Täna starti, mis on saanud Valguta luhas, maaparandajate töö, kingitus komsomoli juubelipäevil, Valguta kolhoosi perele. Kell pool 10 olümpiauudiseid Mehhikost saate teises osas soovikontsert Valguta kolhoosile. Meie maaparandajate suurte tööde kroonikasse lisandus komsomoli juubeljeesil päevil uus suurepärane lehekülg. Valmis on Valguta polder. Teen esimene suurim vabariigis. 19. oktoobril avati Võrtsjärve idakaldal suurel kivi rahnul mälestustahvel. Sõna võtab Valguta kolhoosi esimees Kalju Erm. Meile antakse täna pidulikult üle Valguta kontorisüsteemi, viimane see on kolmas osa. Seega neli aastat tagasi alustatud tööd on nüüd lõpule jõudnud ja meie kätte antakse kasutamiseks kogu see suur maa-ala, mida me kõik, kes me siia tulnud oleme oma silmaga võime näha ja oma käega katsuda. Meie kollektiiv saab juurde üle 500 hektari suurepärast maad mis kuni maaparandustööde algamiseni võimaldas enda pinnalt saaki koguda. Circa 100 hektari ehk 20 protsendi piirides. Mitterahuldav oli ka see saak, mis ta meile siit andis umbes 10 Sentnerit loodusliku heina ehk kogu saagiga umbes 100 tonni piirides. Ja ega ta sedagi meile alati kätte ei andnud. Kõik olenes looduse tujudest ja Võrtsjärve veepinna kõrgusest. Nii nagu mängis loodus Võrtsjärvega. Vii mängis Võrtsjärv edasi ka meiega. Valguta luht kevadel 1962. aastal. Nukravõitu on siin mullusügisene, hall kulu katab maad ja ainult üksikud rohulibled tunnistavad kevade tulekut. Kunagised kuivenduskraavid, mille kaldad nüüd kokku vajuvad ja põhiumbe kasvab ei täida enam muul ajal oma otstarvet kui kevadel, mille osa lumesulamisvett nende kaudu Võrtsjärve valgub. Omaaegsed niisutuskraavid, mida mööda juhiti konnaoja setteveed siinsetele luhaheinamaadele on tarna ja samblal rohkem aimatavat kui nähtavad. Soo võtab võimust, võsa tungib peale ja heinamaakamar metsistub. Valguta Luht 23. septembril aastal 1966. Rõngu jõe veed on juhitud uude sängi võsa, heinamaade läbipääsmatute loodude padrikute asemele on tekkinud laudtasased põllud. Tänavu koguti siit esimene rikkalik saak. Kümnetel hektarite laiub tumeroheline piljardi kalevit meenutab orasevaip. Uusimaid kaitsev Võrtsjärve üleujutuste eest vägev multamm. Liigveed pumbatakse järve, rajati uued teed, luhta toodi elekter. Aasta hiljem, 1967. aasta 26. septembril andsid Elva maaparandajad kolhoosile üle polder ala, teise osa, 214 hektari. 19. oktoober 1968. Ajalooliseks suurpäevaks päevaks, mil ometi kord lõppude lõpuks on täitunud tema suurim unistus Valguta luht on antud jälle ja seekord lihtsalt meie põllumeeste käsutusse. Selle ajaloolise sündmuse tähistamiseks me olemegi täna kogunenud siia nendele suurepärastele liitudele, et veel kord lõplikult veenduda oma kunagiste täitmatutena näivate unistuste tegelikkuseks muutumises. Et jäädvustada järgnevatele põlvedele kogu seda suurt ja ennastsalgavalt tööd, mida koondise Eesti põllumajandustehnika Elva osakonna maaparandajad on siin teinud otsustati polder süsteemi ehitamise käigus paigutada sellele objektile vastav tähis. Nüüd on selle tööga samuti nii kaugele jõutud, et me kõik saame osa võtta selle mälestusmärgi avamisest. Jäägu see suur kivimürakas siin Võrtsjärve idakaldal, mille vastu meie esiisad koos liige ja peale tükkiva võsaga on nii palju inimpõlvi pidanud halastamatut võitlust pidava mälestuseks järgnevatele põlvedele. Me ei aja tegudest, kus tänu uutele tekkinud tingimustele maas, see on tänu sotsialistlikud ühiskonnale sai võimalikuks meie põllumeeste unistuste täitumine. Olgu samuti isegi murakas mälestuseks kõigile neile, kes viibides julgete mõtete maailmas julgesid asuda sellele maa-alale uut ilmet andma. Nii meie tublidele projekteerijatele, kes tihti tee peale jäävad nendes suurtes lahingutes tundmatutega sõduriteks kui ka Natalie maa parandajatele kes peavad töötama vaatamata igasugustele raskustele. Loodame, et järgnevad saagi koristamise aastat ei kujune neile nii raskeks kui möödunud periood. See on aeg, kus toimus võitlus Valguta polder ehitamise eest. Olgu see kivi ülistuseks sellele suurele visale tööle, mida me põllumees on teinud täitest Üht neist nõuannetest, mida meie esivanemad jätsid meile Robert Jakobsoni poolt kirja pandud õpetussõnades Eesti põllumehele, kus me ka lugesime omal ajal järgmise nõuande mis on olnud meie juhtijaks möödunud perioodil. Sa pead oma haritud maid kõigest jõust parandama ja oma harimata maalapid haritavaks tegema. Lubage mul sellega avada meie kokkutulek Valguta polder süsteemi valmimise puhul ja koos sellega avada ka see mälestuskivi nende tublide Te olete tähistamiseks, kes on aidanud kogu seda suurt tööd meil läbi viia. Jalamile asetatakse vastav kapsel, kus jäädvustatakse tulevastele põlvedele kogu see lugu, kuidas meie valdav süsteem on tekkinud. Mälestustahvlile on raiutud sõnad Valguta polder 1000 964968 ehitanud Elva maaparandajad. Mälestustahvli vasakule äärele raiutud kraavikaevaja reljeef otsekui sümboliseerib aastakümneid kestnud põllumehe ränkrasket võitlust soode ja liigveega. Valguta luhas on see võitlus lõpule viidud. Seal, kus oli läbipääsmatu soo võsa vaevaga segi jändlikud männid on nüüd laudtasased põllud keset tumerohelisi piljardi kalevit, meenutavaid, nädala põlde, üksikud metsatukad. Valguta rahvas ja maaparandajad teavad, kuidas see kõik on kätte võidetud ega kujuta endale ette, milliste raskustega siin tuli rinda pista. Aga võib-olla aitavad vanemtöödejuhataja ennud Zimmeri mälestuskillud mineviku veidi keelustada. Mõistsime, et tegemist on tõsise pähkli puremisega, kus nii mõnigi hammas võib murduda. Varem polnud meil selliseid suuri objekte ehitanud ja siin veel vabariigi ainulaadne polderkuivendus kuid raske ülesanne kohutanud, otsustasime taga, nagu siis soo, ärgu olgu enam asu ussidel, kes on olnud luha, ainuvalitsejad, taganege Võrtsjärve veed. Tõkestame nende tee tammidega. Paneme pumbad elektri jõul tööle, raudtee droomikute luht. Ta kopad tõstma buldooserid kaevama ja saad külma. Tööde teostajaks sai koondise Eesti põllumajandustehnika Elva osakonna Rõngu jaoskond. Kuivendustööde alguseks loeme kümnendat augustit 1964 aastat. Millal traktorist Aleksander visamets tee saa juure kogu jaga asusekskavaatoritele trassi ette valmistama. Samal päeval algasid ajutise silla ehitamisest üle Rõngu jõe. 14. augustil asus Reinhard Täpsi ekskavaator kee 652 Rõngu jõe luht sängi kaevama. Järjest saabus luhta masinaid ja mehi juurde buldooseriga alustasime tammide ehitamist, pehme pinnase tõttu töö ei edenenud, oli sagedasi sissejäämisi. Luhta viis ainus kitsuke hobused. Ta ei saanud treileriga suuri maaparandusmasinad objektile vedada ning nende tuli kohale jõuda omal jõul. Sügiseste ja kevadiste poridega oli töölistel tavaline kolm-neli kilomeetrit jala Valtsida läbimärjana ja väsinenud. Tänusõnu maa parandajatele ütleb Tartu põllumajanduse valitsuse juhataja Arvo Treial. Teda võiks pidada tähtsaks päevaks vähemalt rajooni põllumeeste mastaabis, kui isegi mitte rohkem. Sest käiku läheb üks rajooni suurematest ja üks paremini ehitatud maaparandusobjektides. Rajooni esimene polderkuivendus ja minu andmetel kuigi need täielikult ei ole, ei ole vist ka vabariigis veel teist suurt polderkuivenduskäiku läinud. Tööd ja vaeva on sellega olnud palju, selles rääkisid projekteerijad, rääkisid eitajad ja kõik need tööd ja vaevad jäädvustatakse ka selle suure kivi alla kõigi senise suure töö ja vaeva eest. Lugupeetud seltsimehed, lubage öelda. Teele partei rajoonikomitee, rajooni täitevkomitee ning põllumajandusvalitsuse nimel. Suur ja suur aitäh. Polder ehitajad, kolhoosi rahvas ja külalised Rõngu kultuurimajja. Peolaudade ääres istudes heideti veel kord pilk tehtule ja seati sihte edaspidiseks. Lubage mul öelda kõigile kõigile neile, kes sellele üritusele kaasa aitasid, nii nõuga kui ka jõuga. Suur suur põllumehe, aitäh. Teadke teie-meie kaasaaitajad ette jääte meie rahvale kõige paremateks sõpradeks, senikaua kui tuksub meie süda olete alati meile oodatud külalisteks ja tulge ikka ka edaspidi meile külla nii meile kui meie luhal. Edasi lubage mul lühidalt meenutada mõningaid arvusid, mis iseloomustavad tänase peo põhjust nimelt Valguta polder süsteemi. Selle maa-ala kogupindala, mida me täna nägime, kus me täna käisime on kokku 533 hektarit. Ta koosnes tööde teostamise käigul kolmest osast ja sellepärast me nimetamegi polder esimene osa, 202 hektarit polderi, teine osa, 214 hektarit, polderi, viimane osa, 116 hektarit. Kogunede tööde maksumust on 525000 rubla. Seega 1000 rubla keskelt iga parandatud hektar. See on otsene riigi abi, mida nõukogude kord ja partei on meile andnud viimase nelja aasta jooksul. Võitlus selle maa kasutusele võtmise eest algas alates 1953.-st aastast. Näete, kui palju siiski on kulunud meil aega, selleks, et me oleme jõudnud täna nii kaugele, et me võime öelda, et meie võitlus on edukalt lõpule viidud. Tegelikke töid sellel objektil alustati 1964. aastal. Need tööd kestsid küllaltki lühikest aega, kokku ainult neli aastat. Mõningaid arvusid, mis iseloomustavad tööde mahtu. Sellel objektil on kaevatud Rõngu jõele uus säng rajatud järveäärne kanal ja väljavoolukanal pikkusega kokku 3,9 kilomeetrit. On tehtud tammesid kokku 3,2 kilomeetri ulatuses, et Võrtsjärve vesi edaspidi enam ei pääseks. Sellele maa-alale on kaevatud põhivõrgu lahtisi kraave 31 kilomeetrit ja kokku kõiki lahtisi kraave 45 kilomeetri ulatuses. Drenaazi on maha pandud 207 kilomeetrit nõlva kindlustus tehtud 18 ja pool kilomeetrit. Kogu mullatööde maht sellel objektil oli üks miljon 250000 kant. Hävitati võsa 353-l hektaril ja nii edasi ja nii edasi. Me võime teid nende arvudega mitu õhtut siin kinni pidada, kui me selle suure projektdokumentatsiooni lahti lööme ja hakkame neid arvusid sealt välja lugema. Näete, millised suured tööde mahud on alal ära tehtud, on rajatud pumbajaam võimsusega 1,2 kanti vett sekundis. See pumbajaam on võimeline meil siis ööpäeva jooksul Võrtsjärve pumpama. Umbes 85000 kanti vett. Kui me selle ümber rehkendame, natuke näitlikuks omale seda asja teha, siis, kui meie veetsistern võtab sisse kaks tonni, kaks kanti vett siis näete, 43000 sellist veetsisterni peab päev otsa vedama. Et seda vett ära saada, mida pump ühe ööpäeva jooksul seal edasi-tagasi pumpab. Kokku on pumbatud Võrtsjärv iga aasta umbes poolteist kuni kaks miljonit kantmeetrit vett meie arvestuse kohaselt pumpama töö alguses, peale umbes viis miljonit kanti on rajatud kõrgepingeliin nelja kilomeetri ulatuses trafoalajaam võimsusega 250 kilovatti ehitatud teid 12 kilomeetri ulatuses. Ehitustööde teostamisest. Luhas võttis osa labidas, meie esiisade tehniline tehniline baas, kui ma seda niimoodi võime öelda, kuni kaasa tehnika lennukini välja on lõppenud, esimene järk, Valguta polder on edasiseks kasutamiseks valmis. On alanud samuti teine järk. Polderi maa-aladelt on vaja koguda väärilised saagid. Elva maaparandajad sooritasid Valguta polder ala ehitamisel eksami hindele väga hea. Kuid eks kõige kõrgemaks hinnanguks maaparandajate tööle ole ikkagi kolhoosi rahva tänu lokkavad viljaväljad ning lopsakad niidud Valguta polderalal. Tänutäheks kolhoosi rahvalt maa parandajatele, polderehitajatele ka aukirjad ja käekellad. Kõigepealt aukiri seltsimees Enno Johannese poeg Zimmerile. Punkri ehitamisel tegid staažikate masinameeste kõrvalmehetegusid ka maaparandajate noorema põlvkonna esindajad. Kolhoosi juhatuse aukirja ja käekella saab kommunistlik noor traktorist Arvo hiiema. Kommunistlik noor Arvo Leising töötas Voldri ehitamisel ekskavaatorijuhiabina. Jaan Pruuli insener-mehaanikuna. Nendegi tubli töö leiab tunnustamist koondise käskkirjas. Koondise aukiri antakse kommunistlikule noorele autojuht Enn Lindele. Vanadele maa parandajatele on sirgunud vääriline vahetus meie kuulsusrikka komsomoli ridadest. Meie saate esimene osa hakkab lõppema. Anname jutujärje meie spordireporteritele, kes teile pajatavad olümpiauudiseid. Pärast seda aga jätkame saadet soovi kontserdiga.