Väike maja, ümberringi kõrguvad männid, on palju lund ja palju vaikust. Linnakärast tulnud tallinlane tunneb ennast siin nagu tõelises paradiisis. Ja ilus on siin tõepoolest ilusam, ei saagimis talv enam kusagil olla. Kui ma seisin selle maja väravas, hakkas kõrvades helisema vana tuttav meloodia. Oh, kingimul kodumetsa vaikusse saa. See tuli arvatavasti sellest, et alati, kui seda laulu kuulen, tekib mu kujutluses umbes selline idülliline pilt nagu praegu enda ees nägin majake metsa all hanget peaaegu räästani lumest puhtaks roogitud teerada ja suits ei puudunud korstnakohalt. See pole siiski mingi muinasjutumaja, vaid kodusõja veteran Richard kapo kodu ühel Kivimäe kaugemal tänaval. Ja kinkinud ei ole loomulikult talle seda ka keegi. Ning kas saabki üldse kellelegi kinkida kod? Koduse pole ju ainult maja, kus elatakse. Kodu, see on kodumaa, on armsad lähedased inimesed, on argipäevade töö, on kõik see, mille kättevõitmisel valasid verd meie vanaisad. Ma astusin üle selle maja läve ja sain tuttavaks peremehega mehega, kes oma kodu on ehitanud ise nii laiemas kui ka kitsamas mõttes. Algas see aga 50 aastat tagasi. Pärast oktoobrirevolutsiooni töötas Richard kapo vedurijuhi abina Tallinna depoos. Ta oli siis kahekümnene, kui hakati organiseerima punakaarti ja noormees otsustas, et ka temast saama puna tartlane. Relva võttis ta esmakordselt kätte siis kui mindi balti parunid arreteerima. Et viimaks ometi vabastada eesti rahvas oma sajanditepikkusest vaenlasest. Vabadust ei saadud aga tookord kaua maitsta. Nagu teame, tulid kodandusele appi saksa väed, kes saartelt mandrile tungisid. Ja kuna jõud ei olnud kaugeltki võrdsed, tuli punakaardil taanduda. Päevil, kui sündis punaarmee, oli ka Richard kapul tõsine lahingülesanne. Seda täitis nagu punakaartlane ja vedurijuht. Nimelt oli tarvis iga hinna eest hankida korras vedur viimasele Esselonile, mis lahkus Tallinnast. Sellega sõitsid ära need punakaartlased, partei ja nõukogude aktivistid kes laevadel enam ei mahtunud. Vaatamata valge kartlast ja nende käsilaste vastupanule vallutas ta koos paari puna kaartlasega veduri. Ja 24. veebruari öösel otse saksa vägede ees sõitis Richard kapo oma eželoniga Petrogradi poole. Tee peal tuli ette tule vahetustki, kuid pärale jõuti siiski õnnelikult. Petrogradis sai noorest vedurijuhist mõne aja pärast juba esimese eesti kommunistliku pataljoni võitleja. Tuleristsed olid seal ja ja Kardooni jaama lähistel, kus löödi tagasi tsehhide ja valge kaartlaste rünnakuid. Noored eesti punaarmeelased näitasid siin üles suurt mehisust ja sundisid vaenlase taganema. Ees seisid aga uued lahingud. Seal läks Tartu polk ja Viljandi, olgu pataljon ja meil vastas oli ainult jalavägi. Kogu aeg meid paugutas distantsiliselt tekkivate surmasid Narva Jeesus Pisandilased kaldale ja siis Kundas ja aseris ja meil tuli sinna oma vägesid kaasata, et seal siis tagasi lüüa. Nende tankiväed. Ja tookord kujunes jõudude vahekord meie kahjuks. Kuid juba veebruaris läksid Eesti kommunistlikud kütipolgud Pihkvast uuesti rindele. Ägedat lahingut peeti Petseri lähistel. Valgetele anti hoop hoobi järel. Ja olgugi et tookord rindel iga mees väga vajalik oli, mõtles Lenin juba siis punaarmee tulevikule tema ohvitseride kaadrile. Komandörid, kest, soomusvägede komandöri komandörid välja ja aprillikuus ma sõitsin sealt välja pihku Alt esimesel mail, 19. aastal oli juba Moskvas. Ja ma mäletan seda, et esimesel mail oli Moskva punasel väljakul oli Moskva tööliste koosolek. Vot liini kõne, seal ma kuulsin esimest korda nägin tinid, siis ei olnud demonstratsiooni, kui nüüd fosforväljakul, siis oligi surnud Moskva. Kõik moskvalased olid seal koos, vot siis raadiod ei olnud nagu nii praegustel raadio televiidi kõikjal inimtahtis saada teha. Vot mina. Olin ühed Emmuuni, olite kulis, oli seal paljude ehitatud puust, laudadest ehitatud punane väljak on väga suur, seal ei ole miskit kuulda, kui ta hakkab teises kohas harjasse astumas, et tema käis läbi. Igatahes unidel Listownovski 10 minutit vis teistest rääkisid. Teine kohtumine lindiga oli mul niisugune maal, kui ma õppisin selles koolis siis meie koolis oli Moskva tööliste ja. Ja saata teda siis saali, kus, kui kasulik on, sellepärast koolikoosolek see kool, sõjaväekool sinna ei lastud, vast igaüht, kes talle vastas sisse tulla, teate, kõikjalkaadid tulivad ja liin tuli ka sellest sellest samast põrandast sisse, kus kõik tulivad, ainult temal oli viimastest, kas ei hakanudki hääl värisema? Nii lihtne ja temaga oli väga kerge rääkida ja andsin raporti ära ja ühes läksime siis Mazdaalidelt, saatsin, tasin kaks päeval kongress, kes siis ma kuulsin tik Lenini kõnet ja tema lüpseva ja kõik nussima kuuls. Õppimine sõjakoolis oli väga huvitav olgugi, et üsna pingeline. Ja Richard sai seal hästi hakkama. Vahepeal tuli aga korraks õppimine katkestada. See oli siis, kui kindral Judenitši väed ähvardasid Petrogradi. Ja mina ja siis üks osa kursandid saivad soomusautode peale ja Krasnaja Gorka all sai siin ma, need on andnud päris tugev hoop kohesele kui tehnilisele ja hakkas taganema Kurstandi tantsu niisuguguse teleseal. Hoogudjate nad kohe tähendab rohkem jalgu alla ei saanudki, panivad kohe minema ja kogu aeg taganema. Jamburgi, milline relvastus oli soomusautode, no meil oli soomusautode pruuli ainult kuulipildujatega, milles inglismasinat ostsin ja itaalia masin šiiat soomustatud autod. Ja see oli meie asi, neid sealt välja, mis sellest, et et kui saata sinna jalamäär, kursandid saab väga palju, saab seal surmast ja selle jaoks oli tarvis soomusautot välja panna, et neid saab kergemast meid välja sealt lüüa. Millise kiirusega võis tol ajal sõita, eks sellega võis sõita hilja, tee oli kolm, 40 kilomeetrit, aga no ega siis sõjaväe tarvitusel seitsmest raskeimaks hobusam tal peal ja ja siis lähed niisutusse edasi rühmaga, mis me saime väga suurt abi anda meie jalaväele. 1920. aasta esimesel mail lõpetas Richard kapo sõjakooli ja noor soomusvägede komandör saadeti lõunarindele. Kui näiteks Petrogradi all tuli võidelda põhiliselt ratsa ja jalaväe vastu, siis lõunas võitles tema soomusautode salk juba tolleaegse sõjatehnika viimase sõna tankide vastu. Kuidas sellega hakkama saadi, räägib Richard kapolise. Krimmi tagasi löönud sellepärast et Budjon ratsavägi ja teised palju sõjaväeosa, siis sai puhla rinde meile saadetud, kus oli suurem hädaoht. Poolased võtsite, poolakad võtsid kiievi ära ja seal olid suured lahingud täis puhlakad ära purustada. Ja need tuli põlvis seal, tead meid siin vähe, sõjavägi ratsavägi peaaegu ei olnudki, simsi avalge, tellisin rangili rõivad palju ratsaväge. Autoosad võtsid sellest osa selle vangi likvideerimisest. Krimmi ja need tankid, mis olivad Ja minevik ja mälestused Nõukogude tankivägede ühena esimestest komandöridest on, mida meenutada. Ta toob välja kaks suurte ümbriku. Hoolikalt hoitud dokumentide ja fotodega. Siin on sõjakooli diplomid, hulga au ja tänukirju, õnnitlusi ja nii edasi. Veel praegugi on temaga oma endise komandöriga tihedas kirjavahetuses. Praegune tankivägede marssal Paavel polügooni Arv kindralpolkovnik Ivan Glebov. Mulle hakkavad silma kaks juba natuke koltunud fotot. Kogukate tankide ees on üles rivistatud punaarmeelaste üksus. Richard kapo oli kohe nõus selgitama. Need fotod on tehtud nende tagant kirdunud esimene mai 1000 921. aasta Harkivi linnas parkimisoli Ukraima. Räägitakse tema olevat ka väga niisugune lihtne ja lahti hoida oli väga tore, tore mees ja väga lihtne inimene ja nii et siis oli juba punaarmeel oma tankile hüpoteesi olemas ja Šivo liiga 21. aastal esimene tankide paradna Karkimis, seal paistab kusagil rohkem Teitanudki osasite punaarmee sisuliselt ainult selles rivis olete teie ainuke eestlane, mida olen üksi, Batnet, teine siit kohe tead, olin staabiülemaks selles osas väga võimsad tankid, nii vähemalt välisluure inglistankid, Ricardo. Neil on v vaadake silmamets. Suurtika peal kabur. Näete, ja siis on tal kuus kuulipilduja, tuntakse eesotsas, on külgedel ja taga on kuulipilduja heinamaad juba täies lahingukorras. IRA siin olles inglist kuulipildujat. Pean Inglise kolledžisse, ESS kahur on sind ja nii et ta varustas ta küll suured tasakäiguga. Üheksa kilomeetrit tegi tunnis ja need inglise tankid, mis sakslasi purustasid seal Berlini all Prantsusmaal. Kui sa esimest korda väljendased, sakslased panid plehku nende käest. Sakslaste front oli läbi löödud nende tankidega, tead siis, kui nad teevad sellest ilmasõjast hällis. Inglased antserdab valgete käte. Peale selle hakkasime ise neid tegema, Harkivi, seal ja Venemaal tehti omada ja meie tantsud olid paremad kui nende omad. Te ütlesite, et 18. aastal telliti 20 aastane, arvatavasti olid enamus punaarmee võitlejaid tol ajal vist kõik noored. No muidugi tuli, rohkem oli noori, sellepärast et vanad olid ära väsinud sõdadest, teate ülesse noored on alati hinnas, mõtlesime praegustki. Siis oli ka meiega noored, olime ja käsk, mis asi mind kodumaalt ära ajastab. Mind ajas selles, et me tahtsime kaitsta seda Nõukogude uut riiki ja uut, kordasin pärast, meil me selles korras huvitatud meie heaolu ja kõik sellest soleerib, sõltus kõik sellest, kuidas ja kas te väidate, et jalad ja aga kas siis kui käisid võitlus, et kas siis oli aega romantikaks või kas siis üldse tuli niisugust mõtet pähe, et vot see aeg on romantik, elu oli siis nii raske teata, meil tuli kõik uuesti ümber ehitada. Kõik meie mõtted ja kõik oli määratud selle jaoks, et me peame oma riiki üles tõstma peale kodusõda, mis seal on, meil kõik oli ära purustatud, miskit ei olnud, ei olnud masinaid, vabrikut, seisvalt vähe volidet, rattalisi põlenud, kõik oli tarvis teha kahes tanke ja andke siia traktoristi tarvis püsse ja kuulipildujaid ja kõiki oli tarvitate. Et kaitsta oma riiki ja teiseks on päris uus elu, ehitata klasse. Grammatika. Nii lõppes meie jutuajamine punatähe ordeni kavaleri Richard kapoga. Siin majas osatakse olla külalislahke ja märkamatult oli saabunud päris hiline õhtutund. Peremees tuli mind jaama saatma ja karges talveõhtus teineteise kõrval sammudes. Sain veel kuulda, et pärast kodusõda töötas ta Ukrainas. Oli Ukraina kommunistliku partei keskkontrollkomisjoni presiidiumi sekretär ja hiljem töötas rahvahariduse rahvakomissariaadis. Sünnimaale saabus ta alles pärast isamaasõda. Ja siis ehitaski ta omale kodu siia kivimäe mändide alla. Aga meile kõigile kinkisid kodu Richard kapo ja tema võitluskaaslased tänaste noorte vanaisad juba siis, kui nad olid alles 20 aastased.