elad kuningaga. Kuna ma olen ka üks neist vähestest, keda Jüri Järvet teab oma kaasaegseks, kes teatri ja elulaval on temaga koos olnud üle 30 aasta siis ma tahaksin siinkohal veidi oma isiklikke muljeid jagada nendega, kes teda vähem tunnevad. Räägib Kaarel Toom. Tema osadest isikupärasest näitleja natuurist, kütustest pole mõtet rääkida, kuna see on kõigile teada kõigile neile, kes käivad teatrisse, kinos, kuulavad raadiot ja vaatavad televiisorit. Küll aga tasuks meenutada seda, kes ja milline oli Jüri Järvet siis, kui teda esimest korda kohtasin 1934. aasta talvel tolleaegse Draamateatri noorsooteatris kus tegeles arvu kalt Tallinna koolide poisse ja tüdruk, kuid kes moodustasid selle teatri, nõndanimetatud abi koosseisu või kaastegelaste rühma. Enamus nendest poistest ja tüdrukutest tegelesid laval üldse rahvana massina. Mõnel nendest lasti vahetevahel kusagil öelda ka mõni sõna. Ja oli üksikuid selleaegseid talente, kellele usaldati isegi suurte osade mängimine lastetükkides. Aga nii nagu ma mäletan, Jüri ei kuulunud osaliste hulka. Ja mulle ei meenuga ühtegi lauset, mida Jüri oleks tollal saanud lavale öelda. Nähtavasti ei peetud teda teatri jaoks kuigi heade eeldustega noorukiks ja seepärast pidi ta jäämagi ainult statistikaks. Aga samuti mäletan ka seda, et ta oli tollal Tallinna koolinoorte hulgas üks paremaid riistvõimlejaid. Kui meil 1938. aasta sügisel asutati esimene Eesti riiklik teater kool, siis Jüri omaenda jutu järgi olevat tahtnud ka sinna tulla. Aga kartnud, et ei pääse sisse ja jäi tulemata. Sai hoopis Järvakandi tehaste kontorisse käskjalakoha ja tegi kaasa töölisteatri tantsurühmas. Jüri Järvet on üks ainulaadse maid näiteid meie teatrielus selle kohta, kes on läbi teinud suurima arengukõvera, mida minu silm on näinud. Nõnda öelda mitte millestki on jõudnud selliseid kunsti küpsuseni kuhu jõuavad väga vähesed. Isegi need mitte, kellel olid näiliselt paremad eeldused kui temal. Kõik, kes me teda lähemalt tunneme, teame, et Jürile suudavad väga vähesed vastu saada tennises, males, lauatennises, kuulitõukes ja kiirjooksus. Kui ma temalt ükskord küsisin, et miks ta malemängus nii kõva on siis ta ütles, et koolipõlves armus sellesse mängusse aga sai kõigi käest nahutada. Siis olevat südametäiega hakanud avanguteooriat uurima ja õppinud mõned avangut selgeks. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et Jüri Järvet on viimaste aastate jooksul olnud eesti meesnäitlejaks kes on saanud kõige rohkem kiita ja seda igati teenitult ja on omandanud sellise populaarsuse, mis saab osaks vaid väga äravalitu vile. Kuid siinjuures on siiski väga meeldiv ära märkida, et Jüri ei häbene seda tunnistamast kui tohutut vaeva ta näeb iga ülesande täitmisel diaatoris, raadios, televisioonis ja filmis. Ja et Jüri suhtub väga irooniliselt õlalepatsutajaisse ja imetleja isse, kes peavad teda talendiks nõnda ütelda jumala armust. Täiesti järvetlik suhtumine on Jüril oma kirjanduslikesse võimetesse kus tal on küllaltki märkimisväärseid saavutusi kuid millesse ta ise suhtub ülimat tagasihoidlikkuse skepsisega ei tulevad nii välja nagu ise tahaks. Ja ma tean, et tal on küllaltki palju täiskirjutatud paberilehti ideid ja teemasid mis pole nii välja tulnud, nagu ta tahaks. Ja sedasama ma julgen arvata ka tema eelolevate näitlejaülesannete kohta, mida ta jänese sees muuseas kannab. Ja seepärast tahaksingi talle juubeli puhul soovida kõigepealt head tervist ja piisavalt aega selle kõige tuumaga ja väärtusliku realiseerimiseks mida ta enesesse on suutnud kätkeda oma sisuka elu. Tähelepanu võime põhjal ja et ta saaks seda kõike realiseerida ja avalikkuse ette tuua nii hästi teatrikunstis kui ka kirjanduses. Esitamegi killukese Jüri järveti enda loomingust. Ta ütles, et ainult tema käe alt tulevad tõsised kunstimeistrid ja panin seepärast oma õpilastele ainult kõrgeid hindeid. Ta ütles. Tal on palju ideesid ja rääkis terve õhtu teiste mõtteid. Ta väitis, et õppida tuleb klassikutelt. Jutustas õpilastele oma eluloo. Ta ütles, et kunst kuulub rahvale ja kritiseeris teravalt rahvast, kes ei saadud aru tema loomingust. Ta õpetas, et kunstis peab nägema eelkõige head ja tegi maha oma kolleegide loomingut. Ta ütles. Elu on ilus. Ja rääkis, mis ta unes nägi. Ta kõneles, et kunstiinimene peab olema rahva keskel. Ta ütles maha, Bofeenlus. Pidas nädal aega oma sünnipäeva. Ta ütles. Mõelge homsele. Ja näitas õpilastel oma elukindlustuspoliisi. Ta õpetas, armastage kunsti endas, aga mitte ennast kunstis. Ise käitus just vastupidi. Ta õpilased läksid estraadile ja olid oma õpetajale tänulikud. Ja ongi aeg õnne soovida. Kuidas aga seda teha? Nagu kuulete järgnevast loost polegi see nii lihtne. Nagu igal aastal otsustasid ametnikud ka seekord oma direktorile ta nimepäeva puhul südamlikud õnnesoovid üle anda. Aga ainult härrased, ütles osakonna ülem. Nimepäev pole mingi koosolek ega poliitiline meeleavaldus, vaid täiesti eraviisiline pidustus. Õnnitluskirjale ei võimaalida mingeid lipp, Petraktorid, söekaevurid või embleemi võivad olla lillekesed linnukesed, seened või pöialpoisid. Palun teid, kolleeg, südi õnnitus, tekst ära redigeerida. Üksteise järel rebis südi puruks ja viskas välja täis kirjutatud lehti. Ta piinles oigas. Paari tunni pärast viis ta teksti ülemusele kolleeg ütles osakonna ülem pärast selle läbi lugemist. Ma ju ütlesin selge sõnaga eraviisiliselt seltsimehelikult, teiega sokutasid teksti sisse töölisliikumise ajalugu ja tegite viimase aastakümne tööstustoodangu saavutuste kokkuvõtte. Juhtkiri, mitte õnnitluskiri kolleeg, see oli tõesti mõista, et oleme jõudnud täiesti uude etappi. Paluge siia kolleeg meeleldi. See südi ütles meeleldi kirjutama asudes nii lolliks läinud, et ei oska isegi tavalist õnnitluskirja koostada. Ta naeris ja vangutas pead. Aga mõne aja möödudes surin naerda huulil. Juuksed läksid tal kuidagi veidralt turri. Kolleeg meelelgi ütles ülemus. Kas te võite mulle seletada, mis ühist on direktori nimepäeval, kapitalistliku ümbruskonnaga ja talupoegade entusiasmiga vilja varumisel? Kas te seda tõesti tõsiselt palugi siia kolleeg, paindlik. Aga paindlikuga kordus täpselt sama lugu, mis südi ja meeleldiga. Siis aga kordus sama velg kangega avaraga kitsaga liikuvaga kiirega kasinaga, Pipasega kohmetuga kardlejaga toetajaga Rosanna mitte iga päevasega, kes väitis, et teda on vest Fahlis välistanud. Neli Ameerika sõdurit, kelle hulgas üks oli neeger. Neegrit ei usutud. Härrased, ütles ülemus, mis see siis on? Tänan alandlikult. Olen sunnitud selle töö enda peale võtma. Tund aega hiljem ilmus ülemus oma kabineti uksele. Ta juuksed olid kuidagi veidralt turris. Mind pole kellelegi jaoks olemas, süüdistas sekretärile kad telefonikõnedeks, mitte. Tööpäeva lõpp oli lähenemas. Päike hakkas vajuma, maja katuseta. Pea kätel vaatas ülemus aknast välja. Viivu ees tulite rebinud katki 76. paberi lehesel päeval lehe, mis algas lausega seistes ajalooliste muutuste künnisel. Tänaval sammus väike sanitusega poiss. Ülemus kargas äkki püsti, jooksis akna alla ja kutsus poisi sisse. Niisiis, väidad sa, ütles ülemus poisile? Väidad, et, et, et sa hästi õpid. Siis ütle mulle, ütle, kuidas sa näiteks koostaksid õnnitluskirja teie direktori nimepäevaks, proovi, proovi proovi. Palun sind. Ma annan sulle sloti. Palun ütles osakonna juhataja, visates lauale paberilehe. Palun lugege ette, kolleeksselli südi luges meie südamlikumad õnnitlused kallile direktorile. Tema nimepäeva puhul oli kuulda disklematult imet ütlevat tunnustavat lugupidavat ja isegi pisut kadedad sosinad. Ütleme siis meiegi meie südamlik emad, õnnitlused kallile Jüri Järvetile, tema juubeli puhul.