Meri, mis nii eri värvi siin Muhumaa väinades ja lahesoppides puhub soolaseid tuuli, üle muhu on kujundanud kivi, kadakas. Looduse ja muhulase. Muulase tunned kohe ära ei riietuse ega käimise vaid rahulikkuse ja suhtumise järgi inimestesse, meresse ja töösse. Ja naiste silmade järgi, mis on merekarva sügavapõhjalised meresinised päikese peegeldust täis. Jakaride ohtlikud. Mõelgem ennast pooleks tunniks Muhumaale sellele 200 ruutkilomeetri suurusele saarele tema kadakate, mändide, paepinnase ja raudkivide keskele. Et lahti mõtestada muhulase olemus puhulase oma suu kaudu. Teejuhiks on seekord puhu tüdruk, õigemini Muhu naine Grete Naaber. Tee vanemad isa oli kalur. Ja isa oli mulle meremees. Kalamees, vanaisa oli päris meremees, sõitis suurtel laevadel käis ära Inglismaal ja paljudes teisteski riikides. Jääks kuskilt väga vanast-vanast ajast. Ongi pärit ka meie pere perekonnanimi. Tüür, sest et nii palju, kui mina mäletan, Ta on ju nii palju, kui mulle ema isa on jutustanud, on ikka meie suguvõsas olnud meremehi, kõik mehed on olnud meremehed. Ja ja vanaisa tõepoolest oligi tüürimees. No vanaisa on nähtavasti üsna palju ja põnevat jutustanud. Jaa on küll, tema oli mul üldse, aga vahva vanaisa mängis pilli ja laulis ja vahel, kui oli niisugune hubane õhtutunnid ja siis hakkas jutustama oma merereisidest ega sellest, kuidas piiritust veeti, ka sellest, kuidas need käijasid, toodi Muhu saarele. Sest eks niisugused haruldased asjad toodita mereteed mööda ja paatides vanaemalt galatutega. Ja mäletan, vanaema hoidis mind väga. Ja tema oli niisugune hea ingel, nagu ikka kõik vanaemad kodudes hommikuti tegi siia ja lõunal tegi siia Eastel, tegi siia. Ühesõnaga nagu laste kasvatamise funktsioon oli vanaema peal, mis mulle väga on meelde jäänud. Vanaema ja vanaisa elasid väga üksmeeles ja neil oli alati nagu laste jaoks midagi huvitavat rääkida. Ja vanaema oli mul päris kõrge eani veel nii nooruslik ja oli noor rõõmude murede ja tegemistega hästi kursis, tahtis kõike teada ja kui vahel sai endale uus kleit õmmeldud, siis vanaemalik, esimene, kes tuli seda vaatama. Ja kes ütles, et pane neisse selgema vaatama, kuidas sa välja näed? Nimi tüür on läinud juba kirjandusse üldse, saar on ju ka tuntud mitme mehe poolest, kes kirjutanud saare kuulsaks. Ja tõepoolest, saare on kuulsaks kirjutanud Aadu Hint, Ivan Smuul, Villem Ridala ja Villem Ridala. Ja paljud teisedki veel minu lapsepõlv möödus rootsi pere külas. Ja selg küla kõrval asus siis iga küla, kus Aadu Hint on sündinud. Kes palle äärde jäi siis Koguva küla, kus jälle Juhan Smuul on sündinud Aadu hindiga mul mälestusi seotud, nagu ei ole tema tee meie külast läbi käinud. Aga Juhan Smuul sõitis väga sageli rootsivere küla vahelt läbi ja see oli ka kõige parem tee tal koju sõita koguvas. Et kui ma olin päris põlvepikkune, alles mäletan teda. Ta oli väga tore mees, ega siis mina, kui laps teda ei kartnud, ma. Ei noh, tuleb ikka niisugune nagu väike aukartus, kui inimene on kuulsaks saanud, aga lastel õnneks seda ei ole. Tema jättis alati auto seisma, värava taha kutsest sõitma. Viis piiripoodi ostis kommi ja mul on nii selgesti meeles üks kommikarp. Need olid imeilusad kommid. Ma pole hiljem enam kunagi niisuguseid komme saanud, need olid metallkarbi sees. Niisuguseid mitmetahulised nagu oleks pliiatsi otsast olnud lõigatud ja siis seal olid tähekesed kõik veel peal, nii et kui ma karbi lahti tegin, oli nagu karbidest täh. Need olid väga maitsvad ka. Ma mäletan, kui ma sõitsin mootorrattaga kord kuivastusse, õppisin mootorrattasõidu ära ja kui vastus ma ei saanud enam mootorratast käima. Ja siis parasjagu tuli Juhan Smuul sõita praamiga üle mere, tema nägi, et üks tüdruk on hästi hädas, selle vaator täiega käima ei lähe ja jättis auto seisma ja ütles niimoodi. Et istu nüüd peale, ma lükkan tagant. Ja niimoodi siis tema siis lükkas ratast tagant ja mina andsin gaasi ordinimuga ju sõitsingi aitäh ja, ja ütlema, et teiega head aega jäi ütlemata. Tore juhus ja jättis ta mulle meelde väga inimlikuna. Koguva külas ju olid kõik mehed ka kalamehed ja meremehed ja seal oli neid tööre samuti. Ja eks ta sellepärast on kirjandusse läinudki, sest kogu saare peal enamus mehi olid ikka meremehed ja vanasti nagu ju, kui neid perekonnanimesid pandi, siis pandi ametite ja oskuste ja ja tegevuse järgi, küllap sellest on need perekonnanimed sinna tulla. Peatugem hetkeks koguval Juhan Smuuli sünnikodus. Väike külmkamber laua, tooli ja päikesetõusu vaatava aknaga. Helijälg kohtumisest Juhan Smuuli õe Lindaga. Ja need kiviaiad, kui palju on need inimestelt tööd nõudnud? Ja aga nad ei pannud seda teed paljuks, Nad võtsid kätte ja lahendasid neid edasi jälle, kui arvasid. Ennem oli siin väiksem see hoobi, ring ring. Aga pärast tõstelt ikkagi kaugemale, olgugi et pinnas on kivine. Ja iga kivi, mis siin on paika pandud, aiaks, jaga iluks jagenet, vanad paadid. Merd sõita ei saa, kui on tõstetud aedade peale. See on ju kõik ajalugu. Nojah, eks ta ole, tunnistus sellest, et siin on elanud paljud kalurid ja ja küla on olnud ikkagi sarnaste meremeeste küla. Sellepärast need päädidki on nähe Viläidadele. Siin selles väikeses toas. Siin Juhan ju ka noorest peast juba midagi paberile pani. Jää, eks tal oli lapsena natukene selline kalduvus. Johan on selle väikese paiga väga kuulsaks kirjutanud. Ja eks ta oli üks lihtne poiss, meil lihtne ja loomulik. Rääkis kõik asjad üles, mis tal oli, südamel rääkis üles, mis tal olid, läinu asjad, mis tal olid omad asjad rääkis üles ka teiste inimeste elu vähest. Kuidas ta seda näed. Jah, ja kui inimene mõni aeg siit ära on umbes kujutlemi siis kohtumine oma kodukülaga oma kodumajaga annest küll hästi armas. Jah, eks ikke Juhan oli ka selline, et kui ta koju jõudis siis muidugi ta esiteks käelistas mammid, mammi oli veel, tervitas oma hädasid, vaatas natukene ringi, väga vähe, aja pärast oli tal juba kala, kes teos ja läks kalurit vaatama. Kalaotasime, eks ta oli sarnane, temperamentne ja pisut rahutu tüüp. Eks nad ikka vahest avaldasid oma arvamust ja võib-olla vahel pisut vaidlesid käe. Aga ma mõtlen siiski nad 11 armastust. Juhan loomulikult käis kõikide inimestega läbi, temal ei olnud vahet, kas oli noor poisike või kästali täiskasvanud poisse, käsnad olid keskealised või vanad mehed, temal olid nad kõik ühteviisi kodused ja sarnased. Ligidusse. Kas te praegu saaksite meelde tuletada muhuma inimesi, kellega te olete kokku puutunud ja kellest tasuks rääkida? Peaks rääkima igaühest, kellega mina olen kokku puhtaks Muhu mees, Muhu naine on küllaltki nalja armastav inimene. Muhumaa on ju hästi paese pinnasega töö oli raske, raske oli tulemas ka leib, kala ja inimene alati peab olema tasakaalus raskusele on vaja ka midagi kergemat, muidu ei pea vastu. Ja küllap siis sellest niisugune naljasoon. Kui te nüüd hiljem Juhan Smuuli raamatuid ja tema luuletusi olete lugenud, mida te sealt olete ette kandnud teistele, mis teile endale nendest asjadest lähedasemad on? No Juhan Smuuli olen ma üldiselt üsna palju lugenud järvesuu poistebrigaadist, katkendeid mina kommunistlik noor luuletust samuti tema proosapalu. Peab ütlema, et kõige suurem menu on olnud Mare tüürimees ja ta mees Konstantin ettekandmisel. Võib-olla ka sellepärast, et seal on tõesti eht nuhulasliku, nalja ja huumorit sees. Ja kõige rohkem nalja ja naeru tekitas üks väike lõik selles loos, mis just näitab, kui kanged need mu naised ikkagi olla võivad. Konstantiinolliend taluasjadesse segan ja tähingana ära tappa. Mare põle seda kannatavaid olli oma mehele ette ütlemata kallale läinud ja pannud ta seliti kõige peale. Ise istun veel oma mehele rinna peale ja laulnud. Kohtus vaadatud Mare otsa ja Konstantini otsa ja keegi ei uskunud, et sihuke pisike naine nii suure tööga hakkama saab. Konstantini süüdistus tahetud tagasi lükata. Aga siis ütles Mare oma edeva suuga. Too käkke siia, Jaagema hing täis maa paneda uuesti. Elus olgu ikka tasakaal, arvab muhu mees. Ega meni väeti tulegi. Aga naisele ei saa ju vastu hakata. Muhu saare automajandi juhataja, siin sündinud-kasvanud mees Eugenia Scock loeb sadamakail autosid kokku. Praegu on teil ju ka kõik vahendid olemas, mis Mandrilgi või on midagi teisiti. No praegu mandri ja Saaremaa ja Muhumaa vahel nagu ära kadunud ei ole enam nii niisamasugused, masinad ja tehnika nagu mandril on ka Muhumaale jõudnud. Ja selliste käsitsi tööd nagu oli ennem kuskil adraga ja ja sahaga ja enam nagu ei ole ja muu naise töö on nüüd nagu ka muutunud. Teiseks, muhu naise töö on ikka lugupeetud olnud ja praegu ka on ta väga lugupeetud ülehinnatud, sest ta on väga töökas ja oskab kõiki töid teha. Eriti käsitööd oskab hästi teha osa, kes kuuluvad kalurikolhoosi, need ka käivad merel, mehed ja naised jälle nüüd töötavad jälletööstuses töötavad kalajale ümber, nagu see asi on nagu muutunud muutunud nagu tööstuse peale ennem. Ennem nad võtsid selle kala vastu, mida mehed tõid käsitsi parandasid püüniseid, niisuguseid töid tegid. Aga tänapäeval on mesi ju Muhu saarel rohkem kui kunagi varem. Nojah, seda võib öelda selles mõttes, et suvel olid mehed kõik väljas enamuses ainult need, kellel olid siis kindel tegevus ja suured majapidamine veel suurem maja katse. See oli siis kodus, aga enamushoidu, väikse koha pidaja ja need olid oma ülalpidamisteenisid ikkagi mandril. Nii ega meie isagi juttu enam edasi edasi rääkida. Soovin head reisidest, praam hakkab kohe minema, aitäh. Ja Muhu mees sõitis suurele maale. Nähtavasti Muhu naine, nii nagu üldse vist saarte naised on teisest puust tehtud, nagu öeldakse. Ma ei tea, ma võib-olla ei ütlekski nii et nad on nagu teisest puust, aga küllap põhjus on selles, et keegi saare peal ei ole midagi kergelt kätte saanud. Ma mäletan, kui mina keskkoolis käisin ja algkoolis juba siis tööd oli alati nii palju, et õppimiseks kippus just aega väheks jääma ja pidi tegema tööd ja pidi õppima. Näiteks mul ema oli karjatalitaja, kodus olid lehmad, neid tuli lüpsta. Siis tuli istutada kapsaid ja p, teetika lehmadel oleks midagi ette anda, tuli rohida alata. D tuua siis sületäitega rohtu sinna kolhoosi lehmadele, et lehmad ikka piima annaksid, lüpsakesid ja, ja ema ja isa tegid selgeks, et loomad peavad siia saama ja kui loomad hästi piima annavad, siis on ka teenistus parem ja et neli last oli meid ega siis koolitada ka kerge ei ole ja kõik nagu selle selle mõttega just perekonnas tegid tööd ja, ja tegutsesid. Et lihtsalt pead seda tegema. Ma mäletan veel keskkoolis. Ma olin lõpuklassis ukse ees, olid eksamid ja ema mul sattus haiglasse ja siis oli niimoodi, et õhtul, kui koolist tulin, lüpsin lehmad hommikul, enne kui kooli läksin, lüpsin lehmad, 24 lehm oli. Nii et ei olnudki väga kerge, vahel oli koolitunnis niisugune väsimus, kippus uni peale ja ma mäletan. Ta oli päris mures, käis minu juures küsimas, et et kuidas ikka vastu pead ja et võib-olla peaksite ja vaatama kedagi sinu asemele. Sinna aga looma toimetama tamist talitamistega oli ju tollal ikka nii, et ega neid asendajaid leida ei olnud. Praegu on juba kõikides kolhoosides ja, ja asi hoopis parem. On olemas lüpsetel asendajad, aga tollal veel ei olnud. Ja niisiis pidime oma perega hakkama saama. Lapsena käisime karjas ka, hoidsime kolhoosi lambaid. Seda kohta kutsutakse ekuks ja seal me siis neid mõtlesime, seal olid ainult kadakad meri. Ja siis nagu ma õppisin just tundma selle kadakas, karjamaa väärtust ja tema ilu, mis ei paista üldse autoga mööda sõites silm. Eks me ikka jälle merele mehed olid merel, aga ma pean ütlema, et minu isa jättis ka selle mere kündmise järele ja õppis kaera lehma lüpsmisel. Nii et isast sai ka karjatalitaja vend, mul õppis ära lehma lüpsmisel. Nii et kõik kvalifitseeritud lüpsed, need. Kui praegu peaks minema karjatalli tööle, siis teeks selle tööga ära. Muhu on andnud kaasa väga palju häid omadusi. Ta on andnud kõige rohkem, mida ma hindan, kaasa selle väärtused. Kõiki raskusi tuleb trotsida ja on ta ka tõestanud mulle see kodusaaret igast asjast saab ikka jagu. Muhu mehed aga arvavad, et saar ei õpeta ainult tööd armastama. Sinnad on meretuulest pruunistunud näod ja muhedad, kortsud suunurkades. Naer pidi jätma näkku jälje. Kese Muhu mehed on laev, Arnold. Ja ameti poolest olete sadamatööline. Teie mätas hetkel ka sadama tööl. Kui nüüd mehe suu kaudu Muhumaad iseloomustada, missugune maa see niisugune on? Tema ikka on, ühesõnaga, öeldakse laide Mike, kuidas meie laiduma poisid nii Muhu ja Saaremaakeeles teist moodi natuke mandrimaa. Sest et rahvas, ekskursioonid kipuvad kõik vaatama seda mereriiki. Eks ole oma omamoodi maa küll, mida mehed saarel teevad? Meremehed kõik, kõik just ei ole meremeheteadlane, käin teisi mehi ka ehitusmehi põllutöömehi teadsid, et põllutöö kallal isegi naisi ja traktoristid ja kõik kõik tööd teevad ära naised, kui mehed. Vanasti olid ikka mehed merel ja naised. Puussepaks ja ehitustöölisteks, sest et naisel oli see ikka peamine põhiala naistemajapidamist, seal oli ka väikemajapidamisi talu kohtasite kõik igasuguseid, aga raskus oli ikka naise õlul, tähendab, mees läks kevadel välja teenima, kas läks sulaseks või oma või kuskil isegi vanasti isaisad olid, need käisid riides käisid ja, ja seal veidi ehitustööl ja kõike tulid tagasi, sügisel tulid tagasi, siis on niisugune asi, et jälle kodus tahtsin vaadata, kas ikka naine on kodus kõik aset kordas, pidanud. Talude ju tehtud ja, ja majapidamine korras ja lasteaiast tuli muidugi ka muretseda, järeldas pulli kurat. Ega siis saare mehed pole praegust, käisin ehitustööd ära unustanud, sest et ega väljast ei Keidrile keese tehakse. Ja see on õiguse, laskus Ta on ikka naiste õlul, kogu aeguline vist seisab pairgus ka nagu enam-vähem ja kõnnak mehe aina rohkem väljas tööl ja saar toidab ära ikka. Küllap ta ikka peaks, toit ei avalda, see on eluad uit, judo, toiduskaala missugune andnud muhusse kõige kenam ja parem paik teie arvates? Eks see, kes on sündinud, see peab seda, kus sa oled sündinud-kasvanud, seda, seda peab muidugi teada, kõige paremaks, aga ta ilus igas poolne. Ega siis leiad, leiad kusagil seal, teisel jälle on ilusam kui kodu, aga, aga muidugi seal sündinud ja see on ikka sünnipaik, lähed ikka tagasi, see on ikka ilus, tähendab. Eks ta õigus olemas, on ta ka see koht, kus ma nüüd elanud olen, ikkagi kõige armsam seal, et ta on ikkagi männituka sees, seal männimets ümberringi ja muidugi metsani Muhus üldse sõdist nagu vähe, aga selle koha peal, kus mina elan, seal on küll kadakad kõvasti rannikul, ütlemeraan Jerevani Ahja rannikul kadakas ja lambaid on. Ikke ja need Ongitkis kadakad need ilusaks pügavat seal selle lamba lambakari asemad rannalammas onni Kärner. Ainult natuke karje on väe, lambakarjad jäävad väikseks, natuke võiks rohkem olla, neid kõik elu hakkab muutuma nii lõbusamaks või läheb linnageni juhte sarnased, kõik noor pere ei taha lambaid pidada, et see on see asi, on teised jälle lammas peab nagu ennast ise ja lammas peab ise ajal ja no talvel ta tahab jälle natuke hoolt saada, suvel peab küll seal. Karjas jah, ikka peab natuke einolemi ja lehislehised ja selliseid asju mida ta ikka talvel ta natuke teie sadama mehed, teie ju näete väga hästi, kui palju neid võõraid või mandrimehi. Siis teil külas käid ja ikka ikka ikka vaadatakse aastaga, see on üks ilus maa, maa kutsub need kadakad ja kivine-kaljune ja ja maapind kutsub isegi, ma vaatasin, meil Muhus on küll kenad ja graniitkivid ja ja siis alles hiljuti mõni päev tagasi Tallinnast tuues. Raud Kiwa puhul see veel arvatakse, on vähese autokolonnid, sõidavad Ehitusvalitsus, toob Tallinnast suuri raud Kivamis Muhus muidugi teada. Külluses külluses. Tallinnast vist arvan, et autotranspordil selle Tallinna autobaasil ei ole vist muidu tööd. Ta peab saama ka teenistust ja seal need autojuht tahab palka saada, sellepärast tuuakse neid Raudki vaaduvakse juures Kuivastu sadamakaitse muidugi. Muhumaalt, korja kokku või? Noh, jah, paistab sedamoodi. Seal muidugi kolhoosi segavad need suured kivid, et saaks mõnda vähemaks vähemaks neid, aga äge ei ole, kest sihukest sihukest tehnikatest, mis nad sealt väljuvate. Tallinnas on rohkem tehnikad, mis võtab välja tuua jah, lihtsam tuua. Tuleks ka meelde mõni mõni katkend või väike luuletus mis Muhumaale midagi ütleks. Koolis Orissaare keskkoolis õppisin juba seal on üks väga tore õpetaja teeneline õpetaja, Leontiine, kivi, hall, tema käe all õppisime väga palju luuletusi lugema, proosapalu ette kandma ja ta õpetas mulle selgeks melo deklaratsioonina, Debora Vaarandi, maa, Saaremaa kohal, lendan. Seal on üks niisugune tore rida. Minu juured on seal. Ja siis tõesti on niisugune nagu juuretunne. Et sa pead minema selle juure järele. Kas või noh, üheks päevaks või pooleks päevaks aega ju alati meil kõigil vähe, aga lihtsalt sa pead minema. Kas võib olla veel parimat, kui juuretunne? Sind ei heiduta tuul ega maru ja elurõõm ei jäta muhulaste iialgi maha. Meri on põimunud siin tuhandetes tegudes ja muhulaste iseloomus. Ta ei karda merd, ta armastab teda, armastab kõiges. Merre Muhu mees ei jää. Aga Muhu noorik silmadesse upub tänapäevani. Kust tuleb see muhu noorika silmade elujõud, mis mehe uputab? Väiksena, et näha merd, ronisin üles koju, pööningule, seal oli katuses auk ja sealt katuseaugust. Vaatasin merd. Vaatasin teda kevadel, kui jää läks. Vaatasin suvel, kui ta oli sinisinine ja vaatasin sügisel, kui ta oli väga hall ja troostitu. Ja ma pean ütlema, et meri nagu, rahustab meri, nagu annaks julgust. Ja Ta sisaldab mingit salapärasust, paneb inimest otsima melus seda salapärasust, mis elu ilusaks teeb.