Tere hommikust, head sõbrad, kell on veerand 10 ja selles saatetunnis läheme džässilainele. Sellepärast et üsna pea on vikerraadio stuudios ka tänane juubilar on r on Taavi Libe. Ja nüüd ongi vikerraadio stuudiosse jõudnud Anne Erm, tere hommikust ja palju õnne. Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad. Tänan, tänan. Ja see lugu, mida me kuulasime rullgrupilt, oli ju tegelikult sinu valik ja me läheme või läksime sellega aastasse 94, kui me räägime sellest kontekstist. Ja täpselt nii ja sellepärast, et see oli esimene väga hea vokaalgrupp, mille ma tõin jazzkaarele ja samas oli kurb sündmus septembris. Estonia läks põhja ja need muusikud pidid tulema laevaga ja lae käinud tükk aega ja nad ei olnud nõus laevaga tulema, nii et kõik tuli ümber mängida. Aga Eesti inimestele läks selle ansambli laul väga südamesse ja neid kutsuti korduvalt korduvalt tagasi. Eesti Kontsert, võti siis juba oma hõlma alla, aga see oli üks esimesi kontserte, kus Sakala saal oli täis. No mis aasta tegelikult, see oli jazzkaarele sa enne ütlesid ka, kui meil mikrofonid ei käinud, et see oli siis, kui hakkas hästi minema. Ja hakkas juba märksa paremini minema, sest et ma olin kevadel käinud Ameerikas, selline eriline programm võimaldati kaks muusikainimest Eestist, kaks Lätist, kaks Leedust ja teine minu kaaslane oli siis Madis Kolk. Aga väga palju sellest programmist kuu aja jooksul pakuti seda, mida mina olin soovinud. Et käime võimalikult palju jazzi kontsertidel ja muusikalide etendustel ja tutvumas, kuidas ameeriklased siis spansarlusega tegelevad ja igasuguseid muid asju, nii et viis osariiki ja need olid siis Washington Kalam vea teen veel korra Colorado, Texas, New York. Texase vaevalt sain kohvrid maha panna, kui öeldi, et Kiva vaja minna džässiklubis. Ja seal mängis väga vahva kallame nimeline ansambel, mitte Tšeeni kallame, jaga trompetis kallame nimeline ansambel ja kohe kõlas tervitus lugu. Annet tervitati nagu kallist külalist, kes ei olnud iialgi Ameerikas käinud ja arvas, et ta kunagi sinna ei satu, sest ma olin juba 45 koma, hakkasin jätskaar tegema ja, ja, ja ma ei uskunud, et keegi siis kuskile veel mind tahab saata, natuke täiendama. No seal 90.-te esimeses pooles milline see nende artistide motivatsioon oli Eestisse tulla või, või kuidas nad sellesse suhtusid, kas nad tulid ikkagi nagu kuhugi Venemaale või kuidas see asi oli? Natukene küll, et selline tunne oli, et ei tea, kas maksate, me kuulsime siin Elton Johnile, maksti Kivizuess kontserdi honorari, et kas ta ikka maksate. Ja ausalt öeldes, ega sellega väga nagu kerge ei olnud, et kahel esimesel aastal Eesti riiklik filharmoonia aitas korralduse poolega aga raha vilin ise hankima ja võlad ise maksma. Ja see oli väga keeruline. Jah. Kuidas siis see eelarve kokku saadi, kes need head abilised? Oi, seal on väga pikk nimekiri, ma käisin ühest uksest sisse ja teisest välja ja enamus oli siis nagu vahetuskaup lihtsalt et oli kingitusi artistidele, Coca-Colat jooke, sööke. Ja kui 91. aastal tuli maailma esiklarnet-ist saksofonist Steve naisi, keda ma olin kohtunud sügisel Oktobe miiting Hollandis on selline uue muusikaüritus siis ta ütles. No okei, ma tulen, aga hankige mulle siis see kuulus vene karvamüts. Aga meil siin enam seda karusloomakasvatust ei olnud või see hääbus, karvamütsi medal ei saanud, aga külmessehkendasime saksofonifirmaga Selver. Zilmer oli, kes siis toetas Steve laissi siiatulekut ja laval oli ka suur nende logo. Kuidas sul endal kontserte külastades viimastel aastatel on olnud, et et kas sa saad nagu ennast täiesti vabaks ka lasteaia, nautida seda, või on selline professionaalne kretinism kogu aeg sul hinges? Tegelikult algusaegadel oli tõepoolest nii, et ega ma suurt saalis ei saanud istuda hea kui üks või kaks lugu, sest kogu aeg oli mingi mingi mure, mis oli vaja lahendada ja kiiresti asju otsustada. Aga ma ütleks, et praegu on mul täiesti nii hea meeskond et mul ei ole vaja mingit muret tunda, nii et ma võin rahulikult kõiki kontserte kuulata, Ta artiste kallistada ja nautida, et kas see tulemus ikka vastab sellele, mida mina ootasin või mida ma olen varem kuulnud või plaadilt või Youtube'is kuulnud, enamasti ikka läheb, kes see, kui sa oled elusalt näinud selle artisti sära ja tema tema võimeid ja andmist, loomulikult on iga kontsert erinev, aga aga siiski sa loed palju ja siiralt ikkagi kohe naudid kontsertide kuulamist endalt absoluutselt, ja kuna ma olen ikkagi klassikalise haridusega, siis loomulikult armastan maga, klassikalist muusikat. Armastan Eesti muusikat on Pärt ja Tormis, minu lemmikud loomulikult, aga ka räätsa tüür ja ja paljud teised, mõni, kes on ainult ühe laulu kirjutanud, on ka väga hea. Et mul kahjuks seda ühte laulu ei ole. Kompositsiooniga hüvasti, kui ma tulin raadiosse ja ja lihtsalt ei olnud enam aega, siis tuli varsti jätskaar peale. No tegelikult raadioga sa oled seotud ka, on nüüd pool sajandit täis. Varsti peaks saama võib-olla et on pool sajandit täis, aga esialgu ma tegin mõned üksikud saated ja ja kõige esimene saade, ma mäletan, oli noortesaadet telehuumor muusikas, aga see oli kuidagi eraldi üksik ja ma ei tea, miks mul seda paluti teha. Aga siin oli väga suur muusikatoimetus iga žanri peale eritoimetajad väga kogenud muusikateadlased, kõik tervitusi teile kõigile, seal, kus, kus te iganes olete, Merike või ilma ja nii edasi. Aga esimene kontsert, ma mäletan, mida mul tuli teha, oli siis kartoteegikastist välja valida tantsuõhtulood ja seal tihtipeale ei olnud ka autoreid üldse. Või mõnikord oli olemas siis nagu orkestri nimi ja siis tuli nagu panna vaheldumisi. Valss ja tango cha ja siis jällegi Foxtrot või mingi teine, aga see valik väga suur ei olnud ja ma ei tea, mis need inimesed siis laupäeva õhtuti tegid, kas nad tõesti tantsisid-tantsisid selle ainsa raadioprogrammi saatel. Aga võib-olla oli see ka hea meeleolu, aga seal ei olnud üldse kõige parem muusika just selles kastis. Aga selline saade oli. No tegelikult sinu jaoks praegusel hetkel on ju raadio küllaltki sarnane, et sa ikkagi mängid ja tutvustad häid ja uusi artiste. Aga tervikuna nüüd pool sajandit hiljem, kui sa võrdled seda, milline see raadio oli toona, et milliseid muutusi sa enda seisukohast näed? Ma näen, et kõik on läinud palju vabamaks, sest siis tuli trükkida see saade sõna-sõnalt viies eksemplaris, Glavlikija, tehniline kontroll ja saatekeskus ja kes seda kõik vaatasid ja oli ka keeletoimetaja, millest võib-olla oleks natukene puudus kes parandas nagu keelelised vead või juhtis tähelepanu ja keegi, kes vaatas, et päevas ei oleks kolm korda sama lugu ühes päevas, ei korduks lood. Ja sellised asjad olid. Toimetus oli tõesti väga vahva ja kokkuhoidev, niiet nutitelefonis tegev tegemisi ei olnud ja telefon oli üldse haruldane. Et, et siis seltskond võis vabalt omavahel vestelda ja arutada asju kohvikus. Ja pärast teedki veel, nii et saime tihti, kui jaa, tore ühtehoidev muusika toimetus oli, sinna kuulusid ka siis operaatorid ja rameeto toimetus oli väga lähedane, sealt astusime sagedasti läbi ja need ikka tundsime raadiost kõiki inimesi, võiks öelda nii. Ja kohvikud olid suitsu täis, kui asja arutati, nagu ma aru saan. Ja kohvikud olid suitsu täis ja ega mina ka ei olnud mingi periood sellest patust prii. Tegelikult sa oled veel plaati kaasa võtnud, Me võiksime siia meie jutu sisse veel midagi kuulata. Siis on õnnestunud jätkarale tuua esinejaid, mida keegi ei tea ja kui anne Ermile on ainult üks heliplaat. Ja üks selline on ansambel Empect. Neil on koosseis kauem tundnud. Ja see must laulja Britt Quentin käis juhendamas meie Estonian poisist, nii et see oli natukene minu algatus, et ma palusin, et Eestis oleks kahjuks hea vokaalansambel momendil see just nagu puudus. 2011. aastal sai siis see teoks, brit käis siin ja nüüd ta just kirjutas mulle paar päeva tagasi, et oi-oi-oi, et ma tahaks nüüd soolokarjääri alustada. Vahepeal laulis ta 10 aastat Londonis Michael Jacksoni muusikalis, siis seda keskmise perioodi. Jacksonit. Vikerraadio stuudios on endiselt tänane sünnipäevalaps. Annerme kuulasime sinu valikul lugu, mida täiesti omal ajal on teinud ka klaase. Täpselt nii ja siis pühapäevasel kontserdil kõlas Janno Trump ansambli esituses ja seal kõlasid kõikolaasi lood uhketes uutes seadetes ja ja side ajalooga oli täiesti olemas, sest et paar lugu laulis ka meie supersopran kolaasist Lea Gabral. Aga laval oli ka Kadri Voorand ja Sänni Noormets ja Mikk teede ja ja selline tore koosseis oli, jah, instrumentalistidest rääkimata. Praegu väga head ei saa võrrelda, nagu 60.-te aastatega. No täna õhtul kell seitse Vikerraadios saab seda kontserti kuulata. Ma näen su silmis, su süda on rahul sellega. Oi, see oli jah, oli väga särtsakas ja väga toredad seaded olid ja inimestele tõesti väga-väga meeldis ja veel kord tahan tänada muusikuid ja Janno Trumpi, muidugi sellised andekad noored muusikud on meil praegu, et lihtsalt nagu lust, et ma olen selle eest väga tänulik. Jah, ja see oli siis ühtlasi meie sügisjazzi avakontsert. Rõõmsas rütmis salgas algas naissaga läbile kraani ja jõudis rahvaviiside nimi, et kõike sai kuulda, mida Kollas omal ajal laulis, välja arvatud klassika. No ma tahaks jutuga korrabel kollaaži juurde tagasi jõuda, millisena sa mäletad seda kollaaži tegemist? Oi, meil oli ikkagi väga tore, kuigi pärast esimest aastat vahetus meie juht, sest neile endale tundus, et, et kui ikkagi 15 lauljat on kord ühed kord teised, et siis ei ole päris see, millega edasi minna, et peaks olema nagu kindel koosseis ja kuna Aarne Vahuri töötasin raadios, oli minu kursusekaaslane muusikakoolis ja konservatooriumis siis ma leidsin entaarne, võiks olla see õige mees tõepoolest oli, ta oli nii kohusetundlik, ta leidis, huvitavad lood. Kui me oleksime tegutsenud tänapäeval, siis me oleks kindlasti rännanud mööda maailma džässifestivale ja isegi pärast seda, kui me olime lõpetanud, siis hakati kutsuma kui l CD kujul ka plaadid jõudsid Kanada festivalile või keegi oli kuulnud jälle, jaapanlased armastavad väga kollaaži. Siis tuli plaat välja ka Prantsusmaal, nii et ma ei tea. See uus Elpeedena kollektsioon on paar aastat ilmunud ja see on saadaval, nii et. Võtke ja kuulake, et ikkagi LP pealt. Paljud muusikud ütlevad ja vistel on oma tõepõhi, et kõlab ikka paremini või kõlab ikkagi naturaalsemalt. Kui sa meenutad kollaaži tegijaid toona, kes te olite noored ja musikaalsed inimesed ja neid noori džässmuusikat, kes meil praegu on, et mis need erinevused on? Ei, no põhiline on ikka teadmine, kuhu sa tahad püüelda ja see, see kirge, vaimustus muusikast, et see oli meil nagu täiesti olemas ja me olime hobiansambel, kuigi pea kõigil oli meil konservatooriumi haridus, nii saime kogu laulsime, oma rõõmuks laulsime telefilmidele telesaadetele, raadios tegime heliplaate heliplaadid rändasid kuskile Kuubale 100000. eksemplaris, saime vastu Kuuba plaate Nõukogude Liidu plaadipoodidesse ja nii edasi, nii et et see tahtmine ja kirg, ma arvan, et see on tänapäeval seesama, aga väljendusvahendid on natuke teised ja stiilid on veidi muutunud. Aga kuna kollaaž on vastu pidanud ajaproovile ja seda võib ikka filmides kuulata ja raadios ikkagi ühte teist lugu ja mitmed ansamblid on siit nagu ka eeskuju võtnud, siis see oli hea asi, ma arvan. Lõpuks klassika, popi ja, ja muude stiilide kõrval bossanova näiteks ka ikkagi leidsime selle rahvamuusikatee ja tormis igati toetas seda ka Anne Erm, millest sa praegu unistad? Unistan, et ilus ilm jätkuks. Ja et vikerraadio oleksid ikkagi selline mitmekesine ja pakuks kõigile rõõmu ja heaga oma muusikavalikuga, et omal ajal oli ju ainult üks raadioprogramm, siis kui vikerraadio tuli, siis oli rõõmu, kui palju siis liitus stereoraadio, kus oli eksperimentaalseid asju, ilusat muusikat. Et kõike seda mitmekesisust ja kaasaegsest, seda tahaks ka praegu, aga mitte unustada meie pärleid, mis meil on ikkagi olnud aegade jooksul. Loodame, et nii on Anne Erm, suur aitäh sulle veel kord, palju õnne ja head kuulajad, täna õhtul kell seitse, siis on juubelikontsert ka vikerraadios. Aitäh. Räägile rändab, Bay ringleb läinud on näidanud paberil. Lühidalt Latvalat poleerida.