Tänases vikerraadio saatepäev oleme sisuliselt pühendanud maailmakoristuspäevale ja maailmakoristuspäev tähendab siis seda, et sellesse on hõlmatud muidugi ka meie kodu, Eesti aga puhastatakse prügist ju tervet planeeti. D ja näiteks osa rahvast on oma päeva juba lõppenud Damas, Uus-Meremaal. Ja kuidas seal on see koristuspäev läinud ja talgud läinud, kui palju on puhtamaks saanud, seda käib vaatamas ka pealtnägija võttegrupi ETV-st ja Mihkel Kärmas peaks olema meil telefonil, Uus-Meremaal. Tere õhtust sulle ja, ja meil oleks muidugi tere hommikust. Kui me räägime sellest, et, et üheaegselt enam-vähem on tahetud seda maailmakoristuspäeva läbi viia, siis ma saan aru, et Uus-Meremaal on algus tehtud isegi veel varem, et mõnes mõttes tänane päev on nagu olnud selline koristustalgute kulminatsioon. Ja see vastab laias laastus tõele, et Uus-Meremaal on tegelikult selline ka oma talgute traditsioon. Meil on selline organisatsioon, mille nimi on chip Newsi Ilon. Hoia Uus-Meremaa ilusana, kes teeb ka midagi analoogilist natuke meie koristustalgutele ja neil siin konkreetselt, et on see nädal erinevates kohtades peamiselt koolidega seoses toimunud sellised väiksemad mastaabilised koristused ja nüüd siis selle nädala nagu lõpus, siis see kulmineerub viimised. Nüüd selle eestlaste algatatud, et ülemaailmse koristus talguga Millised on sealsed probleemid Uus-Meremaal, kuhu on sealse koristustalgute teravik suunatud? No mina olen konkreetselt hetkel Wellington-is, mis on küll pealinn, aga mitte kõige suurem linn siin ja nägid seda väikest lõiku, mis toimus siin ja siin me põhimõtteliselt täna, mis me oma silmaga nägime, koristasime sellist ütleme siis Tallinna mõistes võib-olla Keilat või ja ühte konkreetset jõe randa seal. Aga kuna Uus-Meremaa on ümbritsetud igalt poolt ookeaniga, siis nemad on muidugi väga mures ülemis toimub ookeanis ja ja mis uhub nende randadesse, kusjuures siin on veel selline, kuidas öelda kohalike eripära, hoovuste ja ilma eripära, et see prügi loksub kusagil vaikse ookeanini ja tuleb tegelikult neile alles mitme kuu pärast niiviisi sellises suures laines randa. Nii et see on täiesti olemas, aga näiteks praegu sellel talgupäeval mererandasid koristati ka, aga kõige hullem rannareostus on isegi hoopis teisel aastaajal. Nii et konkreetselt meie siis jah, koristasime sellist, ütleme äärelinna looduspargis sellise jõe ääres. Aga kui sellest mererannast rääkida, siis ma muidugi ei kujuta ette, missugust prügi sinna kaldale need lained siis võivad uhtuda. Oi, see on tegelikult täitsa uskumatu fenomen ja see ei puuduta ju tegelikult ainult Uus-Meremaa, see on Eestist kuni Havai, nii et kui sa jalutad rannas ja ma ise olete hiljuti veel noh, eriti selle maailmakoristus talgu seoses selle pilguga käisime Eestis näiteks Läänemaa randades, Sa kohtad seal plastikut, mis on tulnud teisest Euroopa otsast põhimõtteliselt ja sama on sama Nookeanidega. Sa võid kohata siin Jaapanist tulnud plastpudelit, kalameeste võrk, kusid, suuri plastiktorusid. Põhimõtteliselt ju aasia laias laastus kasutab. Ja nii enda ütleme, prügi vääna. Et kui seda nüüd otse ei kallata Ta ookeani siis sisuliselt kõik see asutus, mis on jõgede ääres, jõed omakorda kannavad seda merre, see loksub seal edasi. Plastik. Teatavasti on maru visa hävima praktiliselt hävimatu looduses ja, ja see, see uskumatute vahemaade taha. Kui vaadata üldpilti, siis mismoodi Uus-Meremaa praegu tundub, et kas paistab pealtnäha selline puhas puhas maa? Oo jaa, kui me alguses siia tulime, see ei ole päris esimene kord siin, aga nüüd eriti telepilguga vaadates oligi muljet otepää, et mis asja me siin üldiselt koristame, sellepärast et tundus esimesel pilgul üpris üpris puhas. Aga, aga tegelikult ka see koht, kus meie koristasime hämmastavalt kiiresti need kotid täitusega, noh, igale inimesele anti üks või kaks sellist suurt mustaablastikaad koti ja suund loodusesse, eks ju, et inimesed hajusid maastikul ära ja rahvas põhimõtteliselt hüppas peadpidi kuskile palmipõõsaste alla seal või tuuseldas mööda mingisugused kaldaäärseid seal ja tulid tagasi täis kottidega, et isegi kui see esialgne visuaalne pilk, pilt oli selline, et polegi väga palju koristada, siis tegelikult on ju niiviisi, et vesi kannab seda plastikut näiteks sellistesse kohtadesse kuskile puu juurte alla, tihedasse krõpsikusse ja, ja sealt seda välja õngitseti. Aga millest see prügi rääkis, teatavasti prügi on ju, on ju see hea omadus nii-öelda jutumärkides, et see kõneleb väga palju ka sellest, kes reostab. Nojah, nii palju, kui ma nägin, siis olid põhimõtteliselt erinevat näiteks Eestiga võrreldes ei, ei küll ei tuvastanud, et eks see on plastikpudelid, eriti need paljuräägitud kilekotid, vot need kõige sellised odavamad, mille miljonit müük ja kasutamine mõnedes riikides juba täiesti keelatakse, et sellist asja tuleb sealt välja, aga tõesti täitsa naljakas vinni mees tuli kuskilt võpsiku kaela, suur selline plastikust kanalisatsioonitorujupp näiteks kaenla all, aga siis oli ka näiteks ma ei tea, mingid auto autoosasid ja sellist, et põhimõtteliselt niiviisi kontseptuaalselt midagi erinevat. Kogu arenenud maailma sellisest prügist ei olnud tõesti ehitusprahist kuni kuni kohvi topsideni ja pudelitest, kuni siis ma tean ära visatud plätudeni näiteks. Huvitav, et see inimese mõistus niimoodi toetab, et peidan ära, panen metsa alla või kuhugi parki ja siis seda justkui enam ei ole, aga tegelikult ikkagi on olemas. No vot, et hakanud seda analüüsima, nende inimeste psüühikat täpselt, aga, aga tõesti paneb tõesti mõtlema, et kasvõi siis võtame näiteks jälle mingi plastiktoru ja viskad kuskile või, või on see kuskile jäetud lihtsalt? Noh, ma ei tea, peremeheta lootuses, et keegi viib ära, eks ju kusagile ja siis omakorda mingi tulvavesi kuskilt kandnud, aga aga noh, eks ta on niiviisi, et kui sa selle pilguga vaatad, siis sa näed seda isegi nagu puht puhastes ja arenenud riikides, et ikka keegi kuskil mingi plasttopsi jätab või pooliku pudeli kuskile. Ja noh, võib-olla lohutatakse lahkelse koristaja tuleb või mingisugune tänavapuhastuse küll keegi korjab selle üles, aga aga eks loobus, elemendid viivad meid minema ja, ja teinekord ka näiteks muide, kajakad tassivad ja nii edasi ja nii edasi. Nii et ma ei oska seda öelda tõele au andes, et kui palju on sellist nagu otsest reostamistet kallatakse kuskile metsa alla. Muide, mis ma küll siin uurisin, rääkisin nagu kohalike korraldajatega, et võime olla, ma arvan, et Eesti üle uhked selles mõttes, et et meil see prügi käitlemise korraldus on palju karmim kui siin, et ei hakka nüüd pikalt detailidesse minema, aga aga laias laastus sõin olmeprügi, et kui sa oled näiteks majal korteri omanik, et selle prügiga tegelemine on jäetud nagu igaühe enda südametunnistuse asjaks üldises paanikat ise vaata, millise firmaga kokku lepeedia, kas üldse kokkuleppe teel? Mihkel Kärmas, sa oled ju teel praegu lennujaamas järgmisse riiki ja lähed Havaile. Et mis sind seal ees ootab ja ma loodan, et sa lennukist maha jäänud meie pärast. Ei jää, et väga hästi on ajastatud see meie vestlused, ma olen umbes 20 minuti pärast tõesti astumas lennukisse, et seoses nüüd siis selle maailmakoristuspäeva ka on selline 24 tunnine veebi telesaade, mis on siis selle ürituse nagu selgroog ja peaks kõik need 150 riiki nagu kokku lükkima, ilusti ja siduma omavahel. Ja siis on tõesti selline temp, et kui me siin Uus-Meremaal nagu alustasime seda koristuspäeva, siis nüüd hüppama võttis ja lendame siis ida poole globaalses plaanis, et kui päikesetõus liigub lääne poole, meie lähme vastu ja siis tabame seda uut päeva uuesti, siis Havail nüüd seal minu saartel ja siis läheme päris loodusesse sellises looduspark ja puutumegi kokku sedasama ookeani prügiga, millest, millest ennist räägitud, et see on üks selline imekaunis ookeanirand, kuhu siis meri pidi kandma. Ma olen juba mingeid fotosid näinud, sellest tõesti hämmastavad koguses sedasama niisugust tsivilisatsiooni ülejääke. Ma loodan, et, et seal on hulganisti inimesi abiks, ma ei tea, kui palju tegelikult seal nüüd Uus-Meremaalgi tänasel päeval osa võttis ja, ja kui palju seal Havail võib-olla neid inimesi, kes siis käe külge panevad ja aitavad paremaks teha asja. Ma kindlaid numbreid ei saa öelda tänase osas ütleme sellel üritusel, kus meie olime, oli tegelikult umbes ma julgen öelda, üks 50 inimest tegelikult aga tänase päeva jooksul punkte pidi üle Uus-Meremaa olema rohkem. Ja ma tean, et näiteks kohalikud eestlased siin jagunesid mitmete erinevate kohtade vahel, et mitte kõik ei tulnud näiteks siia Wellingtoni üldse. Kogu see nädal, see käesolev nädal, mis on Uus-Meremaal, on olnud, et nad ise ütlevad, et siin on 45000 inimest käinud väljas moel või teise ja Havail reklaamitakse ka ikkagi ma saan aru, et näiteks suuremas kohas oodatakse, mis lausa tuhandete inimeste ühte punkti, aga need on samamoodi, et erinevates kohtades erineva suurusega talgud. Kuidas ise mõtestavad seda, et kui palju on kasu sellest, et noh, lähme korra välja ja korjama siis selle plastiku seal, et sealt kas rannast või, või kusagilt võsast või pargist üles. Aga noh, kuu-kahe pärast võib-olla see pilt kas just täpselt samasugune, aga, aga see prügi tuleb sinna tagasi. No see on väga hea küsimus, et tõde ongi see, et eks see päev on ju tegelikult eeskätt selline sümboolne ja teavitamise päev, sest et noh, ühelt poolt, kui sa juba ise oled käinud kõhuli roomanud, kusagil küpsikused uue, ära kellegi teise mehe maha visata prügi siis sai ise küll päris kindlasti järgmine kord naljalt midagi ei viska. Ühelt poolt on see see ja noh, on ju selge, et ega selle ühe päevaga ükskõik kuhu tuleb neid miljoneid kuremaailma või palju neid inimesi tuleb. Seda probleem ühe päevaga ei lahenda, aga peamine on just see teavitus ja omakorda siit tegelikult veel edasi on see, et kuidas need, kuidas need suured probleemid lahendada, selles mõttes, et hetkel siin Eesti ja Uus-Meremaa on ju ikkagi arenenud riigid, kus on olemas mingid süsteemid, aga enamikul planeedil Pole olemaski sellist prügi käitlemist, nagu meie tunneme, kujuta ette, seal on ju inimesed, kes tagaaias näiteks prügi põletavad või viskavad niiviisi kuskile. Tõusulaine viib ära, et noh, meil on edumeelsed seal enda meeles, et tegelikult need suured numbrid ja see tohutu sodi visioon näiteks ookeanides seal eeskätt eeskätt on see sellised väga rahvarohked, aga paraku vähem arenenud riigid, seal tuleb probleeme lahendada tegelikult esimeses järjekorras, et need suured numbrid puhastamise numbrit kuidagi tuleksid. Ja need seda ei pööra ka tagasi. Niiviisi tegelikult kilekotiga jala rannas jalutades. Ma tänan sind selle intervjuu eest. Mihkel Kärmas, me näeme siis telepildis ka seda, mis on toimunud Uus-Meremaal ja mitmel pool mujal maailmas ja, ja mis seal, Havail soovin sulle head lendu, turvalist lendu. Havaile, kui pikk see lend muide on? No siis on päris pikk lend ees, ma loodan, et saad veidi puhata ka ja, ja siis jaksu selle talgupäeva ja koristuspäevatöödes-tegemistes. Sulle.