Ma näen, et sportimine üldse on üks väga hea ja sobiv tegevus näitlejale ja teatritegijale, sest kui me võtame sportimise ja teatri tegemist, siis me võime seal leida berberia samu põhimõtteid ja samu nõudeid, mis peab olema näitleja, oli, mis peab olema sportlasel noh, võtame kas või näiteks keskendusvõime, mis näitlejal peab olema väga tugev, kuid õhtul esineb ta, peab ma ennast kõigest muust lahti kiskuda ja ainult oma osas elada ja oma osa jaoks sellele kujule elada. Aga sportlane ei saa ka muidu Kui ta peab ennast kõigest lahti kiskuma, ainult sellele via sellel silmapilgul elama, see on üks asi, teine asi on ansambli küsimus, mis teatris hirmus tähtis on, partnerit vastastikku 11 mõistavad, eks ole. Spordis niisamuti, nojaa, eks ole veel muidki häid omadusi sportimisel, me näeme ju nii palju näitlejaid, teatri, inimesi, kelle kehalise vormi ülime, võime üht-teist ütelda, mis meid ei rahulda, kus inimesed lähevad varakult vormist ära lähevad tüsitateks, nii väiksed kõhukesed kasvavad, et inimesed jäävadki rull liiguvad, üks õla õlal, teine maas ja, ja nii edasi. Aga sport on kõik niisugune, mis need halvad omadused nii nagu iseenesest ära võtab niisugused üksikud jooned, mis lähevad nii näitlejal kui sportlasele ühte ja sellepärast ma arvan, näitlejatel, teatriinimestel on sportimine ääretult tähtis, kui seda korralikult ja mõttega ja mõistlikult tehase võib soodustada väga teatrites. Tänase saate avalöögi tegi Ants Lauter igati selleks vääriline meessportlane saatnud teda kogu elu. Näitlejate keeles öelduna tähendab see seda, et ei ole suuri ega väikesi osi vaid on suured ja väikesed spordimehed. Aastakümneid tagasi toimunud Estonia ja Draamateatrivahelises jalgpallimängu kohta kirjutas tolleaegne ajakirjandus. Võistlusest oodati palju nalja. Väljalandusedad kogud, pinna Michelson, sällik Möller ja teised. Väljale ilmumine sünnib muusika saatel. Mitmed kogud sünnitavad oma liigutustega lõbusat naerupinna. Pahem pool kaitse liigub nagu näitelaval fokstrotti tantsides, nagu kartes vastaste palli keerab esimesele harilikult selja ehk liugleb selle selja taga temale mitte järele jõudes. Pinna viibib väljal 20 minutit, kuid selle aja jooksul ei saa oma agaruse peale vaatamata palli katsuda. Näitlejad olid pallimängus tehnilise DiaTaktiliselt üldiselt vilumatud. Oldi hunnikus välja keskel, koose joosti samal hulgal pallile järele. Paistis, et väljal ei ole mitte 22, vaid 44 kogu näitlejate jalgpallist võiks edaspidi asja saada. Kui seda sporti aga mitte veidrusena ei võetaks. Olgu, kuidas oli, aga tänasest saatest osavõtjad on küll agarad ja tõsised spordimehed. Kuulete vestlemas Ants Lauteri, Heino Ottot, Urve Tautsi jevo Kuuske, Kalevi vanemtreener Ervin Uuk, kunagine vabariigi rekordimees teivashüppes aga jäi spordile truuks. Kuigi ei oleks palju puudunud, et temast oleks saanud kutseline laulja. Niisiis näitelavalt staadionile, aga võiks ka vastu. Ma võin ju öelda, ma olen ju rahvusvaheline jalgpallimängija, ma olen mänginud ka Soomes Soome teatriga Kansulist teatriga, nii et ei ole sugugi ainult meie piiridega siin leppinud, meil oli oma Kollektiivset tööd teha, kuidas 11 mõiste ja mõned niisugused nõksud jalgpallinõksud ja nii, no igatahes saime me nii kaugele, et kui me Soomes Kansandist teatriga mängisime, siis seal oli meie vastas Unosid terve hulk, ma ei tea, vähemasti pool sellest jalgpallikomandost oli tuunod. Ja siis teisel päeval Soome ajalehed kirjutasid, et unud hävisid. Ja me võitsime vist ühe väravaga mingisugusel kujul, aga väravate löömise oli palju elu, ega nad kõik ei lähe ega ei lähe, päris tugevatel mängijatel ka ei lähe, kõik siis kes teiega veel väljakul olid, sel ajal? Mäletate? Meist lahkunud mees aga siis jah, Tõnupa, seal, kus lipp ja no praegu elavat vele Nuuli oli meil ju priimaväravavaht niisugust ta oli vist, ma ei tea, kuskil spordiseltsis ma ei tea, kas dünamos või kus, mis ta, ta oli ju seal väravavaht ja oli meil ka. Aga no mängisid veel, Kaarel Karm, Ants Eskola ja. Mis me siis tahame ja ka ja siis oli see Artur Rinne oli meil ju üks väga kõva forward, kui ma ei eksi praegu. No enne seda, kui Soomest sai korralik mäng maha peetud, toimus aasta varem Tallinnas siin ka jalgpallimatš soomlastega, siin oli natuke erinev olukord teatraliseeritud nagu see mänge, no jaanuar seal, kui meil olid kostüümid seljas, siis me pidime ka selle kohaselt siis mängima mööda lööma vajalikul korral ja natukene nalja tegema. See oli, ma ei mäleta, kas see oli siis näitlejate liidu ettevõttel või selle kulu ja kirjadega ja no siis oli tarvis rahvast kokku tõmmata ja ja ka raha teenida spordiga. Teie olete Kõppeniki pealik, jah, vest ja, ja nojaa, kui pinna oli Napoleon ja, ja soomlaste poolt olid, ma ei tea, seitse venda ja. Nonii, tehti neid asju tol ajal Estonial oli selles mängus talis maniks põrsas, kes selle mõtte peale tuli. Ma ei mäleta, kas üks näitlejate liidu ülesandel siis antisi, põrsas pidulikult üle soomlastele ja soomlased pidid selle purse siis viima Soome, aga Soome toll ei lasknud elusat põrsast läbi ja siis soomlasest saatis selle põrsa sedasama laevaga Tallinna tagasi. Ja siis me leppisime niiviisi kokku, et Me kasvatasime selle põrsa siin suureks seaks ja siis lasime talle otsa peale teha ja vere välja lasta ja ja siis selle liha, selle peekoni me saatsime siis soomlastele selle Soome toll, mis laskis läbi laevaga ja pärast me saime seal soomlastelt pilte, kus nad siis pidulikult istusid selle kadunud looma ümber ja maitsesid seda, jaa. Ja no ja kõik, mis selle juurde käib, et jalgpalli oli vist põhiline, millega nii omavahel teatrite vahel jõudu katsuti. Ja ega rohkem ei olnud praegu tänapäeval on korvpall ja, ja võrkpall ja, ja aga me oleme siiski ka, ma mäletan vanemmunija Estonia. Ma ei tea, kas ta oli Eesti meister või esimene või teine mängija oli Elsa lamp. Küüs oli meie Vanemuise poolt esines ja kiirg mängis tennist, me oleme isegi oleme jurdiga, oleme mänginud ja katsusime seal tennistika õieti ergutada, aga ei, ta ei võtnud nii sel määral jalgu alla, ma olen nüüd juba üks-kaks-kolm, aastat. Olen juba reketi kõrvale pannud, aga enne ma katsusin ikka natukene toksida. Niikaua kui veel see nägemine, kuni need silmanägemine võttis, aga nüüd läheb juba raskeks. Et läheb liiga naljakaks. Praegu veel platsil, sellepärast olen hakanud hoidma loo, selle tulid omal ajal rohkem juurde, üks niisugune vanainimese sport, nii nagu kalastamine. No kui võimlemisspordiks lugeda, siis seda teeb ja mitte iga inimene igal hommikul mõningal määral, kui ta päris nii normaalselt tahab enese eest hoolitseda, igaüks aste teemaga, teedeethommiku inimestel. No mul on niisugune tundmus, et kui siin mul tegemata jääb, et siis ma olen selle päeva ees nagu milleski süüdi. On teil meeles esimene suusa ette ja kui palju selle pikkust oli? Esimene suhteliselt. See oli Viljandis, üks mägi ehitati sinna sõdurite abil ja sel aastal, kui mägi valmis sai, kahjuks ei tulnud lund, nüüd käisime teda vaatamas ja ei tulnud midagi välja, otsesem järgmist talve. Nii, kui siis esimene suurem lumi maha tuli, mina siis ka kohe suhteliselt selge mäe pääl. Ja vaatan alt, võib üks mees üles, suusad selles osaline vahepeal tuttavaks tema kusagilt Sürgaverest või Olustverest pärit Bergmann. Tema on juba proovinud, siin väsitab mind katsuga, muidu kõrge trampliin ja suur hoog tagasi ikka elus ka natukene. Me olime isetehtud mägede peal, niuksed aukuhja päält või augumudest tehtud ja lumepallidest käis ikka peale, et ma ronisin siis mäe peale ja lasin sealt tulema. Jalule jäin ja siis pärast vaatasime. Ma arvan, üks pulk kaasas, sellega tegi siis Rehnugi kindlaks, et 11 meetrit olevat olnud, käisite mujal ka võistlemas võistlemas käinud sellepärast et tol ajal mujal mägesid ei olnud. Aga kui ma, no see oli siis, kui ma juba Tallinnas elasin, siis oli, kuulusin minagi õnnitusse. Ja seal oli siis meid 10 poissi, niisugune trupp, kes siis Eesti esivõistlustel käis lihtsalt kaasas või niinimetatud rahva naljakal nõksu kutid. Lihtsalt, kus väikemäe nõlvakenoolivust midagigi teha sai, siis publikule demonstreerisin natukene pöördeid, missugused liik ja nad on ja mäesõitu ja niuksed tingeltangel lid. Et mis suusaga teha tol ajal siis oskasime, tantsisime hüppemäelt hiljemal selt maandumismäel väiksemad, lühemad suusad ja siis keerutad lihtsalt elas tagasi, muidugi tegelikult Taali ringlev esimene tagumine ots ringi alla, üks rumal kukkumine on mul elus olnud, see jääb kauaks, meile oli tulnud värsket lund ja oli sula. Ja kuna seal see oli Viljandis ja Viljandis see hoovõtumägi oli küllaltki järsk ja hoog oli küllaltki suur, seal surra harjunud. Ja nüüd äkki tunned, et nüüd jääb lausa seisma poole mäe peal, et ega ma nüüd siit õhku ei saagi sellega üldse kohe mitte meetritki, et nüüd ma lähen ju nina eeskujule selle kõrge trumpi otsa tolksti. Aga see hoogne ei olnudki, aga ta tundus mulle lihtsalt väikesesse mägi oli küllalt suur ja raske sulalumi. Ja siis ma rumala peaga mõtlesin seal Trumpini peal, ma keeran ennast turistidel seal pöörded, pidurda Narva enne trampliini. Et ma ei teegi seda, hüpatakse aga hoogulike küllaltki palju, et ei pidurdanud midagi, läksin siis suusad seal ikka trampliine härblarister, läksin külge sealt mäest alla küll, et ma võistluste ajal koerad jooksid ringi ja ma olin mures küll, et kui mõni ette jääb ja eks eks olegi pärast maandumist mõni meeter Koerukelda vees ja mind eimäega. Aga te olite niivõrd minu kohal oli siis, siis ei olnud mul muud teatud, kui lasin jalad laiali, läks mu jalgade vahelt läbi pääses õnnelikult, nii, mina kui koeraga, siis koer ehmatas isegi rohkem, kui mina näete õpet tõsiselt võtsite seda, kinnitab teine koht meistrivõistlustel seal 30. aastal 36000 esimesed Eesti talimängud kus võistlused peeti mustamäel, mitte seal, kus praegune mägi on, vaid siis siis kus see eelmine oli ja siis oli üks väike kökats, kaks korda ehitati puumägi, ükskord oli üks madal väike puumägi ja see oli seal madalamalt hiljem mehitatuks, kõrgem buumegi veel. Ja siis viidad alles teise kohta. Kui teist teatrimees sai, siis loomulikult suusad jäid nagu tahab Lainaga sportee kausis. Jalgpalliga nii Vanemuises kui Estonias, kuna nad ikka väga uus, kus oli ikka iga aasta ikka Tartu Vanemuise ka pole küll Tartu poole peal mänginud, hiljem Estonia poole peal ringi, elu eest elu eest mängudega, see oli üks väga tõsine, tore üritus oli, neid mänge olen mina ikka mitu kaasa teinud, sinna seal poolel. Praegu on, õnneks on veel Tartu ja Vanemuise vahelisi traditsiooniline male ja siis lauatennist korv- ja võrkpall. Kas tehti sel ajal kostüümides ka mängupaaril korral? Meie tegime, mäletan, üks niisugune toekam oli Kadrioru staadion oma aastat ma ei mäleta. Kus olid siis kõik meie tuntumad ooperilauljad kõik lagedale kostüümidega, hiljem teine pool läks muidugi. Päris mänguks see mäng ei olnud mitte jalgpalliveteranidega. Vist oli, kes pärast seda Estonia jalgpalli nagu tooni andsid, kes seal paremad mängumehed olid, ärevad mängumehed üks kõige parematest oli meil, praegu töötab veel palju kooris, Eno raud on, tema oli siis olnud siis ta muidugi teatrist tulles enam ei olnud. Oli dünamo noortemeeskonna tsenter, tema oli üks toekamaid siis Valter Luts oli üks suur entusiast. Mina olin palju mänginud, staak Kuusemets, Kalju Vaha tärnarhagus, väga tugev paremäärel ja kiirusega ja väljend oli jalgpalli asemel teile lauatennist, kui mitu Estonia teatrimeistridiplomite lauatennises? Teadvus on kaksist? Mulle kurjeviga maid rabelesin, aga pärast mida siis jäin. Aga nüüd hiljem tuli muidugi noori peale, meil on väga tugevad lauatennist. Krumm on meil väga tugev mängija. Morris lavatöölisi, ka mõned teatritööst, olete nüüd pensionil, aga kuidas spordiga loodan, suusad on olemas, suusad on olemas, nii kahju praegu, et ei tule lund kohe tõesti häda, suur mure kohe, sellepärast ma lootsin talve peale nii palju, et sa liigutad natukene mõnegi rasvagrammi äramis tükid peale tulema, näe, mitte ei tule. Et vaim on ikka veel Vägoi vaimunu. Öelge, palun, milline on siiani olnud teile kõige raskem? Priose siiani vast kõige raskem on olnud Straussi operett Roosikavaler. Ma arvan, et see on meile kõigile nii väga suur pähkel mida nii tükk aega kandis hammustada katki saime. On juhtunud ka, pärast mõnda etendust on hääl ära läinud. Seda ei julge öeldagi. Öeldakse, et veidi. Nii. Vanavanausu järgi ütleme, et kui ütled, et ei ole läinud, siis järsku mõnikud läheb. Aga seda küll juhtunud, et enne laulmise eksami tol ajal alanud, kuidas oli ju, millal? See oli vist 54. aastal. See oli ennem muusikakooli sisseastumist, siis juhtus küll, et selline asi, et 54. aastal oli meil üleliiduliselt Spartaki esivõistlused akadeemilises sõudmises ja ja tuli ka sisseastumiseksamite praegu valmistada ette. Ja siis külmetasime isal ja jääks seal pandi laulma ka, olgugi, et hääl oli juba ära ja sai nagu seda kaasa tehtud, kõik ei mõelnudki siis sellele, et häält on vaja ka sisseastumiseksamiteks. Ja nii see siis oligi, et hääl, nagu öeldakse, oli pooles mastis. Aga eksami tegime ikka ära ja üks paha asi oli muidu sealjuures, et pidin minema ka arstlikule läbivaatusele, tähendab lauljat. Meil oli häälepaelte kontrollarst. Ütles pärast seda, et hääleb, ajad ei ole laulmiseks kõlbulikud. Vist see asi nii kriitiline just ei olnud. Minu praegune ja endine õpetaja Alice Roolaid, ta oli siis muusikakoolis õppealajuhataja ja kuulas ka meie sisseastumiseksamid ja oli juba nagu valinud endale ka õpilase välja ja selleks siis juhtusin mina tema abiga siis sain nagu sellest suurest murest üle. Ta ütles, et no vast paar nädalat, ehk läheb see külmetuse tagajärjel fast, häälepaelad on paksenenud või ja nii see oli paar-kolm nädalat. Ja siis hakkasime väikseid harjutusi tegema ja nii läks edasi, aga minu koht muidugi läks juba muusikakoolist ära ühele teisele ja tänu jälle sellele, et paari kuu pärast läks üks meie kursuselt sõjaväkke. Siis sain mina tema koha endale. Vahepeal ma olin muidugi komplekteeritud kontrabassi erialale. Kas laule tuli paralleelselt soomlasega või enne? See oli paralleelselt? Esimesest aastast hakkasin ma õpetaja Taevi juures Pärnus laulutunde saama, need ei olnud muidugi nii regulaarsed, aga ikka sai käidud laulmistundi saivast küll ära jäetud, seda juba õpetaja arvestades. Aga treeningut laulmise tunni pärast ei saanud ära ja olime tugevat tüdrukut, kes siis jõudu veel oli mitu aastat olnud ja surma vahel neli aastat. Koosseis oli vahepeal ja sõudsime ka neljases. Need treeningud sai ka neljasega teha ja põhiliselt ikka kaheksane. Arvati, et me oleme võimelised parema kohadele näiteks selsamal viimastel võistlustel tulime kolmandaks siis teise kohale tulnud Leningradi naiskond Nemad siis kui te neid teiseksi tulenevad, kavatses esimeseks tulla. Et siis me tõmbame teid lati alt läbi, see käis tavalised, kes siis nii oma õigelt kohalt jäi nagu kaugemale siis. Ja meil see juhtuski, nii. Ilm oli küll väga pilv ja lükati vette, ükskõik missuguses riidesse seal olid ja see muidugi mõnu käib, sinna juurde tõmmatakse pleti alt läbi, aga see ei käinud küll asja juurtega aga vette lükata, et ükskõik, missugune ilm ja missugune temperatuur veel, see oli ikka vette visati. Nüüd on akadeemiline, see on asendunud töise Akadeemisega akadeemilise teatriga. Kuidas filmida, rütm ja töö on küll pingeline ja peab ütlema isegi väga tihe. Sellega on juba nagu harjunud, ei oskagi öelda, millal seda nagu vähenenud, millal seda rohkem on ikka ningiteed, augutäidet leidub. Nii et tööd jätkub siin nagu omamoodi närv spordis, nagu oli omamoodi närv närvi Anvast igal pool. Kuidas kusagil närveerida, see on juba siis inimesest olenev varre osas ka. Kui on suurem osa, siis rohkem Venerveerida. Mõelda selle peale, et öeldakse, et nagu ilma närvita ei ole nagu õiget liha. Millised praegu plaanid on, Urve Tauts? Suur rõõm on. Ma pean ausalt ütlema, et kui nüüd hästi läheb, siis minu eluunistus saab sel aastal täide. Seal Verdi ooper Don Carlos, mis meil kevadel nyyd tuleb õppimisele ja enne puhkusele minekut arvatavasti peaks olema esietendus. See on siis üks nii suurim soov, kuidas ta neid küll õnnestub, ei tea, aga see soov on kogu aeg olnud seda millalgi laulda kui käitega võistlusi vaatamas. Ei ole siin saanud käia, aga kui Pärnus olen puhkuse ajal, siis olengi külastanud neid kristlasi ja süda lööb ikkagi. TV6. Võite te öelda, kui suur on teie kopsumaht? Kunagi oli 6306 peaaegu kuus pool liitrit, no nüüd on vist üks 5700 peale tagasi läinud. Ega see vist ei ole laulmisest tulnud, vaid ujumisest tähendab tagasi minna. Suur kopsumaht, nagu arvata võib, jah, hõivatel ta ikka peab olema suur. Aga tagasi läheb, kui euena spordiga ei tegele. 57. aastal, kui muusikakooli läksin õppima, siis juba ja ujumine unarusse. Ujuma sai mindud 49. aastal juba need üsna kaua aega. See sai päris algusest peale, üsna tõsiselt olid niisugused fanaatikud ümberringi. Tartus oli ta Tolle aja kohta oli ta üsna, olid head tingimused, praegu on need tingimused samaks jäänud, ühesõnaga tingimusi praegu enam üldse polegi Tartus peaaegu ujumisspordi spordiga tegelemiseks. Sama pisikene Emajõe basseini esimesed suuremad reisid füüsi 51. aastal Leningradis sai käidud 53. aastal Saraatovi siis paljud paljud reisid seal Minskisse, mitmel korral sai käidud, esimene eak sai välju kujutud õitsevast. Kas teise järgu raamidesse enam küünibki tulemus? Tolleaegne tuleb välja, et spordiga olete siis rohkem reisinud, kui praegu lauljana mängudes annate? Pikemad reisid sai küll tehtud lauljana, ütleme meeskooris. Kui ma olin siin poolteist aastat, siis ikka pikemad reisid oli sellega. Aga jaanisport oli jah nagu tulemusrikkam, üks finaal on mul väga hästi meeles, see oli kunagi Minskis, pääsesime koos endale hütiga 200 meetri rinnuliujumises finaali. Mina pääsesin kas teisena finaali ja tema kolmandana ja keegi Valgevenest, siis oli seal eespool. Ja tagapool olid ka noored mehed, kaheksakesi olime finaalis. Ja siis need, kes tagapool olid, need lubasid siis jalad kiiremini käima panna, neile järgi jõuda. Aga lõpp oli see, et mina tulin esimeseks, hütt tuli teiseks. Aga selle finaali oli selline juhus, et ma kukkusin korra sisse, sealt puki otsast, põlved värisesid. Aga need esietendusel? No ei tea, vette pole kukkunud. Aga jalad on mõnikord nõrgad küll oma lõbuks käitumas. Vahetevahel sauna kõrval, nagu öeldakse. Ma ei oska nende inimeste eest rääkida, kes spordiga tegelenud ei ole. Aga seda tean küll, et ise nüüd, kus mu spordiga nii võrdlemisi passiivselt ebaregulaarselt tegelen. Kehakaalu kipub juurde tulema ja eks natukene nii. Seoses selle teatritöö sellise küllaltki küllaltki suure ebaregulaarsusega füüsilist koormust ei ole, vaimne koormus on küllalt suur. Ja et olla vokaalset vormis, ma arvan, et peaks olema võimalik mingit spordiala harrastada, mis hoiab inimese füüsiliselt vormis. Kuidas Vanemuise sportonauses paistab olevat suur spordientusiast ja eestvedaja Erik Linnumägi hoolitseb selle eest, et ikka võrkpall ja korvpall ja veteranidega mängida Salia teatrite vahelisel spartakiaadil, võtta seal osa ja ja siis on traditsiooniks, on kujunenud Se veteranidega jalgpalli löömine. See on suure käraja mürinal käituda, eriti kära ja müra on suur, kui seal õhutus karikasse suur puu, kop sinna tagasi tuuakse jal lõhutuse Cap, see on kaotaja, saab selle endale. See on suurem kui see, mis võitja saab. Igapäevase töö juures ise natukene muusikat teha on päris tore. Alustasin isetegevusena laulmist kooris ja sõjaväes sõjaväeansamblis, tagavarapolgu orkestris. Hiljem juba noortemajas sai oldud mõni aeg ja siis operatsiooni okei, tänaseni just tema nüüd ei ole nii aktiivselt enam kaasa löönud. Olen kuulamisega ainult piirdunud, kui ma oleksin selle peale varem näinud, võib-olla oleks ka minu elukäik muutunud, tuli lõpuks valida, mida teha, kas oma igapäevast tööd treenerina ja piirduda muusika kuulamisega või siis minna lauljaks. Kuid ma valisin siiski oma treeneri kutsel ken treeneritöö. Ometi olete ka natukene lauljaleiba maitsnud? Jah, natuke aega siiski nii, noh, elukutselise lauljana ei saaks öelda, aga paar nädalat või kuu aega olin seotud Eesti NSV filormooniaga, siis oli nagu kolmekordne koormus sportlasetee treenria, siis l õhtu ja öösse siis veel ka laulja olla, nii nagu seda võiks kuidagi öelda. Aga millal te spordile käensite spordile andsin ma käe juba 44. aastal. Siis ma alustasin ise aktiivsed, nii-öelda sportlaseteed, harjutamist ja treeneritööga, alustasin 1009 47. aastal, ise võistlesin kuni 1954. aastani. Miks te lasete, valiti? Tikid a- olen nagu tähele pannud, et tänapäeva noored niga siis tolleaegsed noored, kui ma olin poisike, mihukene meeldis teivashüppe, kuna ta oli väga huvitav ja väga haarav. Ja ma olen pannud tähele, kui poisid seda teivashüpet näevad, silmad lähevad põlema ja kõik tahavad kaasa teha. No mina samuti olin sellest nii haaratud, et jäingi teivashüppe juurde. Milline oli teil raskem võistlus või raskem kõrgus, mida ta seletada? Kõige raskem võistlus oli mul. 48. aastal Riias oli Tallinn-Riia linnavõistlus ja ma seal vigastasin väga tõsiselt jala. Ja olin kuni sügiseni olin rivist väljas, esimene võistlus oli alles septembrikuus ja need olid kohe Nõukogude Liidu meistrivõistlused. See oli siis mulle öeldakse üks raskemaid võistlusi. Aga see oli ka üks kõige meeldejäävamad võistluse, kuna seal ma tulin Kolmandale kohale Nõukogude Liidu meistrivõistlusel. Kui mõni rekord sai püstol vabariigi oma või selline ja tulemus, näed, kas kippus laulga pärast võistluse lõppu peale? Meel oli muidugi hea ja nii kõrgendatud meeleolu, eks kodus sai lauldud ikka mul venna tööd olid, kui on kõik suured laulumehed, laulusõbrad ja eks vaeski kodus sai laulu tehtud. Eks sealt see pisike võib-olla jah, kindlasti vanemateta. Ema on suur lauluarmastaja hommikvõimlemist, et iga päev peaaegu ei saa just öelda, et iga päevaga akadeemia. Aga hääleharjutustega, kuidas, Heidi? Nonii, palju jah, kui vaestypub hea tuju peale ja siis kipub laulma, siis küll, aga nii hääleharjutusi enam ei tee. Ja kas tõsisemalt pole enam üles astunud ka? Ei ole? Ei ole võimalust, lihtsalt aega ei ole, kutsetöö võtab nii palju aega ja ja ei, lihtsalt ei jõua. On teil kodus kamar fanatt, ehk jah, on need, mis on kunagi lindistatud, mul mõningased on omal olemas ja plaadikogu mul on, et muusikast puudu ei tule. Kui vaja, siis meil jälle läheb nii. Ei ole rõõmus meel ei ole just peal, siis võtan kutsun abi muusikast, päris tihti. Ta muusikas nii-öelda rahuldus saada ja kuulan lemmiklauljad, lemmikheliloojad. Lemmikheliloojad, lemmiklauljaid, jah, Marialansson, keda ma kuulaksin iga päev. Mario del Monaco siis Kuslap, meie lauljatest, Uno Loop, siis jah ja paljud-paljud, teised veel, kuid kõige rohkem mind haarab Marialand. Ma usun, et te olete nõus sellega, et me täna teie lemmikuid ei kuulavaid, katsume meie heliarhiivis, täida üles mõned teie laulud ja need saatesse panna. Juba autol lehvis. Pallitüdruk, kas sul on veel meele? Kordumatu ja nii. Siis lõhnasil. Muinasjutu. Oled ees Ena ja. Oled? Armsamale. Itaal. Hülged alles.