Hästi kujutleda, et ma olen juba täiesti hall ja üleni habemesse kasvanud. Tegelikult pole mul ei halle juukseid, ei habet ega vuntse. Ja üldse pole ma väga vana, olen veel üsna noor. Umbes. Samasugune nagu sinu isa. Aga vanaks polaaruurijaks kutsutakse mind sellepärast, et töötanud põhiasi juba väga kaua, palju aastaid. Tahan jutustada sulle luu, mis sündis meil põhjapoolusel. Meie polaarjaamas käis tihtipeale karupoeg, kes elas oma vanematega sealsamas lähedal. Ükskord tahtis ta veidi supelda, jooksis jääpanga äärele ja kart summ külma vette. Ja äkki tema kõrval. Pingviinipoeg mõlemad kohkusid ja hakkasid siis oma keeles vaatama. Kuigi maa loomade keelt tunnen tunduvalt halvemini kui inimeste keelt õnnestus mul küllaltki paljust aru saada. Äkki keegi, kes näole Moon, ent mina olen poolusel. Müksimasin varem kunagi siin pole näinud. Mina pole siin millegipärast kunagi näinud. Olgem elavad ainult Carruud jobul, arvurjaat, seal ainult pingviinid ja polaaruurijad, ah, ah nii siis ei ütle. Mis soola siis siin on? See polegi asula. Ma ise polnud sugugi vähem imestunud kui karupoeg sest pingviine polnud sind tõepoolest varem olnud. Mitte ükski neist polnud kunagi siia sattunud. Kus. Pingviinipoeg teab meie polaarjaamast. Tulin jää künka tagant välja ja läksin neile märkamatult järele. Kui, kui see tõepoolest oled pooluselt, siis loomulikult peabki teadma misk kariaadiga, laasiga, majakesi siin on. Aga muidugi ei tea, on, see on, see on, no mõõdetakse õhutemperatuur tuuri koos. Et ja tõepoolest kõike. Miks ma ikkagi pole sind kunagi näinud, siin põhjapoolusel? Põhjapoolusel ikka lõunapoolusel lõunapoolus ei vuh ja teise oskasin lugeda, mis siia tahvlile kirjutatud. Loe. Õhk ja poolus. Oi-oi-oi. Jälle valesse kohta sattunud. Kuidas malesse? Sa oled ju Paaluselt? Teisel poolusel. Teiselt kössi on hullemas kaks pool vist. Ei või olla? Mis siin maailmas kõik olemas pole? Maailmas pole tõepoolest mitte üks, vaid kaks poolust, põhjapoolus ja lõunapoolus. Need poolused asuvad teineteisest väga kaugel. Vahepeal on mered, ookeanid, mäed, orud, kõrbed, metsad, lumi, jää ja palju mitmesuguseid riike. Täiesti arusaamatu, kuidas see väike väeti pingviinipoeg ühelt pooluselt teisele sai. Kuid kääkija siia sattusid. Kuidas, saad aru? Ma sündisin Antarktikas? Ant Alt tärkki, kas ise küsid, enned hoopi? Lõunapoolusel? Ja ongi lõunapoolus. Lõunapoolust nimetatakse Antarktika haks. Antarktikas on samuti alati külm, ka seal Igalboli jää, sälk elavad polaaruurijad. Kas sellepärast siis teatasidki polaarjaamast just? Aga ükskord puhke? Tuul tõstis mu üles, paiskas. Jäin magama. Päike tõusis, kõrgemale, hakkasid ka soojem ja soe. Minu jäädükaga sulasid ka väiksemaks ja väiksemaks, kuni sulas sära. Siis ma nägin kaljusaart ja hakkasin selle suunas ujuma. Tubli väike põngerjas mane kuivapralt so juusid kuid kes oled? No mina olen lind, merelinn ja minu nimi on albatross. Ja minu kohus on sind aidata pingviini põngerjas. Jäite? Palun aidake siis mind uuesti koju. Koju oma poolus. O poolusele, aga kus see asub? Mis suunas tuleb minna? Ma ei tea võib-olla selles suunas aga võib-olla hoopis pooles suunas. Küll me leiame. Tule, lendame koos. Kuidas ei oska sa oled ju ka linn? Oota oota. Olen ükskord varemgi kohanud lindu, kes ei osanud lennata. Aa tuli meelde, nüüd ma tean, kus su kodumaa asub. Istu selga. Kas pole torelennad? Võib-olla proovid ka ise? Varsti oledki kodus pingviini. Kui ma sel momendil ometigi nende kõrval oleksin saanud olla, oleksid nad peatanud ja hüüdnud. Pidage tegelenud lenda pingviinipoja koju, vaid hoopiski teise paiku. Vaata all ongi saar, kus elavad linnud, kes lennata ei oska. Male endale madalamale. Oledki oma kodus, pingviini põngerjas? Ruutu, eks. No siin on alati palav, päike. Uud tõepoolest ilusad suursugused. Ma pole midagi taolist kunagi näinud. Kas siis poolusel puid polegi? Poolusel egas midagi? Kuid just siin sellel saarel selles soises metsas elab tiivutulinud. No mis? Mina olen keevi. Tulge palun öösel. Päeval ta härma, magad. Albatross ja pingviinipoeg nähtavasti ei teadnud, et kiivi on öine lind. Päeva veereb tourkas suurte puunuid. Ideaal, aga öösel otsib toitu õuke, putukaid, marju, seemneid Augib maa seest oma pika nokaga usse ja neelab need kiiresti alla. Aga kui hallikaspruun kiivi? Päeval üles aetakse, hakkab ta haigutama seejuures väga omapäraselt lõualuid liigud. Pädes o šaikaalati haigutajat, vaata parem, kelle ma su juurde tõi sugulasi. Suur tänu. Albatross. Saan aru. Mina, mina olen Antarktikast Paalu siinu nuus, meeli. Ma olid eksinud. Pean ma sul alust, paak? Kumma ja muidugi see on mu kohu. Ei, ma tahan koju. Koju kas tõesti näed, et oled tõesti meeldiv suu, kuula. Aga ma ei tea, kuidas sinna pääseda. Lõunapoolusele Antarktikasse. A- Antarktikasse. Selge. Seal otsemereda. Ega sa ei eksi? Kiivi ei eksi? Lendame pealegi edasi pingviini põngerjas. Lendame mere taha ja sa oled lõpuks ometi kodu. Vaene pingviinipoeg. Ta sattus oma kodust veel kaugemale. Albatross ei ole poolus. Lenn tänavad, laternad, inimesed. Kiini jää eek, ajaste kõik seegi. Muidugi see pole mingi. Ma sattusin. Aga mina ütlen, kuhu te sattusite, Austraaliasse? Oi oi, oi, oi. Ka teha haiget ei saanud? Ei mitte eriti. Aga kes te olete? Pink nii, aga praegu panen pingviinipoeg. Väga rõõmustav. Mina olen kohe väga meeldiv. Minu nimi on pintser. Ma ei ole teiega kunagi varem kohtunud. Meie Antarktikas on ainult pingviinid ja pole aru. Purjed lei. Palun teid, võõrastetuppa, teabe, minu peremees on meremees. Asume temaga kaugele reisile. Kas kas poolusele? Ei oska öelda, igal juhul väga külma kohta. Ikkagi poolusele. Kuulsite, laev vilistas, ma pean jooksma. Kaasa. Noh, saate aru, kõrvalistel isikutel on laeval No minu koera kohus nõuab, et ma pean teid aitama, mis ma teiega ikka teen? Teate, mis pugegi korvi ja peitke end ära, vat nii. Aga nüüd haaran ma korvi hammaste vahele ja veel teid märkamatult laevale. Ravige. Tõsiti peale rutama. Ma ei saa ju teile vastata, kui mul on korv hammaste vahel. Selle linna nimilugupeetud pingviinipoeg on Adelaide. Aga mis? Auto palun teid, kui te tahate koju jõuda, ärge küsige mult enam midagi. Nüüd, kui me oleme õnnelikult laevale jõudnud ja teele asunud, võite mult küsida nii palju, kui süda soovib. Ma olen ju veel päris väike. Hästi, proovin. Vaadake illuminaatorisse, kuhu illuminaatorisse laeval kutsutakse aknaid, illuminaatorit. Eks möödumi Indiast, kust kohast? Indiast käisime siinsetes džunglites kunagi materjal. Te käisite Jonglites Indias, kutsutakse metasid Jungitaks. Nüüd on peaaegu läbipääsmatud. See võib siin kohata. Elevanti on maailma kõige suuremat, kõige tugevamat metslooma. Ja loomulikult ahm. Nendest osavamad Kärlemaid, koerustükkide tegijaid te vaevalt kuskilt võite leida. Aga mis ma ikka lobisen. Mulle tundub, et seal ees on juba aafrika kaldad. Vaadake. Teie ees on Sahara kõrb, maailma suurim, ainult leidja liiv, mitte ühtegi puud. Võttis ikka edasi põhja poole. Ja pingviini pojale näis nagu hakkakski juba Antarktika paistma. Lihtsameelne pingviinipoeg ta arvas, et ainult Antarktikas on loomi. Minul on hea meel. Jõudsite koju. Ronige nüüd jälle korvi, ma katsun teid ettevaatlikult laevalt ära viia. Kaugemale laev enam ei lähe. Ma olen teile. Kate Ok pole siin millegi eest tänada. See oli mu kohus. Teketi mulle, sina. Roni ja kas siis sinasõber? Nii jõudiski pingviinipoeg uuesti lumeväljadele. Kui ja, ja vabasin hingata, oli. Ja sõidab küll. Kuid meil on ikkagi arusaamatu, kuidas inimesed seal elada saavad. Seal on ju ainult. Eelis sellist teravat kallid, need leivad ka maalileda, ausõna, ise enegi. Eks põder oota. Aga kui lendurid sind näevad, näevad, nad suhtuvad minusse hästi inimlikult. Siis muidugi. Ma igaks juhuks hoiatasin juur tänu põde jää. Ja siis näed, kuidas ma poolusele sattusin. Põhjamaalasele põhjapoolusele ja ma ei teadnud iialgi arvata, et mitu poolust ega polegi ainult kaks paariust, ongi. Vaat missuguse huvitava looma pingviini pojalt ja karupojalt kuulsin. Tõsi, ma juba ütlesin, et loomade keelt tunnen ma tunduvalt halvemini kui inimeste keelt ja seetõttu võis mulle mõni asi aru saamata. Tahaks jääda. Aga et karupoeg ja pingviinipoeg tõelisteks sõpradeks said, võivad kõiki meie polaaruurijat kinnitada. See ei lugenud midagi, Epnad erinevatelt poolustelt olid ja nii isesugused välja nägid. Mõne päeva pärast lendan Antarktikasse ja siis võtan maga pingviinipoja kaasa. Tingimata. Ma juba ütlesin talle seda.