Mina peaksin siis ainult tutvustama teile mõne sõnaga veel tänast külalist. Minni Nurme alustas kirjanduslikke katsetusi koolipõlves. Luuletuskogud on sünnimult 45, pikalt teelt 47, juured mullas, 57 esmaspäeva künnisel 60. Metsõunapuu 63, maarjahein 67. Peale selle romaane, jutustusi, novelle, lasteluulet ja tõlked. Bayron, shelli rask ja veel õige palju muudki. Ma ei tea, ma prooviksin leida teile siit mõne kompanjoni või, või julge julgustes meeskonna. Kas on täna siin inimesi, kes on pärit või elanud Viljandimaal? Ei ole. Kas on need, kes teavad, kus on Aidu vald ei ole. Nii, aga kus on Aidu vald? See on niisugune. Minu minu kodukohast sünnikohast seal üsna kaugel, paarkümmend kilomeetrit. Ja see minu sünnikoht tegelikult asub lähemal Kõpule ja Puiatule kui haidile. Aga, aga kunagi oli see niisugune jaotused. Et tegelikult oli kokkupuuteid aeduga vähe. Koolis olen käinud Kõpu koolis, aga siiski nii kirjatähe järele. Olin Aidu inimene. Millal te viimati käisite oma kodukohas? No mina olen seal käinud iga aasta peaaegu kõik suved, kui mitte pikka aega, siis, siis mõned nädalad kindlasti. Möödunud aastal ma olin suvel osa aega ärav Soomes paar kuud, aga, aga ülejäänud sügisese aja veel üks kuuma olin maal kodukülas kui kaugele jäise Kõpu algkool kodust. See jäi umbes seitse kilomeetrit läbi metsade jõe otseradu. Kui oli ilus kevadine või sügisene. Jälle sai ikka vahel mingisuguse hobuse peale. Töötasite Soomes suurem osa möödunud suvest. See oli suvine aeg ja paljud kirjanikud olid oma suvepuhkust veetmas maal Mäkides, nagu nad nimetavad oma väikesi suvilaid. Olla kokkupuuted oleks muidu olnud, ehk enam oleks olnud talvine sügisene aeg. Aga siiski ikkagi üsna paljusid kirjanikke soikunud. Nende kirjandusteadlane Kaidlaidinen mõned päevad, mis ta viibis suvel Helsingis, kutsus enda poole külla Paul Rummo, kes samal ajal oli ka Helsingis, siis minu ja, ja soome kirjanike Lassi Nummi seal tuulik, Reiunen Recalounela ja veel teesi kirjandus, inimesi. Selle olen ma pikemat aega olnud kirjavahetuses saame kirjaniku tsirka seljaga alandada isega, tõlkinud nooruses avaldatud tema viimase luuletus kokku vabavärsile rebasemajas võõrusel ja olen mask neid ka tõlkinud mõned luuletused veel ja jutukesi. Kas on võimalik tõmmata mõnesuguseid paralleele Soome kaasaegse ja Eesti nõukogude kirjanduse vahel ja muidugi seda võib teha. Eriti luule osasson. Osalt muidugi on soome luulega mõjutanud, võib-olla meie nooremaid luuletajad saame, luuletab meil tõlgitud. Liis Seppel Loomingu raamatukogu sarjas avaldasid tõlkeid, seal olid Eva-Liisa Manneri, Paavo Haaviku väinakerstina, Pentti Saarikoski luuletusi tõlgitud, mina ise tõlkisini tänavu sügisel loomingus kümmekond soome luuletajat, lüürikut, igast tehe luuletuse. Nii üldiselt praegu on soometuules väga palju, kasutatakse vabavärssi. Sisuliselt on muidugi teatud erinevus. Samas on väga palju noori luulet, et ja ealisi luuletajate ringkond on kuidagi avar, seal on ka väga palju laadi. Igal on oma nägu. Üldiselt ollakse nii küllalt sügavalt filosoofiline, silmapaistev luuletaja, Nevalise manner, tema ainevald ja laad on sügavalt lüüriline ja tema vaatlus on vaatenurk on pööratud nagu peamiselt sissepoole. Ta analüüsib inimese hingeelamusi ja vaatab väga subjektiivse pilguga maailma. Ta on kirjutanud palju ka oma rännakutel matka motiividel luuletusi viibinud palju välismaale. Uuematööna olen tõlkinud evalise Manneri näidendi põletatud oranž. Siis peatselt tuleb Draamateatris lavale. Meie. Noortest võib väga paljusid esile tõsta, ei saaks kuidagi piirduda ühega, kahega. Pean väga lugu Viivi Luige luuletustest, Liiseppelist Paul-Eerik Rummo ost, Jaan Kaplinski standard Vonnelist. Siis ootan huviga Arvisiia ja jääl Rudolf Rimmel auhinna saanud luuletuskogusid, mis ei ole veel ilmunud. Mats traat on omanäoline ja küll, küllap meil on päris noorte hulgas algajate hulgaski tugevaid andeid. Kas on midagi olnud nende juures ühist, mis on teile jäänud võõraks? Ma ei võiks öelda, et miski oleks mulle jäänud võõraks noorte juures, mulle tundub, et ma neid mõistan, selle aja ja miljöö teatud erinevus igal igal põlvkonnal tingib siis ka vastava luulelaadi. Mäletan, kuidas eesti luuletajad praegu seisavad, ütleme ta laste leedulaste hulgast, kus nad on ees või keskel või on taga. No seda on väga raske ütelda, meil ei ole väga palju tõlgitud neid, ma arvan, et väga-väga tugevad leedu luule nii palju kui mina, mina seda leedu keelt ma ei valda, aga, aga nii palju kui mina oma oma sõpradelt, kes leedu keelt oskavad, olen kuulnud ja ja olen saanud kontaktis olla, mis selle ajutise luule on tõlgitud kaas alt ja on on väga kõrge tasemega. Siis on seal veel palju teisi tugevaid luuletajaid. Ja, ja oli juba varemgi neil Salome Janeerisegalates tugev luuleaas. Ja ma arvan, et leedu luule võiks meil ehk rohkemgi tõlkida ja neil ka kaasaja läti luuletan küllalt vähe tõlgitud, aga, aga ma arvan, et ka neil on omad tipud. Ja, ja nii jutuajamise korras olen kuulnud, on niisamuti nagu meie noored luuletajad, nende noored luuletajad, edasi minejad. Kas te olete valinud tõlkekirjanduse oma maitse järgi? Seal kõik inglise klassika? Ei, siiski küll oma maitse järgi valisin romantikud, nägin nendega muidugi väga palju vaeva Aironit tõlkida või? Reschellid. See on ikkagi tohutu töö ja ma praegugi veel natukene imestan, et ma julgesin neid üldse alustada, aga, aga kuidagi oli niisugune selline aeg, et ma võtsin selle julguse ja, ja kui on julge pealehakkamine on pool võitakse, pool võitu, mul on käes, muidugi oleks mõni mehine mees võinud Bayronit, ma arvan, paremini tõlkida, aga et seda meest ei olnud, juhend ütleb, et siis endale mõtelge siis siis mina tegin selle esimese pioneeritöö võib-olla keegi kunagi teeb sealt, jätkab ja teeb edasi ja uuesti. Aga kas te ise taha jätkata kirjastusest? Keegi ei ole nagu eriti sellega välja tulnud, et, et oleks soovi, et ma jätkaks. Pealegi on see see väga raske töö ja see võtab väga palju aega, siis ma ei saaks ise võib-olla jälle omalooming selle all kannataks ironi vormiline külg on ju väga rasked, tol ajal ei kirjutanud keegi vabavärssi ega ka mitte nii kergesti riimuvad värssi, vaid väga, väga kindlaid kindlaks kujunenud värsimõõt, mida tänapäeval ja nii eesti keelt inglise keelest üle kanda on väga raske. Eesti keel on pikk võrreldes inglise keelega ja neil on palju rohkem. Riim sõnul on tavaline, et kuus sõnariimuvad näiteks neli või isegi kaheksa seejuures üks keel on mäda. Picasonaalsetega teine tühikastega mõte pead enam-vähem ikkagi püüdma kõik edasi anda, nii et see on raske töö. Millistest keeltest tõlkinud olete. Või kedagi. Ja ma olen spontaanne inimene, Kuneskiiast võlub siis võib-olla siiski viimasel ajal olen soome keelest tõlkinud, see on nii nagu meie keelele nii lähedane. Ja, ja selles mõttes on teda võib-olla siiski kõige kõige parem kõige nii meie keeltega üle kanda on tõlkimale tulla vahelduseks kuidas ühed ma ei ütleks, et leivad. Aga ta on siiski niisugune töö, mida, mida võib teha iga päev ja iga hommikul selle töö juurde asuda. Ma arvan, et luuletaja ei ela ikkagi ainult nüüd luulest ses mõttes, et ta ise võiks nüüd iga päev või ütleme, iga nädala kirjutada ühe luuletuse, aga, aga et elada, siis tuleb ikkagi ka teha mingisugust tõlketööd ja tavaliselt luuletajad teevad ikkagi kast, tõlketöid või muid töid, veel mingisuguseid töid peale luuletamise. Missuguse luuletuse tõlke vihmane rida jäi küll pooleli. Ja mulle ei jäänud viimane rida pooleli ühestki luuletusest, mul jäi pooleli loetud raamat Läti Henriku kroonika. Võtsin käsile eesti vanaaja looja. Vanaolud draamateater üritab koostada õhtut eesti rahvalauludest ja rahvapärimustes, kommetest ja kroonikatest. Ja see on kindlasti, ma arvan, üks hea mõte. Kas teil on tulnud veel kord kunagi peale esimeste romaanide kiusatust proovida? Sa pead ei ole olnud nii palju nagu võimalust, et nii suurt tööd käsile võtta. Lapsepõlves juba ammu teada teie lasteluuletusega? Muidugi väga hästi. Mida te selles osas nüüd haruldaste, milliseid plaan? Laste osas olen mina küll üsna nüüd jänni jääd? Ei ole kaua aega midagi lastele kirjutanud, võib-olla seda võlga vähendab see, et ma olen tegelikus elus lastega nii palju tegelenud ja püüdnud vähemalt nendega hingelist kontakti pidada. Ja neile midagi anda. Millised eesti kunstnik kujunemas, kõige lähedasem ja armsam illustreerijates, kas ta oleks Viive Tolli? Viive Tolli ja ta ole paar koguka illustreerinud ja ma arvan küll, et need on nii üsna kokku sulanud. Eriti maarjahein. Paar väikest luuletust külastas küll päris hätta jääd. Ma olen kirjutanud vaheldumisi küll vabavärssi, kui kas Anetke. Millegipärast mulle meeldib tippvorm. Aga meeldib väga ka vabavärss ma kaasa võtsin paar luuletust, üks neist on sonett. Sandipalka ei, ma pärg ei ole kirjutanud. Mulle on seda ennegi öeldud, et võiks seda teha. Aga, aga ma ei ole nagu tundnud erilist sisemist vajadust nüüd pärjaks punuda. Maailmas paljud hullud luuletajad on pimeduse kiuste toitnud leeki ja Loitunud tunglane ja surnud seeki jäid päranduseks mõttelennuraja. Et luuletajad seadsid hulle sihte, mis unenäona teostamatud näisid tavadele risti vastu käisid ja lammutasid saastunud hingekihti. Nad usaldasid narris suhu tõe, kes isanda ele kanna pihta astus. Nad tõstsid muusaks häbistatud. Nad äratasid, valitses viha, kuid rahvahulk neid hardalt võttis vastu, sest tundis, sõnas oma verd ja liha. Su hääl on puude rohelus, looklev udu, vii erksinine valgus. See voolab minusse nagu hingeõhk imbub mu juustesse nagu heinalõhn õõtsub mu ümber kui rohi, milles sumiseb kummalane paljukest enesest jäänud. Kas seedin ma oma põhja või tunnetan oma lagi? Sellest, mis haarates suudan, olen sügavam, kaugem, laiem. Mõnikord sirutan käe aga eemale, tõmbub süda, lähenen sammu, kuid kaugeks jäänud kaugenen, viha otsekui kannaks mind tundmatu pinnaalune vool. Kusagil sõlmuvad seosed. Ise mõista mul sama raske, kui mõistasin tuleks end uurida, ent jälile saamata libisen endal peost ajul kui vimpus või uni. Sammutatasid eri hooletu käega ei üldse ei tea. Eks heliloojad, kui on ilmunud, ise valivad, mis neile meeldib. Üldiselt mul on tehtud üsna palju miinusena, televiisor aga, aga see oleneb ikkagi heliloojatest. Kuidas neile meeldib ja mis, mis neid inspireerib? Tohib siia juurde küsida, kuidas need heliloojatele meeldivad? Käsipalli pean väga meeldinud, näiteks mis mulle kõige enne meenub, võib-olla Timmargusteks meeskoorilaul lapsepõlvelaulud käige minu meelest väga õnnestunud viis. Siis vägevad puud on teinud kas Jaan koha siis on teinud olev saun, nüüd need viisid. Ja veel pallinud Berman, Tootsan teinud häid liisian, teinud Veljo Tormis ja kallimat heliloojat, et valivad välja sõnad ja siis paigutavad mõnikord ümber, pole nii omatahtsi, tavaliselt nad küsivad või pöörduvad autori poole, aga, aga juhtub küll seda üsna tihti, et üldse ei tea, et on võetud. Sa näed, et üldse kuuled esimest korda, kas raadiost või kusagilt. Esinemised, aga ei viitsi, ise ei tea, et, et on tehtud ei ole keegi teatanud. Siis. On siin kohandlik väikesel viisil muidugi ja ikkagi neid peab olema, muidugi jälle on raske teha niisi. Üldiselt siiski on heliloojad ikkagi küllalt taktitundeline rahvas. Seda on või mitu? Ja kindlasti. Aga on teil lemmikluuletajaid, keda te ikka loete peale nende, keda te peate lugema või keda te peate tõlkima? Ja lemmikuid, see on väga pikk jutt ja see on peaaegu terve kirjanduse ajalugu. Aga, aga eks ta kirjandusajalugu vist lähebki igast inimesest kuidagi nii punase niidina läbi, kui kui ma laps olin ja koolis käisin, siis siis mõjutasid juba nii kooliõpiku piirides mind minule luule väga meeldis ja jäi väga kergesti pähe. Nüüd nüüd ei ole nii nii kerge pääst luuletusi tsiteerida, aga siis oli tavaline asi, et võisin kõiki neid laule pääst lugeda, mis, mis mikkus olid. Ja mulle meeldisid tol ajal isegi ärkamisaegsed luuletajad, mis hiljem kuidagi huvitav, et teatud perioodidel teatud luuletajad saavad nagu suurema mõjujõu. Ja siis jällegi kuidagi taanduvad ja annavad teistele ruumi. Koidula meeldis lapsena kooli lugemikust ja hiljem sõja ajal ta kuidagi jällegi ütles nagu väga palju ja, ja samuti Haava, Anna Haava, keskkoolinoorena meeldisid mulle väga Underi luuletused ja hakkasin juba oskama hinnata Betti Alveri ja Kersti Merilaas, siis. No muidugi, aga siis hakkas. Siis ma hakkasin neid nii kuidagi nägu avastama ja, ja alkoholi piirides, nagu neid veel ei, ei taba ja sealtpeale edasi, siis on olnud lemmikuteks pidevateks lemmikuteks muidugi under. Kivi südamelt on üks luuletus vagusid, mis minule kuidagi väga-väga meeldis, pean ka Underi kõige hilisema aja luuletustest pagulaspäevil kirjutatud luuletustest väga lugu. Ristikiviromaanidest olen mina küll lausa vaimustatud ja ja pean teda väga-väga suureks kirjanikuks. Kui ta oleks prantslane, siis ta arvatavasti oleks saanud Nobeli preemia, aga kuna ta on väikerahvast ja nii väikese keele valdkonda kuulub, siis tema romaanid rõõmulaul ja nõiduse õpilane on. Väga head ajaloolised romaanid. Kas on teil niisugune arvamus, et on olemas maailma klassika seal praeguses nii kaasaegses, ütleme siis angloameerika või prantsuse või nii edasi luules niisuguseid autoreid, mida ei ole üldse vahendatud eesti keelt, aga mis on küllalt olulised, et eestlased võiksid ka neid tunda on tembutanud näppu. Neid tugevaid andeid, suuri andeid ja, ja häid luuletajaid on maailmas tõesti väga palju. Ja neist väga-väga vähe on tõlgitud eesti keelde. Aga kas eestlastel mingi ütleme, keskmine maailma luulepilt on enam-vähem üldjoontes sky tegelikkusele vastavalt olemas või on päris linki? No küllap siiski on lünkigi, võib küll öelda, et maailm on pisike, aga siiski ta on üsna suur. Ja, ja väga-väga suur, on kirjandus ja luule ja me tõesti ei tea paljudest autoritest siiani veel midagi keda üldiselt tuntakse. Ma ei oska nüüd äkki meie suva üksikuid näiteid, kuid mulle meeldib väga see suund üldse kirjanduses, et hakatakse rohkem tähelepanu pöörama inimese hingeelu analüüsimisele. Ja see kuidagi nagu tõstab inimese kui niisuguse kõrgemale või tähendab ta on, ta on rohkem tähelepanupunkti kerkinud, kui ta oli mõni aeg tagasi. Ja lõpuks on ikkagi ju inimene see, kes inimest Suhitama pärast, et inimenegi kujuneb iga põlvkonnaga ja ometigi jää pingeliselt nii lähedale antiikaegsele inimesele hinge, hingeelu probleemid on väga sügavad ja need neile tuleks pöörata enam tähelepanu. Ehitate On ta poeetiline butis kirjaniku meie ühiskonnas ja ma leian, et, et inimesi üldse tuleks ja no luuletajaid ja kirjanikke kõike nagu mõista, enam ja avaramalt mõista. Ja. No mis siis võib-olla Han Tolstoi muidugi. Ma pean väga, paljud Dostojevski ja tsehh. Võib-olla ongi tihti just just kuidagi kurb vaimne piiratus ja niisugune liiga kerge ka mudeldanud nii kirjaniku, tele kui kui ka tavalises elus. Inimesed võiksid natukene nii, et. Ma ma mõtlen nii, et näiteks näiteks kriitikud, teine kordan, kui nüüd tõmmata jooni meie kriitikute ja Soome kriitikute vahele, siis mulle mulle jäi niisugune mulje, et näiteks Barnashude lugedes ja ka muid seal ajalehte sirvides, et nemad kaunis kergesti tarvitasid nende kriitikuid, niisuguseid sõnu. Et see ja teine kirjanik, kes on avaldanud mingi teose, et nad ütlesid, et see on maailmatasemega teos, jää nägu suhtusid nii lugupidavalt või, või esile tõsta mäelt oma kirjanikesse, kui tihti meie seda teeme ja võib-olla meie kriitikud natukene võtavad liigani ainult arvestavad ainult oma maitsega, kui ma Loen kriitikute töid ja sõnavõtte, siis ma mõnikord imestan, et kuidas võib-olla kriitikul niisugune mõte tekkida, et et ta pakub oma oma arvamist nagu üldsuse arvamisena. Ikkagi kriitik on samasugune inimene lugenud nagu kõik ja, ja minu meelest tohiks kriitik välja tulla ainult oma arvamisega ja oma maitsega mitte mitte üldistada nii lauset, vaat see on nüüd jah, ja aamen, mis mina ütlen. Nii palju, kui on lugejaid, nii palju on ka maitseid ja muidugi on, ja kui kriitik seisab selle eest, et kasvatada rahva maitset ja et tõsta seda maitset. Selle vastu ma muidugi ei vaidle, aga siiski võiksid kriitikud valla enesekriitilisemad ja siin ei ole täna ühtegi kriitikut, nii et nii elukutselised kriitikud, nii et väga hea. Sellepärast et kui luuletaja nii kirjutab, nagu ta kirjutab, on see tema laatiad ja temale võib-olla ainuõige õige laadi sai lõpuks kirjutada nii, nagu kästakse, vaid nii nagu inimene ise oma peaga mõtleb ja tunneb oma südamega. Kuidas te kirjutate, teete te palju tööd luuletuste kallal või rohkem sõnadega? Kes saaks seda nüüd lausa viieni töö nimetuse alla? Kuigi see muidugi on töö, aga, aga see nagu sünnib rohkem jah, iseenesest küllap viimistan küll. Ja, ja tavaliselt tõmban ikka ridu maha. Kuigi öeldakse, rida on. Aga ikkagi laulud alati jäävad järjest lühemaks ja lühemaks. Kui luulesse suhtus. Gustav Suitsu olevat ära rikkunud. Ei tea ega vist väga parandada ikkagi või noorepõlve teid, kui ei ole just puhtkeeleline parandamine, sellepärast et ei saa ehk enam taastada seda noorele omast. Intensiivset tunnet. Kui luuletused on juba ilmunud ja siis ilmub kriitika kas te olete püüdnud seda arvestada ja, ja mõnikord pidanud õigeks kriitikate püüdnud omalaadi, siis vastavalt sellele ka kas kallutada või muuta või. Õigeks olen küll pidanud, aga aga ennast kallutanud ega muutnud ei ole. Vast metsa minek loodusesse kuidagi kuidagi väljapääs, mingisugune uitmine. Iga kord tule uut mõtet, siis tulevad niisama igasugused unistused. Lapse kindlasti on seotud muudegi asjadega suvel tavaliselt on nagu inimene vabam muudest töödest ja ei ole piiratud nii tubaste oludega. Võib-olla seetõttu on ka vähemalt minu lauludest kõige rohkem on sündinud suvel. Ma ei hakka siia võib-olla kellelgi rohkem ees, kas tunde mõtte, küllap mulle üldiselt tundeluule vist ikkagi olnud kogu aeg lähedasem. Võib-olla kui ma vanemaks ja targemaks vahva mõtteid kirja panema. Filosoofilisemalt võib-olla, et mingil määral filosoofiline laed süveneb, aga sellega ma uhkustada ei või. Kas te olete teinud sousti laval? Jah, olen näinud. Võib-olla just see see tuntuse probleem ongi nii et vaadates tead kõik ette, mis tuleb ja siis nagu peamine rõhk langeb lavastusele, et kas sa oled vastusega rahul? Üldiselt rahul, aga, aga muidugi see on niivõrd keeruline. Ja Ma ei tunne ka nii hästi. Teatriasjandust oskaksin jonäri selles mõttes, et kuivõrd lähedatud on ütelda et tabada tõesti töötes suurt vaimu. Selleks minu meelest on ühest lavast vähe võib-olla lugedes või noh, see on igatahes teretulnud, et on nii väärikale teosele antud nii suur osa repertuaaris, mida te teadsite? Küllap on rõõmustav poleemika Narva Valtoni ümberteos on kirjutatud meisterlikult ja et selle puhul nii palju sõna võetakse ja selle üle nii palju mõeldakse ja arutatakse, see on kindlasti kõik rõõmustad. Ütleme kirjandusõpet, milles te hakkaksite pihta, et oma lastele kirjandust selgeks teha. Kas võtaksite kapteni ja kirjandusõpiku loeksite, et kirjanike elulood ja siis mainisid ära teoste pealkirjad? Viljakuse kombeks? Kirjandusõpetaja olla oleks tõesti raske. Esiteks on see tundide arv nähtavasti nii väike, et, et ei jõua ammendada materjali kõiki neid teoseid, mida tuleks käsitada hoopis sügavamalt saab puudutada vist ainult linnu lennuliselt. Aga siis mina loodan laste endi peale õpilaste peale, et, et need ei piirdu ainult õpikutes ette nähtud autorite ega ka ette nähtud tekstidega, vaid et nad loevad palju enam ja süvenevad ise omast vabast ajast. Millist eesti luuletuste isiklikult peate parimaks, ma loen kolmeni, palun vastake. Kaks. Tähetund ja elu tulest mini. Aitäh kui vahel räägitakse noortest projektidest ja heidetakse neile ette eksperimenteerimist. Olete teise kannisusteteerid kunagi tundnud? Norribuete lugedes minule meeldib, üldiselt nad teevad eksperimente muidugi kui ikkagi neil midagi ütelda on. Et ei oleks nüüd Lausanit tühjad sõnad, kui ma ikkagi leian sealt mingisugust mõtet või tunnet, et see ei oleks lausa nõrk katsetused, seal midagi ei ole. Kui mina lugesin kunagi Ilmar Laabani luuletust, siis mul tekkis niisugune mõte, et see on nagu karikatuur kunstis maalikunstis sõnadega väljendatud karikatuur. Küllap seegi oli nagu omamoodi, väga huvitav, see on mõeldav. Ja siis need noorte Heesides teinekord ja tabab ka seesugust. Ta hakkab mõtlema, et et seal midagi sarikatuurset, aga ilma joonisetavaid sõnadega ja ega sedagi siis või keelata. Osta suitsu kreegi. Gustav Suitsu luuleõhtu oli äärmiselt omapärane ja ja minul mõjus palju palju igasuguseid mõtte mõlgutusi tekitavalt. See oli uudne lahendus ja just sisuline lahendus. Kuna me suitsuluulet ise kõik nii hästi tunneme siis selline lahendusviis on minu meelest õigustatud. Vähem tuntud autori puhul, kas see võib olla kuidagi ei oleks ehk nii õiges opereerida sellise väljendusviisiga, aga nii tuntud autorid ei ole ju tõesti vajadust deklameerida tema luuletusi tavalisel viisil. Neid luuletusi teatakse pühast ja need on ammu loetud. Aga kui avada nende luuletuste sisu ja näidata nii näitlejate väga osava ja väga meisterlikku liikumist tehnika ja väljendusrikkusega Nende luuletuste sisu sügavat sisu, siis see oli äärmiselt mõjuv ja pani südamel lausa põksuma kohati kõiksugused ajad, mis olid suitsu luules kajastunud, need said nagu elavaks. Need raskused, mis ajaloos on olnud, need tulid nii lähedale, need mõjutasid, need haarasid. Kannatust ja mässamist ja eriti mõjub kuidagi oli, pööras see laul ja need on kõik sisuliselt siiski mõistetavad. Sellistena, nagu neid seal esitati, võib olla oleks deklareeritud, siis ei oleks võib-olla nii sügavalt nende aegade üle mõelnud, kui selline esitamisviis pakkus. Ma ei oska, võib-olla nii, vastad kuidagi biootit. Aga yldiselt olete te kõik kangesti kenad ja leebed ja, ja mina tulin palju suurema hirmuga.