Vikerhommik teame täna teletornis perepäev ja seal meenutatakse ka seda, mismoodi rahvas tuli kaitsma teletorni. Me saame meenutada ka seda, mismoodi raadio- ja telemajarahvas kaitses, aga seda koos omaaegse kaitseliiduga ja meil on telefonil siis omaaegse kaitseliidu ülem Manivald Kasepõld, kes on praegu bla kaitseliidu Loone malevkonna pealik. Kolonel Manivald Kasepõld, kas need ajad 91. aastal 27 aastat tagasi olid kõige ärevamad teie elus? Jah, põhimõtteliselt küll olid need ühed ärevamad ajad, oli ju ennem veel tegelikult Toompea ründamine milles ka kaitseliit kaitsmisel osales, aga see? 91. aasta augusti sündmused? Need olid küll ärevad. Kuivõrd organiseerunud selleks ajaks üldse kaitseliit oli? Kaitseliidu üksused olid loodud praktiliselt kõikides seleaegsetes rajoonides olid paika pandud rajoonikeskustes korrapidamisteenistusele. Alati oli võimalik ühendust saada kaitseliidu korrapidajaga ja kaitseliit muidugi veel kasvas ja arenes aga, aga põhilised alused olid pandud. Kuidas seda kõik oli võimalik omal ajal üldse organiseerida, sellepärast et ega ju ega ju kaitseliidu nime all ei saanud hakata kohe koos käima. Seda muidugi kõigepealt ikkagi loodi sellised rakendus, sportlikud ühendused ja organisatsioonid, mis kandsid siin erinevaid nimetusi küll Tarapita ja, ja muud nimetused ja nendest siis hakkas välja kasvama, ikkagi see kaitseliidu tuumik, loodava kaitseliidu tuumik ja kaitseliit hakkas, hakkas nagu arenema ja kasvama just altpoolt. Rahva omaalgatuse korras. Aga see August aastal 1991, mismoodi te organiseerisid neid inimesi kohale, kuidas, kuidas omavahel sidet pidasite? Kuidas see kõik toimus? Kõigepealt hommikul mulle helistati kadriorust ja anti teada, et selline olukord on tekkinud riigis. Kutsuti Tallinnasse Tallinnasse tulles, siis kogunesime ühesõnaga, juhtkond läks, siis. Läks siis kodukaitsestaapi Toompeale, kus oli siis ka Kadrioru esindajad ja seal siis arutasime olukorra läbi, vaatasime, millised objektid kaitse alla tuleb võtta, kes milliseid objekte kaitseb. Ja kuna sellel ajal ei olnud mobiiltelefone, pidi kasutama lauatelefone ikkagi mina sain ühendust võtta malevate korrapidajatega. Kaitseliidu allüksuste korrapidajatega maakondades võis sellel ajal situatsioonides ja anda edasi sellise teate, et kaitseliitlased tuleksid Tallinnasse, et on vaja asuda kaitsma riikliku tähtsusega objekte. Milline reaalselt tegelikult see vastupanu võime oli? Reaalne vastupanu võime. Põhiline oli see tahe vastu hakata, aga, aga vahendeid selleks oli ikkagi minimaalselt oli olemas sellist selline relvastusmeestel mis oli säilinud teise maailmasõja lõpust saadik olid peidetud, olite üles korjatud, uuesti üles otsitud samuti inimesed, kes olid teenistuses, kus oli relva kandmine kasutasid oma relvi selleks, et siis kaitsta. Kaitsta riigi. Aga õnneks muidugi neid relvi päris käiku ei pidanud laskma, et piisas näitamisest, eks ole? Noh, ega ei olnud isegi vaja väga näidata, aga käiku lasta jah, muidugi ei olnud vaja. Me valmistusime ka selleks, et tankide või tankettide vastu kasutada süütepudeleid, ka need varud meil tekitati, aga kui oleks selline konflikt tekkinud ja kokkupõrge, siis kindlasti oleks palju tsiviilisikuid ikkagi surma saanud, selles konfliktis. Seda konflikti tuli igati vältida. Aga kõik kõiksugused, muud vahendid, barjäärid, mis tuli tekitada, et et arvestades seda, et neid võimalusi ja vahendeid ei olnud, et see, see kõik oli suhteliselt ju, kuidas öelda, kodukootud ja käsitöö. Seda küll jah, ja ega ka seda kogemust oli ikkagi vähe inimestel ja sai kasutada barjääride loomiseks sai kasutada rasketehnikat, mis toodi nii Toompeale kui siis telemaja lähistele pandi maakondadest või rajoonidest kutsutud kohale rasketehnika ja ka nendega oli võimalik mõtestada soomukite ja tankettide liikumist. Ja, ja kui need juba peatusid, siis oleks võimalik olnud ka neid hävitada. Aga kuivõrd te olite kursis üldse, et mis toimuma hakkab või kui kaugel näiteks on üks või teine kolonn, et kui hea hea ülevaade sellest olukorrast toona üldse sai olla. No kuna meil oli telemaja kõrvale moodustatud staap, seal oli koolimaja kõrval ja sinna me tegime staabi ja oli telefoniühendus, saime pidevalt informatsiooni, kuidas kolonnid liiguvad, kuidas, kui kaugele Tallinnast on ja, ja siis juba oli lõpuks neid ka visuaalselt näha, silmaga näha, kui nad liikusid sealt telemaja lähedalt mööda. Mis muidugi kohtadelt jah, kohtadelt muidugi oli, oli informatsioon olemas. Aga missugune oli sidepidamine siis toonase võimuga, et ma saan aru, et tegelikult Arnold Rüütliga olite ju kontaktis? Ja pidevalt sai käidud Kadriorus ja ja aru antud olukorrast, millised, millised jõud meil on. Kaitsel ja saime sealt juhiseid ja muidugi ka Toompeal käisime, olime kodukaitse juhi Andrus hööveliga pidevalt sidemes ja, ja arutasime neid küsimusi, mida oli vaja lahendada. Kui palju mehi oli võimalik tegelikult üldse välja panna ja mehi ja naisi tegelikult? Jah, no kui olukord stabiliseerus ja panin seal meie jõud rivisse ja marssisime Vabaduse väljakule, ma arvan, tsirka 600 700 inimest oli meil küll. Vabaduse väljak oli praktiliselt allüksustega täidetud. Ja lisaks siis rahvas, kes Kaiv appi tuli Ja lisaks rahvas, rahvas oli ka väljas seal nii päeval kui ööl ja isegi toitlustas ei võileibasid ja, ja pakkus meestele, kes seal valves olid. Ja muidugi sain ka muidu, kui vaadata veel, kuidas ma sain anda informatsiooni rajoonidesse, siis last lubati minul ka korra eetrisse minna ja ma andsin sealt edasi kutse tulla kaitseliitlastel Tallinnasse. Missugune toonase meeleolu ja rahvavalmidus siis kaitsta riikliku tähtsusega objekte, missugune see oli, et kas oli ka kedagi, kes kuidagi kartma lõi või tegelikult sellest polnud juttugi, et, et oli teada, et on vaja tegutseda ja tuli tegutseda. Jah, no need, kes kartma, leida ka need ei tulnudki välja ja ka teised, kes olid väljas, need olid valmis minema lõpuni. Et ega seal ükskõik milline see lõpp oleks olnud, kindlasti oleks toimunud ikkagi vastak ründajatele. Rohkelt tuli, noori, oli noori, oli ja oli ka vanemat generatsiooni. Väga paljud inimesed on, on tänulikud raadiomajarahvas, meenutab siiamaani, kui turvaliselt ja kaitstult tegelikult tol ajal augustis 91 ennast siin sees tunti. Et selles mõttes on, on suur suur tänu nendele inimestele, kes omal ajal olid valmis välja tulema ja kaitsma objekt raadiomaja, telemaja, Toom, pead, teletorni. Kas te isekeskis ka tähistate seda kuidagi eriliselt just seda augusti augustikuu kaitsmist ja vastuhakku või siis vastuhakuks välja olemas valmis olemist? Ei, me nagu mingisugust eraldi sellist ettevõtmist ei ole teinud, aga kogu Eesti rahvaga ja ja üldiselt oleme tähistanud seda. Et eraldi eraldi mingisugust üritust ei ole nagu teinud? Teie tänane päev näeb, missugune välja. No tänane päev jätkub minul Tori kirikus, kus on on iga-aastane 20. augusti pidulik tähistamine Ja siin te olete ka teel praegu, eks ole jah, sinna ma olen ka praegu teel. Aitäh selle intervjuu eest ja lühikese tagasivaate eest aastal 91 Manivald Kasepõld kaitseliidu Rapla malev, Loone malevkonna pealik, aga toona siis kaitseliidu ülem ja ilusat pidupäeva jätku.