Keele ja Kirjanduse ankeeti seal veel mitu head aastat tagasi. Kus te vastasite küsimusele lihtsalt kirjanduslikud huvitalitel enne kirjandusse tulekut. Valgegi lugenud seda lihtsalt ei ole. Aga ma ei mäleta, mis sest, et mul olid võib-olla. Jälle mööda, siis, mis ma siis rääkisin. Ja nüüd tuleb niiviisi, et hoopis teistsugune, ma räägin kõik jutud iga iga kord isemoodi ja siis tulevadki lihtsalt asjad välja, et ükskord valetad ja ma isegi ei tea, millal ma räägin, mina olen seal kokkuvõttes kõik undade ja kõik on tõde ainult iga kord ise seisukohast vaadetud. Missuguse Valevast oleks tahtnud öelda, viimasel ajal? Ma olen tahtnud, riskisin tõde maa peale tuua. Meie kolhoosid viisid üles viisi üles naiste töö, naiste töö ja mitte kõrgemalt poolt tulnud juhtimine, need ainult segasid naistetülid. Selles ma olen tahtnud ütelda kõva häälega ja kui see mõnele mehele ei meeldi, kes tunneb end puudutavat olevat küll arvab, et tema oli jutt ja siis ma olen väga meelitatud sellest ka mulle see meeldib, et see temale see kõige rohkem huvitaks, milline oli esimene pahem, sundis andavastu sulge haarama? Meenub Ma ei tea, see oli hirmus ammu aega tagasi ja keda see huvitab, kirjelduse tulebki kirjeldusest minek ja palju huvitavaid kirjeldusi jäämine. Aga toda ei tea praegu keegi, kes kõik tahavad jääda, kes jääb aega väga halastamatu. Meenutage, kes olid Lutsu ajal, kui Lutsu kirjanikuks ei peetudki ja säravama kevadega möödage kevadet keegi trükkida ei tahtnud. Mida sa praegu üldse olemas võiks olla, aga mida ei ole? Minu arvates Eesti kirjeldasin praegu kõike natuke ja järjest tuleb juurde. Et ei ole nagu loigane. Ja minu arvates selle vanema kirjandusliku põlvkonna teene võib-olla on see, et nad on need noored särtsakad ja elujõulised ja, ja igati meeldivat sünnitanud, vaimselt sünnitanud ja seal oli neid hästi suur teine. Kas kõik need org on teile isiklikult, puhkan oma metsades juba vastu võetud, pealegi igaüks omalt poolt, nii, ma ütlen niiviisi, et alates nendega, kes on praegu nimed teinud endale ja lõpetades selle jonni veega, keda ma hea meelega niukseks ristiks saatsin kirja Nad panevad nimi, nimed ei ole kujuks. Aga Johnny B Isotamm. No aga minu lisatav kõlab hästi ilus. Johnny B pole sugugi. Nii vaata need luuserid ja mida rohkem on mulle alati meeldinud. Ja mulle luiseldamisega meeldis see sellepärast, et, et Walton sai nagu tugevamaks Valterisse tulisemisega. Tema oli ikka mulgi poiss. Läheb suures jaanis. Hundi meeldib mulle kõige rohkem mõrd. Hästi meeldib, mul on kama kõik, kust temale tegin, need asjad pannud seal siiski marti hundi, Marlin, tema hotell ja tema ise seal hotelli sees mõrvata mõrva ja, ja mõrvata diivan, punnitanud. Orbanit ei ta mul alati laual mavad, armastan puuninid. Ega te teada, mis mulle puunilis meeldib? Mulle meeldib tema mahlakus, kujundite rikkus ja tema lähenemine inimesele. Ta näitab inimest, nii nagu inimene on väidetavalt teda õeluseks. Ja ka näitab, et suuremas õelustub lihtsameelsust, sest niimoodi kuni leidnud Abunina modifikatsioon personali, teine ooper. Kus tehase sorisid? Pole modifikatsioon suhtes ma just nii ta mulle väga vastuvõetav ei ole, aga ma loen, ma loen palju ja ma ikka vahepeal vahetevahel. Modifikatsioon on niisugune raamat, et ega sa korraga läbi ei loe, 30 lehekülge, loed ära, siis hakkaksin tüütama, paned käest ära. Aga tuuninid võid lugeda jälle ja jälle ja ta on jälle hääldada. Aga mis sellest raadio teel on nisust teie jaoks, mida võib jälle jälle lugeda? Lugeda terminaali, see, see on, see härra, kes oli rahukaitsekomitee esimees ja nõnda edasi ja nõnda edasi ja pidas pika sarja loenguid teaduse arenelisest õige kaugel, kuni tänase päevani välja. Teda jalgel. Ja mulle meeldib üks tema väljendus väga. Et see pole midagi imestada, et Galilei ära tapeti, sellepärast et ta ju kõik niisugused asjad, et võttis maakeralt ära tema keskse positsiooni universumis kehtib siis ellu peale jätta võiks. Tänan, iga ütles väga läbimõeldud vanaproua aura pakki väga hea meelega. Mulle meeldib tema geneetika nüüd välja anti. Aknaga pro isegi, isegi Kaplinskile Kaplinski just võt Kaplinski väga luid. Hästi meelika värsid meeldivad. Need on seal väga ilusat, rummu meeldib meedik. Olete kaasaegset Nõukogude proosat. Küll, jah, no ma ütlen, et eesti keeles tuli Simona välja, no räägime siin-seal, käsi laiutada. Ei tea, mulle meeldib rohkem Nekrassovis Stalingradi kaevikus, kui see sõduriks, siis lülita. Elavad ja surnud on tugevam kui sõduriks ei sünnita. Aga enne seda on tal veel üks mandžuuria jutt. Meeldudele enda isiklike sõnadega ei just ilu peaks ka vatt idu kõige ilusam sõjaromaan on hyvin rese. Hispaaniasse minek. Ilusaks ja väike meil kõige ilusam, kõige jõulisel sõjamaal José aastane romaan. Kui seal ei ole sõjast juttu, seal käid ainult ära, teisel plaanil sõda läbi, ta käib niivõrd jõuliselt läbi jõulisemad enam ei saagi. Aga kas te kavatsete tulla selle temaatika juurde veel tagasi? Ma praegu olen niisuguse temaatika mis armastab väga Pole teada, millal ta ükskord valmis saab ja mina ei ole seda, ma ei tea nii, tema käekiri on sõnade ning see on püha, tõi seal minu pühade ja minu seltsimeeste püha tee, mida mööda olen astunud. Tulite mõttele jutustust hakata kirjutama isiklikke muljeid? Vot seda, kuidas mõttele tullakse midagi kuskil kirjutada. Tagasivaates väga raske ütelda, kas kohadelt mõtted tulid, mõte oli niisugune, et miks niisugused Annelid ei saa usaldada, Rumid, mõtlesin ülimat, eks ma ülemöödunud pühapäeval Ain Kiviõlis ja jälle seesama mulle äärmiselt tüütu küsimus kaasTarumi Anneliga kokku saada. No minu pärast, saagu ärgu saagu, see mind ei huvitanud, ei kirjutanud kirjutamist alustades veidi lõpetades ka ei huvitanud. Aga huvitas küsimus, miks Anneli talumehed ei usalda, puutusid tollal sageli kokku sihukeste inimestega igal sammul, usalduse küsimus oli igal sammul. Usalduse küsimus oli toimetusele töölevõtlik võttes, kas poissi või tüdrukut võib usaldada, kas usaldusväärne? Teiselt poolt vaadati mind ennast, kas mina olen usaldusväärne kolhoosi esimees, kes tan usaldusväärseks rokas? Ta täidab usalduse. Järelikult kui küsimus tekib, et kas võib usaldada, siis on kõhklusi taga seda kõhklus. Ma hakkasin kirjutama kuskil 48. ja siis olisi usaldus, usaldamise, küsimus, äärmiselt terav. Aga kas teile isiklikult on mõni kriitik, ei ole ka aru saanud? Ei tea, mina arvasin, et ma ei ütleks, et ei ole aru saanud, kuigivõrd on igaüks aru saanud ja ma kuigi ma ei ole ka just kriitikute lemmik kunagi olnud aga siis ma ei ole tahtnud väga nii, väga meeldiv olnud, aga kas meile kunagi kellegile nimeliselt isegi kriitikule kirjutanud? Aga viimasel ajal juba kirjutanud, et sa tead, oskad aimatavat väiksed elukogemused olemas, kellele see ei meeldi ja kes tule, tasub sinu pähe elama. Üldiselt ma, mina ka Depo pühade aeg on mööda, jutud peavad lühikesed olema, aga seda löövamad röövamalt. Ja riie tuleb ikka ainult serviti mitte lapiti laias laastus eepilise pildi. Sellega ei ole mitte midagi seal ilustatsiooniline. Kas te teadlikult viimase püti on täitsa teadlikult? Mingisugust voosi panoraami ma kirjutada ei tahtnud vastu oksama volitusi sellest kogu jõuga nii palju korda läks ja võimalik oli. Isegi stiililiselt oleksite võinud seda lauset lühendada ja rabedaks nagu teha. Võib-olla ka sellepärast elu on rabe, inimestelt mahlakad, ütleksite lauset käivad risti vastu alati ja seda tahtlikult tehtud. Kriitikud on öelnud, et eelarvet nagu vaimustuses olnud nendest no kasvõi nendest samadest kolhoosi esimeestest seos romaanis, aga et no selle võrra nad värvikad, aga, aga no ühesõnaga jäävad nagu liiga väikesteks. Nemad olidki väikese episoodilised, no kus ma neid suuremal sain panna, aga ma tahtsin küsida, et kas nad elus ka muidugi siis nemad olid elus närvilised ja jätsid mingid jälje, kellel ei olnud mitte midagi muud jäljed, mis need järele ja siis ma ütlen teile, mis need olid, täitsa õieti ütles, mis tema nimi oli see August Eelmäe ja, ja ma ütlen täiesti õieti, et jätsid nad järele need plakatid, mis aastaid Messit kuuride ustel ja praegu jätavad järele kidurat, kakluse, potid ja äravaevatud kilpkonnad, sest mina ei saa praegu aru, mille jaoks on uutesse kolhoosi keskuse hoonetes on vaja teha sisemine bassein, kuhu pannakse pimedasse nurka kaktused, potid. No see on ju ette teada, et neid seal ei kasva. Aga milleks seda basseini sinna vaja on? Välja ei saa basseini teha, ümbruse majas on hullem, kui seavaht jääb puhas, sellepärast seal talitajad teevad korda, nemad ei taha seda töötada. Milleks seda on vaja, koolimajad, uus koolimaja, talveaed, no mis tal praegu on vaja veel teha, kui meil on talvel ka aeg väga ilus selle vastu nii vastu, kõik need kilpkonnad ja kapsapotid lööks kõik ühte patta, küll mina ei oleks nad ühte pataljon, asja lülid ja nistasi mehed, vot see oli seal jäädamast. Ammu teevad teised eksesimees üksi ei tee, teised teevad ka naised ja ja niisugused mehed, uurijad ja tõepoolest maad armastajad, kes armastavad maad mõistusega, mitte ainult tuhmide tunnetega või ülevoolava kitu jutuga. Võtame otsusi vastu, täidame seda ootust, tähendab teist otsust. Ja homme võtan uue otsuse vastu, hakkame tasa, otsese elektri pole täitma. Välja niiviisi ratast, mingi laulukene jälle vanaviisi peale pikali, jänes ei ole pikemale liiale. Teatrile ööpäevas ka mingit tükki kirjutada. Ei ole. Saladus, kust te saite Kadrinas inspiratsiooni? Saladus inspiratsiooni tema hakkasime, pole üldse kuskil. Kätte läksid inspiratsiooniks sellest ametiveeringuks või siis sellise katsena kujuks või? No minu arvates on ka kuigi palju seda päeva talgee selgu, kuigi palju, ärge laske seda. Teataval sugusus, niidid on olemas, sellepärast ükskõik, kuidas igaühel autoril jooksevad ühed inimesed, keda nad armas, keda ta armastab ühest jutust teise, minul küll seal sinu armastus ja sünnib sinust ja kuigivõrd on nägu ja kui mitte nägusid tegu on ühe üheplaaniline, niisugused nagu katse veel muidugi minu enda tegelased, kellest kõige paremini kirjutada tahaksin. Aga kas te kavatsete veel edasi kirjutada kosmoseteema kolhoosi teemal üldse kavatse kirjutada? Siis Mul on mõned mõni jutud, mõni jutu tegevuspaik, kolhoosi juhtub ka, arvan küll. Jah, et võib-olla juhtub küll. Kas need maad ma armastan, ma ise tahan tööd teha aiatööd, kuigi ma nüüd olen ka nii omamoodi rohkem suu kaljapidaja arvatavasti ja siis kirjutataksegi last jälle kuskil 50 ja, ja, ja Vidki viiendat aastat. Muidugi, aga mitte maaelus ja mitte sellest raskusest, võib-olla, aga aga inimestes, noil aegadel, mulle meeldivad üldse niisugust pöördelised ajad, käärivad ajat, kus midagi otsustatakse. Ja, ja siis võib-olla võib-olla selles ajastus võinud kirjutada, aga kas ja millal, seda ma tõesti ei tea ütelda, kui nüüd jumal tervist annab, ise ka jõudu kogunud natuke, siis see on niisugune tuleviku jutt, et see piirjoontega praegu. Küllalt, kui te istute nii ilusate nägudega siin ees kõik, igaüks teine romaali, siis elama, mismoodi? Ütleva sõidurdina? Ega see prototüüpide küsimusele, mis teeb eriti kummitanud ega vaevanud Isiklikult mitte aga minu ümber teisi küll. Sellepärast et kõik mu tegelased on minu enda head ja pahad lapsed. Mina olen nendega maha saanud, ma olen neid kandnud ja sünnitanud. Nemad on minu ja kui keegi end ära tunneb, siis ei ole see minu süüdi, tema ind ära tunne teadlikult ei ole püüdnud. Teadlikult ma ei ole püüdnud selle, seda pattu, ma ei ole teinud seda patumäära teinud. Ma ei ole isegi teadlikult nimesid võtnud ja püüdnud kellelegi nime mahutada, seda maga teadlikult ei ole teinud, aga nimed välgatamas kirjutamise käigus nimetatav nakatuda Sulto paberile nimi hakkab järsku meeldima. Mulle mõned nimed väga meeldivad, meeldib nimede kõla ja nimed toovad mälestusi, võib-olla kohti kangastavat silme ette. No ja siis järelikult nimi nagu mälestusmärgiks sellele ilusale kohale. Võib-olla ka ilusale inimesele, kuigi ta ei ole ta midagi muud. Mina käsitlen teda hoopis teisiti, hoopis teisest vaatevinklist. Aga kuskilt pähe tulnud elama jäänud ja ma ei mõtle seda välja visata ära tõmmata selle tõttu, et samanimeline koht võib olla ja umbes samanimeline inimene võib olla. Olete pidanud mingisugust päevikulaadset või, või siis märkmikku või tähendanud üles püüdlikult imesid ei üldse nii nimesid kui ka situatsioone või. Ei dialoogi, dialoogi mitte kunagi, mitte kunagi. Kirjuta dialoog üles, mitte kunagi seda ei tee. Ja sündmuste väärikud kaevama ei pea ka päevikut, ma pean kogu aeg. Mis Varkkamataks, ma, mul on niiviisi päevikud, alles 40. Juuli, september. Juulist septembrini. 40 on päevik olemas, aga nii, ja siis on 41, kolmas juuli kuni 44 19. september modervik olemas. Hiis on 47 kuni 50 52 ei pidanud viskel kolm hakkasin tänapäevani pidama. On harjunud ja ei ole mingisugust, aga mõnikord on huvitav, tagasime tõlkeid, isegi linn käekirja kirjutamisel peaaegu mitte mingit abi. Sellepärast need sündmused tulevad selles romaani hoopis teisiti, kui nad väärikus ja inimesi neid on, kellega sa oled kokku puutunud ja kes sinuga kokku puutunud iga sealt välja ei nopi. Võib-olla mingi õnnistatud mingid kujud hakkavad sinus elama, midagi muud jälle. No kuidas te suhtute kodulinnateatrisse ka külastada päristest Jäägeri klaas, vaata läbi, naisel Ugala, kunstnik, kunstinõukogu liige ära. Küsimus on selles, et teatrivaataja on tohutult kasvanud ja teater lihtsalt praeguses praegustes kitsastes ruumides ja suhteliselt viletsate tingimustes ei ole jõudnud vaatajas ees olla, aga kipub vaatajastanovne. Iga kunstilise kollektiivi elus on tõhusad tõusud ja mõõnad ja Ugala elab praegu kübetki mõõnaaega. Aga mõõn on tagatistõusule. Mulle torga lavastused on meeldinud. Mulle isegi kevade praeguses lavastuses meeldinud, näe küll, ta on patustanud, ta on toonud üksikuid elemente sisse drifti lavastusest. Nii. Iiv ja Teele ja Arno ja Toots marsivad seal. Mida sa, kevade suvi, suvi ikka suvest suvesse suvest ja ma ei saa aru, miks niiviisi teha. Mina seda lavastust ma läksin vaatama, selgus, et ma pidin selle vaeva nägema. Nii, ma läksin kohusetundest ja tagasi tulin. Täitsa moekas meloos võib niiviisi gene huviga, vaatasin huviga, ootasime sile, kas tuleb tauni suutnud tüki tuua vaatajale põnevuse kulg, jumalanna jaotamine, meeldin sugugi. Tükk meeldime tegeleda ei meeldinud ja, aga seda just, et nojah, kuidagi Ugala elab praegu mõõna mõõna. Ugala oli tugevama nägu, vananesse nägu ja ma usun, et ta nüüd leiab jälle uue näosuseks. Teatril ei saa igavesti olla ühesugune, nagu vaatajana alatasa muutuvad nõuded muutuvad. Ma nüüd ei arva seda. Tugal oleks täitsa nässus praegu, et midagi enam peale hakata, seda määr. Ugalas palju noori jõude. Spordiga tegeled vabal ajal? Ei tea mis Werneri. Võrkpalli mängisin gümnaasiumi plikale ja kuigivõrd, aga naiskonda jõudnud sinna ei võetud. Küll käin ripub toas. Aumedal suusavõistlused Krojektile. Viimane suusamäel voodis, luise Vaher viimane kord isegi ei ole, etnoteispool on ju niimoodi? Võtjale viimasele kohale ei olnudki, aga no selline häbematus siis. See on märtsi seal ju nii värske, värske ja no see oli suurepärane blogis ja pühapäev kaks päeva koguni, aga kuidas te suhtute sellisesse mängudesse, mis ka spordi alla kuuluvad, missasid, mida laua taga mängitaks, mis need on? Lavamängus, need printsiip, et mis te olete, pritsi pois kõva või mis kõva ei ole, aga te käite seal klubis ka mingi parem käisin jah, aga seal on niimoodi, et ma tulin Kazad ära, vudinal tuli, samas peab olema alaline parklat. Ei, ma partner oli, aga seega mind ei rahuldanud. Mul oli hea äratuleku põhjus ka, nad ei valinud mind enam juhatusse. Alguses valiksid valimipritsiklubi asutajaliige ja siis valisid juhatusega, pärast ei valinud enam noh, see solvamine ja ma ütlesin, et, Ma olin kani noh, väga vähe linnastanud või linnas tunk. Ma tulin hommikul kuue ajal ülesse mõne nurga aega linavabrikus tööl, harjusime ära tõusma. Ja siis hommikul töötan kuskil seitsmest kaheksast suvel varem, talvel hiljem 11-l, mitte rohkem. Mõtlesin aeglane lugeda, jagaja ringid jäi aega ja. Suvekuudel kavandatud toas istuda. Ja suvel on parem kirjutada, kui talvel. Talletab rohkem väljas olnud arvutis loomulikult ju väga heade suvelgi ikka väljas, aga suvel on sellepärast parem, et valge valge mära tõusid ülesse. Siis on uueveskinurk vaikne. No kuskil nii kuue-seitsme paiku, see on väga lahe ja kirjutadagi hapnikku, talani mesilastulevad tuppa. Pärna Tuneesia pärnad õitsevad mesilased juba seisul vis alumise korruse aknad, nad ei ründa mulle üle, veel möödunud aastal pügasid nad ära, need puud muidu oksad tulid aknast ei, peaaegu mesilased ka siis Kosofti ja vanad õitsevad. Igal pool ei ole ainult kusagil metsa sees, kus Egon ei on, on, on, on, on, on ju nii hull, see asi ei ole veel. Kemikaalid palju. Ei, nad tegid küll jäänud ja teevad ka pahane. Kemikaalid teevad külla, mesilased täitsa olemas. Meie aiaski käivad kogu aeg kogu aeg, kui jälgida, ainult kui te jälgite, ainult parkides mesilased ainult jälgi kaadrikkiderasemalt. Meil on siin kõrvalaias on mesipuud olemas, sine kalda lähedal, mesipuud olemas. Ja vaadake ainult esimesed õied tulevad, vadaku hakkavad valima. Vaadake pühi. Ehkki siin kui mahla, kui nad hakkavad mahla helistama, siis mesilast meda. Kui siin enne küsitlust inspiratsiooni saanud mesilastest või need on ju Ma ei taha ma töökas vabajanema külale töökuse suhtes, see võib-olla annab kahelda. Romantik mesilastega kahasse kirjutatud. Ja siis on veel suurem osa imelik. Minul oli väiksem osa ja kuigi kirjutamist ikka töö tegemiseks päriselt ei peeta. Tegelikult on raske töökäsi, väsib ära, istumine väsib ära ja tund aega siis tootmisvõimlemist. Nüüd te ütlete, et niimoodi, et teil on nagu skeem plaan, kava peatükkide jaotuse niisule olemas või võtate selle paberi ette paber ette ja hakata niimoodi. Siis tuleb üks vohamine, mille pärast viskad minema ja ise ei viska siis viskama, toimetaja kannatasime paali peos või on selle paberi jah, peatüki plaan olice peas, sa tead, kuidas alustati, millega lõpetajad, aga sündmuste kulg, sündmuste käigu toob teinekord diapaberile, sunniks ära villima, Ühes pealikus kasvab teine välja ja mõnikord on niiviisi, et, et esimese peatüki käigus juba kangastub teine. Väga tahaks kirjutada niisuguste romaani, kus üks tegelane oleksid, mõtleksid, annaks vot proovisin selle päevavalges sellele käega traaguvad kallale. Miks ta nii noor on see laps ja tark ka veel pealekauba minu arvates ta sugugi tark ei ole, täitsa normaalne. Me üldse kõik arvame, et meist nooremad rumalat Teie arvate, et Eesti nooremad on rumalad ja mina arvan, et minust nooremad, rumalad nemad ei tohi midagi teada, ei teavita midagi. Inimese elu, lahkamine, igasugusteks küsimuseks, küsimusteks, söögiküsimusega, ideede küsimused ja sängi küsimused ja nõnda edasi. Minu arvates terve inimese joon, tervik, sinna kuuluvad kõik tema elu avaldamised mis on vajalikud, et elada ja eriküsimusi välja tõsta. See väljades diisel läheb nilbeks ja mina ei taha seda summat, et miks ma võtsin selle tegelase või miks ma selle peategelase olen, nii, noore võtit, see on tühi jutt, ma pole mingit noort peategelast võtnud, peategelane on ema. Ja kes sellest aru ei saa, see pole juttu läbi lugenud, võimetega lugenud. Nii, aga oma emast kõneleb täiskasvanud naine, umbes 26 30 aastane. Aga tema oma kord räägib ajast, kui ta oli kuueaastane, 16.. No mis te arvate, mis suunas Eesti kirjandus hakkab minema, nii et üldiselt on praegu nagu niisugune elavnemine saajad? Kaks sajand hakkab lõppema, see, mis praegu kirjutatakse, te kõik olete kuigivõrd juba 21. sajandi inimesed, isegi mina loodaks aastal 2000 vastu võtta, kui õnnestub teada muidugi ei või, aga soovunelm on niisugune, sest igal inimesel on omad hullud soome unelmad ja see on minu kõige hullem soonel. See tingib kirjeldusele panebeti kirjandusena teise näo. Muidugi mõttekirjandusega Me oleme, ma arvan, et kirjandus hakkab olema nüüd Kylie'l sõjajärgne aegul ilmusel otsimise anek tekib niisugune dokumentaalne jutustus, mõned väga meeldivalt. Ja ma arvan, et dokumentaalse jutustuse dokumentaalse romaanil aga põlema suurt ajakirjanduses ja selle tõttu dokumentaalset romaanid on väga huvitavad ja haaravad kui kunstlikult loodud kangelastega romaanid. Kusjuures ma kujutan ette, tunnetti romaanid võivad niisugust, oled üks konkraat konkreetne isikuid. Ja ülejäänud tegelased on siiski fantaasia vili. Ma kujutan ette niisugust dokumentaalset romaani revolutsiooni kangelastest, kus on konkreetne elulugu, konkreetne isik aga taeva ümber on, kes siis võisid olla? Nad peavad aga elama nii, nagu nad tol ajal oleksid võinud elada, islamiveskis past kirjutada, missugune oli võiks börsil, ministrilt, et missuguse romaani võiks liiliapõlves kirjutada siis ka pärase, musta ja valge probleemiks tulevad teised värvid ka samasuguse õigusega. Ise, ma mõtlen, et ikka avaldamise võimalused peaksid olema väga avarat suured, trükitama peaks palju rohkem, kui praegu trükitakse. Siis on garanteeritud, et tulevad ka need teosed, mis on jäänud. Meiega meeldiks leemsensiimis keri mõte, et ajalehed peaksid avaldama jälle romaane, muidu võtad selle lehe kätte. Iga iga vaatad esimese lehekülje teise lehekülje läbi. Nii kohalikus lehes ma loen kuulutusi reeglina. Aga vahepeal mõnikord ei olegi midagi lugeda, aga kui hea oleks, kui näiteks kohalikus lehes oleks Kajoone jutt pidevalt mingi algupärand või siis tõlge, me tunneme väga halvasti vennasrahvaste kirjandust. Aga miks mitte näiteks rajoone leiad, ei või avaldada kas armeenlasi või Turkmeene nende lühemaid paremaid jutte. Meile, nagu häbiasjaks on saanud ajalehe joone jutti, arvatakse, et seal peab midagi väga kerget olema. Ja ma täiesti jagan siin miskil Järvamisse. Vilde kõik jutud on ajalehejoone ja Tamsar avaldas oma jutud. Morgam seal oli ainult ajale ning ja kui ta võib-olla poleks sinna, kui seda võimalus ajal ei une ajal äratrükkimiseks poleks olnud, võib-olla meil poleks olnudki Tammsaare tarkus. Ja praegu ka, et tuleksid uued Tammsaared ja uued vildid ja noorte seast siis peaks olema väga palju avaldamisvõimalusi.