Nii tere jälle. Me jätkame siis, meil on kõik eeldused minna kaugele üle kesköö. Koju tahame kõiki, Indrek Toome lon veel poeg sõjaväkke saata, vanem kolmest eks ole ja ja hommikul kuskil kaheksa paiku peab olema rivis. Selge. Harry roots alustab, sest emal jäi pooleli jutt, kuid alustas kolme väga olulist ringi ja siis jätkab Jaak Allik. Pärast olekski, et äkki Sontreeriks oma mõttepingutused ka partei enda probleemide peale tähendab, esimene ring, millest oli juttu eelmises Poolas, on seotud partei lihtliikmega ehk reakommunist tema autoriteediga, tema prestiiži ka tema võimalustega osa võtta otsuste langetamisest ja nii edasi. Teine nähtavasti väga oluline ring on seotud valitavate parteiorganite. See kasvas siin välja juba meile üksikute konkreetsete asjade arutamisest. Ja muuhulgas ka see ring on seotud sellega, kuidas kujuneb nende valitavate organite koosseis, milline ta üldse on. Kas ei ole seal niimoodi, et meil on teatud ka nomenklatuurse isikud, kes on nii rajooninõukogu saadik kui ka rajoonikomitee liige, nii ülemnõukogu saadik kõige keskkomitee liige ja siis on terve suur grupp on sellised statiste nii-öelda, kes peavad siis statistika mõttes tasakaalustama üldiselt valitava organi koosseisu. Kui ühel pool on siis eakad meesterahvad, siis juhid, teisel pool on siis töölised, aga reeglina siis naisterahvad ja nooremat sorti, eks ole, see probleemide ring ja kolmas on otseselt parteiaparaat selle teema, millega lõppes see esimene pool. Sest vaadake, parteiaparaati on süüdistatud väga paljudes asjades, aga muuhulgas ka on uuritud terve selle talvise õppeaasta vältel. Küsitleti parteiaparaadi töötajaid, kes õppisid keskkomitee kursustel siinsamas Tallinnas ja selgus, et parteiaparaadi linna rajoonikomitee aparaadi motivatsioon olla üldse parteitööl on real juhtudel väga madal. Ja tundub, et siin on ka rida põhjuseid, alates alates sellest, et nii stiimulid on nõrgad, kui ka väsimus, usu kaotamine oma tegevuse efektiivsusesse ja nii edasi. Ja kui nii läheb edasi, siis järgmine etapp võiks juhtuda meil sama, mis on Jugoslaavia kommunistide liidul, juba neid on raske leida inimesi, kes üldse oleks nõus parteiaparaadis töötab. Nii et reakommunist valitavad organid ja parteiaparaat võiks olla nüüd see probleemide ring, millega me edasi läheme. Jaan kuule, Jaak, palun tagastada, tõstatada mõned probleemid, mida peaks täna arutama nüüd, teises osas. Kõigepealt algul läks meil siin jutt partei juhtivale osaleja sellele, kuidas parteidel konstitutsiooniliselt juhtiv osa meie riigis peaks oma võimu jagama siin seltsimees Toome, seltsimees rootslast, rääkisid. Ma pean kahjuks tegema veel ühe ajaloolise ekskursi, nimelt üks kord riigi elus. See probleem oli püstis oli jaanuar 1918, kui bolševike partei, kes oktoobrirevolutsiooniga tulnud võimule saatis, laiali asutava kogu, kus tal enamust ei olnud. Mis juhtub siis, kui demokraatia laiendamisel ühiskonnas kommunistlik partei mõnes nõukogus on, see kohalik nõukogu, ülemnõukogu enamust ei saavuta. Mulle tundub, et need kaks sünnitraumat, mis on nõukogude ühiskonna loonud üksused, asutava kogu laialisaatmine ja teine oli see otsus partei ühtsusest. Üks likvideeris demokraatia ühiskonnas ja teine likvideeris demokraatia parteis oma tagajärgedega, mitte otsuse vastuvõtmisel, mitte selles paratamatus. Neid sünnitraumasid, elame me siiamaani üle ja need tuleb ära tõlgendada, ära mõtestada tuleviku seisukohalt. Ja nüüd konkreetselt veel paar asja, millest tuleks rääkida. Et üks on siis, tähendab see, kuidas me mõistame partei ühtsust. Teine moment, kuidas me mõistame demokraatlikku tsentrollismi? Sellepärast, et kui demokraatlik tsenter realismi käsitlus konkreetselt on selline, mida ei ole üheski partei dokumendis leidnud aga ta on selline, et kõrgemalseisev organ omab õigust päevapealt vabastada töölt alama organi parteilist juhti siis me võime teha kui tahes demokraatlikke valimisi rajoonikomitees näiteks, aga kui keskkomitee büroo saab rajoonikomitee sekretäri päevapealt maha võtta, jääb see ikkagi mänguks. Mida sellest probleemist arvata? Teesides on väga huvitav lause selle kohta, et kaadri paigutamise lõplikult peab otsustama valimiste tulemus, et see lausun teesides olemas. Edasi järgmine moment, mida ma enam teesides ei näinud ja mille peale Harry Rootsi on korduvalt juttu viis see on parteiaparaat kui selline, tähendab teesid rõhutavad seda Tööpartei valitavatel ametikohtadel ei tohi töötada üle kahe korra, veerand korras, üle kolme valimisperioodi. Minu meelest on väga oluline ka see moment, et parteiaparaadis ei tohiks töötada üle kindla aja, tähendab, et parteitöötaja meie maal lakkaks olemast elukutse. Parteiaparaaditöötaja lakkaks olemast elukutse ja sellest teesides juttu otseselt ei ole ja kolmas moment või neljas isegi, millest ma arvan, võiksin rääkida. Mida arvata sellest valimisinstitutsioonist mille puhul partei organites on valitud kõik inimesed, kes saavad 50 protsenti hääli? Tähendab, see oli nüüd üks moment, mis tegi need pleenumitel nii Eestis kui ka mujal delegaatide valimised selliseks nagu tooli, sest see meie pleenumi oleks võinud valida veel mitu korda, kui see moment ikkagi on sees, siis tekib probleem, sest et kohtade arv on kindel. Mida sellest arvata, mul on siin omad mõtted ka nende asjade puhul. Ma arvan, et me võiks nende asjade üle hakata arutama, need on minu meelest võtmeküsimused meie siseparteilisest. Mõtled seda kohta enne, kui teises stuudios ma tahan ühe asja parandada, seltsimees slummi jutus, küsimus ei ole mitte traditsioonis hääletada, nagu juht arvab, vaid selles, et reaalselt enamiku pleenumist, osavõtjate töökoht ja edasine töö võimalus sõltub juhi arvamusest. Ega minul jäi. Minul jäi väga teravalt kõrvu seltsimees Blumi jutust üks lause nas pleenum, pleenumi drugi oblast, nähkamit, jätov. Ja just täna ma kirjutasin ühest kirjast välja sellise küsimuse liiduvabariikide kommunistlike parteide keskkomiteed on praeguseni võrdsustatud partei krai oblastikomiteede kant. On see niimoodi tänaseni ja on? Minu arvates sellega justkui rõhutatakse, et vähemalt parteilise sassi ajamises ei ole suvene suveräänsus liiduvabariigist juttugi. Ja eksole on selge, järelikult on see majandusassot siis ka partei, vabariigi krai oblasti organisatsioonide juhtiva toode tänavad, kõik täpselt seda, ma tahan veel kord märksõna partei. Tähendab, ma tahaksin võib-olla Harri Rootsi küsimuste juurde ka tulla ja siin oli ka puudutanud neid tähendab, et on ühtlustatud, kõigepealt alustan, sellest on tehtud põhikirja järgi. Ja on ka kommunist ja ettepanekud ja need on ka edastatud ja me oleme seisukohal, et siin tuleb siiski ära määratleda liiduvabariik kommunistlike parteide koht eraldi ära märgistada. Teiseks oli siin juttu valitavad parteiorganite nomenklatuur, sed isikud, statistid ja nii edasi. See on tõesti nii, tähendab inimesele nagu antakse portfelliga kaasa saadiku mandaat ja partei linna- või rajoonikomitee koosseisus koht. Siin me näeme ka, et see tuleb kindlasti ära muuta, tähendab, mitte ei pea koht määrama, aga inimene peab määrama tema valitavuse partei juhtivasse organisse, kas siis linnakomitee või rajoonikomitee liikmeks ja vot siin ongi vist minu arust ka üks probleem, kus siis parteiaparaat on siis nagu nendest inimestest üle. Ja parteiaparaadi osas ma arvan, et siin peab tunduvalt muutuma olukord ja ma näen seda ette nii et valitav organ linnakomitee liikmed määravad ära ka näiteks linnagumite struktuuri koosseisu ja nendega kooskõlastatult, me saame neid asju teha, nemad ütlevad meile, mismoodi nemad tahavad näha seda tööorganit, kes töötab nende jaoks. Siin on veel noh, praegusel juhul takist, kuid ma usun, et need parteikonverentsil muutuvad selleks, et me saaksime ise struktuuri kujundada ka ise inimestele palgad määrata. Tähendab, ma mõtlen meie all valitavate organite ja nemad teostaksid, kontroll siin tuleb teha ikka täielik 180 kraadi pöörded küsimustes. Ma ütleksin paari sõnaga oma arvamuse välja, ma olen täielikult nõus nende ettepanekutega mõtetega, millest seltsimees Roots rääkis samuti Alliku ettepanekud ja professor Blumi ettepanekud. Ei ole meil alternatiivi, teist moodulisse tegutseda. Ainult niimoodi tuleb need asjad paika panna. Et inimene ühiskonnas või partei lihtliige parteis tunneks ennast. Ta määrab üks ühiskonnas teine parteis midagi, nii nagu ta muutub jälle putukad-mutukad siis on asjad jälle nagu ütleksime, nullis ja ma lisaksin kohe juurde, et kuskil lähema paari päeva jooksul me avaldame ajakirjanduses nüüd need ettepanekud, arvamused, mis me oleme saanud linnade ja rajoonide parteiorganisatsioonidelt, algorganisatsioonidelt, üksikkommunistidest ja mis meie pleenumi liikmetel jagasime välja, nüüd me oleme püüdnud sealt eklektika natukene välja tõrjuda rohkem kui selles materjalis oli et parteiliikmed ja parteitud, kes tahavad, töötaksid nende kallal, saadaksid meile veel ettepanekuid, et välja töötada EKP platvormi. Selle kallal me ka töötame ja selle aluseks ongi need ettepanekud. Sinna on lülitatud ja lülitamisel kõik meie 32 valitud delegaati pluss need ülejäänud inimesed, keda ei valitud. Kuid kes olid selles nimekirjas. Pluss sinna lülitame selle platvormi väljatöötamisse, lülitame ka keskkomitee liikmeid ja veel inimesi, keda peame vajalikeks, kui spetsialiste. Nii võib lülituda ka iga inimene, kes näite paneb kahtlema, paneb neiust ootamegi. Ettepanekuid selleks platvorm, ma usun, et paari päeva jooksul saab avaldatud ja nüüd ühtsuse kohta rumba muidugi mind parandada. Kas ma ütlen selle tsitaadi õigesse või ütle, aga minu meelest on Lenin öelnud selle ühtsuse kohta kena mõtteühtsus on suur eesmärk ja loosung. Kuid meil martsistidel on vaja marksistid ühtsust, aga mitte marksistid ühtsust. Marksismi Vassijatega. Et ühesõnaga, ainus asi, mis võib meie ühtsuse tagada, on meie tõesti veendumus ühtmoodi suurtest asjadest ja platvormidest aru saada. Kusjuures loomulikult see juhtus sisaldab endas ka vaadete erinevus vaadete erinevus. Kas me saame olla nii väga kindlalt marksismi pinnal, kas me ei ole ka marksismi paljus tänaseni valesti tõlgendanud ja kas me oleme teda praegu juba õppinud õigesti tõlgendama täpselt samuti nagu me tuleb välja, me ei tunne paljusid Lenini seisukohti, nii nagu nad on. Minu meelest selle kohta kirjutas väga hea artikli, soovitas kohe kõigil lugeda, kes veel ei ole lugenud kommunisti number kaks siin riivi professor, lemb lumm. Väga huvitav, tõsine artikkel just sellel teemal, millest me täna räägime, muide. Ja Felix tahab sõna. Ma siiski lisaksin siia juurde ühe sellise mõte, et kas ei ole see platvormi välja töötamine siiski lootusetult hiljaks jäänud. Selleks on liiga vähe aega, et seda põhjalikult välja töötada, et rahvas tõesti saaks oma sõna kaasa öelda. Ei maksa niimoodi päris öelda, sellepärast et me oleme saanud kõikidest rajoonidest linnadest ettepanekud, tähendab kõik rajoonid, linnad on töötanud, omad ettepanekud välja meile saatnud, me oleme selle kallal juba üsna kaua töötanud, ka kolm gruppimist moodustati erinevatest erinevate alade spetsialistidest. Ja nüüd laupäeval, kui me koos olime delegaatide grupiga, siis jagati ka juba välja kõigile kes ütlevad need ettepanekud, mis meil olid laekunud palvega veel kord oma Rajooni linna organisatsioonis, oma ettevõttes, asutuses, kus siis vastavad töötab, veel kord läbi töötada ja tulla oma ettepanekutega välja. Ma ei tea, nende päevade sees nad pididki meile tagasi saatma ja nüüd saame varsti kokku, et jätkata seda tööd. Nii et eelnev töö, ma ütleksin, on juba väga suur, ära tehtud. Aga nüüd tahangi öelda. Loomulikult loomulikult iga iga tööd saab paremini teha. Ja sest kui näiteks seda platvormi oleks hakatud välja töötama sel ajal, kui Tartu linn pakkus välja oma oma delegaadid seal märtsi lõpus, eks ole. Niisiis oleks tulemus teine ja et me tõepoolest seda niisama suusoojaks ei öelnud. Ma kirjutasin täna välja Rakvere rajoonist valitud delegaadi Mare rosmoni mõte, ta on ise endale Rakverelehes küsimusi esitanud, on küsinud, kuidas möödus delegaadi vormistamine EKP Keskkomitees on öelnud, töö oli kiire ja korralik, kontrolliti ankeetandmeid, anti pihku. Konverentsile laekunud ettepanekutega avaldati lootust, et ehk saavad delegaadid veel enne ärasõitu kokku. Ka mina ei küsinud midagi ja minult ei küsitud midagi. No loomulikult tema vist ei saanudki küsida, sest nähtavasti ei olnud see, kes talle need dokumendid kätte andis, ehk volitatudki vastama. Ahja öeldi veel, et mulle on osaks saanud suur au. Võtsin oma mapi ja au ja tulin koju tagasi ega tea, mida nendega peale hakata. Mapis on palju häid ettepanekuid, kuid neist tuleb platvorm alles luua. Miks ei võetud kõiki delegaate korraga kokku, et kohe alustada tööd ühise platvormi väljatöötamiseks? Need on telekad. Lühidalt. Enn Põldroos võiks lisada, Mare Rosma võttis isegi sõnase, palun. Muidugi delegaadid hakkavad selle asjaga tegelema koos, ainult minu arust on praegu probleem teises asjas. Nimelt, et kui rääkida lootusetult hiljaks jäämist, siis me oleme jäänud hiljaks mitte nii-öelda oma rahva Eesti konverentsikonverentsi ees, sellepärast et need meie ettepanekud enam ei jõua selleks ajaks Moskvasse, et osaleda Sealsete dokumentide ettevalmistamisel. Ta teosel kõige, kõige käredamalt palavamal ajal, kui konverents keeb ja tegutseb. Kusjuures ma enam ei kujuta ka, kuidas neid seal siis läbitud võetakse ja kuivõrd neid arvesse võetakse. Tähendab, üks asi on muidugi see, et nad võivad olla aluseks meie sõnavõtule, mingil määral aga sõna võtnud lühike asi, toiduprobleeme ei käsitle. Ainult lisan juurde, et me. Sime rajoonidest linnadest tulnud ettepanekud vastavalt NLKP keskkomitee ettepanek kuule kogu aeg jooksvalt ka NLKP keskkomiteele, nii et sinna on läinud rajoonidest linnast meile laekunud ettepanekule. Väga oluline on, kes Eesti delegatsioonist osaleb konverentsi redaktsioonikomisjonis paluks delegatsioonil ka sellele asjale tähelepanu pöörata. Jah, nii aitäh teile, siit anname teisele stuudiole, Felix. Veel Jaak Allik esitas küsimuse meie partei demokraatiast ja mina mõtlen nii kaua, kui meil käib see asi niimoodi, et ülevalt võtavad meie juhid maha ja tõesti meil ei ole õigust neid absoluutselt kaitsta ka. Mul on näiteks Tõnisson näitab, mõnikord on, aga seda praktiliselt ei tule praktiliselt välja ei tule, ei tule, see on juba näidanud see praktika kõik näidanud. Ja, ja mul on nii, see oleks niisugune ettepanek olnd. Kas vabariigi Eesti kommunistliku partei esimene sekretär ja no iga vabariigi või, ja kui on vähe siis autonoomne, autonoomse vabariigi, siis sellega ollakse osatähtsus tõusnud, aga vabariigile ja õigus näiteks pleenumil pleenumile minna näiteks keskumendi pleenumile juba terve nõukogude liiduvabariigile platvormiga või, või noh, ettepanekutega sellepärast iga büroo liige on õiguse ette peasekretärile niimoodi ja seal siis neid sekretärilt otsustavad meie programmi meie meie suunda ja ma usun, see ainult tõstaks pardi autoriteet, et me enam siis ei oleks oblasti organisatsiooni aastas. Ja ma arvan, et rahvustunne oleks võitnud sellega väga palju ja meil ei oleks rahvusprobleemi niisugust nagu praegu on ta kerkinud ja just sellepärast vaadake polüm büroos ei ole ju ühtegi mõni teise vabariigi esindajaid ju seal on absoluutselt teised inimesed ainult suure suure venema suuremate Ukraina oma, aga väiksed vabariigid absoluutselt on väljas küll, aga see ei ole, see tuum on selles. Ja veel üks asi, mul tuleb meelde lugu šoviga, ta ka ju hakkas, proovi mõju ka midagi ära teha ju meie nõukogude liidus ja tähendab õieti maha, kui ta puhtasse tuli. Ja kui polübüroo on esimesed sekretärid, ega nad ei saa ju selja taga ära võtta, näiteks nad ei saagi selle ettepanekuga välja minna. On ju see sellepärast liiga esimene sekretär on oma rahva, oma vabariigi rahva esindaja. Ja häälekandjana, nagu öeldakse. Vanasti oli, et vene keeles öeldi truck. Mina toetaksin väga seda ettepanekut, aga ma lihtsalt kujutan ette, millist revolutsioonilist murrangut nõuab selles mõtlemises Hiiumaal, Hiiumaal, millist murrangut see eeldaks? No kui tohib, ma ütleksin, et see eeldaks seda, et just nimelt praegu just juba homme peaksime hakkama võtma noori andekaid, võimekaid inimesi, partei liikmeks, keda soovitab rahvalinnak, keda soovitavad töökollektiivid avalikult arutatakse, kõik need noored poisid-tüdrukud läbi, keda soovitaks parteised meie partei tugevneks, sest minu meelest on ka üks asi, mis meil praegu on tekitanud sellise stagnavaimu või kuidas ütelda parteisse me võtsime ju rangelt sotsiaalse struktuuri või kuuluvuse järgi. Ja, ja kui me sellest reguleerimisest suudame loobuda ja, ja partei saab avatud üksnes tõelistele edumeelsetele ja autoriteetsetele inimestele siis olgu siis neid vähem. Vaat siis me saame rääkida tulevikus ka partei demokratiseerimisest üldse. Töö, mis on need või õigemini see suhtumine, et me võtame protsendi alusel, mis oli, ma mäletan, meie televisiooni raadiokomitees oli veel hiljaaegu, nüüd on vist olukord natukene paranenud, suur tegu, et üldse kedagi saaks parteisse vastu võtta, kandidaadiks, aga te ütlete nüüd, et me hakkaksime neid võtma, nüüd on tekkinud olukord, et nad enam hästi ei taha, vähemalt praegusel hetkel mulle tundub nii, et neid tahtjaid on tänu sellisele suhtumisele ja ka partei juhtkonna tegevusele vähemaks jäänud, võib-olla viimasel ajal olnud tänu kõigele tänu ütleme, rahvarinde aktsioonidele ja tänu kogu demokraatia laienemisele, mida viivad edasi ikkagi ka väga paljud kommunistid, eks ole see autoriteet, ehk hakkab nüüd edasi liikuma kogu aeg, mis toimub juhtkonnaga ja aparaadiga, see kogu aeg on miinusmärgiga ju. Suhteliselt demokraatlik juht, muidugi on väga raske olla lihtsam olla diktaator, selle vastancraatselt juhtov siiski isa veenma ja kas või isiklikult meeldiv olema. Siiski inimesele diktaatorile on asi palju lihtsam. Isiklik meeldivus muidugi juhul kui tõesti on õiged inimesed eesotsas parteis, siinselt, seal alandaks omamoodi, samuti initsiatiivi, mis võiks kasvada kassa isemajandav mis on tegelikult ise ka majanduslik ja poliitiline kajastamata kategooria. Aga tahaks rääkida sellest sellest samast konverentsist. Ta on täiesti õige lähemalt vaata demokraatiat ka mitte ainult oma liikmete vahel, samuti alumise kargama organisatsiooni vahel Atko omati üksuste vahel lähtume siis sellest, saad sa, Eesti kappe on kah omaette üksus siiski ja samuti siis oleks demokraatia samuti Eesti ja NSV Liidu vahel ka parteimates, see tähendab demokraatia jälle vähemast saab samuti oma sõna öelda. Aga mis konverentsist meie vabariik tahab sinna 30 inimest, 32 on praktiliselt 29, kes on ise valida. Ja kui ei saa nii suurt kõla üle kogu Liido, et meie needsamad ime asjad, kõik need asjad läbi ei lähe. Kui nad konverentsil ei kajasta mitte kuidagi samuti oht, aga mida ma lõppude lõpuks teeme, kas me teame täpselt 100 konverents otsast vaatama, et kui see seal läbilaegas siis poeme alla peita? Ma arvan, et see konverentsi, seda ei tohiks, selline perestroika siin vabariigis kõlba sõltuda, kuna vabariigis oma parteiorganisatsioonide rahvaarmastaja paratamatult sõltub. Aga kas nüüd saab olla lõplik hinnang seal vaevalt nende asjadele. Me saame nüüd öelda, et kui seal ei leia kõlapinda sõltuvalt sellest, mis me oleme suutnud ära teha ja mida ma olen valesti teinud, et siis loobuda nendest mõtetest, see oleks täielik vale. Ta ei ole ja üks võimalus muidugi oleks ka selline. Ma ei kujuta küll ette, ei ole kunagi niisugusel kõrgfoorumil käinud, ainult televisioonis oleme näinud, kuid ma usun, et seal saavad olema ka mingid pid või, või sektsioonid. Et meie delegatsioon siiski saaks ennast poetada enamasti laiali nendesse gruppidesse. Ja kui kõrgfoorumil saab võib-olla ainult üks sõna, siis vaat seal on juba diskussioonis võimalik ütelda, nii et meil peaksid nad siiski olema aktiivsed ja kuluaarides ja nendes sektsioonides, et see on ka võimalik üks variant, mida neil tuleks kindlasti kasutada. Siin oli juttu, jah, ma toetan kane eelnevaid mõtteid, aga noortel on vist väga raske pääseda nii-öelda löögile ka, sest seda näitab juhtum Pärnu teise sekretäriga. Ja teiseks, minu arvates peaks praegune parteitöötajate parteijuhtide kontaktid rahvaga ikka tunduvalt uuenema süvenema. Miks me näiteks tänagi siin päevauudistes kuulsin, et Karl Vaino näiteks kohtumine? Me saame sellest teada alles tagantjärele. Niisuguseid kohtumisi peaks lausa ette teatavad, et rahvas saaks tulla, keda huvitab, see ma arvan, mitmeid kohtumisi näinud inimesed lausa küsivad miks ei teatata neid ette. Näiteks poliitpäevade kohtumised ka meie vabariigi poliitpäevadel ei teatata tippjuhtide kohtumise üldse ette. On edasi soli analüüs, seal oli, et teatud inimesed kohtlesid ainult väga väikeste parteigruppidega ja nii edasi see näitab, et meie parteitöötajad lausa väldivad kohtumisi rahvaga ja ausalt ja otsekoheselt rahvad. Ma tahan ütelda siin niisugust asja, et see on hästi täiesti õige mõte ja, ja meie inimesed on täpselt selle sama probleemi üles tõstnud ja nüüd teist poliitpäeva järjest, meil on ajalehes kuulutatud, tulevad need ja need inimesed kollektiivist ja vaadake, asi on selles, et me paneme ju kindlates ja meil on nagu tihti standardsed kollektiivid kuulevad. Aga on inimesi, kes on päeva ajal vabad ja tahaksid ka kuulata või küsida või ja meil on nii, et kell 12 iga kolmapäev, kui on poliitpäevane rajoonikomitee saalis enne on välja kuulutatud, kes tulevad, kui me oleme raudselt tuba kindlad, Misest äraütlemisi on ka palju ja, ja on võimalik tulla ja nüüd tänama tulin varen ära, ma ei tea, kui suur aktiivsus nüüd täna oli, aga selle Velme transleerida kohaliku raadiovõrk. Ja inimesed saavad küsimusi, esitad mõtet ka EKP Keskkomitee juhtidele. Küsimus ei ole mitte praktikat. Teate, see on niivõrd tallel, teine poliitpäev, eks ole, kõik õpime alles. Tänud, aga kahjuks isegi teleekraanil ja raadios me ei saa tippjuhte, et nad vastaksid küsimustele, kui nad tulevad, nad teevad vestlusringi komplekteerivad sellega oma no nii-öelda nende seltsimeestega, kes, kes sinna vestlusringi sobivad ja nende meelest kõlbavad. Aga vot meil on vaja tippjuhtide pressikonverentse, kas siis saalides või teleekraani ees või, või raadius ja olgu ta siis poliitavaras või mitte, nendest on kõige suurem puudus praegu rahvale, nii et räägid tõtt, aga küsimus on muidugi üldse mitte ainult nendes kohtumistes poliitilistes küsimustes hoid. Mõnes mõttes ka selles, et kasvõi isiklikud noh, laanesõna ilmselt kõik teada, kuni ela eluni inimestest. Lõppude lõpuks, mis, mis loom see tippjuhtpartei juht on? Kui varandage organisatsioonina lõppude lõpuks sai isiklik samuti Järve tulema seal isikliku meeldimise isikliku arvamusega konverentsi juurde tagasi tulla, siis, ja, ja minu meelest haakub see ka mingil moel sellega, mida silmaigolossova rääkis. Noorte parteisse juurde tulemise osas oleks väga tähtis tõesti ära määratlemata ja märkida või formuleerida see teist väljaastumise võimalus, sest et me, me oleme kõik noh, meie, kes me siin laua taga istume, oleme kõik elanud sellel ajal, kus meil täita tulnud kümneid ankeete. Ja, ja see on alati tähendanud parteist väljaastumine alati parteist välja heitmist, mis on alati poliitiline läpakas, mis lüüakse sulle otsaette, millega seal Reiter eluajal arvan, et seda, seda ettepanekut on tehtud, seda tuleks toetada. See oleks kindlasti üks demokratiseerimiseks. Ja siin oli nendest juht töötajate valimisest siis ma arvan niimoodi, et ka siin peaks olema mitu kandidaati. Vaat ma rääkisin, et parteiaparaati tööle ei taheta tulla, esiteks madalad palgad ja see on probleem juba pikka-pikka aega. Kuid no oletame ikkagi, et ja loodame, et elu paraneb, tuleks partei liidrid valida mitme kandidaadi hulgast. Salajase hääletamise teel, eks ole, ja otse vaat just nimelt otse, sest et vaat see demokraatlik tsentralism ja kõik on väga kena, esimese sekretäri. Just nimelt. Miks, miks me peame niimoodi aste-astmelt, see ongi see bürokraatia kants. Ka seda, seega see on Mariann Saisest muidugi. Aga aga just nimelt, et mitu otse ja mitme kandidaadi puhul. Aga muidugi on seal bürokraatlikke, mitme kandidaadi valimisi on kästud noh, nagu tehti, mõnedes rajoonides soovitati panna mitu vanni laatele proovida tagasi astuda. Ilmselt üheks eelduseks peaks olema siiski nõnda kandidaat teda tõesti südamesoov midagi ära teha, aga ilma selleta midagi saa endale kandavatele tuleksid auku pähe rääkida, et need mitte üks, vaid kahele või kolmele inimesele hakata haukuma, vähe lahkuma, et minna sellele kohale. Mida te arvate punase Rakvereleht käepärast, siin on Rakvere rajooni partei algorganisatsioonide ettepanekud teiside juurde avaldada partei kongresside pleenumile otsustavate nõupidamistel. Stenogrammide partei realiikmed saaksid otsustada oma juhtida juhtorganeisse valitud seltsimeeste seisukohtade üle. Tõepoolest praegu räägitakse Jeltsini esinemisest, räägitakse. Vaino esinemises peenovil ei julge abimaterjale, me ei tea ja me saame mingisuguseid ümberjutustusi, mängi kirju. Siis võikski nii-ütelda, et tagada parteisisese tegevuse täielik avalikustamine, nii et iga kommunist teab, mida teeb tema partei või üks või teine partei liider. Et muidu ei teagi, otsustab kas ta sobib sinna kohale. Teeb kurvaks see asi, et näiteks kui Gorbatšovi pressikonverents oli Aegi kadega, seal küsiti seda Jeltsini Prism intervjuud ja Gorbatšov ei oskanud vastatagi ja siiamaani, et me räägime, miks peavad, peavad lihtrahvas moodustama, rin, rahvarinne ja puha, see on, näitab partei reageeringu iga tulipunktide peale, aga rahvarinne, näiteks kui me moodustasime, siis seal igaüks tuli see, see inimene, kes tahtis, et perestroika läks edasi. Ja, ja see päris konverents näitas ju, et ega meil päris täielikud raadiot ei ole ka päris üleval veel tähendab selle Jeltsini. Jäärasõna ootusele tähendab sellist Arecantiseerimisega hoitakse salajas. Kindlasti ütelda ka seda, et siiski aparaadi töötajates, kellest nii palju on juttu olnud, on siiski ka väga edumeelseid ja prestoigas aldis inimesi. Ja ka neid tuleb toetada, eks ole. No loomulikult ei ole. Meil on põhimõtteliselt üks asi, kui me räägime praegu parteidel mu demokratiseerimisest asi, mis saaks põhimõtteliselt homme hommikuks ära otsustada, see on see, et iga kommunist pääseks oma parteipiletit. EKP ukse ja siis nurga taga vormistama loa ja siis miilitsale näitama allkirjad andma, üleslähed, tuled alla tagasi, allkiri, kellaajad pannakse peale. Kui siis nad on ja kahjuks ma ei tea, ma ei ole viimasel ajal linnakomitees ka ainult Tallinna linnakomitee, aga mulle on räägitud, et veel mõni aeg tagasi vähemalt paar kommunist rääkisid isegi sinna ei ole päris vaba sissepääs võib-olla masinasse? Siber ei oska täpselt öelda, kuidas on, aga igal juhul. Partei keskkomitee hoonesse sai viimati siis, kui seal oli veel linnakomitee, kuid nüüd räägitakse isegi linnakomitees pole päris vaba sissepääsuparteidele. No vot siin ei tea põhjusi, võib-olla on ka mingisugune julgeoleku tagamine sind. Kelle eest just jälle sees erakordsuse rõhutamine võib-olla veel, et meie oleme. Meil on see privileeg. No meil on ikka vaba, mitte ainult liikmetele kõiki asju ei olegi tulla parteide partei keskaparaat neist niivõrd palju mitu korda kõikidele. Kuidas saab rahvaga suhelda, kui ma ei luba tal tulla parteikomiteesse, mis on selle kohu ma vahepeal mõtlen ja siis räägime edasi. Kuule, mul on üks ettepanek kesiseks tõsine küsimus, tähendab see on väga kena idee, et meil oleks iga vabariigi esindaja keskkomitee poliitbüroos ainult et see nõuaks muidugi NLKP ümberformeerimist, Nõukogude Liidu kommunistlike parteide liiduks, mida Mikiver rääkis oma kõnes pleenumil. Ja see on asi, mida EKP võiks juga konverentsil ette panna, aga küll on lihtsam asi. Kui me seda platvormi väga räägime, ei maksaks unustada platvormi kõrval, et parteikonverents tegeleb ka ühe teise asjaga. Nimelt keskkomitee koosseis uuendamisega, tähendab 20 protsenti keskkomitee koosseisust võib parteikonverentsi uuendada. Praegu Eestist on NLKP keskkomitee, oli jutt, minu meelest on see kirjas ja Gorbatšov ühes kõnes ütles, et seda hakkab konverentsi tegema. Tähendab, mul on see mõte. Eestist on praegu keskkomitee liikmed, seltsimehed Vanja Saul oli Saul liikmekandidaat, seltsimees, seal jooksin minu meelest lisaks neile võiks olla kindlasti Eestist seal ka mõni näiteks teadlane ja mitte midagi ei takista ühel, 32-st Telegaadist esitama konverentsile, kui see küsimus tuleb päevakorrale Eestis täiendavaid keskkomitee liikme, kas või ühte liiget ja liikmekandidaat. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et kui selline küsimus siiski kerkivat meie delegatsioon, hooaeg selleks küsimuseks valmis. Aga nüüd selline siiski probleem, meid vaatab üsna palju inimesi, mitusada 1000, ma arvan. Ja rääkides parteiste demokraatiast ja tundes eesti rahvast ma arvan, et neid kõiki huvitab siiski siiski kaks küsimust, ma arvan, et me täna peame oma saates neid käsitlema. Esiteks see, mida ma juba tõstatasin. Mis juhtub siis, kui valimistel kommunistlik partei demokraatlikel valimistel ei võidaks. Milline on siis kommunistliku partei taktika ja teine küsimus, mida arvata mitme parteilisest süsteemist? Siin on mul oma arvamus olemas, aga ma arvan, et meil selleks, et publiku ootustele vastata, tuleb neid küsimusi. Nii et te leiate, et opositsioon on vajalik Ja nii, mina ei ole tänaseni kuulnud ühtegi sellist argumenteeritut põhjendust üheparteisüsteemile, seda on põhjendatud, justkui oleks meil ajalooliselt välja kujunenud, aga ajalooliselt oli meil välja kujunenud ka ebaseaduslikud repressioonid, massilised inimeste hävitamine, massiline inimeste hävitamine, mis möllas ju 25 aastat ja tagantjärele 35 aastat me seda veel nagu varjasime, nii et ka see oli ajalooliselt välja kujunenud, sai, tähendab ametit, me peaksime niimoodi jätkama. Ma usun, et, et see küsimus nagu paljud teisedki. Nähtavasti saab edasiste diskussioonide aluseks ühiskonna demokratiseerimise alal. Kas on Põldroosil siia lisada? No ma sõnastaks seda asja niiviisi, et küsimus ühe või mitmeparteisüsteemist tegelikult oleneb otseselt partei enda edasisest arengust. Sest probleem ei ole praegu mitte niivõrd selles nii-öelda formaalses struktuuris, vaid Prismis ühesõnaga arvamuste ja variantide mitmekesisuses. Kui partei suudab oma tegevusest seda garanteerida, suudab endas kõik need protsessid endasse hõlmata. No siis võimalik, et siis ei teki seda mitmepardisüsteemid seda tarvidust. Teiselt poolt, juhul, kui partei seda ei suuda siis tahame või ei taha. Dispartitetavad. Umbes nii nagu, nagu praegu on eksole, roheliste liikumise rahvarinde sünd. Kui selleks ei oleks vajadust olnud, siis poleks nad. Ja muidugi, see, et nad sünnivad, on igal juhul hea ja nii peab olema, kuid see niisugune uut organisatsioonide plahvatuslik tekkimine mingil määral ta annab ka tunnistust sellest, et partei pole suutnud paljusid funktsioone täita, mida, millele siis otsitakse võimalusi, otsitakse võimalusi. Ma jätsin natukene Enn põldroosile nüüd vastu, tähendab minu arvates demokraatlikus ühiskonnas just peaks olema väga palju erinevaid. Organisatsioone, seltse ja muid liikumisi ja nii edasi ja nii edasi. Sotsid, et nagu sellepärast Nad tekivad partei nagu ei siis ma sain valesti aru, lisastiimul. Sisaski tähendab, no minu meelest on meie häda oli just sellised. Käega ei olnud ja teatud mõttes pärsity nende uute liikumiste ja organisatsioonide teket ja püüti neid kuidagi riigistada, riiklikustada, et nad ei saaks oma initsiatiivi näidata, et kindlasti keegi pidi kas parteis või riigiaparaadis neid kontrollima ja suunama. Et minu meelest see on üks väga tervitatav ja tore näha. Ja see on üks väga vajalik tagasiside võimalus üleüldse juhtkonnale juhtida, demokraatlikult juhtida, nii nagu rahvas tahab. Ainult et kas partei nende seltsidega jagab poliitilist võimu? Ja see tegevus, et seal, aga minul on selles suhtelises oma väga selge arusaam, tähendab öelge mulle täna üks sellistest seltsidest ühingutest, kes on meil vabariigis ja kes on apoliitiline täielikult, no võib-olla margikogujate selts või midagi. No loomulikult, kui me räägime täna rahvarindest, kas ta on siis apoliitiline organisatsioon või kui me räägime roheliste liikumisest, ta tuleb ja sotsiaalsesse ja meie poliitilisse ellu lihtsalt sul loomulikult ju poliitiline liikumine. Aga nende väljapääs poliitika tegemise tasandile, poliitilise elusfääri, nõukogude võimuorganis esindatuse, et kuidas te seda ette kujutate? Vaat siin ongi olnud küsimuste küsimus ja täna meil on ju moodustatud vastavad grupid muide ka grupp ülemnõukogu presiidiumi juurde, kes peab tegema ettepanekuid ka konstitutsioonilist ja muudatuste osas, sellepärast et täna konstitutsioonis Nõukogude riigi poliitilises süsteemis nemad ei ole fikseeritud, on fikseeritud ametiühingu fikseeritud komsomol ja nii edasi ja nii edasi. Ma ei kahtle hetkegi, et ka need liikumised jäävad poliitilises süsteemis leidma oma kajastuse, see on ju loomulik. Kuna nad on poliitiline reaalsus või ühiskondlik reaalsus, siis nad ja mõjutavad ühiskonnaelu, siis nad peavad leidma kajastamist. See on niisugune. Partei säilitab oma rolli kui poliitilise süsteemi tuumik, kuid ta edaspidi Püüa ise asendada kogu seda süsteemi väga. Sellest anname säraga täie stuudiosse veel korraks. Midagi neile mõtlemiseks ja ka siin võib-olla väikeseks ehmatuseks tähendab vastata ise ära oma küsimustele, kuidas partei võimult saab ära minna. Mis puutub mitmeparteilise süsteemi, mull on vastus olemas. Tähendab, ma olen selle asja üle mõtelnud, minu meelest mina ei usu mitmeparteilise süsteemi võimalusse meie maal. Esiteks traditsiooni puudumise tõttu suurel kodumaal muidugi. Ja teiseks selles mõttes, et parteid on siiski tekkinud ajalooliselt erinevate klassi huvide väljendus kuigi olnud kodanlikus kapitalistide klassi huvi, mitu parteid sunnib oma politseina mängijaga, partei on klassihuvide väljend, neil on siiski klassiliselt homogeenne ühiskond paratamatult. Ja minu meelest on asi selles, kui nüüd mõelda kõik läbi, mida Lenin rääkis parteiosast mida Lenin rääkis töölisklassi osast ammu-ammu, 70 aastat tagasi. Kommunistlik partei ei ole kuskil deklareerinud, et tema põhieesmärgiks on oma võimu säilitamine enda võimul. Kommunistliku partei eesmärgiks on töö, rahvussotsialistliku omavalitsuse kehtestamine ja sotsialismi ja kommunismi ehitamine. Mulle tundub, see on nüüd diskussiooniks, et praegu Lenin võtaks kursi kommunistliku partei. Noh, kuidas pehmemalt öelda, ärakaotamisele see ei ole nüüd üleskutse omme kaotada Nõukogude Liidu kommunistlik partei, aga minu meelest praegu on meie klassi suhted riigis ühiskondlik aktiivsus töölisklassiteadlikkus läinud nii kaugele, et sellest asjast tõsiselt rääkida. 10 15 aasta perspektiivis, kui kehtestatud tõesti töö rahvussotsialistlik humoorikas, siis kaob ära partii, selline osa, kaob ära ka see probleem, kuidas tal peaks teistega võimu jagama. Küsimus-vastus, või ma ei tea, mis anname, Felix, palun. Palun, tähendab natuke oleks tahtnud vastu vaielda rämblummile selles suhtes, et, et kui nüüd tõesti iga rahvusvabariigi esimene sekretär oleks ka poliitbüroo liige, et, et kas siis ikka nii saaks või võiks, kui niimoodi oleks arvutanud Lenin siis ilmselt ei oleks seda revolutsioonini tulnud. Ja teine asi, mis ma tahan öelda, jätkates nüüd Allikut või üle võttes kommunistliku partei manifesti veel kord tsiteerida klasside klassi vastuoludega ühiskonna asemele astub assotsiatsioon, kus igaühe vaba arenemine on kõigi vaba arenemise eelduseks, vot see on minu meelest eesmärk, kuhu me peame jõudma, see on see, kus tõesti parteid, kui sellist enam vaja ei ole. Tahab keegi liha müüa. Oleks veel üks küsimus, miks kommunistlik partei kardab opositsiooniparteid? Miks kas, kas tema positsioon on niivõrd nõrk nõukogude liidus või, või on meil ju midagi midagi niisugust, miks me seda, seda tundjad, Gorbatšov, kaed meiega, heligatšufiodoliiati. Miks me seda kardame? Näiteks kas või rahvarinne? Kui ta lähebki teistmoodi, ta hakkab kritiseerima meie me meid, kommuniste, et me tegime kuskilt viltu, kes sellest võidab, sellest võidab ju ainult terve nõukogude liit. Sellest võidab rahvasilt, on ka eetiline küsimus ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, kes saadab välja Taani majanduslikke rahvuspoliitikat ja noh, kõike seda muud saab olema ilmselt mingi üks partei võimul oleva partei. Aga noh, see, et kes või missugune partei nimalt on võimul olev partei, seda ei tohiks otsustada partaja ise, nagu praegu fantaansoscandaadiona parteis liikmest rahvarinatast. Praeguse süsteemi puhul ei ole lihtsalt võimalik, et nad oma poliitilist mõju saaksid avaldada, otseselt valin seda, kuna linnatar liikumist, tal ei ole õigust esitada oma kandidaate kuskile. Kui noh, on mitu võimalust, kas nad kasvavad üleparteiks omade organisatsiooniks. Meil on väga raske või teine võimalus, tehakse selline valimisseadus, et nad saavad juba sellest võimus valimi, seal peaks tulema rahvarindel muidugi nimelised, vaevalt see seal sees randadest üleliiduliselt rahvarinnet veel ei ole olemas, kuid siiski ma ei oleks nii pessimistlik. Minu meelest, rahvarinde üks põhieesmärke ongi läbi valimiste mõjutada seisu ja see võimalus on täiesti reaalne, täiesti reaalne ja minu meelest ainuke tee ongi üldse, kui me räägime praegu sellest, et noh, perestroika kolm aastat pole toonud majanduses midagi uut, vastupidine olukord kehvemaks läinud. Me ei saavuta enne midagi muud, kui me seame ülemnõukogudes ülemnõukogusse kõikidesse teistesse nõukogudesse, need saadikud paneme paika, kes teevad nii, nagu rahvas tahab, hääletavad nii, ja kui ei hääleta, kutsutakse nad tagasi. Ja kui meie kõikides partei organites rea kommunistid suudavad sinna valida need oma esindajad, kes teevad täpselt samamoodi, nii nagu rea kommunistid soovivad. Nii et see on meie ainukene tee läbi selle me suudame perestroika ellu viia muidu pole varianti mitte mingisugust, kusjuures maailmal tegelikult praktiliselt puudub kogemus. Tähendab, ma pean silmas sotsialismimaailma üldse taolise asja tegemiseks. Siin ei ole ka mingit garantiid, et nende vahenditega oma majanduse käima tõmbama, seda garantiid ka ei ole, aga see on nüüd selles kriisieelses situatsioonis, nagu me ütleme on see tõesti vist ainus võimalus proovida nüüd veel niimoodi või siis vastasel juhul andke andeks, me peame siis ütlema jah, seal ajada, eks majandus. Ja meie kohtume ajaloo prügikastis. Kui tohib, ma kasutaksin siiski võimalust vastata mitmele küsimus, mis on tulnud meile siin juba eelmises saatesse kultuuritunnis oli küsitud, et kuhu on ikkagi jäänud sedda teade mille lubas või avaldas lootust, õigemini või siis ka lubas, kui soovite eelmises mõtte veel saates, et ilmub, et ta teadaanne või avaldus vabariigi üldsusele EKP keskkomitee propaganda petitsiooni osakonna juhataja asetäitja Peeter Sookruus. Mul on hea meel tõdeda, et enne saadet toodi siia telemajja üks paber, millele on alla kirjutanud eta parteibüroo sekretär Peeter Raidla. See on pikk paber, ma ei loe teda kõik ette, see võtaks liiga palju aega, kuid olulisemad kohad, kuid ma usun, et vajan teda ette lugeda siiski. Nii, miks Hedda lood on sellised, nagu nad on? Pealkiri arvan, et sellise küsimus on endale esitanud paljud lugejad, seda enam, et eriti viimasel ajal on Eesti telegraafiagentuur saanud kõikvõimalike kriitikanoolte märklauaks. Põhilised süüdistused said alguse 20. märtsil ajalehtedes, Rahva hääles, retk Estonia eta allkirjaga avaldatud materjalist klassivõitluse kohta Eestis 40. ja 50. aastal. Kes selle kirjutas, eksivad need, kes arvavad, et eta materjali mõte sai minu teada alguses EKP keskkomiteest ja selle algidee oli avaldada noil keerulistel aastatel represseeritute täpsed arvud kuna ajakirjanduses oli tekkinud lahkuminekuid. Artikli enda koostasid aga Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee töötajad oma esimehe Karl kordelaineni heakskiidul. Sealt jõudis see materjal ka etas. Algselt oli kirjutise pikkus 15 trükilehekülge ning selles süüdistati ebakompetentsusest eelarvamuslik kuses mitmed meie vabariigi nimekaid ajaloolasi, ajakirjanike kaasa arvatud akadeemik Juhan Kahk. Ajaloo kandidaat teevad klaasiajakirjanik Rein Järlik. Materjali põhikontseptsioon seisnes selles, et massilised repressioonid olid tarvilikud ning et julgeoleku organid pole Eestis toime pandud massilistes küüditamiste süüdi sest nad olla ausalt ja ennastsalgavalt täitumata partei ja valitsuse otsuseid. Mõistagi oli jätta niisuguse kontseptsiooni vastu. Kirjutis kärbiti seitsme leheküljeni, et muuta esialgset suunitlust. Kõigele vaatamata polnud see avaldamiskõlblik, siis sa jäta EKP keskkomitee propaganda ja agitatsiooniosakonna juhataja Silvi-Aire Villo vahendusel korralduse materjal hiljemalt 20. märtsil avaldada. Sellest informeeriti varakult lehetoimetusi. Viimasel hetkel õnnestus teha veel mõned parandused ja lisada lõigud, kus anti tervikuna negatiivne hinnang massilisele repress massilistele repressioonidele. Vahetult enne avaldamist tegid veel kirjutisest täiendusi ja parandusi Silvi-Aire Villo ning EKP Keskkomitee büroo liige EKP või keskkomitee juures asuva parteikontrolli komisjoni esimees büroo ülesandel ajalooprobleeme sügavuti uuriva ühiskondliku töögrupi juht Nikolai Johanson kusjuures viimane neist soovitas materjali enne avaldamist näidata Karl korda laineline ja siseminister Tibarile. Paraku võimalust selleks puudus ja kas oleks midagi sisuliselt muutnud. Kõike seda arvestades tunduvad kummalisena aga just Karl Vaino süüdistuse deta aadressil olid aju kirjutise tagamaadega ülimalt hästi kursis. Samasugune suhe on, et tal veel mitmete tema allkirja kandvate materjalidega kaasa arvatud see, mis kajastas möödunud aasta 23. augustisündmusi algse variandi kirjutas seekord küll jätta, kuid sellest ei jäänud pärast EKP Keskkomitee büroo istungit ühtegi sõna paika. Nüüd peatuksin lühidalt kuuendal juunil Tallinna kinomajas toimunud loomeliitude juhatuste kommunistide koosolekul. Sealgi sai jätta poolt välja antud lubadus anda ajalehtedele ülevaatlik kirjutis toimunust ühes läkitusega kõigile Eestimaa kommunistidele mis koosolekul ühehäälselt vastu võeti, mis aga tegelikult juhtus? Alla kirjutanud valmis koosolekust nelja leheküljeline ülevaade, mis viidi EKP keskkomiteesse viseerimisele. Sealt tuli põrutav vastus anda lehtedele 10 rida ja kõik sündmus polevat rohkemat väärt. Seejärel pani jäta kirjutise ETA kirjutise ette sõnad ETAle on tehtud ülesandeks teatada selle kohta järgmist, nõnda väljastati seega ajalehtedele. Suur oli hommikul minule üllatus. Keskkomitee büroo oli sedagi lauset kartma löönud, et kogu süü jälle ainult Edda kaela veeretada. Mida siis seltsimehed keskkomitee büroo liikmed kartsid? Seltsimees Vaino viibis ju isiklikult koosolekul ja tal oli võimalus oma seisukohti välja öelda, paraku piirdus ta seal vaid üldiste fraasidega, andmata hinnangut sõnavõttudele, koosolekul allkiri, kordan eta parteisekretär, Peeter Raidla. Tahab keegi veel midagi lisada, aegunud napik nii tagasi suurele stuudiole saab. Aitäh. Kas tahab keegi veel lisada kommentaariks midagi aegunud? Mitte-deta kohta aga Jaak Alliku ettepaneku kohta Partei laiali saata, tähendab see perspektiiv on parteil algusest saadik olnud ja esimest korda minule teadaolevalt pandi see kirja kommenterne teise kongressi materjalidest 1920. aastal. Ja perspektiiv on just nimelt niisugune. Kolme kõige tol ajal nähti ette kolme kõige massilisema organisatsiooni baasil, see on partei. Nõukogude ametiühingud kristalliseerub välja ühtne kommunistliku omavalitsus. Nii et, et see, see idee on nähtavasti kogu aeg meie perspektiiv olnud. Loomulikult me ei ole seda ideed propageerinud. Propageerisime partei juhtiv osa tugevnemist ja nähtavasti kartes, et kuidas siis ikka nii, et osa tugevneb nii tugevaks kaob lõpuks ära. Riigil on ka ju nii, riigil on samamoodi. Nii viimane küsimus, kell on, null null 19. Ma arvan, et kõik need inimesed, kes on täna meie pikk arutelu pealt vaadanud on veendunud ja küllap me isegi partei demokratiseerimise problemaatika on erakordselt raske. Et neil on käia veel üsna pikk ja tõsine tee. Aga tõenäoliselt need inimesed, kes ei ole partei liikmed ja kes ootavalt parteilt midagi ootavat, kõigepealt garantiisid. Et ei korduks see kõige hullem ja see kõige raskem jätta. Seekord ei läheks asi metsa. Sest nagu ühes lehes kirjutati, kui see peaks nii juhtuma siis tuleb see maalapp Läänemere kaldal täielikult inimestest puhtaks vedada. Vabatahtlikute lepi meie rahvas küll enam sellega, mis oli. Ma usun, et neis kõigis on see usk olemas, et seekord see asi metsa ei lähe. Aga see usk peab toetuma millelegi, millele ta toetub. Tähendab, minu meelest usk peab toetuma sellele et. See suur töö, mis meil ees seisab ja mis on kavandatud teesides seda tõepoolest toetab meil iga partei organisatsiooniga kommunist. Sest kui jällegi tekib selline situatsioon, kus hakatakse, et keegi kõrgemalt teeb kellegi teise eest tööd ära, on tema eest demokraatlik ja käitub kuidas ütelda tema ees, kas hääletamisel või kuskil koosolekul või demokraatlikult Telegeerib oma isiksuse kohustuse olla tõsine, sügav isiksus, kellelegi teisele siis garantiid ei ole. Aga ma vastaksin Unduski küsimusele, ta oleks võinud või võib-olla selle kirja materjali mulle siin enne saadet korraks näidata, sest ma olen selle asjaga veidikene ka kursis ja ekstra olin Eesti telegraafi agentuuri parteikoosolekul, kus me arutasime seda küsimust ja ka selle artikli saamislugu. Ja seltsimees Reidla lubas ka tutvustada, tähendab kuna ka mina olin tollel koosolekul ja Reidla palusid, võiks ka kasutada minu sõnu seal. Siis ma arvasin, et ta tutvustab, et me paneksime ka täpselt kõik need asjad paika. Ei ole need asjad niimoodi kõik, nagu selles kirjas on. Võib-olla siis oleks see vähenetes informatsioon, mille praegalt tõi nüüd tunduski suu kaudu eesti rahvani. See materjal võib olla jäänud tegemata, aga ma usun, et me vastame sellele. Küsimus. Kas keegi tahab veelkord, et Von teil midagi olulist ümber lükata sellest, mida Undusk ütles, siis peaks seda tegema koha? Jutt on sellest tähendab, sellest kirjast oli jutt, eks ole? Ja sellepärast, et nii palju kui mina tean see materjal anti, et tal üle ja selle materjali kallal töötasid tõesti need ajakirjanikud, kes töötavad, eetas ja see materjal kannatas kahtlemata tõsist iluvigade tonaalsuse pärast. Aga et oleks käsk olnud see materjal lehte panna, seda mina küll ei tea. Ja ma võin ütelda, et mina seda materjali ka kahjuks ei näinud ja sellepärast ka kritiseerin. Mina tean ka seda, et sellest materjalist ei olnud kõige vähematki informeeritud. Ei seltsimees Vaino ega seltsimees Alioosin, kelle nime nimetati ka muide seal parteikoosolekule, et nagu nemad oleksid selle asjaga kursis olnud. Nad ei olnud sellega kursis, see sai välja öeldud. Ja kui ta nüüd jälle on siin kuskil kirja pandud, siis ma tahaksin lihtsalt teada. Võib-olla öeldaks siis, kus koha peal on, kui kus koha pealt on tulnud see informatsioon, et need inimesed on näinud seda materjali ja seda heaks kiitnud lihtsalt muud midagi. Ennem kui opereerida ikka väga täpsete faktidega ja tuua neid sadade tuhandeteni. Nähtavasti peab väga tõsiselt mõtlema. Ma võin siin lisada seda, et, et ta on sellist teavet, ma koondus siin ette luges levitanud näiteks Kirjanike Majas toimunud lahtisel parteikoosolekul, kust võtsid osa terve rühm ajakirjanike päris suur rühm ajakirjanik, ehk siis, et ta ühel koosolekul osalesid ka ka hagi Šein ja Feliks Undusk. Mind seal ei olnud. Tähendab sama, sama teave anti selle artikli suhtes muljed, järelikult siis on ta eksinud. Tähendab, minu, mul on selline välja pakkumineteks, nähtavasti tuleb siis nendel seltsimeestel, keda siin nimetati, välja arvatud need, kes minu meelest selle asjaga kõige vähematki pole seotud. Peaksid uuesti kokku tulema, kokku leppima, kes midagi kuskil ütles ja, ja missugused on siis dokumentaalset tõendit, et need ja need seltsimehed ma pean silmas siin näiteks Vainot Vaidioosnit, andsinit, korraldus muud vedada. Aga kindlasti tuleb see teha sellepärast, et kuna nüüd on jõudnud, aga noh, kui sa ütled, et väga paljude inimeste Nojah, siis tegemist oli poliitilise veaga, nagu keskkonna teised unist. Ja seda tunnistasin mina loominguliste liitude pleenum, seda tunnistas Vaino oktoobrirajooni pleenumil veel tahes koha, vist isegi kuskil rooli ja minu meelest see jätab sellise mulje nagunii. Keskkomitee juhtkond, Teeaa teadis kõiki, kiitis Gatesi heaks ja kas siis variserid mängija süüdistas inseni. Olgem siis ausad, räägime otsesõnu. Ma kordan veelkord, tahab keegi vastata küsimustele, millele tema usk toetav, et me kõik korralik Lähen välja tuleb ja siis lõpetena tahab veel keegi selles asjas. On vaja uskuda. Või muud teed ei ole? On alati inimesed iseendasse oma seltsimeest. See peabki olema. Minus toetub sellele, et kui oleks vähegi võimalik alternatiiv restorolfale siis ammu enam mingit perestroika tei parteisega ühiskonnas ei toimuks. Kuna aga ta siiski veel toimub, kestab järelikult mingit mõistlikku alternatiivi. Aitäh nende sõnade ukrainlast täna lõpetame, suur tänu teile, pidasite vastu? Arutelu oli raske ja ees seisavad tõenäoliselt mitte palju kergemad arutanud. Aitäh teile.