Minu lapsepõlve lemmikraamat. Tänase saate külaline on Tallinna 21. keskkooli füüsikaõpetaja, Üheksanda C-klassijuhataja Janne Tüür. Kas võiks võib-olla alguseks öelda ka nii, et lapsepõlve lugemistest sai äkki kuskil alguse ka mõte ma tulevasele elukutsele? Seda võib ilmselt nii mõelda küll sellepärast, et eks me oleme kõigi ümbritsevaga seotud ja samamoodi oleme seotud igasuguste muljetega, ükskõik kus me nüüd oleme saanud kas ümbritsevast elust või loetud raamatust. Ja kuna see täpselt või millisel elu momendil, mil tekib see tunne, et sobiv mingiks elukutseks sellest võiks meie elu koosneda, seda kunagi ette ei tea. Ja samamoodi me ei tea, mis momendil me seda oleme otsustanud, et me elus seda just tegema hakkame. Ja samamoodi on nende lapsepõlves loetud raamatutegagi. On ta raamatut või tulnud. Antud momendil pärast lugemist ei ole ta nagu mingit mõju avaldanud. Aga elus analoogilisi momentidel kohates võib see raamat uuesti meelde tulla ja ja võimalik, et mingisugused arusaamad elust on ikkagi olnud mõjutatud sellest läbi loetud raamatust. Ja paratamatult, ega me kõiki situatsioone ju ise elus läbi alati ei ela ja siis, kui raamat on hästi kirjutatud, siis on ametitunne, nagu oleks ise läbi elanud ilmselt teatud perioodil selline tunne uuesti tekib. Sellepärast et eks elu jooksul tuleb neid elukogemusi juurde ja tulevad igasugused elusituatsioonid, mis tuleb läbi elada ja mitmesugused raskused. Ja tegelikult, et need raamatud ikkagi mõjutavad väga tugevasti mõjutavad inimest. Kas te mäletate ennast kui vanatüdruk? Kas te olite kui niisugune esimene väga tõsine lugemiselamus teil tekkis? On nüüd natukene mõtlesin selle peale ja ega, ega seda nii kerge öelda ei olegi, milline see just kõige esimene oli, sellepärast et. Eks need esimesed elamused ilmselt on ikka seotud muinasjuttudega. Ja võimalik, et esimesed eriti just kurvalt lõppenud muinasjutud ja sellised asjad läksid nagu hinge nagu kauaks ajaks meelde. Ja kui ma nüüd mõtlesin niimoodi eksprompt selle peale, et milline võiks olla see minu lapsepõlvest meelde jäänud lemmikraamat siis paratamatult me oleme ikka kaasaega nii palju seotud, et ma ikkagi viisin ennast sellesse vanusesse, nagu praegu on mu klass. Sa pead mingil moel lülituma sellele lainele, et see oleks nagu sama vana kui nemad, et aru saada nende probleemidest. Ja siis ma meenutasin, et milline see elamus oli, kui ma olin kuskil 13 14 aastane nagu nemad. Ja siis esimese momendil tuli mul meelde, et see ilmselt oli Silvia rannamaa Kadri, mis meid sel ajal vapustas ja kui sellele hiljem ka kasuema tuli, siis me ka seda hoolega lugesime. Ja nüüd, kui ma ta uuesti läbi vaatasin. Nüüd kui see iga on juba palju küpsem ja elukogemused on palju suuremad. Siiski ma vaatasin, et ei, et kuigi me oleme siin elus palju harjunud ümber hindama seda raamatut ikkagi me ümber hinnata ei saa, et see ikka kuulub selle murdja juurde ja kuulub ilmselt praegugi. Mis oli teie jaoks selle raamatu sõnum? Seal oli väga suurt igatsust headuse järele ja väga suurt igatsust kodusoojuse järele. Teil on endal Janne tüür viis last kodus kasvamas. Kas nemad on jaganud oma arusaamist ema lemmikraamatu suhtes? Ega nad ausalt öeldes võib-olla ei teadnudki seda, et see raamat, sest tema lapsepõlve lemmikraamat oli sellepärast, et eks neid on tulnud ja võib-olla suunata selle lugemise juurde erinevatel igadel ja erinevad, et veel eluajajärkudel erinevates vanuseastmetes. Ja ega siis ei ole alati just seda kadrit rõhutatud ja ega alati see see kadrituli mulle ikka meelde seoses just nimelt sellega, et ma seda iga täpselt meenutasin. Oma elus püüdsin meenutada, mis just kooli tulevad, praegused klassi lapsed on 13 14 murdeeas lapsed. Ja minu arvates Peaks ta neile hinge minema oma tütrega rääkisin küll, läheb nüüd kaheksandasse klassi ja tema ütles niimoodi ema, et meil oli see kohustuslikuks kirjanduseks juba kaks aastat tagasi, et äkki see raamat sellistele kaheksanda üheksanda klassiealistele võib-olla on juba minevik. Aga ma siiski seda ei arva, sellepärast et ta on ikkagi kirjutatud selles eas tüdrukutele, kes on 13 14 ja isegi kasuemas juba 15 16 aastat vanad. Ja praegu ikka, nähes nende laste elu koolis ja seda, mida nad kodudest kaasa toovad, siis ei ole probleemid sugugi võõraks läinud, mis selles raamatus olid. Sest väga palju on selliseid kodusid kus ei ole seda soojustust nii palju, kui tarvis oleks ja ei ole seda headust nii palju. Ja siis tuuakse, nagu see mingisugune protest kooliga kaasa mingi protest ümbruse vastu tuleb koolikaaslase avaldub selles, et paratamatult millegipärast praegu kooli tuleb kaasa palju julmust ja ma arvan, et see ei tule nendel sisimast seal neid nagu mingisugune enesekaitse. Ja, ja et nii nagu oli selles rannamaa Kadriski entu, kes tegelikult lõpuks osutus väga toredaks poisiks ja see situatsioon praegu koolis elab suhteliselt võõras. D. Eriti veel selliste Väga palju viimasel ajal ju lahutatakse, aga palju on selliseid perekondi, kus ema kasvatab üksi üksi poega või, või ka vastupidi, kus isegi sellised on, kus isa üksinda kasvatab. Ja ikkagi lapsed tunnetavad, et midagi on puudu. Kas nad seda välja ütlevad või mitte. Me näeme, näeme seda kadri läbi elamistaski, mida ta tegelikult välja näitas, mida ta tegelikult mõtles ja mida ta mõtles siis, kui ta pidi sinna internaatkooli minema. Kuidas ta seda mängisid, see talle meeldib ja, ja eks need praegused lapsed peavad sedasama mängima võib-olla, et saada elus läbi, sellepärast nad ka sellised kummalised vahest on. Aga headust on kõik kallas, ainult et kuidas ja kes ennast kaitsma peab, millise. Kes ta siis seda koorub, see on, see on raske ja muidugi õnn on, kui nad satuvad klassi niimoodi, et nad saavad omavahel läbi ja et neil on oma sõbrad ja et neil on omad kindlad huvid, siis see läheb ilmselt, et üle ja sellest saadakse üle. Teil on see õnnelik klass, kus võib vist öelda Et nüüd niimoodi on ja hea meel on seda öelda, et see tõesti ilmselt nii on, paljudest probleemidest oleme lahti saanud küll, lapsed on nad üheskoos ületanud. Ma võin seda öelda, et klassikollektiiv ilmselt on olemas. Ja nad on väga toredad praegu ja kui ma lugesin uuesti Silvia rannamaa Kadri, see episood, kus nad Kadri juures istusid, kui Kadri oli saanud uude korterisse kujulitel oma klassisõbrad juures, kui nad seal laulsid. Ja siis mul tuli meelde, kui me käisime Saaremaal ekskursioonil sel aastal. Ja kui needsamad pahaks tunnistatud ja ja mitte heas kirjas olevad ja, ja mitte kõige parema õppeedukusega lapsed, kui me siis ööbisime Muhu koolimaja internaadis ja kui hommikul kõik oli koristatud ja buss veel ei olnud tulnud ja kui enam sinna nendesse klassidesse, kus kus me kõik ära koristanud, enam ei tahetud määrima minna ja kui kõik istusid koridoris oma kompsud otsas ja kui nad siis hakkasid laulma, siis minul tõepoolest oli nutt peale tulema. Sellepärast, et nad nad laulsid küll nad on küll gaidid ja nad on küll skaudid, aga aga midagi midagi ühendab sellesama ajaga sellesama pioneeriajaga, mis oli seal kadri segame, kõike ei saa halvaks praegu pidada. Sellele olid oma plussid ja samamoodi see see koosolemine ja koos tegemine, eks seda on praegu samamoodi tarvis kooli, seda kunagi tarvis. Eks see olenes julga tol ajal sellest, kuivõrd suur inimlik sisu suudeti anda sellele samale pioneeriliikumisele ja kuivõrd olid inimlikud juhid ja kuivõrd nad pöörasid selja kõikvõimalikule, plakatlikkuselevaid lihtsalt sisustasid laste vaba aega ja aitasid neil oma elu huvitavamaks muuta ja selliseid nii-öelda pioneerijuht oli olemas küll ja küll üle terve Eestimaa. Ja ma arvan, et eks seda oli sel ajal tarvis, eks seda on praegugi tarvis. Ja, ja ma väga tervitan seda gaidide liikumist ja skautide liikumist. Ja need tüdrukud, kes, kes käivad seal tüdrukute klubis ja kes gaidid on Nende sema suhtun väga-väga hästi, sest nendel on väga-väga terved vaated. Uus õppeaasta on iga hetk algamas, nagu te ütlesite, et praegu tal seostus see olukord mis teil endal tuli läbi elada ja mida te lugesite kaadriraamat just kas võib ka nii öelda, et näiteks tänu kadrile on kuidagi teistmoodi seda õppeaastat alustada? Ehki on nii palju olnud kõikvõimalikke muid, tohutult tähtsaid sündmusi, et see õppeaasta algus saab olema niikuinii teistsugune, aga noh, mismoodi see kadriraamat teid kui õpetajat võiks veel aidata? Rohkem ta ilmselt aitab ikka. Selle juures, et uuesti ennast viia sama murdeealise tüdruku või poisi mõttemaailma ja väga kergesti, me unustame selle kõik ära. Me ühesõnaga oma elukogemused, mis meid on paratamatult mustanud vahetevahel ja ja teinud nagu tuhmimaks kõiki neid helgeid mõtteid. Nüüd nagu on vaja uuesti lihvida niimoodi uuesti puhtaks ja säramuse, et, et mitte arvata nendest murdeealistest, kes siiski on minu arvates küll veel puhtad ja kes oma elualast kujundavad. Et olla nendega siiski ühel tasemel, et neid ikkagi usaldada. Sest millegipärast unustame ikka selle ära, et kaasinimesed ikka võib usaldada, et uuesti läbilugemine, eks see viib ka nende murde ja selliste õrnade probleemide juurde, et märgata ja mitte haiget teha omavahelistes suhetes hinnangu andmisel ja et õrnad tunded, mis juba tekivad 13 14 aastastele koolis mitte erasitaks. Neid solvumisi tuleks, teame ju, esialgu vaatame neid 13 14 aastase küll, kuidas nad üle elavad enda enda välimuse vigasid ja enda klassiõhtutel saadud solvanguid ja ja me peame neid võib olla väikesteks, aga, aga kui nüüd meenutada oma kooliajast ja need läbi loetud raamatuid ja kui teada natukene omades juba natuke elukogemust, siis tegelikult need jäljed võivad eluks jääda. Ja needsamad väikesed solvumised ja haavamised ja Need võivad kogu inimese elu hiljem kujundada ja tema kogu tundemaailma mõjutada ja sellepärast see on ääretult tähtis, et siin ees ei tohiks viga teha, aga ka loomulikult kõik on inimesed, õpetajad on inimesed, eksivad, aga aga no ääretult tahaks. Selliseid eksimusi ei oleks nüüd või kõiges muus olla, aga mitte selles, et inimese isiklike isiksust solvatakse ja tema tundemaailma kuidagi vägisi sisse tungitakse ja jääb talle ebaõiglased hinnangud, antakse. Kui te, Janne meenutate iseennast sama vanana, kas teie olite väga palju erinev näiteks tüdrukutest praegu? Et ega ega see erinevus nii suur ei ole, ilmselt on need murdja probleemid ühesugused ja ja need läbielamised ikka ühtmoodi Manot erinevas keskkonnas, aeg on muutunud, aga, aga need hingelised läbielamused ja, ja need, et ma juba parandajalikud mõtted ja ja need väga, väga hingepõhjani igasuguse asjavõtmine ja, ja läbielamine, see on ikka murde eale ja sinna ei ole midagi parata. On teil võib olla meeles midagi, mida te sooviksite meenutada, tahaksite midagi just konkreetselt oma kolmeteistaastase tüdrukupõlve ajast? Noh, mis, mis on võib-olla eriti aidanud mõista oma praeguse klassi lapsi. Ma lihtsalt arvan, et päris konkreetselt niimoodi kokku viia ma ei oska. Ja ilmselt selline asi vajaks natuke rohkem mõtlemist, ma seda nii momentaalselt ei ei suuda. Aga ma arvan ühte asja küll, mida ma kindlasti sellest Silvia rannamaa raamatust endale kasu sain, oli see päeviku pidamise vajadus, need hingelised läbielamised, mis enam oma sisemusse ära ei mahu ja kui need kuidagi välja elada kusagil ei ole, siis vahest on ääretult pea võtta lihtsalt üks kaustik ja kirjutada, kirjutada, kirjutada ja kirjutada ja panna kõik kirja mis sa tunned ja mis sa arvad ja kui natukene aega mööda läheb, siis tunned, et see asi ei olegi nii kohutav et sõnu hoopis lihtsam ja sellest on hoopis kergem üle saada. Ja, ja vot sellele raamatule ma kõige rohkem tänulik olengi vist ilmselt selle eest, et sageli raskete eluetappidel, kui ei ole, ei ole kõrval võib-olla alati kedagi, kellega oma seda muretust jagada või või kelle käest nõu küsida, siis vahest aitab tõesti see, et sa lihtsalt paned kirja, kirjutad ja siis loed uuesti selle võib-olla läbi hiljem ja siis siis tundub see hoopis teistmoodi, siis oleks nagu kõrvaltvaataja pilgu läbi nähtud ja, ja siis mõned asjad lahenevad võib-olla iseenesest ära. Mina tean ühte tüdrukut, kes ütles, et pärast tundus isegi mõni asi nii kummaline, kui see ka ei ole koomiline sest alguses oli suure nutuga kirja pannud. Ja, ja ma arvan, ma arvan seda, et eks see tuleb ka praegu mitte ainult koolis ja murdeealistega koos, vaid ka täiskasvanute seltskonnas ette. Et sageli me esimese selle hoogaja ja temperamendi läbielamisega näeme palju kohutavates värvides mõnda asja ja kui me ta ikka läbi rahulikult seedime, siis tundub, et see asi ei ole nii ja, ja me saame ka teistest inimestest paremini aru. Teie saite omale selle väga vajaliku harjumuse just 13 14 aastaselt ja see on teid saatnud kogu elu. Ei, ei, ma ei saa seda öelda terve elu saatnud ta ei ole. Aga ta on alati käepärast olnud. Ma olen vaadanud neid päevikuid, ma ei ole pidanud kogu aeg, aga need päevikud on millegipärast olnud. Olnud niimoodi teatud periooditi elus tarvilikud. Aga tegelikult on kõik alles, on küll, aga, aga need on muidugi enda silmale ainult vajalikud ja ega neid ei ole tarviski puutuda. See tunne, et ega neid lapsepõlve ajal kirjutatud päevikut praegu küll veel puutuda ei tohi. Aga, aga ma siiski soovitan, et need lapsed, kes ikka oma muredega hädas on ja kellel ei ole seda kellelegi kurta, kellel ikka ema antud momendil aru ei saa ja isa on momendil kaugel ja sõbrannaga on parasjagu tüli ja võib olla tuttav koolivend ei, ei tee parasjagu nii palju välja, kui tarvis on siis võib-olla ikkagi on parem niimoodi ennast kusagile välja kirjutada ja sellepärast ma soovitan, et võiks, ikka võiks päevikut pidada, ükskõik mis vormis ja ükskõik kui palju sinna kirja panna, selle päeviku võib ka ette võtta ja kuupäeva kirjutada ja siis sügavalt mõelda, mis ma tegin. Isegi sellest läbimõtlemisest juba on küllalt, võite ainult ühe märksõna sinna kirja panna ja ka juba aitab, selleks momendiks aitab rahustav maa ja teil on kergem. Eks ole, nagu te ise ütlesite, et kaevikud on teil olemas. Aga te võite vaata et aastate kaupa neisse mitte pilku heita. Aga kummalisel kombel see, et see päevik on olemas päris varasest tüdruku east peale see annab jõudu ja tuge elus. Ja teine asi veel, kas siis ainult tüdrukud pruugi päevikut pidada ega ei peagi. Sama jutt käib ka poiste kohta. Ilmselt küll ja ma ütleksin, et on olemas igasuguseid poisse. Ja poistel millegipärast ei saa öelda, et murdeiga on raskem just tüdrukutel ta võib-olla on poistel sama raske ja poistel need murdja läbielamised vahest viivadki neid nagu sellelt tavapäraselt teelt kõrvale, ma ei ütlekski õigelt teelt kõrvale. Kas te olete varem ka oma lastele rääkinud, ütleme klassis sellest, et teie olete päevikut pidanud ja teete seda aeg-ajalt nüüdki ja neilgi soovitanud seda teha, kui on raske. Ei ole, klassis ma seda rääkinud ei ole, aga, aga tähendab ühe korra ühele oma õpilasele seda siiski soovitanud olen, sest siis ei olnud lihtsalt muud soovitada, sest kaks aastat tagasi kolm aastat, õigemini kui lõpetas, 12. klass, kus oli korvpallipoisid nendest üks sattus sõjaväkke sel ajal, kui keegi sinna enam minna ei tahtnud ja ja kui seal oli tõepoolest raske ja kui ta siis kirjutas. Mulle ka sellest, et seal ikka tõepoolest on raske, siis ma ei osanud talle midagi kirjutada vastu ja kirjutasingi niimoodi, et ega, ega lihtsalt kui ühtegi oma juures ei ole. Ja kui on raske, et ega ega muud ei ole muud võimalust ei ole, et võib-olla võib-olla võib sellesama lihtsalt kirja panna, kuigi seda kellelegi võib-olla ei saadagi, aga aga et läheb ilmselt kergemaks, sest jagatud mure on ikka jagatud mure ükskõik kellega tahes, jagatud on kasvõi sellesama valge paberilehega. Ja samas iseendaga läbi teise kandi juba sellest jutust koorus välja minu meelest nii mõndagi kasulikku. Tänasele kuulajale. See sündis, need päris iseenesest. Kadri raamatu lugemisest ja mõttest pidada päevikut, nii nagu teie seda olete teinud. Aga kui ma nüüd niimoodi eriliselt teid palun, et mida te praegu hetkel siin olles? Kõikidele lastele, nii oma armsale klassile kui ka kõikidele teistele selleks algavaks õppeaastaks sooviksite? Kui seda soovitust tuleb järsku ja momentaalselt teha siis ei oskagi muud öelda, kui koolis on käidud igal ajal. Igasugustes tingimustes. Ja haridust on vaja olnud igasugusel ajal, ükskõik kui keeruline see aeg on olnud ja kui raske meil kodus on olnud. Ja praegusel ajal kooli minna. Peaks olema ääretult kerge ja ääretult optimismi peaks olema kõik lapsed täis, kui nad esimesel või õigemini teisel septembril kooli tulevad. Sellepärast et, et eks need vaiksed lootused, mis võib olla nii vanadel 13 14 aastastel, ei ole veel teadvusse päris põhjalikult jõudnud, mis on teadvuses võib-olla nende vanematel kodus. Need on siiski kui mittetäitunud, siis vähemalt ilmselt ikka täitumas ja ma arvan, et kui kõik halb maha jätta sinna kooli ukse taha ja kõigepealt oma kaaslasi näha ja, ja seda mõelda, et seda, mida ma ei taha, et minuga koolis tehakse ma ideega oma kaaslastega. Ja et ma neid ei solva hingepõhjani ja ma neid ei haava siis ei haavata sind koolis ja, ja siis on sul koolis hea ja ja siis ma arvan, et, et siis võib see teine september tulla nii nagu iga iga teine september ja ilmselt on ta palju-palju kordi veel helgem ja parem kui ta alati sügisel on olnud, nii et ilusat uut õppeaastat iseseisvas Eestis. Aitäh. Minu lapsepõlve lemmikraamat.