Tuleb võtta tükk merd, sellele tamm ümber teha ja vesi välja pumbata. Umbes sellise lihtsa retsepti andvat hollandlased igaühele, kes neilt juhtub pärima merest maa tegemise saladust. Ja põhimõtteliselt samuti plaanitses Võrtsjärveäärse luha kasutusele võtmist ka Valguta kolhoosi esimees Kalju Erm mida kujutas endast Valguta luht 1962. aasta kevadel. See oli 700 hektarit soostunud võsastunud heinamaad endiselt niisutuskuivenduskraavid olid kokku vajunud heinamaakamar metsistunud. Veerohkeil aastail jäi suur osa heinamaad vee alla. Saaki ei saadud peaaegu mingisugust. Mida luht võiks anda. Vahetasime selle üle kaljuermiga mõtteid. 1962. aasta neljandal mail. Meie arvestuste kohaselt meie saaksime toota sellelt maa-alalt tagasihoidlikult, võttes umbes 2000 kuni 3000 tonni Eina. Selline heinakogus rahuldaks meie loomakasvatuse vajadused täielikult. Peale selle võimaldatakse meil suurendada oma loomade arvu üle kahe korra. Ma mõtlen lehmade osas viia lehmade arv umbes tuhandepeani ja koos sellega tõsta piimatoodangut umbes kaks ja pool korda peale selle selle suure 700 hektari suurusel maa-alal suudaksime hinnatööd peaaegu sajaprotsendiliselt mehhaniseerida. Samasuguste argumentidega oli Kalju Erm põhjendanud luha kasutusele võtmist varemgi korduvalt. Kuid et tegemist oli ikkagi seitsmesajahektarilise polder, süsteemi rajamisega sisejutt enamasti ainult jutuks, sest kogemuste puudumisel lihtsalt ei juletud seda tööd ette võtta. Kuid kolm päeva hiljem, seitsmendal mail avaldasid siiski oma seisukoha selles küsimuses maaparanduse valitsuse peainsener Vello Linnamägi. Käesoleval aastal uuritakse nimetatud alast ligikaudu 300 hektarit kuivendusprojekti koostamiseks, kusjuures ilmselt tuleb arvestada, et kuivendustööd tuleb sellel alal teha polderkuivendus Ena. Ja maaparanduse ja turbatootmise valitsuse juhataja asetäitja evalt Ratasepp. Kas Valguta söed kujundada drenaažiga või rajada sinna polderkuivendussüsteem või kasutada endist mõisaaegsed niisutussüsteemi? See küsimus muidugi tuleb lahendada projekteerijatel üks on aga selge, et mainitud ära kasutamisele võtmist tuleb pidada vajalikuks. 1962. aastal tegid projekteerijad põhilised eeltööd ära. Kerge see polnud. Projekti peainsener Valdeko Raig meenutab. Väga harva satume meie projekteerijad tööde vastuvõtmise juurde. Täna oli väga meeldiv näha ühte väga suurt ala, mis on korralikult ehitatud ja ekspluatatsiooniandmiseks valmis. See ala oli veel mõned aastad tagasi sellises olukorras, et kui me saime ülesande mõõdistada siis oli vähe lühikestest kummikutest pidime pidevalt liikuma pikkade kummikutega ja kohati mõõtmistöid isegi tegema paadilt. Sellised ebanormaalsed uurimistööde tingimused muidugi andsid meile ka projekteerimise alused mitte väga täpsed ja sellest oli tingitud ka lahkuminekuid ja nii edasi. Kuid kõigist nendest asjadest on nüüd Aja jooksul üle saadud, et üldiselt kokkuvõttes peab ütlema, et koondise Elva osakonna töötajad eesotsas seltsimees Zimmeriga on näinud väga palju vaeva ja väga südamega olnud kõik aeg oma tööde juures. Tööde tegelikuks alguseks luhas võib lugeda kuuendat juulit 1964. aastal. Koondise Elva osakonna Rõngu jaoskonna vanemtöödejuhataja Enno Zimmer ütleb selle kohta niimoodi. Võsa oli niivõrd tihe, et kui jala ühest objegi äärest teise läbi tungida läks pool päeva aega. Muidugi alguses nagu tekkis väike aukartus, sellised suured töö kättevõtmise, ka kogemusi polnud sellise objekti ehitamiseks nagu polderkuivendus kusagilt vabariigist ka neid võtta polnud. Kuid jäädes lootma maaparandaja Joannile, asusime meie Elva põllumajandustehnikamehed siiski selle töö kallale. Kuuldud helilõik pärineb 23.-st septembrist aastal 1966, mil riiklik komisjon võttis vastu Valguta polder ala esimese järgu, 202 hektarit hindele väga hea. Valguta Luht 23. septembril aastal 1966. Rõngu jõe veed on juhitud uude sängi võsa, heinamaade läbipääsmatute loodude padrikute asemele on tekkinud laudtasased põllud. Tänavu koguti siit esimene rikkalik saak. Kümnetel hektarite laiub tumeroheline piljardi kalevit meenutab orasevaip. Uusimaid kaitsev Võrtsjärve üleujutuste eest vägev multamm. Liigveed pumbatakse järve, rajati uued teed, luhta toodi elekter. Viimase kahe aasta jooksul korda saadetud ületab eelmise 15 aasta jooksul tehtud. 23. septembril 1966 võeti riikliku komisjoni poolt vastu Valguta Luha esimene järk. Ja midagi ei meenuta enam seda, mis oli siin neli aastat. Tad tagasi aasta hiljem, 26. septembril 1967 andsid Elva maaparandajad kolhoosile üle polder ala, teise osa, 214 hektarit. 19. oktoober 1968 Valguta poldersüsteem esimene suurim vabariigis on valmis. Sel päeval avati Võrtsjärve idakaldal suurel kivil Hannul mälestustahvel. Sõna võtab mees, kelle unistuseks oli kord näha Valguta luhta lokkavat vilja väljadena. Kolhoosi esimees Kalju Erm. Meile antakse täna pidulikult üle Valguta kontorisüsteemi, viimane see on kolmas osa. Seega neli aastat tagasi alustatud tööd on nüüd lõpule jõudnud ja meie kätte antakse kasutamiseks kogude suur maa-ala, mida me kõik, kes me siia tulnud oleme oma silmaga võime näha ja oma käega katsuda, et jäädvustada järgnevatele põlvedele kogu seda suurt ja ennastsalgavalt tööd, mida koondise Eesti põllumajandustehnika Elva osakonna maaparandajad on siin teinud. Otsustati polder süsteemi ehitamise käigus paigutada sellele objektile vastav tähis. Olgu see kivi ülistuseks sellele suurele visale tööle, mida me põllumees on teinud, täites üht neist nõuannetest, mida meie esivanemad jätsid meile Carl Robert Jakobsoni poolt kirja pandud õpetussõnades Eesti Põllumäele, kust me ka lugesime omal ajal järgmise nõuande mis on olnud meie juhtjaks möödunud perioodid. Sa pead oma haritud maid kõigest jõust parandama ja harimata maalapid Halitavaks tegema. Valguta Voldri ehitamise kroonikas kirjutati viimane lehekülg. Ja lõpetama peaksime tänase saate ennud Zimmeri sõnadega. Kui midagi on ette võetud ja seda üldse teha, siis teha teda niimoodi, et ei tunneks häbi ise ja et ei saaks järeltulev põlvkond ütelda. Et näete, meie esiisad tegid siin midagi ja mis nad ikka ära tegid. Loodame, et seda selle objektiga ei juhtu ja loodame ka seda ei saa ütelda selle kohta, mis veel tegemata on, oli meil raskusi, mis oli, kuid üle me nendest saime. Siinjuures tahaks kolhoosi perele soovida seda, et nad koguksid sealt võimalikult hea saagi. Ja et see aitaks üldist meie eluolu tõsta.