Aga nüüd ise rääkis, ta ütles, et et see oli tema elus kõige ilusam aeg olnd. Kui tema nüüd seal pidu oli, siis ta oli niuke väike poisike ja siis jõulu laupäeval siis need tunda meile siis vanatuba ja siis sinna see ahju peale minemine siis mu õied olid veel suuremad, kui need väiksed. Taani äärde, siis pandud teda kahekesena telkida sisse passid vahele ja siis hakkan sõitma teadlane, pidu veel, võib-olla üks, 16 või minu isa ja siis ta ei saa, olid siis käeline, Viduvad tuli häda, siis ta elas siin elama poodis, kus nüüd see Tonyuma on isale siis. Teams tehas, Kaliinini pööbel seltsis olid, viljad on näiteks või midagi oli seal raamatu peapühasid oli. Ja siis sealt olid otsitud sel ajal no vot ja ter või midagi, kvaliteet otsis rahva seast need näitlejad siis Ruts oli käinud ka ja siis nad selle Keile vaskuga kaheksast ikka selja peale jäänud, et siis ta oli natuke aega sõjaldadega, siis saksa okupatsiooni tuli siis ta tuli siis isa, ema elasid seal gruusia algul ei pannud. Ja siis ema suri talle ära ja siis nad läksid riisi, ostsid selle kohapidamistel Kreekas Supralli tuntud ja siis läks siis ta läks postijaamade postijaam sellele kutsus liiva liiva, elagi hobuste ja. Siis ta ütles seal ka, siis läks ikka jälle pankrotti, tema ettevõtmised olid kõik äpardunud ähvardusel ei tea, millal see tingitud oli, aga ükskõik mis ta siin, kas talupidaja on võtta, see liiv on bussijaama pidamine ja siis oli ta siin hääle sure. Karjaaretaja, mis ta oli? Need kõik teadsid, oksid kõik karile tarnijaid? Ärimeestest vaata, temal oli üks ainuke puudus, mis ärimeestel teatud, oleme häbematult häbematult häbematult talle pettuda ka ei osanud. Hädevates särada. Plaanid olid tal suured, aga need plaanid, temal läks suured summad rahasid Valgjärve, ega see ikka tõsine tahtsid katsetada, et sellest midagi saab tehasest Valgjärve mudast. Alert matsid selle ilmselt raha, et sinna sisse Lutradke, kes seal sõja ajal oli suur ikkagi raudtee teha kohe sealse jaama siis transportida muda ja Saksamaale, kuhu need proovid saatis mind tagasi ikka mingisugune väärtus oli sellel, aga see jälle temaga, et lihtsalt ei, ei läinud, ei läinud ükski asi. Jah, tema elu oli tõesti tarvitanud igapäevane elu, lisama teisele läitlemine. Ega seal suurt vahet ei olnud, midagi asja ei võta ka nii-öelda teine oleks maha murdunud või kuidagi nii. Aga temal, see kuidagi läks seal üle ja leidis jälle need tasse pidi niimoodi olema. Jälle läks kuskilt teistes jälle proovime siis, kui ta kuskile siis selle. Lihtne mees poodidel midagi nihukest, paremat toitu, silku silgusoolvett ei ole. Kas teda kunagi halvasti näha? No aga see läks ruttu üle, elanud seal kuidas sai niisugune nagu ta oma ütle mõni moemehega kokku, see oleks viieminutine jutt ja siis oli asi jälle kombes, juba siis tulid. Ja siis ta ütles siis ütles, et kui ta leidis niukse mehe, keda ta hakkas, seda usaldab, vesi oli siis ta tundes märku sellele ütles vana täiged, see oli juba siis sõpruse, tundub, no see oli, tähistab siis olnud nii-öelda sõprus loodud. No see oli nüüd, hiljem olen, mina mäletan teda, ma ütlen, see oli ka kauni 20. aastate ringis kui ta siin enam kooli kooli talumbest ostis omale oleks näidend oli siinsele under Kotoga, seal tegid. Ja siis hiljem, kui neid ära ole, siis Tallinnas mina olin, siis ma nägin toda, tulime Väike-Tartu maantee, ma ei tea, kus ta kuskil suure Pärnu maanteel, kus ta seal elas. Karasseer käppides seal suure pärnu naer, siis ta tuli, tema kõnnak oli kuidagi nii-öelda ilma kandade maha paned saad rohkem. Ja siis olid tal niuksed kirjud valge-mustakirju, ruudu lehelt seks jahiseltsid ja mitte säärikaid kanda, ka siis ka massid ja säärised, säärelised sääred olid siis soni mitte tavaliselt nagu ikka ette kantud temal välja venitatud taha. Siis ta tulime oma teada Softhantslastamisega alati lükkad omaette rahulolemine. Mul on üks asi, nüüd veel praeguses töölisteatris tulime sealt kaheksast. Nendelt roo, siis oli proov, sai läbi ja tulime sealt saarlaste Maakri tänava nurga pealt ja seal üks Hellab inimeste toidust talumees ja peita vaatasid sealt kaupluse akna peale. Arvutis kohele käsi, peosofterre, tere tee Tallinnas ja nii tähendab head jutuajamine. Ma mõtlesin, et ikka need nii väga hästi tunnetud sisemine ära hakkasime minema siis pärast mu käest, kes need olid. Muidugi nägudelt tuttav oli teda ka. Elame inimestele väga oluline, et tuttavaid niivõrd palju, et need kõik enam meeles pidanud minuga, kellega ta harvem kokku puutub, võib olla nimi olu seas. Oli ka tingitud kes ta lõpuks olla. Ma tean, ühte osa oli tarvis seal koore lahutele, käisime ärides, siis kukkus ärisse sisse, läksime siis igale poole, läriseb oksele majanduse meheks, akandeteid, osasid otsitel. Ja eks ma nüüd ikka olen hakanud kael. Kuid hiljem, kui siin elama pidevalt elas pärast sõda ja siis ta oli kallama inimestega, kõigiga käis läbi. Ja sel ajal, kui mina tuli uuesti, siis oli siis tal siin kolhoosis oli ka jälle mingi looma Velsker või niisuguste tema põhipõhi ame tuligi joasest, ent karjaassistent oli tema lõpetas selle kooli, aga siia siis siis ta oli jälle kolhoosist siin. Esimese abi andja oli stardis, oli. Leiutas selle vere urma rohu, mis selle punataudi vastu loomadel oli siis ta käis Tartus sellega seal ju professoritele teda demonstreerimine harjunud, selle, tema oli vaimustatud kangesti Arnikatest. No ja mina omalajal abipoiss on siis, mina nägin mul emaga metsast, tõi arnika juuris, pandi viina sisse, leotati jäta leotis siis venitamise puulajat, Rootsil oli ka temalt, kus sa saad, no ja mina olen, kuidas jutuks tulija rääkimata, mina nägin, et ja siis me käisime metsas neid juurikaid otsimast. No ei, lein. Aga pärast hiljem siis siin sammas, lõppe põlluvuses leidsid põld Arnikalmisel madalam pluss ükskõik kuhu peasegu tarneid, kas ta peabki heinamustele nüüd kultuur kõikate põllu pealt aitab ka ta küll. Vereuroloogia liine ruhi loomadele. Ja seda ta sissitegija minul oli. Rutseb hakatuseks võiks proovida, kuidas sul juba lapsed suurem seega see suurem ka nii väga jahmalt epiliste surm eemalt. Kuidas ikka abi on, aga no muidu ei tea rohtu, kui sa pead proovima ja mina võtsin Kalvere Hormar minutit tilkadena sisse ja järgmine päev näe midagi. Ja praegu küll midagi paha ei ole, sul ei olnud sihvatega rohkem veel. Ja siis ta tegi seda ühtlaselt kadule nuppudes, lumeõie, riielnud. Nendes tegi jälle siin tema üldse leiutas niisuguste maarohtudega. Oli usku nende asja sisse tunnistasid, arstid tunnistasid ka seda rohtu. Ma ütlen selle vere urma rohuks, sellega ta ise jobu seal mingisugune suurem suurem nõupidamine Tartus oli, ta käis sellega seal ja, ja see nii-öelda jäi, aga mis sealt edasi sai jah, ikka vist jälle kuidagi see asi ära leiutada, seda Peeenniga teatud juba enne ka teatud ja nüüd on juba nii-öelda nuh sünteetilised rohud ja rohkem ikka nii naturaalrohud, need ei ole ikka kõlbud. No ütleme nii, et jälle talle vedanud. Jälle läks tallu. Siis ta liigub rohkem ringi selle kas ta on isetegevus laval ka esinenud ja selles ma olen taga, väga mitte. Kujutlen mängitaksegi. Siin oli, ta kurtis võtmata, rahvas ei löö kaasa, tema ei osanud kuidagi kuri, uus sõna, ega, ega inimestel nii-öelda halvasti läbi saadavaid koheldata seal kellegi peal karatmat, miks ei tule pruuli oleks selle taga kõik asi pidurdas ja temani oma heasüdamlikkusega ei saanud seda asja sellisele tasemele viia, et kas midagi oleks suuremate kujunenud ja ka sedasi niimoodi, et ütles, et. Võin küll ja seda võtet selle juhatamise organiseerimise võime jälle, seda, see ei ole, teda oli tal vähe. Või ei osanud ta seda kasutanud teada, kellega oli ja ma kurtis tahaks teha ja oleks inimesi, on ja näed midagi välja ei tule ja oli päris nii öeldud jah, aga siiski. Räägitud sai Tallinnas. Ja pärast, kui ta tervis vilets oli, siis ma ikka kutsusin teda siis vahest vaatama, kui meil jälle mingi proovi lõpuproov oli, siis ta ikka tuli siis ütles ka ja siis minek, juhatuse, tead, sa oled ikka andis ikka. Lihtsalt mees, ta oli ikka eraelus väga-väga südamlik soni olidel tagurpidi või niimoodi tagasi lükatud peasy tantsima. Ma võiks ju käia, kasvad kõva peas, aga näe, mul, see on kõige-kõige nagu harjunud sellega ja ma tahan selle niimoodi käia, ütelda. Ütlesite mis puhkus mul tarvis on, et vana luts, põumini tunnevad igaüks uhkus, mulisel riides põld, Arvisioonideni näidata seda, kas ta muusikamees ka oli ja viiulil natuke tõmbas, aga see oli nii väike. No see oli niisugune Ps külamusega NTFS lood ja mängimine ega seal midagi kunstipärast. Tema libal siis haige, ma ei tea, kas sa ei olnud vist viimane sünnib, käisime seal teda, vaatab seda voodist välja tulla, siis ta nõudis loomale voodis seda mängisid nii igapäevased lood seal ära ja siis ta isegi joonistas talle Raunis plokke siis riietekappi. Puust ja selle kase, selle toimestel, kui teda kombineerides tekivad igasugu kujutad sõna, siis ta oli sealt neid kujutisi välja joonistanud. Väga huvitavad olid suhteliselt nõuded, ise küsib ka, ega te ei usu võimatut, ma vaimu ei ole, ma niisuguseid õppi ukse pealt välja loed. Aga siis ta näitas ära sõrmes kepi, käravatne kujutas, on sealt võetud täpselt vaata näidetega, kas on ikka ühesugune. Hiljem ta ei armastanud palju tuvastanud siis väljas käia ja ma ütlesin ka talle, et katsume ikka liikudeldada, seisund on pikali, parem on, ja siis ta kirjutas luuletusi sellel pikali maas. Siis me läksime, siis laskis vastik lugeda ette seal isegi laenule, luuletusi isegi kirjutas seal novellisid. Aga muumiat said teatrimehed, viisid need ära. Need naljad, mis ta tegi, eks need on tal ka suuremalt jaolt enda välja mõeldud, memoriaal. Tuli tal välja mõeldud, köik, tal oli nii-öelda valmidena, ma mäletan, mingisugune oli ta ise väga hästi 100 kaitsetu saapapudru söömine. Tükk siis seal kõrvetas peale joomine. Nii et tegelikult pole ta meiega, temal oli saunas tuld laupäeva õhta. Ja siis siis pudru söömine laupäeva õhta ja kuidas seal olijate tühjendus ikka ühe tuubida ja Call jäi, see mõju on siis teise takkaotsa v lehelini? Vaata luulevormis juba üle viidud. Sellele konnadele ka. Võitis temalands mehitav välja võtma ja näitsikas võitudele välja endale ütlesin talle ta isa rääkis, saaks ta. No ma nägin unes jah, et ma lasin püksi. Ja ma tean, see oli üks osa sellest võidust seal midagi, kas ta sai siis 10 rubla või mis seal oli ja. Ma kurat seda teab, et niisugune asi on mõju siis maanteel tegelikult ainult püksi laskma 100 rubla saanud. Möödunud rääkist läinud linna uulitsa ja silmatukka kaks rebast kaela, proua laita Eeessele praktiliselt kõht ainult täis, eks ta pääses gaasid lahtede hirmsam nõrinaga. Proua, vaadanud hirmus põlase näoga üle õla. Krutskid Kunnase Pauklaksime kõrvust mööda, sitapuru jutt oli. Sõnadele kolinal järjest mingi asi hirmus, kiiresti läks, lihtsalt. Eks need naljunidel palju on neid olnud vanad mällu, kui ta rääkima hakkas, siis oli päris ja enamalt jaolt ikka ta ise oli nendest tegelane vist noh, ta ise ja. Kuuendal aastal kultuur, tulin Eestile ja Eesti poodidele, siis selliseks. Ta teeb, tegime seal ka siis need tüdrukud seal kaasas, naljaga, siis hakkame ükskord nüüdselt tule jämedad. Hommikul läksime siis tema tahtis Telvaleid Belva mees, ta pidas suurt lugu sealt lähme siia suitsu sisse tegema ja pärast ja seal võidumõtted ja hobu sohi läks lahti, hobune Kiieres pärast sinna õue sisse jää peale, del jobule kukkus pikali ja roots lendas üle mu pea ja siis ta pärast ütleks niimoodi, et ma olin ütelnud, et mis sa nii ruttu maha läksid, et ma pidasin, ütlesid enneaegse kobusigi. Sinna. Õpetaja seas naisi ja mehi, kuidas pis. Kui joomapeolt või kaugemalt kodunt ära ole, tead, siis, kuidas siis? Kõige parem naise kass pääseb Ilmarjuta kunstliku riidu. Temal on Kaju jordaanlased kaskoldamist ära kodunt ja kartev koju minna, siis hobusega tõmmartsis hobuse aisa otsas vastu maja nurka, kolinaga, ise panud, vandult kullad laekuma, kotara maja teise koha peal vedanud, ma ajasin hobus aisa pooleks. Naine tulgaja haavliukse, miks see nii on, et on augud, jah? Ei tea, kasvanud teise koha peal võib-olla pimedas, eks ilm, eksi. Rutilised noh, sellega oli kunsti Herkeli kunstlik riid üles veetud pääsi. Oh oma kerede selle, selle moega SEB seal ka ikka tekitab, ennem kui lähtis kunstliku riidu. Tütremattuvusele teise päeva ühes siin keskpäeva õhtu kodumine. Hakkan mantlit selga ajama, ütleb, et ainult niisugune nagu kitsast, et ei tea, kas me neid sein jäi ilmselt nii palju Kanterile väikseks jäänud. Vaatame naise mantleid. Ja eksnaine oli jälle ta mantli selga vändjasel ära viited otsijas istus, meil eksime julge kodu Canindama, teen selle muhvi väävel Vaidele. Tähedaksis vaatseesiga staamnest A. Aega viita jutu ajal nii-öelda minul ei olnud juttu aladega võrdselt, pudel osta, seal, jõi ära ja siis oli dollar dollar. Sõda ei olnud, teod jutud just tekkisid, tuleks enamus ikka viinaklaasi juures õlletoobri juurde, jah, nii nagu see pidi selle asja juures olema tehtud, et nagu ilma selleta ka jälle ta paljult teda tahtnud ikka niuke moemehed ja üks väike kärakas peaks olema veel. Aga ega tema käitumises seda kunagi aru ei saanud, et ta ennast nüüd tähtsamas või uhkemaks oleks pidanud. Näitleja linnas käinud mees oli. Mõned üksikud korrad olen leinud kellega pisut Spilitada keegi väga rängasti parandama. Keegi ta lihtsalt solvas ja solvangu tagasi tõrjunud, siis ta lõpuks mõtlesin, mis sa oled siis minu kõrval? Me rahvamajas, siis ta tegeles siin ka üsna tubli üks väike asi on mul meelde jäänud, sest ajast oli välja kuulutatud pidutse lutsi, naljad, Bauman lutsi, naljad tulevad siis ja kuulutusele oli kohe pidu kuulutusel seal. No kõik rahvas vaatad kuskile ei ole, mis asi, see õnnetus, ruti, naljad, pida kuskil ei ole, aga ühekorraga saalis läheb kõik seal kihama ja ja vaatavad akendest välja, et vaata, üks tuleb sealt siis oli tema, see venelase pood, aga nüüd on ta siis Nissi haiglaselt haigele otsast, et jaama poolt ta kuskilt sealt tuli ja niuke kõvakübar peas ja saba kuubis. Punase pükstega. Tuleb seal niisugune linna härra Kistiskisse võib-olla ata hakkavad juba hüüdma. Baumale loits tuuleloits tuleb, vaata, luts tulebki täie sammudega. Trepist ülesse, tahab kohe saali tormata, kübar pea siis edasi võtma aega, medalil tahab sinna minna, uksehoidja seal, et kuulge, vabandage kuidagi peletaja tarvis. Vitsu võtab taskust pileti välja, aga uksehoidja ütleb, vabandage, rongipiletit ei ole mitte pidupiletit, peaks olema pidur veel, et ja see on tõsi küll, rongipilet, aga vot mina olen selle eest maksnud. Ja mina maksta selle eest ja mina või omast rahast ilma jääda. Mina tahan sellega pidule, saade on köik, pressib sellest poolvägisi mööda seal ja, ja ronid, kus ta siis läks, ronis käppapidi sealt küüne serva pealt üle, siis lõi seal seal kui juba püünele saab, siis keeras rahva poole seal enese ja ja kergitab kübarat ja ütleb, kas ma võin ta ütelda laulda kammis Muuganissis siin sündinud on. Kõik seeessid Emmalt mu käes, siinses linnas käis siin, mul oli pruudiks, kaeti õmblus, Lancel nagu näis. Laupäeva õhtu läks silla seltsi laas, tantsi linna, Slindamoltreisustaks saab praegust veel üldsegi ees R üldse nähku püsti, vurrud peas, taltsutada. Kui lihtsalt taha siin seekord oli, siis elasin lõpete. Aga see supi katkemises pidi tähendab seda kiivrit, tüüblid, jah, jaa. Ja siis püsti vurrud, need olite nüüd sel ajal, see oli esimese okupatsiooniaegsed, need sakslased olid siin nišis ja siis neid oli niukseid. Kangesti vurrudega mehi oli, siis nendel olid allektiivesside, olid ikka vurrud pressi all siis kangest olite juust ketis, vurrud olid nendel siis kõigil. Sonist, kuidas ta seal omast rahast ilma jäi, tema oli tulnud ja tahtnud rongidel minna, kus viimasel minutil seal, kui ta nüüd sinna peale veel sai siis hakand ennast seal vaguni tolmas peal jahutama, aga üks sõber jälle kas nalja pärast või tõepärast, mis ta siis tõid talle sealt tagant vups ja tema linnanud maha seal ja siis, kui ta ükskord maast meelemärkusele tulnud, siis Laitse poolt paistmel rong, nii pisike nagu võttis taskust tikutoosi. Nii pisik oli viimane vagun veel nagu tikutoos. No minu põld, ma ütelda, et ma lähen, et mina omast rahast ilma ja mina lähen pidule selle eest ja siis siis tuli selle pidulisi seal. Viguri oli välja mõelda, et tema oli siis meil siin elas siin praegune Paltseri maja, tema oli siis selle maja omanik siin ja ja tegeles niisama. Oli tükaldi, oli ta Keilas. Meie reis oli mehi, Eriks oli ja siis ta pidas hulk aega liivapostijaam. Hobuseid pidas, isa oli tal ka ja kahekesi nad olid. Isa nimi oli Kaarel Baumann. Siis nuts, oli poeg, kahelistanud, elasid missis kaua-kaua aega. Siit läksid nad Keilasse. Stahli käila meiereis oli. Ja siis ta pärast tuli Ellamale no aga nii, siis ta oli kaua-kaua aega, oli üsna kaua tegeles kogu aeg ikka neitsi rahvamasside pidudega keldreid ja palju on neid inimesi nüüd juba kadunud, liigis temaga seltsis. Nii et ta iseenesest juhtis peajagamisi, mängis kaasa ka ise ise ka ja mängis kaasa ka. Sai igasuguse Rivoorudega sai hakkama ta seal isegi ta nalja vahest nüüd vanemast pärast niukse, õige viguuriks vaeste kunagi seal elanud rahu majas olnud seal üks. Niuke pärast niuke jutuajamine veel etendusi oli ka seal olnud, aga Maali lahulkus istunud seal ja ja ühekorraga seal tihedada, hulkus Pindi ridades seal.