Täna oleme külas meie vabariigi teenekamatel rahvatantsuõpetajatel Eesti NSV teenelise õpetaja Niina raadikul ja vabariigi teenelisel kultuuritegelasel Alfred raadikul. Need on nimed, mis ei vaja kommentaare. Nende eest räägivad arvukad tantsud, suured nende poolt juhitud rahvatantsupeod. Arvan, et teema, rahvatants ja selle vajalikkus on antud hetkel küllaltki aktuaalne. Seisab ju ees vabariigi kolmas rahvatantsupidu ja küllap olete teiegi juba pead murdnud, kus saadad peole pääsmeid. Ei oska selles küsimuses nõu anda, küll aga soovitame kuulata järgmist jutuajamist. Ehk aitab see mälus taaselustada möödunut aastat kolmandat vabariikliku koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Nüüd aga hommikune soovide valts, mille Niina ja Alfred Raadik seadsid ühe koolinoorte tantsupeo tarvis ja mis sai populaarseks perekonnavalsi nime all. Sõnad kirjutas raadikute kolleeg, Tallinna 46. keskkooli direktor Urve Buschmann. Ja viisi lõi Arne Oit. Ei no jaa Tavam meela sai veel põrandal ainult siia istuma, kodus. Kus ma jaa, ma majad. Ega Nevatu. Ma ka jällegi äia keelud naabumiini ka koos jaapapa. Närixurektorek nojaa, ta ruttab ega koos ja papa lon, paat Meriks. Noor. Sammaste liit perekonna vahel on need. On kus ei laneestlas avatud? Nüüd aga siis võõrustajate juurde vestlusringi. Mida tantsust üldse rääkida, kas tantsust üldse saab rääkida? Ta võib rääkida, vahetpidamata rääkida, no võtame meie koolinoorte, see finaaltants, oige, vasempa, ta on äärmiselt lihtne, tantsväärselt lihtne tants. Sammustiku on äärmiselt lihtne tegevuse ajal lihtne, aga me võime rääkida temast väga palju näitena koolis väga palju kujund, viktoriine saab esitatud õpilastele, kõigepealt oli küsimus, et kus riigis asub hasart muidu see haad hästi veel tuulitates seal pakub Jaapan ja, ja, ja Hiina ja tuleb välja, et tahan hoopis Loksaiusel. Hara lahes on üks väikesaar, saarest on üles kirjelt oige vasem. Vaat kui palju me juba saime koiva sellest rääkida, aga me võime rääkida päris etnograafiline vorm, on ta siis natukene teine, kuna tantsime etnograafiline vorm on teatavasti kõik. Aga praegune hoiab asemel liigub ta päri ja vastupäeva late Me oleme tantsinud koolinoored kolm korda, iga kord on tema finaalis olnud iga kordan, finaal oma näo kond. Ma pean ütlema, et seekord oli see finaal jah, nii vast kõige täiuslikum. Ja kuni selle momendini tunnetasin, et kuus ja pool 1000 on see õpilaste arv, mida rohkem ei saa staadione korraga tantsima panna. Aga seekord, kui ma olin tormis, leidsin, et 1000 oleks võinud parem. Üks nurk jäi veel kasutamata ja oli siiski veel kohti, kus saaks ära karsklane. Tähendab 1000 oleks võinud veel olla. Olge vaselt past, võib juba rääkida oma ilmatu tüki aega. Vähemalt sa peast välja minnes päitlejateni tantsijatest tantsutegijateni ja sealt jälle tulla tantsude juurde tagasi. Mõni tantsutemaatiline tantsija juba sellest rääkida ja ja rahvaste tantsud ja rahva omapärast rääkida. Ja nüüd, kui nüüd veel tantsust rääkida, õitse tantsupidu ega tema tema areneb tema areneb kogu aja, ega meie ei kujuta praegu ette. Me tantsime täpselt 20 aasta pärast täpselt samamoodi, nagu me selle peo esid. See pidu oli meil väga tore. Lapsed tantsida ma väga hästi. Nad olid kunstiliselt väga hästi ette valmistatud, kõik see organisatsiooniline ja kunstiline tase oli meil väga kõrge. Aga ega me 20 aasta pärast ei tantsi niimoodi sinna palju paremini. Seal oleks õnnetus, kui me niimoodi välja. Ja me ei taha kunagi tantsida niimoodi, kuidas me 20 aastal tantsisime. Ja sellepärast ongi vaja neid ka mõelda, seda asja Emmiteks mõtlemisest on vähe vaid minna ikka juba tegudeni ikka ikka sellest olin, staadionist on ikka vähe selleks, et teha ikka suuremaid pidusid ja ja, ja rohkem ning neid mõtteid, mis liigub neid mõtteid realiseerida, selleks on vaja ikka suuremat väljakut. Selle me oleme juba siin arutanud, et need pidusid ei ole mitte vaja pidude pärast, vaid neid on vaja lihtsalt inimeste endi. See pidu ei ole mitte üldjuhi pidu või, või selle õpetajapidu. Ega see pidu ei, ei ole ainult tantsupidu. See pidu peab olema kõikide pidu. Kuidas peaks ütlema, tähendab, see pidu peaks olema jäätisemüüja pidu, temal on ka suur, suur, suur suur pidu. Limonaadimüüjal on väga suur pidu. Peab olema suur pidu, trammijuhid, bussijuhid ja kõigile jaoks peab olema tema suur pidu. Ja kui tema kõikide jaoks on suur pidu, siis tema tuleb alati tore pidu. See perekonna vahel on need ja need on, kus. Minu arvates oli lasteaiad olid kõige toredam kõige rohkem. Mulle meeldis see, et ajas käe püsti üldjuhilise Ilmar Tammejuure läksid minihästi, tantsime ka, miks me nii vähe saame, siis ta ka lasteaedades tuleb, mul veel üks pole kogu neelab, vaat kui meil oli esimene kontsert. Peaproovi ajal. Heino Aassalu räägib, et üks märk ei ole, ei ole õieti, vaatame kellatornist märki õieti vaata, vaatus kontserdil. Ei ole õige. Järgmise päeva see teine või kolmas kontsert toimub ja lasteaia tulid välja, nemad panid nukud tartide peale. Esimese tantsijaga tantsis nad ära, aga siis hakkas lukus jäigad nukud paigale. Mina kutsun hirmuslikule daata kõik lukud täpsetligis. Täpid rivis. Lastel ikka endil ka niisugune elamus, nad olid tõesti kani vaimustatud, alguses ma mäletan, kui nad ikka neid proove tegid ja ikka siis niisugune, et noh, et ei tasu nagu selged ja muudkui proovi ja proovi ja noh, laps lihtsalt ei jaga, et miks seda nii palju peab tegema. Pärast, kui see info juba niimoodi läbi oli ja kui nad tulid Juvased kontserdi jube ära esinemas, siis need silmad särasid ja narkaalid tõesti nii vaimustatud toredad mudelit proovidel väga distsiplineeritud. Ma mäletan, kui me esimest proovi läksime vaatama ja ja siis ma küsisin nende käest, et noh, et kuidas teile meeldib või väga meeldib. Kooris vastasid kõik väga meeldiv, nii toredad medalid. Ja ma usun, kindlasti filmimehed nüüd ikka filmisid ka. Kujutan ette, et 20 aasta pärast sedasama filmi näidatakse, seesama lasteaiatüdruk või poiss näeb seda filmi, kui tema on juba kuskil ansamblis tantsija. Kui suurelamust on juba Ma vaatasin seal esimesel kontserdil oli Lembit ajama ja kas see 70. aasta peo tantsis kaasa. Siis tuli mini vana rühm veterani tantsisid selle kaasa kõigis ma vaatasin, kuidas ta vaatles iili tantsis asjus, ma ise mõtlesin, et küllap on siin ka neid, kes on 20 seitsmeteistkümnendad keskkooli taimseridega tantsitakse pudilased lasteaiarühmas. Kuna neil oli kindlasti paljude paljude endiste õpilaste ja tantsijate laps ja tantsis kaasa peale selle, nendib, ajanud, et seal oli see kuuse indi, ta tantsis ja neid on veel hästi palju. Ei tulegi. Nonii, järjest meeldegi. Seletuseks vahele jutt keerleb möödunudsuvise koolinoorte tantsupeo ümber ja seda sel põhjusel, et see veel eredalt meeles püsib ja eeloleva peoga on nii nagu iga pooleli oleva asjaga. Keegi ei taha tast enne rääkida, kui kõik lõplikult valmis ja rahvale oma silmaga näha antud. Seepärast veel mulluse peo kasulikkusest. Nad ju vaba remon, tantsisid nii kuidas kuskil lasteaias oli Igalindele nii oma teod ja ja alati oli ikka tantsukesi, aga no nüüd on, liiatigi võib ju käia seminaridel kasvatajad ja ja juba järgmine pidu näiteks on täiskasvanud Siuke pidu Tallinnas ja sinna tahetakse ka lapsi vaid mon, lätte, isegi rekkaomane tublid lasteaia rühmad võtta, miks mitte sinna selle laste kontingendi siis edasi näiteks esimese rea panna ainult meeldiksid. Need tantsud ei ole niisugused tantsud, mis oleksid väga suure liikumisega või niisugused rasked tantsud, need on väga kerged tantsud näiteks kaerajaani tantsinud kõik lapsed, nad ise õpivad neid alati tavaliselt ja Danske, mis on plaanis, on, on üsna lihtne tantsuline need hästi mõelda. Ja see vist ei olegi mitte niivõrd tants tantsu pärast kuivad see Nad kainelt karata, ütles, et ega mina ei tahagi, et see laps õpib selle tantsu selgeks, aga ma tahan, et saaks ilus inimene ja eadma selles käisime. Ei vaja, et oleks ikka kehaga järgutel kõndija üldse lehti ja see on ju väga oluline. Tänapäeva inimesed on oma hoiakuid väga lodevad, väga lõdvad. Aga vaadake, ükskõik, see tantsija olgu tema kasvõi siis seal 150 Gilaga, kes on ikka kunagi tantsinud, ega ta ta ei ole niimoodi lahingus käinud. Balleelad jälitada andsid väga kergelt ja väga sujuvalt, vot see samagi Lembit priskeks läinud ja kõik, aga kui kalendrit tantsima ärkab, siis ta ikka tantsib ikka väga ilusti ja kergelt. Ja ega praegu needsamad lapsed, võimekad õpilased, ega nad ei taipa, kuhu need õpetajad neid vägisi veavad, kui ilusa toredasti, kui oled, seda asja veavad. Nad ükskord taipavad siis, kui nad enam seda teha ei saa ja siis, kui rongkäik läheb pärast sinna peoplatsi peale, siis näe, tantsija, kes muidugi aastatel enam suuteline kaasamastasimat, vot siis silmal marjalegi vaatab seda asja, siis ta muidugi taipab, mis, ja kui tore see ilus asi. Mina usun, et nemad ristiga juba taipavad, kuhu neid on viidud ja kogunema nagu sammuvad, sellepärast et niimoodi koos tantsida ja mitte üldse lahku minna. Ega see ei ole ainult üksinda seent selle tantsu pärast, vaid ütlesinik, ase, kollektiivsuse tunne ja temal tehti kohe tahe niisuguse liikumise järele. Muidu vabariigis on olukord niimoodi, et 95 protsenti õpetavad, no täitsa korras. Tähendab armastusest selle sellealast. Võiks olla veel sellised õpetajad, kes ise nagu ei olegi võib-olla seal rahvatantsu üldse tegelenud ainult huvist huvist, nendest eelmistest rahvakunstiõhtute nende mõju ikka iga iga selle vähkamiste õhtuga ikka rohkem ja rohkem tuleb juurde niisuguseid, kes tahavad sellel alal tööd teha. Minule tundub, et võib-olla nendega, kes teevad, ühesõnaga, ta on tal hoobilise, ta teeb südamega, et nendega on võib-olla veel toredam teha, kui, kui nad oleksid talle kõik palgaks. Mõtlen isegi üks ansambel peaks nagu meil olema vabariigis kahtlen, et kui neid rohkem nad ei tule, kas siis üldse enam niimoodi südamega tehakse. Siis läheb juba niisuguse teatud võistluse motiivi peale välja ja mitte heas mõttes võistluse peal võistutantsimise esimesed teised rühmad. Kas nendest näiteks ei oleks mõeldav ka neid niimoodi koordineeritud oleme, kõikidel on sisemine repertuaar kuidagi ja välja töötada niimoodi üks kohtadel, eks ole, töötavad välja selle repertuaari ja vat siis niimoodi kuskile, kas suvelaagri motiividel kuidagi tulevad kokku ja siis teevad nädalaga proove ja siis kuhugi lähevad ja annavad kontserte tegelikult niimoodi ju neid vabariigi parimaid kokku juhendatakse, tavaliselt kui sa oled tantsupeol ja sa oled kollektiivijuhte ja oled sellel peol, siis sul on hoopis teine tunne, kui sa oled sellel peol, ütleme kasvõi mingisuguse niidiassistent või, või ka lihtsalt noh, abistad seal, neid on ju küllatakse rihma jäle, tuleb abistab, ei ole ta ikkagi sellise tunde ja sellisega kui siis, kui tal on seal. Minul oli kaks assistenti, kellel on alati rihmad olnud ja kellel seekord meie olnud. Aga et alati nad on seda tööd teinud ja teevad ja väga hästi kohe. Mina sain aru, et nad ütlesid, et see pidu oli tore ja kõik oli tore. Kvartal jäi niisugune tühi tunne sest tal ei olnud oma rühma ja niisama, ta on siis, kui ta on üks kord juba vanem ja enam tantsida niimoodi saevad pead, tal on hirmus kahjutunne. Siin tulenebki see, et mitte eksi, seda, et teha ja teistele näidata just ise kaasa teha, ise sellest, saada seda rõõmu ja, ja osasele. Heast nõiarahvatantsukunst on niisugune omad paha kunsttegemise aeg on toodud lühike. Mõni üksik teeb seal 40, aga ikka nii 30. aastate piirides, otsena. Alauda võid sa aga lasteaiast peale nii kaugusi, kirstukaane, kinnipanek, niikaua võid laulda. Tantsida siiski saada on see esimene jälitaja praegult, ta nõuab väga suurt füüsilist koormust. Iga aastaga läheb sellisem koormus mõnega tugevam. No ja nõuded ju kasvavad sellepärast et kui seniajani olid lihtsamad tantsud ja, ja need on järjest lähevad keerulisemaks ja selge on see, et nii nagu igal alal on ikka kogu aeg edasiminek, nii peab ju ka siin tantsu all, aga alustame ikka tundi seal korraliku keha vooliga ja, ja teeme hästi palju koordinatsiooniharjutusi, igasuguseid liikumiskombinatsioonid, kui me hakkame lihtsalt võtan rahva kokku ja lapsed kokku ja hakkab naiste tantsu õpetama, ega see, siis ei ole see tantsu õpetama sealjuures kõige ütleme võib-olla viimane neist kõige olulisem on just eks sammustike liikumine käte õpetada ette, ma tunneks ennast vabalt, et ta saab kõike neid liigutusi teha, nii et ta ei ole, ei pea mõtlema, selle peale olen ikkagi põhiliselt ikkagi võlgleja ja mina olen selle üle nagu isegi väga uhke. Ma olen seda võimlemist teinud ja, ja meie nik alati. Ühe südamepoolega ikka täiesti kasele võimlemise pooleks. Gustav Ernesaks on öeldud niimoodi, et ebamusikaalse lapse võib õpetada nii, et tema laulab seltskonnast teistega koos ja ta peab sealjuures viisi. Ja ikkagi ei saa aru, et tema on kunagi olnud ebamusikaalne. Vaat nii võib õpetada ka lapsele rütmitunnet. Meil on näiteid, nii mitu last võib tuua, kes meil on seal esimeses klassis tulnud ja tema olnud absoluutselt rütmi, tunded, tuulabs. Rahvatants on, on niimoodi, et ta on hästi tore sellest, et eriti esimeses klassis nad võetakse. Tantsud läbi ja need ringjoonel Nad hoiavad kätest kinni ja teiste hulgas on see rütmitundetu laps, siis teised lapsed nagu veavad teda õige õige rütmi peale. Ja tema on nii nagu alateadvus lakkab, see tulema tulema, tulema ja tulebki. Ja kui temal hakkab tulema ja rütmitunne tunne on inimesel väga oluline siis hakkab ka temale tulema ka niisugused ained kui näitena. Inglise keel hakkab paremini minema. Lörtsigi üldse keeled, keeled tulevad paremini kätte ja meil ei ole kunagi õpetaja kuljus, pidime hakkama temaga suurt teaduslikku tööd sellega, kui autot, millel väga palju, palju neid õpilasi juba, kes olid epa rütmikindlad, lapsed absoluutsed, rütmitunnet ei olnud ja kuidas nii, kuidas nemad hakkasid arenema, meil rahvatantsuga ei hakkas nendega minema d ässfileele oligi ingliskeelse alal on kõrvakuulmist on vaja. Ja, ja üldse õppimine hakkas paremini minema, sest tema hakas rütmi tolletava, et ega see ei ole üldse oluline, et laps peab rahvana. Oh ei, miks sa pead tegema, Franz, ta võid laulda ansamblis ta võib-olla raketiehitajate ringis või Scarty ehitajate ringis või on hoopis matemaatikute ringis. Kõige tähtsam on ikka see kuidas nii, esimene minu kooli direktor ütles, et ükskõik mis laps teeb peatselt kasulikku, et ta on ikkagi siiski silma all. Eks ikka kõige olulisem, et see lapseke midagi teeb. Kui hakkame niimoodi võtma neid statistiliselt, siis täiesti ka need, kes väga paljudest ringidest osa võtavad, nendel on ka mahti oma õppetööd hoida niivõrd korra võin öelda küllalt ja küllalt neid, kes teevad tantsu järjest käivad ansamblis laulavad ja komsomoli ülesanded on neil kas on seal arvestussektori juhatajad või ükskõik, mis on mingisugused ja ta veel õpid klassis ka ikka paremate killast, nii et neid andnud. On neid, kes absoluutselt mitte midagi ei tee. Igavleb ainult, võib-olla seal, kas filminäitleja harrastab, eks ole, neid pilte kogub ja korjab ja eidel läheb see õppimine ja noh, niisugune unistus. Selliseid lapsi peab ikkagi ka olema. Aga kuidagi tulebki niimoodi väga sisukalt veeta oma õdedest vaba aeg. Võtame hästi lähedast minevatest, ütleme. Tõnu Tamm, Toivo Kiibus, Vaher, Ilo, Ants rauk. Minu teadmise järgi nemad võitsid, 11-st ringist võtsid osa. Kas teistkümnest võõraga? Aga täpselt ükskord võtsin arvesse kokku 11 ringi, nagu ütles, et koolis ja tegid väga hästi, kusjuures kõik õppisime, kast, alans vanglat kuldmedaliga tänu tammugevdade medaliga, dumdum aspirantuuris. Kuulajale on ehk need nimed võõrad, selgituseks võin oma nooremate koolivendade kohta öelda vaid nii palju. Ega see olegi tähtis, kes nad on või kui kuulsad tähtis on see, et nad on ilusad sirged inimesed ja selliseid inimesi on Niina ja Alfred Raadiku õpetaja käe alt tuhandeid läbi käinud ja enamus on neile selle ilu ja südamesse pandud armastuse eest kauni kunsti vastu piiritult tänulikud. Seda näitab seegi, et eeloleval peol tantsivad Alfred Raadiku käe all enamus tema endiseid õpilasi, tantsijaid, veterani, terapeo kaasa. Ja Niina Raadik seab nende laste jalgu tantsutakti. Niina Raadik kirjutas esimese rahvatantsupeojuhis 1963. aastal. Lapsed olete valinud endale väga elurõõmsa väljendusrikka ja särtsaka huviala. Seda rahvatantsule omast joont püüdke hoida ja andke kutsuva tulukesena edasi nendele, kes tantsijate perest eemale on jäänud ja istuvad pealtvaatajate ridades. Ja usun, et kõik lapsed, kõik endised Niina ja Alfred Raadiku õpilased on seda püüdnud teha ja teinud. Huvitavana taastame meiega Rõnevaku, kus ma jaa, ma jaa. No ta meie mäega. Seadushetk no ja ta seal ikka paar. Videntnil maarjamaaga sõidab jääl legi. Nüüd äia keelutab nii ka koos Jabba närvitsema. Ja ta. Ega koos ja papa lon paevat Meriks nüüd õeke, noor. Sammaste liit perekonna vahel on need ja need on