Iva, nagu sa näed, siis ma võtsin täna kolmanda saatejuhiga stuudiosse kaasa. Tema on nimelt nelja aastane ja Teele, kes juhtumisi on minu väga lähedane sugulane, võiks öelda isegi tütar. Aga see ei mängi üldse rolli, see ei ole see, mis, mispärast ma teda eelistan. Aga ma lihtsalt igaks juhuks vihjan, et ta on siin selleks, et vaadata, mida sa siin teed ja kas sa oled nii hea, et sa väärid olla päriselt siin eetris. Ja, ja kui me otsustame, siis pärast seda saadet analüüsides, siis on ju sinu esitust, et ikkagi saaks ka paremini ja et see, kes seda paremini saaks teha, on just nimelt see nelja aastane neiu Adeele, siis me vahetame su välja. Ma lihtsalt tahan, et me avatud kaartidega teeksime seda saadet, ma ei taha kuidagi luua mingid usaldamatuse atmosfääri või mingit siukest paranoilised mingit, noh ühesõnaga ma ei bussitaksin selga, ma lihtsalt ütlen ausalt ära, kuidas asjad on ja need asjad on praegu nii. Aga sa lubad, et sa ikkagi noh, hoolimata sellest, et tegu on su väga lähedased sugulasega, võiks isegi öelda tütrega, et sai, eelistad, et ainult sellepärast, eks ole, et me räägime siin ikkagi. Ei, ei. Ei, ei, ei see, see ei ole üldse. See ei mängi üldse mingit rolli. See otsus, mis iganes otsus saab olema, saab olema 100 protsenti objektiivne. Seda ma luban. Super. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid Ivo, viimane päev. Kusjuures. Siis ma tunnen küll, et on, on võib-olla õige aeg mind nagu selles osas isegi välja vahetada, ma tunnen, et mu aju on on täielikult kaotanud oma varasema võimekuse. Et ma ei suuda enam üldse isegi enda eest hoolitseda tänavatel. Ma nimelt oleksin peaaegu peaaegu, ma olin nii lähedal, et langeda pettuse ohvriks, täna tänaval, kujutledes pettuse ohvriks. Nii kuidas see siis käib, ma ei, ei kujuta ette. No see on selles suhtes väga huvitav oligi, et, et ma, ma tunnen, et ma oleks pidanud selle pettuse juba väga kaugelt läbi nägema, tulid minu juurde inimesed tänaval tegelikult täpsemalt neid esialgu oli üks. Tal oli käes mingi paber ja sinna paberi peale koguti justkui inimeste allkirju mulle vähemalt esialgu jäi mulje, et kogutakse inimeste allkirju, seal oli mingisugune, toetan kuulmisvaegusega laste jaoks kooli loomist, mingi niisugune asi, eks ole, vaatan, näitab mulle, seal on mingid logod all ja noh, nagu Euroopa Liidu lipp ja noh, niuke noh, selline värk on ja ja, ja noh, ma sain aru siis, et ka tema ise siis on, on vaegkuulja või, või, või kuidagi, et ta nagu väga rääkis minuga niimoodi rohkem viibates. Ja, ja siis ma hakkasin sinna juba allkirja kirjutama ja, ja kuupäeva siis ma vaatasin, viimane rida oli annetus ja seal enne mind olid inimesed kirjutanud 20 eurot, kõik olid kirjutanud 20 eurot. Ja, ja ma mul ikka ikka veel kohale jõudnud, ma olin just nagu jooksmas kodu poole, sest ma pidin veel võtma mõned asjad, et enne, enne kui me stuudiosse pidin tulema ja see kõik võttis nagu jube palju aega. Ja, ja mul oli hästi kiire ja ma üldse ei tajunud ära, et see on nagu täielik skeem, mis ma veel küsisin talt, et, et kas saab nagu, et kuidas, kuidas annetus käib, et kas ma pean nagu nagu ülekandega maksma või. Siis ta ütles, et ei, et noh nagu näitas mulle sõrmedega nagu Cash, eks ole. Ja, ja ma tean, keegi heategevuseks kogub raha, siis on põhisihuke signatuur, liigat, liigutused, niimoodi, sõrmed käivad kiirelt kokku ja käskis kätt ja siis sa võid usaldada, et kui sa oled jõulutunnelit vaadanud kunagi, siis ainult niimoodi seal tehaksegi kaamera kaamera ees käis, käis, käis, sõrmed käivad. Täpselt ja, ja sel hetkel, siis kui mina küsisin, et kas saab ka ülekandega maksta, kõndis mööda eksnaine, kes vaatas mu poole, ütles. Petetakse praegu Läku kliki sära ja ma jalutasin minema, saad aru enne seda nagu üldse ja ma olen nii pettunud endasse oli ju nii kui nagu tagantjärgi analüüsida, selline ilmselge, aga aga ehk, ega niimoodi ju seda raha teenitakse, et võetakse, võetakse siis ette, kui on just kiire ja, ja ei pane tähelegi. Mul olid kõrvaklapid peas, mingi Bootkest mängis samal ajal mul oli võileib käes, mida ma tahtsin süüa, selle asemel, et sinna midagi üldse kirjutada. Aga ma tundsin, et, et no need, need vaesed vaegkuulmisega lapsed väärivad kooli. Ilmselt siis seda kooli tead, mis selle loo juures mulle kõige rohkem nalja teeb. See, mis mulle kõige rohkem nalja teeb, on see, et me oleme harjunud nägema selliseid petuskeeme internetis. Ja ma arvan, et me sinuga kuulume sellesse põlvkonda mille liikmed saavad ikka kaugelt juba aru, kui tuleb mingisugune petuskeemi, kiri postkasti. Ühesõnaga, et ei teki seda hetkegi, kus korraks võiks nagu usutav tunduda see vigases eesti või inglise keeles kirjutatud mis iganes üleskutse või palve, too kaotasin rahakoti ära enne lennukile minemist ja ma olen mingi ämbe asjada kuskilt, palun aita mind, ma päriselt kannan selle raha tagasi varsti või siis, et ma olen prints, kuskil lähe tuntud riigis ja printsa mundituksin Prints Prints mundast. Kui prints mundas kirjutaks, siis ma isegi võtaks tõsiselt korraks, et see oleks, see tähendaks seda, et mul on võimalus Edimorfiga kohtuda ja sisuliselt aga, ja et, et internetis oleksid valmis internetis, oleksid nii pädev märkama kohe, et tegu on mingisuguse bet pettusega. Aga tänaval me ei ole harjunud, et offline elus võiks keegi sedasama trikki kasutada ja meid päriselt ära petta. See on väga naljakas, et sa peaaegu orki langesid, kas hakkasid juba vaikselt mobiili taskust välja võtma, et teha väike ülekanne või? Mobiil mängis taskus neid Bootkestama ei oleks tahtnud seda protsessi nagu takistada otseselt, et noh, ma, ma üldse nagu tol hetkel, kui vaata, jutt läheb raha peale, kui need sõrmed käivad niimoodi omavahel kokku korra, et siis siis korra nagu tekib see see mõte tota vaata mida me noh, et kuhu, kuhu ja mida ma nüüd selle rahaga teen. Ja ilmselt, kui keegi poleks mulle ka öelnud, et sellises kämpsis siis või pettused, siis ma oleksin mingis mõttes ennast ennast peatanud niikuinii, võib-olla siis, kui oleks korragi nagu võtnud aega sellele mõelda, oleks ma aru saanud või vähemalt raske ju loobuda ka rahast, et siis oleks hakanud endale sisendama, et vaata, see ikkagi ilmselt päris õige asi. Kui ma oleks pidanud seal koju minema ja selle raha üle kanda või midagi tegema. Ideaalis nad oleksid võib-olla siis, kui, kui sa oled selline nii-öelda aus austatud heategevuslik organisatsioon ja sa tahad koguda raha mingi väga aatelis eesmärgi nimel siis ja, ja sa lubad ka seda nii-öelda ülekandega, et siis võib anda kaasa mingi kaardi või mingi nagu visiitkaardi, kus on peal mingi väga asjalik kodulehekülg, kus on kus on siis võimalus seda teha heategevuslikule heategevust toetada, nii hästi tore, eks ole, aga, aga see, see oli ikka tõesti noh, ütleme antud konteksti oleks pidanud ikka väga kaugelt nägema, kas, kas ise muidugi sa tänaval liigud, kas sa toetad, et noh, ma ei tea inimesi, kes paluvad seal rahalist või muud laadi toetust jõulude ajal näiteks mingid kellukesed igal pool? Ma olen ostnud mingeid kellukesi, küll toidupoodidest ja läinud kaasa mingite helkurite kampaaniatega ja nii. Aga see on selles mõttes kõige kõige sagedamini, ma mõtlen raha andmise või mitteandmise peale siis, kui ma näen tänavamuusikuid ja näiteks balti jaama juures tunnelis on sageli üks selline vanem kiilakas härrasmees, kes mängib viiulit. Ja kuna ma olen nii palju temast mööda kõndinud läbi aegade, sest mul on natuke juba sihuke tunne tekkinud, et ta on nagu osa minu tutvusringis. Konnast, ja ma mõtlesin, et osa sinust soundtrack-ist Ei, ei, mitte soundtrack'i, sest et see muusika isegi nii väga ei liiguta mind, mida ta mängib, aga kuidagi see, et ta nii järjekindlalt seal mängimas käib ja teeb seda vahel ka siis, kui on päris külm. Ja siis ma imestan, et kuidas ta näpud ära ei külmu, et mul on tekkinud mingi teatav selline lugupidamine tema suhtes ja mingi sihuke imelik sihuke tutvuse tunne, kuigi ilmselgelt me ju ei tunne teineteist, aga ta on nagu ta on osa minu teekonnast vanalinna või vanalinnas, et välja ja ma ei ole siiani kunagi andnud talle raha, kusjuures aga ma ei tea ja et kuidagi tänavamuusikute puhul on ju see asi. Kuidagi nagu lihtsam emotsionaalselt et nemad annavad midagi mulle ja, ja mina annan tänutäheks midagi vastu, samas kui inimesed, kes on lihtsalt väga täbaras seisus ja raputavad tühja kohvitopsi tänavaservas, vaatavad anumate silmadega otsa möödujatele. Nemad tekitavad jälle siukest palju raskemat emotsiooni, eks ole, et sul tekib kohe mingisugune justkui, nagu tekib mingisugune selline nagu võimusuhe, et automaatselt tekib endal selline tunne, et ma olen väga privilegeeritud ja väga head elu elav, kuidagi sihuke. Tekib küsimus, et kas me üldse väärin seda elukvaliteet, et mis mul on ja ja kui ma teda ei aita, siis kas ma olen teinud nüüd midagi valesti, vaata et mingi sihuke veidrat siuksed nagu mingisugune imelik siuke nagu enesesüüdistus isegi algab ja kokkuvõttes selliseid abivajajaid on ju nii palju, lõppkokkuvõttes ei olegi ju võimalik neid kõiki nagu rahuldaval määral aidata. Nii et ma ei tea ja et see on niisugune hästi kummaline. Sihuke doominoefekt tekib nagu emotsionaalselt sellistes olukordades. Ja noh, alati on muidugi lihtsam lihtsalt heita pilk maha ja kõndida edasi. Jah, tänavamuusikutega on selles suhtes veel huvitav, et mul on nagu mingisugune ränking peas, mul mulle alati ei meeldi tänavamuusikud, kuigi ma olen ise ka käinud tänava nurgal kitarri mängimas, kui ma olin noorem ja, ja pulli pärast kuskil vanalinnas sai, sai kitarriga mingisuguseid jääääre ja vennaskonna ja, ja muid halbu kavereid mängitud. Aga, aga samas näiteks mind väga häirivad need tänavamuusikud, kes mängivad seda suurt metallist häälestatud trummi. Või noh, ta ei olegi nagu trump nagu lööklööki instrument, näiteks metaja panni ja tal on erinevad siis nii-öelda keeled, mille pihta lüüa, et erinevaid siis toone tekitada. Ja mulle üldse ei meeldi see, ma ei tea, see on minu, minul on ta peas juba samastunud, selle paaniflöödipaaniflööt on selline klassikaline, eks ole, tänavamuusikainstrument, mis kõikidele närvidele käib või vähemalt siis suurele osale inimestest mede kirjutage meile, kui teie väga nauditav paaniflöödimuusikat, aga. Kamine kirjutage Ivala eraldi, kirjutage mulle kuhu need sulle kirjutada, kõik need paanid löödi entusiastid twitteris. Okei, hästi paaniflöödivärk. Et selles hägune see jäänud meelde, et selles suhtes Kes mulle nagu see trumm või see lööki instrumente nakatanud hakanud, umbes sarnast tunnet tekitama, kui ma näen kuskil viiuldajat või, või, või mõnda trompet trompeta mulle nagu hästi suur nõrkus, koht, et ma õudselt armastan trompetimuusikat ja eriti sombune sügisilm või, või lumine talveöö siis kõndida mööda linna ja kuulda, kuidas keegi mängib trompetit on hästi romantiline ja armas. Et siis olenevalt sellest, kui, kui palju minu hinge keelise muusika puudutab, siis ma ka vahel. Ja kui mul on sularaha, siis ma vahel kannan. Aga mis tunne sul tekib möödudes kerjalast inimesest, nagu huvitav, et sa selle teema üldse praegu jututeemaks tõid, ma ei näinud seda tulemas üldse. Ja nüüd, kui ma olen sellest rääkinud, ma tunnen ennast halvasti. Et mul seesama see süütunne, mida ma kirjeldasin, see nüüd aktiveeruski ja, ja ma praegu enda sees tegelen selle tundega võima. Kuidagi püüan aru saada, et Mul on selline tunne, et ma olen teinud midagi valesti või et või et see, mida ma rääkisin, on kokkuvõttes siukse nagu südametu või nagu külma suhtumise kirjeldus. Jah, no ega ma arvan, Meie käitumine nendes kontekstides väga ei erinegi mina väga harva kellelegi kellelegi poetan tänaval raha, üks põhjus selleks on see, et ega mul ei ole sularaha peaaegu kunagi kaasas, aga see on niisugune mugav põhjus, mugav põhjus, miks sellest teemast üldse eemaldada, et noh, et sa näed, ah, keegi justkui on, on abivajaja ja, ja siis ma Ma hakkan endale kohe selgitama. Ma ju ei saa praegu midagi teha, mul ei ole sularaha ja üldsegi paljud nendest ongi petuskeemid ja, ja kust mina tean, milline see õige on. Ma mäletan, Rootsis oli konstantne teema, kuna Stockholmis on väga palju tänavatel kerjuseid siis seal väidetavalt siis on see kõik väga organiseeritud ja politsei annab inimestele isegi inimestele siukseid juhiseid, et ärge ärge andke raha, et see ongi kõik orkestreeritud, see on ühel või teisel viisil see, see raha ei jõua nende inimestega, et noh, kui, kui abi vaja, et nemad on pigem selles kontekstis ohvrid, keda kasutatakse ära selle raha teenimiseks ja nii edasi, nii edasi. Et Rootsis on väga karmilt see nagu noh, see jutt nagu sellele tasemele läinud, et Eestiski väga raske on, on vahet teha, ma olen kuulanud näiteks Tartus elades omal ajal oli üks, üks naisterahvas, kes vanem naisterahvas, kes pisar silmis alati mul kuskil Tähtvere ääres või kuskil tihtilugu alkoholipoe juures, mis seal Tähtveres vana vanarahvamuuseumi või rahvusmuuseumi ees on. Tuleb juurde ja räägib, kuidas ta ikka bussist maha jäänud ja ja õudselt vaja vaja jõuda pereni ja, ja tal, tal tal ei ole raha ja tal ei ole seda ja toda sutsutaks vaja, noh, ma ei tea, tol ajal siis, eks ole kümmet krooni või kahtekümmend viit krooni. Et see pileti ikkagi ära osta. Ja, ja siis, kui ta kui ta selle kolmandat korda seda juttu juba räägib, et ikka tahab Põlvasse sõita või kuhu iganes, et noh, sa sa näed seda läbi ja nagu teistmoodi halb tunne on, on teistmoodi, halb tunne, sest selles kontekstis tegelikult tead milleks ta seda raha kasutab. Ja, ja siis sa oled kuidagi silmitsi nende ühiskonna osadega või ühiskonna probleemidega, millega me tavaliselt ei taha nagu silmitsi olla üleüldiselt. Ja tekibki, tõesti, on, on halb tunne, on, on halb tunne praegu rääkides, sest jällegi, ega ma ei ole otseselt ju hakanud rääkima sellest nagu tegelikust probleemist, vaid ma olen hakanud rääkima põhjustest, miks ma ei, ei aita seda probleemi lahendada. Küll aga üks aasta. Ma otsustasin kuidagi see Ameerika kultuur või ma ei tea, kas ta on Ameerika kultuuriks ta, meil on samamoodi Ameerika filmides alati ju näed, kuidas inimesed annetavad jõulude ajal. Et siis ma olen valinud välja endale mingisugused organisatsioonid, mis mulle, mis mulle on sümpaatsed, et nad tegelevad mingi teemaga, siis ma püüan aasta lõpus nagu ühe suurema annetuse teha. Just just nendele, kelle puhul ma tunnen, et see organisatsioon nüüd teeb asja, mis on minu jaoks kõige olulisem võib-olla, et noh, et igalühel on erinev, et kellele, kellel on peres näiteks vähiga probleeme olnud ja tahab vähiuuringute või meditsiinitoetuseks seda raha anda või kellel on kellel on väikelapsed või, või minu jaoks kõige noh, minu jaoks see kõige nagu isiklikum teema tavaliselt on vaimne tervis, et ma püüan siis leida organisatsioone, kes sellel teemal töötavad. Aga noh, nüüd ma räägin seda, et endal parem tunne tegid. Ja aga mitte ainult ju kindlasti selles mõttes, et kui su eesmärk oleks puhtalt tekitada endale hea enesetunne praegu, siis sa poleks hakanud rääkima heategevusest ja annetamisest ja vähist. Et see on kindlasti üks kõrvalmõju heategevuses osalemisel, et see paneb paneb ennast tundma parema inimesena ja tekib kuidagi parem tunne, onju. Aga ega see ei ole halb selles mõttes, et, et kui see noh, vastupidi, kui see tunne oleks kuidagi talumatult piinarikas, siis keegi ei osaleks heategevuses, näiteks kui iga kord oleks selline tunne nagu keegi saeks mingit jäset küljest ära, samal ajal kui sa annetad raha Abivajajatele huvidel hea strateegia. Ja ei, see ei toimiks, aga see on huvitav, et sa tõid välja selle, et jõulude ajal on ju, kus niikuinii inimesed härdamad ja võib-olla suuremeelsemad ja lahkemad ja heldemaad siis on kuidagi parem tunne või õigem tunne justkui minna kaasa mingisuguste selliste kampaaniatega või, või selliste heategevuslikele eesmärkidel toimetavate organisatsioonidega. Sest et üks aspekt selle juures on ju ka see, et see võimusuhe justkui kaob ära see võimusuhe, mida ma kirjeldasin. Kui inimene möödub tänaval põlvitavast kirju, sest on ju, et siis on kohe hästi selge see, et siin on üks kannataja, kes on teinud ennast nii madalama madalamaks kui muru. Ja ta füüsiliselt näitab sulle, et ma olen sinust nõrgem, ma olen sinust väetim ja sina oled see, kes saaks täna aidata mul saada natuke süüa. Ja see on nii kohutavalt kurb, see nii kurb kohtumine. Sest et seal isegi kui noh, sa räägid, et sul ei ole sularaha kaasas, sageli on mul mul samamoodi. Aga isegi kui kõlisevad mõned mündid taskus, on ju, ega see ei tähenda, et ma alati ju annan. Ja neil hetkedel, kui ma annan, siis ikkagi on ju selge, et need mündid üksi ei muuda noh, kuidagi fundamentaalselt selle inimese elukvaliteeti on ju, et, et see ei ole jätkusuutlik ikkagi münteid paljunda ennast mitte kuidagi. Ja ma täiega praegu väldin seda kuidagi karmi, aga vahel vahel nagu pädevat ütlust, aga sageli ka sellist nagu ma ei tea, lihtsalt nagu ebameeldivat ütlust, et ära ulata. Kalavaid ulata hõng on ju abivajajale, et noh, seda on kasutatud ka mingites kontekstides, kus ma nende kõnelejatega või eeskõnelejatega ei saa nõustuda, et, et see on selline nagu väga jälle niisugune kuidagi sihuke ülbe ja siuksed väga privilegeeritud, privilegeeritud positsioonil öeldud selline nagu tarkusetera või mingisugune mõistu mõistulause. Aga naljakas ja mul praegu meenus täiesti juhuslikult jälle Khani Nii et pane end valmis juba ülejäänud saada, siis on, sa tead küll, keeleteemaline, aga satun mina ükspäev. Twitterisse ja, ja sattusin mitte niisama seal sirvima neid postitusi, vaid sattusin kohe otseselt Khania questi voogu ja 29. septembril ta pani mingi siukse veidi segase video sinna üles, mis ta oli oma telefoniga filminud, kus ta on siis mingisuguse Ja mul ma Mountsina ei tervisekeskuse ees vist või polikliiniku ees koos ühe siukse. Ma ei tea, pusa puisas noore tüübiga, kes on, ma ei tea, võibolla võibolla mingi 18 või 20 midagi sellist nagu umbes selline vanus võib olla. Ja siis see tüüp või on seal oma selle sinise puisaga ja mingi valge kilekott on tal käes ja ütleb talle siis tutvusta ennast siia kaamerasse ja siis see tüüp tutvustab ennast, ütleb, et tema nimi on nii nublu ja ta on räppar ja ta elas tänaval ja siis tuli Khani õuest ja korjas ta üles ja võttis ta endaga stuudiosse kaasa ja nüüd nad teevad loo koos ja ta on nii lõpmatult tänulik Khaniele selle abi eest ja see, mis temaga juhtus, on tõestus sellest, et unistused võivad saada tõeks. Et mingil hetkel, kui sa midagi väga soovid, siis see võibki tõesti juhtuda. Ja see on nii kummaline videovaadetes mingi sihuke 55 sekundit kestev video, onju, et korraks ei saa isegi nagu aru, et millega on tegu. Aga teisel vaatamisel ma sain nagu pihta, et või, või enda arust sain pihta. Et ju siis nii oligi, et Kanye West, kes kuidagi hästi palju praegu räägib ka sellest, et ta tahab luua paremat maailma, ta tahab luua paremat ühiskonda ja panustab siis nii nagu oskab kuidagi nagu istuma ja innovaatilisema ja ja lihtsalt nagu lahedama ühiskonna arengusse, et siis see oli nagu jälle üks hetk tema elust, kus ta põhimõtteliselt korjas tänavalt üles mingisuguse kutiga, oskas räppida ja vaid võib-olla tema, see taustalugu on midagi muud. Ma ei tea seda, aga sellest videost jääb jah mulje, et põhimõtteliselt nagu leidis tänavalt ühe räppari ja viis ta oma stuudiosse räppar, siis nagu tundis, et uuest põhimõtteliselt päästis ta elu sel päeval. Päris sürr seal tõesti. Sirje ja see ongi nagu selliste natukene läheb sinna heategevusliku sellise staari staari majandus alla või ma ei oskagi seda paremini nagu mingi definitsiooniga või mingi mõistega väljendada, sest samamoodi on rendi disnäiteks tuld, vahel teemasid ülesse, kus näiteks mingi üks inimene on väga spetsiifilise probleemiga välja tulnud ja siis kogu internet järsku nagu koguneb tema ümber ja aitab teda, mingid inimesed saavad meeletuid anne dusi, leitakse mingid arstid välja, kes neid aitavad, või kui keegi ütleb, et noh, et tema sõber on kohe suremas, aga tahab enne näha mingeid Star Warsi filmimis pole veel välja tulnud, leitakse režissöörid ja asjad ja siuksed, üksikud üksikud juhtumid, mis justkui peaks tekitama tunded, näete, kui hea on maailm, kui me kõik kui me kõik tuleme kokku ja teeme midagi, vaadake, kui palju me suudame teha. Aga see nagu seal kõrval on alatise nagu tegelik tegelikku probleemi, nagu olemus, et noh, et jah, me selle ühe asja nüüd lahendasime ära, siis me lähme kõik oma eluga edasi oma päevaga edasi. Ja see vaesus ja, ja, ja kurbus, mis maailmas tegelikult on, ju otseselt ei kao. Ja see on väga huvitav on kuulda kuulsusi rääkimas, ma ei tea Kanye Westi majandusseisust mitte midagi, ma ei tea, kas tema on olnud üks neist inimestest, kes on püüdnud kõikidel võimalikel viisidel oma maksukohustust vähendada või leida mingeid viise sellest sellest ringi puiklemiseks, aga aga maksude süsteem on ju üles ehitatud selleks, et, et inimesed saaksid, eks ole, panustada ühiskonda, et suuri probleeme ühtselt lahendada ja, ja väga huvitav on siis näha neid inimesi, kes justkui näiliselt räägivad, et neid väga huvitav ja siis nad püüavad makse mitte maksta, eks, või, või siis on noh, ilmselt see on ka see usalduse küsimus, et noh, et ta inimesed ei tunne tihtilugu, et nende maksuraha võib-olla siis tõesti tähendab ja, ja ja kuidas see täpselt on, et niisugust, eriti selliste suurte rikkurite puhul suurte firmade puhul on ju tihtilugu näha seda, kuidas üritatakse läbi mingite Sart kuskil vaid Iirimaal. Et üritatakse erinevate kohtade abil maailmas siis oma maksukoormust vähendada. Sealsamas on ka teisi, eks ole, nagu Bill Gates nüüd oma fondiga, et kui sa tahad olla väga küüniline inimene, siis sa saad öelda, et noh, Bill Gates nüüd justkui üritab üritab teha heaks kõike seda halba, mis ta kunagi teinud on. Aga teisalt mina kuidagi ei vaata teda nii küüniliselt, ma lihtsalt tunnen, et ta teebki nagu väga õigete väga head asja läbi oma fondi tegelikult tõesti otsides välja kohti, kus ta saab oma rahaga kõige rohkem head teha ja siis reaalselt seda tehes, et noh, see ei ole küll see, et, et sa saad laheda, 50 viiesekundilise video sellest, kuidas kellelegi tänaval stuudiosse tootjad kuulsaks teed. Ja, ja noh, ega siin on ka see punkt, et Bill Gates on samamoodi teinud minuti pikkusi videosid sellest, kuidas ta lendab Aafrikasse aitab seal, aga reaalsus on see, et tegelikult see, see raha, mis ta on annetanud läbi oma fondi ja need tegevused on, on väga paljusid aidanud ja ja ma olen üsna kindel, et kui, kui rohkem rikkamaid inimesi, kellel on rohkem anda seda teeksid oleks sellest kasu ja noh, nüüd kui ma seda räägin, siis mulle noh, kajastub ka väga selgelt endale see, et et ka mina olen tegelikult maailma kontekstis noh, globaalses kontekstis väga rikas inimene, saaksin samamoodi palju rohkem teha, et et maailmas vaesus väheneks ja nüüd tunnen ennast jälle kuidagi natuke kehvemini. See enesele tuha pähe raputamine ei ideega, kedagi õnnelikumaks ei aita mitte kedagi, peaks võib-olla aga suhele kuulama. Ja miks mitte, kusjuures? Mäletad, Ivo, ma mainisin eelmises osas see ma olen, ühesõnaga, et me rääkisime eelmises episoodis ja sellest, kuidas albumid tulevad ja lähevad ja sarjad tulevad ja lähevad, raamat tulevad ja lähevad ja nii palju jääb pooleli ja nii palju jääb üldse avastamata ja see kõik kõige selle meelelahutuse ja kultuuri tarbimine käib nii kiirelt, sest valikuid on nii palju ja tähelepanuvõime on aina ahendatum ja mis siis üldse lõpuks jääb ja kui palju kordi aastas üldse me leiame end oma kodus kuulamas muusikat pühendunult, ilma et me tegeleksime kolme muu asjaga veel. Et mitu korda aastas päriselt, kuulame muusikat, nii et see on see peamine asi. Ja plaadi oring oma albumiga nii knows when, aga ka oma varasemate albumitega on üks väheseid selliseid muusikalisi kooslusi või noh, tegelikult see on peamiselt ühe mehe projekt, Nende kontserdi Hains veab seda. Ja vot tema muusika on küll selline, mis lihtsalt murrab end läbi muu argimudru, noh, ma ei ütle, et kõik on mudru, mis argipäevas toimub, aga et seda kontrasti luua, siis kasutan selliseid sõnu ühesõnaga millegipärast plaadi oranž kuidagi ei lähe mu juurest ära, vaid tuleb aina lähemale ja lähemale. Ja Bladurinsi uus album, niigouan, mis on üsna värskelt välja tulnud ja. Nii ma siia vahel lihtsalt tahaks öelda, et minu jaoks sellel aastal on selline plaat olnud kindlasti leidiga. Joann noh lihtsalt näitena tuua võrdluseks, et, et siukseid plaatika vahel leiab Ja see see mõnus tšõuenn, mida sa muudkui mainid mainid, mainid osast osas, nädalast nädalasse, aga mida me mitte kunagi ei kuula, aga see on ka lahemegi kujuteldav ideaalne plaat, mida kunagi eetrisse ei lasta. Aga sellest pole vist suurt muret, sest et ma ei usu, et leidiga kuulatavus sellest märgatavalt langeb. Ivo Cruztokke Chib massi läbi oma saates popkultuuris. Johnny ei mängi, aga ühesõnaga, nii nagu iga heategu on lõpuks ikkagi hea. Nii on ka iga hea muusikapala eetrisse laskmine lõpuks ikkagi hea, ükskõik, mis mõjuvõimsus siis on või ei ole. Kui keegi seda naudib, siis juba ongi hästi ja Ladorinsi. Nii, Grow Swann algab sellise palaga nagu Orlando. Seda me nüüd siis kuulamegi. Veel oh ei, see oli väga mõnus lugu, ma ei taha, et minu tuimus oleks kuidagi üle kantud, nüüd sellele, kas mulle meeldis see lugu või mitte, kusjuures ma vist nägin, äkki sa Facebookis jagasid mingit videot sellest sellelt plaadilt. Ja kiul või jääd sihukesele palale nagu twalmi. Ja siis ma otsisin selle plaadi välja Spotify'st meie suurest sõbrast ja, ja väga-väga mõnus plaat on. Ma, ma ei ole seda artisti varem kunagi kuulnud, kuulanud või üldse teadnudki, et see oli niisugune mõnus avastus sel aastal ma pean selle plaadi kindlasti rohkem kõrva taha panema, noh nagu sa ütlesid, kuulatud ja juba unustatud, et, et samamoodi nagu tulevad uued plaadid peale, siis mul see on läinud kuidagi kuidagi natuke kaotsi jälle. Aga tegelikult ma tahaksin, see, see plaat on täpselt selline sellise muusikaga, et ma tahaksin sellesse süveneda. Ja see väärib süvenemist, eriti kui vaadata nüüd seda uut albumit nii Grow, Swann, siis see on selles mõttes natuke teistsugune Bladureinis kui varasem, et kui varem lade Orjoli puhtalt siukse, puhtalt niisugune kruvi puhtalt sihuke mõnusalt sihuke kohati fancy, kohati sihuke soul, arenby hiphop, kõik asjad segamini sihuke timis muusika ja vahepeal ka niisugune melanhoolne ja, ja alati väga tundeline, mõnus siis nüüd seal nii krussuannan natukene nagu sihuke vestma. Parema sõna puudumisel siin see teeb, on see väga selgelt, jutustab mingit lugu, et see natuke isegi nagu mingisugune pildialbum või mingisugune selline jah, et sellest sellelt albumilt käivad läbi mitte ainult erinevad mõnusad siuksed nagu helihelipildid, vaid ka sellised kõnehetked või siuksed nagu jutu Westmise hetked, kus me kuuleme katkeid inimeste mõttekäikudest ja tekib selline väga selge telg või, või selgroog kogu albumile, kus. Me käime läbi nagu sellise nagu inimeste ja seisundite ja ma ei tea nagu identiteetide galerii väga-väga huvitav album selles mõttes, see on niisugune nagu uuring, et mitte ainult niisugune nagu muusikaline uuring, vaid ka natuke niisugune nagu antropoloogiline uuring, võib-olla. Antropoloogiline on liiga suur sõna, aga igal juhul sotsiaalne, sotsiaalne, just sotsiaalne. Ma hakkasin just sel nädalal mõtlema keeleuuringute peale, nagu nagu me oleme siin saates varem niimoodi maininud, siis või sina oled vähemalt minule viidanud, kui suur keeleuuendaja May isend. Sa oled tõesti suur keeleuuendaja. Ise ei tunne seda rolli just eriti hästi täitvat, aga. Ja ka sinu suurus keele uuendajana kasvab ajas ja võib-olla seal veel ei taju seda, sest me oleme alles, mis on kolmas aasta, kui me teeme seda saadet? Oota, oota, kui on 30. aasta, siis anname välja ikka nagu ühe mahuka teose. Kui, kui noh, nagu püüda siis elada sellesse rolli rohkem sisse, siis ma nägin üks het kuulutust oma oma töö e maili postkastis, et, et tule, õpi ennast kirjalikult paremini väljendama. Et sihuke suur keele kursus ja mõtlesin, et noh, läheks siis õpiks, et keelt on mul kindlasti vaja ja, ja, ja ma võiksin selles väljendamisest palju parem olla, nagu on ka minu praegusest väljendamisest väljendusest kuulda. Ja see oli väga-väga lahe kursus mul kahjuks praegu ei tule selle selle õppejõu nimi meelde, aga ta oli Tallinna ülikoolist ja, ja selline keeleteadlane. Ja näitas slaididel kohe alguses siukseid suuri keele rõõmusid ja keele, keele kurbusid või ütleme, selliseid nagu asju, mis teevad teda keele areng puhul õnnetaks noh, kasvõi seesama kantseliidi areng või lihtsalt selline selline kehv keelekasutus või, või, või natukene ebameeldiv keelekasutus ja teisel pool olid siis see, et noh, tegelikult keel ju ikkagi uueneb ja, ja tuleb väga palju toredaid asju. Aga nende kahe tulba väljendamiseks olitel pandud suure demotikanid tükse motika oli kurb ja teine muttikonile rõõmus ja ma küsisin talt ka, et kas siis tehakse ka näiteks uuringuid sellest, et kuidas motikonid eesti keelega seonduvad või kuidas eestlase keelekasutus muttikonidega üldse suhestub. Et noh, kasvõi niisugune lihtsam näidet, et kui keegi saadab mulle keelt näitava muttikoni, mida ta selle all mõtleb või, või mis, missugune nagu sõnum sõlmitud, üritame sellega edasi anda, et neid ei mutikane, mille tähtsus on, on otseselt kultuuriga seotud, on ju päris suur. Mõnes kultuuris võib tähendada täpselt sedasama motika, on ühte asja, teises hoopis teist asja, et noh, mida, mida nagu eestlased mõtlevad erinevate Muttika endale. Kas on mingit ebaselgus näiteks põlvkondade vahel, et kui minu ema saadab mulle valt naerma ja motikoni ja minu minu samavanune sõber ja siis võib-olla mingisugune 10 aastane saadab mulle selle Muttika neid, kas nad saavad kõik sellest ühtemoodi aru või on see erinev. Ja siis mul kuidagi mõte liikus veel sinnapoole, et et soomlased tegid ju lausa pakkusid jälle oma mutikanemis nende kultuuri täpsemini nagu kirjeldaksid, nendel oli sauna, motikani, hevi, meta, hevi metali Vatikan. Mis juhtus, ma ei mäleta, see oli mingi aasta või kaks tagasi äkki sellise 100. 100. juubeliga. Igatahes nad pakkusid välja sellesse nii-öelda rahvusvahelisse muttikoni nii-öelda siis sõnaraamatusse või muttikoni raamatusse oma pildid, oma kultuurilisi sõnumeid paremini edasi kanda, mõtlesin, et kas, kas Eestil oleks ka vaja, kas, kas Eestil on olemas kõike mutikanid, et, et meile olulisi teemasid kajastada? Ma mäletan, et kunagi kuskil oli mingi jutuajamine teemal, et see eestlaste väljend ma ei viitsi teha mingit asja. Et seda Peab kuidagi ümber nurga tõlkima, ma ei tea, kas kõik kõigisse keeltesse jällegi ma ei julge oletada, et see kehtib kõigi keelte kohta. Aga minu meelest oli inglise keele puhul küll nii, et inglise keeles ei ole mingit täiesti otsest vastet sellele, et ma ei viitsi näiteks inglise, briti, inglise keeles, onju. Võidakse vahetevahel öelda, et i-khaan, Pipodereid, midagi teha on ju ka tööd. Aga see ei ole ka nagu päris see noh, see, et see on natuke nagu mitmesõnaline on ja see ei ole nagu mingi ühesõnaline konkreetne otsene vaste viitsimatusele. Ja võib-olla nagu mingi selline emotsi. Et ma ei viitsi mingit asja teha, mis on, ma arvan, nagu. Okei, see ei ole ainult eestlastele. Tunne on ju? Või või, või seisund, aga, aga kahtlemata, see on oluline ja tuttav tunne, aga, aga milline muline võiks väljendaks ja mõtlen just ma mõtlengi, et mis, mis see võiks olla? Silmad peavad olema kuidagi üles pööratud, vaata selline nagu, nagu heituv hetk ja, ja suu peab olema kuidagi lahti. See peab nagu väljendused, ei viitsi. Võib-olla see peaks olema kuidagi nagu. Ma muidugi ei kirjeldada MB kani sõnad, et mul ei ole nagu ees kõiki ja motika, mis täna olemas on äkki mõni neist juba, kui me nagu otsiksime, äkki me leiaksime juba olemasolevatest selle, mis vähemalt eesti keelekasutuses võiks tähendada, siis seda ma ei viitsinud. Aga kui mõelda, et milliseks inimene muutub, kui ta ei viitsi mingit asja teha või mis, mis nägu talle tuleb pähe siis sageli ju peab seda viitsimatust ka nagu varjama või noh, seal mingi sihuke seal mingi sihuke emotsioon, mis. Kuuled, mis hakkas juhtuma, mis see, mida sa räägid, see jututeema vist läks kuidagi. Igavaks, sest et meie nelja aastane kolmas vaatleja või, või töövari hakkas vaatama Youtube'is hästi valjult Ühte jänkude multikat. Et võib nüüd nagu genereerida mingi laheda kirjelduse, et milline on see viitsimatuse motikon, tema võin püüda vaigistada seda neoonvärvides, jänkud multikat, onju, aga ma ei saa lubada, et et see sinu jutt peale jääb. Aga sa võid proovida, sest täna on tõesti sinu tuleproov Ivo. Vaata, see ongi see probleem, mida mina tunnen, et justkui see hääletus on toimunud, vaata noh nagu on see see sari. Ma ei mäleta, mis selle sarja nimi on, kus, kus on need kohtunikud on nagu mingite nende istmete ja laudadega varustatud ja kui keegi siis laval mingit asja teeb, et siis need peavad hääletama, kas see on nagu okei või mitte, okei ja, ja kui nad vajutavad, eks ole, seda risti siis tulebki selline suur punane, yks järsku hakkab muusika mängima, sa oled läbi kukkunud, mine minema. Et ma tundsin, et kui see neoon neoonvärvides jänku heli tuli, tuli siia, et siis äkki mul ei olegi mõistlik enam enam väga palju üritada, et et see otsus justkui sinu tütre poolt ja, ja seega ka noh, olgem ausad, sinu poolt on tehtud. Et noh, selline hetk, et nagu bai-bai aga noh, kui ma nüüd üritan sellest nagu üle olla suurem olla ja, ja siiski nagu püüda välja minna sellest saatest, siis vähemalt vähemalt võiduka lõpuni, eks ole, et noh, et mitte, mitte lasta sellel ennast liigselt morjendada, siis siis mina täpselt selle mutikani võtakski kuidagi nii et need silmamunad, eks ole, ainult suured silmamunad nagu motikonil on. Ja, ja need silmatäpid vaatavad niimoodi nurkadesse sihuke üles nurkadesse ette näiteks mõlemad maandavad üles vasakule. Ja suu on siis niimoodi nagu avatult lahti natuke nagu tead, sous parki lastel on niisugune suur must suu, mis on nagu suunurgad allapoole, see ka niisugune heli peaks nagu väljenduma sellest suukujust. Siuke ta, ma ei, ma ei taha või ei viitsi. Selleks, nagu minu ettekujutus ikkagi. Okei, oled sa sellega, olgu, sa tõid mind tagasi, sa tõid mind tagasi sellesse teemasse ma jäänud neoon-seid ballikujulisi jänkusid vaatama telefoni ekraanilt. Okei, ei tule punast yksi praegu ei tule, aga. Kuulajad võiksid meile saata nagu mingeid pilte sellest, kuidas nemad näeksid välja, äkki me saame teha mingi kampaania, pakkuda, äkki tuleb kunagi välja välja eesti keele muttikonide uss. Või kasutusjuhis või kasutusaabits või ma ei tea. Äkki tuleb kunagi välja see, mida sa kirjeldad, praeguse ju osutab mingisugusele sellisele situatsioonile, kus emotikonid ongi piisavalt keeruliseks läinud ja mitmekesiseks niimoodi, et on võimalik tõesti eristada eri keelkondade motikane praegu, need on ju universoniversaalselt, nad on keele nagu keeleülesed, sest et need kuidagi hiinlane võib kasutada samu emmatikane, mida kasutab ka austraallane või sakslane või eestlane. Et see kõik on näo näoilmed on ju maailmas laias laastus samad inimestel, kuigi nagu sa ütlesid, kultuuriliselt võib mõnes kohas mingisugune et noogutus võib tähendada kuskil hoopis ei ja, ja on ka mingisuguseid muid nüansse ja žeste, mille tähendus muutub sõltuvalt sellest, millises kultuuriruumis asudega. Ja, ja mis mulle veel meenub kuidagi üsna lambist, aga noh, ma mainin selle ära, et me oleme minu arust seda isegi korra veel kunagi ei maininud saates, et on tehtud ju puhtalt Emootikonidest koosnevaid raamatuid, näiteks Moby Dick kirjutati ümber puhtalt emotikonidega, mis kunstiprojektina kõlab lahedalt, aga ma ei viitsiks seda raamatut läbi lugeda. Milleks? Päris raha, sirviksin seda, kui see kuskil vedelaks laua peal ma sirviksin, aga see tundub olevat täpselt niisugune pingutus, mis. On lihtsalt jutus lahe. Aga kokkuvõttes see vaev lihtsalt see ei saa olla lõpuks seda pingutust väärt. Või ma ei tea, võib-olla oletan liiga palju ja autorid said tohutu katarsise tundsid meeletut eneseteostuse kaifi kui see raamat lõpuks valmis sai, aga ma ei tea, nii et ma ei tea, see eestikeelsete Emootikonide sõnastik. Noh, meil on pikk tee minna sinna, võib olla. Selle teema aga lihtsalt, mul endal on väga palju vastamata küsimusi emotikonidega ja seda oleks nii huvitav, kui keegi seda uuriks. Ma tean, et mul endal ei ole seda pädevustega ega nagu tausta, et seda niimoodi väga põhjalikult ja korralikult uurida, aga keegi justkui võiks või noh, see on jälle tehtagu momentsin. Et ma mäletan muttikonidega igast küsimusi, tekib internetis äkki see oli, oli Jaan Tätte juunior, kes kirjutas Facebook'i postitused. Et mis juhtub, kui sa lõpetad lause motikoniga, kas sa pead pärast mutikani punkti panema või võib punkti ära jätta, sest Muttika on justkui täidab selle punkti nagu eesmärki juba. Et väga tore oleks, kui oleks ikkagi nagu sellised keelelised suunitlused või, või miks mitte ka reegleid, et kuidas siis seda Vatikani õigesti kasutada. Sest keel muutub järjest pildilisemaks, me tahame neid piktogramme järjest rohkem kasutada või mina kasutan küll vääga palju. Kihvt, kihvt on teine teema. Nendega saab 1000 sõna öelda. Ja, ja kusjuures ma olen üsna kindel, et see arutelu igal juhul küll tuleb millalgi kuskil mingisuguses keelenõukogus või mingis sarnases instantsis sest et emaatikonid on siin selleks, et jääda. Mulle tundub küll. Ja kerge siukse hirmuga. Ta on millal jõuab mu lugemislauale romaan, kus ongi sõnadega koos kasutatud ka emaatikuna, need romaanid on juba olemas kindlasti kuskil ma lihtsalt ei ole ilmselt nendest kuulnud. Aga noh, ma mäletan juba. Ah, ma ei tea, millal see võis olla millalgi nagu null nullindate keskel võib-olla, või kuskil seal, kui näiteks kirjanik Diana Leesalu andis välja romaani mängult on päriselt, see oli sihuke noorsooromaan, kus ta siis muu teksti sees kasutas, näitas vahepeal ka näiteks vinnampi muusikapleieri seda interfeissimine siis, seda on ju, et ühesõnaga, et oli tehtud screenshot ehk siis kuvatõmmis sõna, mida mul on valus öelda, aga kuvatõmmis vinnanbist ja, ja siis oli näha seal, et mida see tegelane parasjagu kuulased, mis lugu, mis lugu tal pooleli oli ja mis tal seal playlist'is veel oli, onju. Ja siis olid seal raamatus veel vahepeal pildid peategelase või peategelaste mobiili ekraanidest, kus olid siis SMS-i nende sõpradelt või noh, kõrvaltegelastelt on ju mingeid siukseid, võtteid on kasutatud, ühesõnaga mida ma tahan öelda, on ju, et, et see on ka Eestis juba läbiproovitud asi. Aga päris sellise sellist nagu kui ma räägin emotšide kasutamisest romaanides siis, siis see hetk, mida ma kerge hirmuvärinaga ootan, ei ole mitte see, mida ma kirjeldasin Diana Leesalu romaani põhjal, vaid just see, et mingid sõnad, kui mingeid sõnasõnasid hakatakse asendama Emootsidega, nii nagu me oma igapäevavestluses Messingeris või kus iganes, on ju WhatsApp-is nagu me seal oleme harjunud rääkima, sest seal oli samamoodi nagu sa mainisid seda keel suust väljas ja motikani, onju et vahetevahel ongi tunne emaatikoni kasutada on palju nagu täpsem otsesem kui kirjutada välja see lause, et halloo, see asi, mida ma just ütlesin, oli nii totakas ja tobe, aga mulle natuke meeldis, et ma seda sulle ütlesin, ennast sinu ees lolliks tegin, onju noh, et selle asemel, et seda pikka lauset konstrueerida, paned selle keel suust väljas emmatikani ja juba on asi selge. Noh, et aga mulle tundub, et see ei ole hea areng nagu proosakirjanduse seisukohast, kui päriselt ühel hetkel. Aga no samas kui keegi selle lahedalt lahendab, on ju siis see ju on jällegi ühe proovida sinus. Välja, eks ole, et sinu, sinu kehade metsmaist kujutasin omal omal vaimusilmas ette, kuidas on detsee motika on, kus on nagu perekond, et naine, mees ja laps ja neid on erinevaid variatsioone vastavalt siis erinevatele peremudelitele veel võimalik valida, et on justkui kehad ja siis paneme näiteks ühe kuuse sinna, et see, selle pealkirja saab väljendada näiteks kahe mutikaniga. Päris päris hea oleks anda välja terve romaani. Ma ei tea, kas sa tahaksid seda, kas ootaksid seda, et keegi tõlgiks sinu romaani kehade mets? Motikanide keeldaga, aga teoreetiliselt oleks võimalik. Mul täna oli vestlus ühe inimesega, kes küsis, et miks mu romaani kehade mets ei ole veel inglise keeles või et või et kas ma olen mõelnud tõlkimise peale, aga vot selle peale ma ei tulnud. Et öelda, et inglise keelde mitega emotikonide keeld võib-olla universaalsem vaata rohkem, siis see läheks noortele paremini peale, siis nad ostaksid. Ja nagu kõige haledam, nagu ajast maha jäänud vanamees, kirjaniku turundustrikk, millest ma kunagi kuulnud olen. Aga. Ühesõnaga saate lõpetuseks üleskutse kuulajatele, kes te niikuinii ei viitsi ilmselt selle üleskutsega kaasa tulla, aga noh, siit tuleb, et, kuid teate, mismoodi võiks välja näha, ma ei viitsi, motika on siis. Võtke see hetk, joonistage kas oma telefoni või tahvelarvutiekraanile või paberi peale, pildistage üles, saatke meile kas siis meie Facebooki lehel popkulturistid või, või Twitterisse Ät popkulturistid või siis meile meilile popkulturistid Gmail punkam. Ja äkki me saame kokku mingi laheda galerii lõustadest, mis väljendavad seda, et ma tõesti ei viitsi ja kui ei viitsi teha seda, kuid ei viitsi neile saatemaatikani ma ei viitsi siis seda enam. Te võiksite seda teha, ületage viitsimatus, see oleks nagu kõige üllam asi, mida teha praegusel hetkel minu poolt kõik aitäh, Ivo on seal lõpetuseks midagi veel öelda, et ma ei viitsi, ma ei viitsi. Okei, aga no ei peagi viitasima selles mõttes, et kuulame lihtsalt Pladorinsid Lugussent võrratult albumilt Nigol Swann. Kohtume uuesti järgmisel nädalal. Me olime popkulturistid ja ilmselt Ivo jätkab, sest et mulle tundub, et nelja aastasele sobis kuigi ta nutab, aga ma arvan, et nende rõõmupisarad