Verekülakroonikat, ma võib-olla selle alguseks oli üks artikkel Päevalehes mis oli ühenduses nende vanade kiviristidega hal Iisaku kalmistul ja nende Kivilistide peal. Endised Peebud ninal, Peepod. Üks on 1655.-st aastast käinud 1669.-st aastast. Mind hakkas huvitama, et kuidasmoodi nende jälile saket, kust nad alguse said, lähen siis arhiivist otsinud materjali ja nii ma hakkasin huvi tundma ja viimases tegelasi seal mitu aastat, enne kui sain need nimed ritta. Isa, isa ja nii edasi, kaugele süstee sugupuu ulatub, nii nagu ma kirjalikud andmed olnud 1580.-test aastatest hakkab peale see rida, mis ma kirja panin neid ja nii palju kui mosaineid materjali kodust liiga kui ka sealt Rootsi keskarhiivist ja riigiarhiivist, vaid sellesse nimi on nagu tulnud seal. Eesnimi kroonika on juba tehtud ja tema üks suurem eksemplari arhiiverantud. Sellega pole midagi enam, aga mind huvitab rohkem muusikaline elu. Iisakus Iisaku näitemängu elu, mis vanasti siin Iisakus oli võiks veel kirja panna. Mees, kes oma sugupuust rääkis, oli Helend Peep. 29. juulil tähistas Eesti NSV teeneline kunstnik oma kuuekümnendat juubelit. Nii et õnnitleme ümmargused on ka Helend Peebu töid ja tegemisi tähistavad arvud 200 erinevat lavakuju üle 5000 ülesastumise. Kerget selles töös ei ole. Seda teavad kõige paremini loomulikult teatriinimesed ise. Ja sedagi. Vahel ongi nii, et kellel on üle jõu kasvõi käima või, või kas või käega, mine teadmisest minema. Gaasi nii nagu raskeks läheb või noaga kõigest saab üle ja. Teatriinimene peab olema tugevate närvega ja tugeva noaga, nagu öeldaks. Põhjalikkust see iseloomustab Helend Peepu nii teatrilaval kui ka argipäevastes toimingutes. Juubelijutud said maha aetud nädalapäevad tagasi Võsu lähedal koolimäel. Hea, et ei juhtunud seeneaeg olema. Muidu poleks Helend Peepu kodunt kätte saanud. Ja mul on kavatsus ja ma olen mitu korda käinud seal, aga pole suuremalt saanud, aga nüüd ma mõtlen, et ma lähen põhjalikumalt tegin rohkem seenel käimist rohkem joodee huvides tegelema, tervisejooksu mööda teed. Siis keerasime metsa, aga õige vähe, samal ajal vaatajal eleviisima tuleb jälle kotitäis, endal punaseid puravikke? Nojah, midagi pole teha nii et siin teatriühingu puhkuda ümbruses koolimäel on seini olemas ja ma olen sind hästi palju seeni saanud eelmistel aastatel. Aga ma loodan, et see aeg on veel ees ja normid on veel tulemas. Milline teie lemmikseen on? No pilvikud ja puravikud, teie olete vist üks sellistest inimestest, kes puhkuselt lahkudes võtavad kaasa portfelle ja kohvi, mis on mitme tead kilogrammid raskemaks saada. No ja marjade ja seened seal kohapeal lävega, marjad saab koduviidud. Kodus. Perenaisel ära keedetud ja nii edasi toidukraami mõtlenud, et. Puhkusele, ega palju ei saa võtta, sellepärast perenaine on kuri kohevuse liidu paljundatud kaasa. Aga noh, natuke ikka, viis, kuus või nii, ma ei tea nüüd Kalverile võtta, aga kuidas juhtuvad? Ma olen seid verilist ennegi kive toonud ja põhja rannikul ja sealt Laadoga tagant ja kui me seal filmi tegime korda, kust selline huvi on nagu alguse saanud? No ei tea, sa näed, et üks, üks korjavad, mis ta seal korjab, hakkad vaatama, et kivi ja ega selle tibiga ongi niimoodi, et sa võid mööda minna, seda üldse ei näe, kui hakkad vaatama, leiad ühe ja teise ja kolmanda. Ja väga huvitav on see kivi. Ja seda on huvitav vaadata. Tuhkuseks teinekord isegi on oma kodukoha ümbrusest kive toodud minuga Lugodan jõhvimuse, seal ei, ei ole ühtegi kivi. Aga seal Toilas on küll, aga see on muidugi kaugemal. Mõningad, aga ma pole kodus mitte liigitanud, kust üks, kus teine algul mõtlesin küll, aga lõpuks nad läksid sassi. Nüüd ma ei tea, kust on toodud kõik üheskoos. Umbes ma võin aimata, missugused on musta määrageevid ja niisugused on vaja eesti kirid. Laadoga kandis Laadoga kandis rohkem neist vähem. Lihvitud ad on rohkelt kandilised ja mujal rohkem leeritud geenid. Kuidas on, kas puhkuse ajal vahel teatri peale mõtlete? Ei siin-seal suurt midagi, teatri peale mõeldud, seal rohkem nii oma. Kuidas ütelda? Ihu ja eest hoolitsemine, päikest ja vett saab rohkem aetud. Jooksu kadedad kavatsen, ma olen viimasel ajal harrastan teda jooksmist. Tunned, et see oli päris hea tunne pärast jooksmist olla Tartus jooksnud seal olla kah kasutanud Emajõge ja kodus duši pärast jooksmist malepartii kaasas, siis ka kenasti Maretistest teatri olla seal male kaunis populaarne mängima, kui juhtub aga vastast olema ka tihtipeale oli, et et huvilisi ei ole, siis pole midagi parandada, siis leppida ainult selle maale ülesande lahendamisega, kui seda juhtub käepärast olema. Aga kui ei ole siis ja sa oled nii saun, teleri ilma maleta, midagi muud teil siin me oleme vahel mänginud pingpongi lauatennist ja ja kurnja Teil on temal meil, tema oli hästi ja organisaator sel alal taga mu suur male vastane siin. Koolimäel. Temaga jäidki mulle arved lõbuks, klaarimalda viimase mängu võitis tema ja ja siis tegin niisuguse kokkuleppe kahekesi tegema, kes viimase võidab, seal võitnud kõik. Kuigi ta eelviimased hulk pidin alla vanduma, mulle olla nüüd viimase võiti, siis tähendab, võttis kõik. Lahkus võitjana lauast laekus hoidjale, jah, nüüd ma ootan teda suure igatsusega, millal tuleks, aga ta ei näita nägugi. Ma pean vist enne ära minema, kui ta siia jõuab. Kuidas teda kätte saab, jälle? Ta rinnust kinni võtta, minema tegime selle, kes teatrirahvast veel Vanemuises Ni hakkavad on, kes vastu suudavad, vanade Malele vastu suudavad paljud panna. Aga minu partneril on viimasel ajal Süvale polnud väga tubli selle poolest, et kui läheb jälle lähme, istume lauda. Ega mina säält võitu ei looda, aga hea mängida, kui vastas on tugev tugev mängija. Sest enamasti mul kaotan, aga paaril korral olen teda ka ei võitnud. Ja seniks, kui partnerid ei ole, tuleb Seppida maleülesannete lahendamisega. Te olete välja kirjutanud ka siin, suur riik täis päris? Nojah. Vahel, kui midagi muud teha ei ole, siis. Aga no ega see pole ainuke vaba aja veetmise moodus, et sa nüüd ainult malega tegeled. Loed raamatut ja teed, muud kah. Ilma praegu tutvungival meenutan vana rongaajakiri rõngast omal jõul läbi mustade maal vaheliseda poisikesepõlves loetut ja huviga loetud niuksed. Seiklusjutu Sengeeritse omab väga huvitav looduse kirjeldused Aafrikast ja meenutades neid vanakoolipõlve mälestusi, algkooliajast juba mõningaid hobi. Mitmesuguseid teisiga. Eks seal karikatuurid ja mis ma olen teinud juba lapsepõlvest peale veel noorest kooliajast peale, kas oma kolleegid on kõik selle pilgu läbi nähtud, neile paberile pandud? Need on päris mitmeid pidi tehtud. Nii nagu nad välja tulevad. Oli vist ükskord üks pikem, näitas kaks Vanemuise teatris välja saad, olid kõik. Selleaegsed nojah, töö juures nagu ikka, tuleb vahel ette. Vaatad, kuidas teine seal mängib või on ja siis tekib nagu jänesest tahtmine. Ei pane tähelegi, kui Saike leiavad paberile pandud joon. Vaikselt, palju need plokke täis ala joonistades. Plokkidest ei tea, aga näiteks paarisaja ümber löödeks olla kuuldes tellingud, olete väsinud ja teatritööst närvi puhata. Leiad nagu väikest rahuldust sellest teise alaga tegelemisest juba lapsepõlvest peale. Mind huvitas joonistamine. Ja ikka joonistanud kord lilli, kord maastikke ja ja nii edasi. No viimasel ajal vanemas põlves siis mind hakkas huvitama vanad raamatud. Vanad piltpostkaardid ja nendega on tegelenud. Need huvitavad ka. Illustreeritud lasteraamatut, mitmesuguste rahvaste omad ja neid olen ma kah nii kogunud omale Prantsusmaalt, küll Inglismaalt ja inglisekeelset saksakeelset seal mitmes teistes keeltes. Samad lood, illustreeritud, väga huvitav on neid vaadata, halduskogu suur? No ei tea, mis väga paljuks. Vahelduseks kui keegi läheb kuskile arvud siis kaasa tuua, lasteraamat illustreeritud või saadad posti teel või viimasel ajal hakanud huvitama küsimused ja vastused. Väga huvitavad materjalid on siin sees. Et ma olen uurinud ka peaaegu õige palju, kõik läbisin Bergud. Ja muidugi huvitavad küsimused nihukest mitmest laadist välja, pole tähele pannud, et siin on nii palju huvitavat materjali kellele ka ravitakse, lugenud Sinuledeks? Ludwig juhist oli üks huvitav artikkel. Siis oli siin kunstivooludest ja lihtsa koorilisest huvitav artikkel koeratõugudest, sinovoituutia kosmosest kosmoselaadis sellest sellelt alalt. Siis mind on alati huvitanud ja nii palju huvitavat. Mitmed alad, kas hea või halb, seda ma ei tea, aga ma tahaks nagu kõigist aladest natukene teada, teatrite on siiski põhiline. Teatritöö on põhiline ja seda materjali on mul ka kõige mitmesuguseid kodus. Mitmest vallast. Kirjandust ja igasugust teatrikirjandust, nagu nüüd on eestikeelsed venekeelsed saksakeelsed. Saksakeelseid on mul kah päris hulk teatrimaterjali Belgiast küll kõige rohkem vist. Kuigi ma olin päris hästi vene keelt ei valda, aga sel aastal ka põlvkondade Arviljon saab kõigest jaaguga. No te olete ise andnud palju toredaid hetki muusikas teistele inimestele, nii lavalt kui ka soololaulude näol. Aga millist muusikat ise enam kuulata? Ise ma kuulan, raadios meil just eriti huvitaks. Ma ei tea, võib-olla vähem meeldib mulle tavaline džässmuusika aga see ultramoodne, see on, seda ma kuulan, hea meelega. Väga viimane muusika, viimasel ajal siis laulud muidugi. Ja kaneeli estraadilaule kuulan väga hea meelega, väga huvitavalt ka lemmiklauljaid ojja on küll, Helgi Sallo laulab väga ilusti, mulle väga meeldib tema laul. Aga kuidas siis juhtus, et ühest Iisaku kandi poisist sai teatriinimene? Kui ma keskkoolis käisin, siis ei võinud keegi nüüd aimaltarist, näitleja saab, aga juba seal tegime näitemängu ja. Ja kuna isetegevuse seisakus ja oma kodukülas Vaiklasse seda näitemängu tehtud hoolega. Ja see huvi oli võib-olla rohkem ema poole, kui isapoolne võtta jõuda, siis kui kord sellega tegelema hakati, Edasis huvitama hakkab ja külge jääb ja teatri üldse meeldib noortele paljudele ja kuises mingisugust edu saavutad seal isetegevuse laval. Iisakus oli muusikaarmastust, oli seal kaunis palju. Selle esimeseks kõrgperioodi, kui seda nii nimetada või selle muusikaga üldse tegemist tegid, jäse muusikad Isaku rahva armastama pani. See oli köster. Robert Hansen. Kas laulukoori asutas puhkpilliorkestri asutas ja kes siis oma laulukooriga käidud laulupeos juba algusest esimestest peale. Kontserte andis? Narvas, Rakveres, Jõhvis ja üldse muusikakultuuri. Iisakus arendas ja esitas seda muusikaarmastuse seisaku inimeste hulka. Pärastama äraminekud pärast tema surma üle 112. aastal tekkis väike mõõnaperiood. Aga siis hiljem, kui viisakuse pastoriks tuli Voldemar kuljus, ta oli ka suur muusikaarmastaja tekkis nagu teine kõrgem periood. Iisaku muusikaelus organiseeris orkestrid, sümfooniaorkestrid, Iisakusse ja väliskülalisi. Tuli lauljaid ja mängijaid, soliste ja nii sattusin minagi tema tähelepanu alla ja ta rakendas mind mitmete laulude laule laulda nii seltsimajas, seal imalik, kuigi kirikus vaimulik ja nagu kirikuinimene. Ja nii ma sain siis esimesi näpunäited tema juures, tema kui rohkem tegelenud sellega, mängisime seal orkestris niisugusi. Ilusaid klassikalisi lugusid muidugi, mis meile jõukohased olid. Meil oli seal üks paarkümmend inimest, millist pilli tee mängisin. Mängisin. Vioolat no kuigi ma õppisin ka samal ajal, no kuigi paljudel tarvis oli orkestri jaoks seal mõned olid päris tublid mängijad, ta ise mängis. Tšellot juhatas meid Magnus siiak, see oli pialestia Iisakus ju omal ajal nagu maal ikka, küüti seejärel teha. Suurematest teadeteski tehti operaatori seal ka opereti nime all muidugi. Aga nii nii väikselt, nagu ta seal maal võis valmis saada. Aga sellest hoolimata meil käis näiteks külalisena isegi Milvi laid mängimas ja ma sain temaga koos mängida. Ja niuksed Silva näiteks mängiti seal ja. Ja mitmed teised päris hulk opereti ja ma pidin ikka operetiarmastajad mängima. Teine operetiprimadonna oli Gerda murre Estoniast. Temaga mul oli 18. Kokkumäng. Tatratüdrukusse oli juba Kuressaare teatas. Et kahe primadonna vedama sain ükskord mängida. Milvi Laidi Iisakus seal Gerda murrega Kuressaare teatris. Nii oligi, et aastaid sai seal Iisakus isetegevust tehtud ja mängitud ja lavastatud, seal mõni aeg näitemängujuhad tatud. Ja siis, kui Vanemuise teater kuulutas välja mide Kongursemaid Nix uusi, jah, konkursolijat võetakse uusi lavajõude ja siis läksin minagi sinna proovima, see oli 38. aastal üheksa 30, kaheksakelt võeti meid vastu ja nii ma jäingi teatesse. Sellest ajast peale on olnud pidevalt kuni tänase päevani diaatri teatriinimene, mis seal vastuvõtukatsetel tuli teha saldo improviseerida ühtedest. Kaali Alooja oli üks, kes eksamineeris mind seal. Vaheldus Mering ja kes on seal, olid mullastisest mängida üht mingisugustki noormeest seal, kes keskmideks küla tegelikult oleme, ei mäleta hästi. Mind võeti vastu kui draamasse nooreks näitlejaks. Aga samal ajal oli minu juba Iisakust tuntud laulumehe, laulsin suuri suuri aariaid, Lenski aariad, nodiiri aariad ja nii et mul olid noodid ka kaasas. Ja kui teised läksid seal. Laule proovima, kes võeti vastu kui lauljaid, siis mõtlesin mina oma noodid ka kaasa, et kas ma ei võiks ka proovida laulmist. Tubin. Tubin saatis klaveril ja Komina sellel nadi reaaria ette, laulsin siis need nagu imestasid, et kuidas me pole tähele pannud, et see mees vaid ka laulda, viisid mind kohe sinna alla piiskopi kantseleisse oodatud me võtame sind otsekohe vastu. Meil on just tenorit vaja. Ja nii ma jäin siis Vanemuises kolm kaasal muusikaliste osade peale. Olla. Saad? Sees. Tuli kaasa teha ka mõnikord draamades, isegi taandsureimas. Idaurgu rakendas mind kohe ka tantsurühma, tegime harjutusi, treeningut seal ja tantsu rühmas tegin ka hoolega kaasa. Pea sa oled ikka kooris. Ja esimesed niukesed osa tuli. Pikk kosja sõiduvuse poorsa. Regoletas ja Simo hulgas oli üks aluslaululine osa haige sõdur. Siis oli seal Jaanias, tuli mängida üht naljas tuli välja tegelikult viis osa iga kord draamas, kord tantsurühmas, kord üht ja teist väikest osatäitmist. Selles operetis ainult üks hooaeg, olil. Läksin järgmisel hooajal kohe Kuressaare teatrisse, sest palgad olid väga väiksed ja Kuressaare pakkus peaaegu kaks korda rohkem. Sel ajal 35 krooniga. Vanemuises oli nii raske läbi saada. Ja siis need järgmised hooajad olidki Kuressaare teatris. Seal olin ma samal ajal kate kuraatoriks, näitlejaks, näitejuhiks. Teatri juhiks oli Rivo kuljus. See oli jaamu nagu tuntud varemalt juba Iisakus lavastas vahel ja rakendas mind sealgi. Mäletan, mängisin seal vabas õhus. Villem, telli hilja tuli lasta seda õunapojal pea pealt ära. Vibupüssiga ehtmelooliga, aga loole lendanudki poiseni. Ennegi kukkus maha. Kordama, seal tuli, tuli niimoodi välja, nagu oleks see õun tõesti pooleks läinud, mäng läks ikka edasi. Niisugused asjad olla käte vahel. Ja kaua ta Kuressaares 42, kas ma tulin sealt ära, läksin Tallinna töölisteatrisse, seal olin kuni 47. aastani 46. aastal, tegelikult sügisel juba Ird kauples mind Vanemuisesse. Vanemuisel oli tarvis. Lauljat. Tallinnas Raadios laulsime opereti katkendeid, mõningaid, ju see vist siis iride kõrvu kah ulatus ja ta leidis, et hääl sobib teiegi mulle ettepaneku telefoni teel. Kas ei tahaks tulla üle Vanemuises? Jah no siis oli nõus ja läksingi just muusikalistesse osadesse, mind rakendati. Ja päris huvitav oli nendes osades mängida. Sest noorteates oli ainult raamat ja muusika, nagu tõmbas hästi Mill. Sest ütelda, põhiliselt olingi nagu rohkem muusikainimene muusikaga harjunud juba lapsepõlvest peale ja nii rakendate mind siis Lillotaaru Havai lilles võlu lödistada meenud. Esimene osatäitmine oli peajärves ooperis kõhev kubjas. Ja siis tulid järgmisel teised niuksed. Vastutusrikkad, ülesanded ooperites. Ühtiigoris Vladimir ja. Läki, vürst. Vahepeal sai vabatuules Filipid tehtud seks koomilist osa natuke. Nii et need hooajad olid päris muusikalised ja ja väga niuksed, meeldivad. Eksist Lenski oli üks kaalukamad osi, Klenski oli ka niisugune, mis minu hingelaadile väga sobib ja 50.-te aastate algupoolel siis hakkasid juba nagu sõnalavastust üle ja domineerima jah, eks suuremaid oligi le osaleb tabamata imes. See oli jälle niisugune ülesanne, mis viisi nagu rahuldas. Ja oli huvitav ja hea mängida. Jakobsoni vigastustest autor Lepik. Jälle huvitav ülesanne, paralleelselt nendega läksid ka veel muusikalised lootavama. Teine mängisime dekaadil Moskvas. Ja siis sellega läks koos gaasi, teine laululine osa. Sandi laul, kerjuse laul, ainuld unistusest, teralisteerinde aastate keskpaiku Sohvi kontsertide nõustuma, et palu ja vot see oli nagu moes sel ajal. Et kui sa laulsid ära, siis tulid postist kirjad, et kas ei saaks seda laulu üks teine omale kirjutada, nii sõnad nooti kah trükiti, nooti veel ei olnud ja siis ma kirjutasin ühele teisele kolmandale kes soovi avaldasid. Järjekord tellingud niivõrd pikk, et paarkümmend kirja tuli korraga, et kirjutagu neile.