Eligaja. Tere, head klassikaraadio kuulajad, te kuulate hooaja esimest värskenduskuuri läbinud heligaja, MINA OLEN Lisette Välk. Seekordne heligaja tagasivaate märgilisele suvele eesti muusikas, suvele, mis viis Eesti festivalil orkestri Paavo Järvi juhatusel Pärnu muusikafestivalilt, otse Londonisse mainekale BBC Promsile ja sealt edasi sadamalinna Hamburgi, kus anti kontsert hingematva arhitektuuri unikaalse asukoha ja maailmaklassiga kontserdisaalis ELK filharmoonias. Klassikaraadio oli kohal nii Pärnus, Londonis kui Hamburgis ning tõi festivali raadio vahendusel koju kätte Ta peaaegu viimse noodini. Eesti filharmoonia kammerkoor pälvis maailma ühe tuntuima klassikalisele muusikale pühendatud ajakirjak Rämmafoun muusikaauhinna. Koorimuusika kategoorias pälvis võidu Eesti filharmoonia kammerkooriplaat nimega Smitke patukahetsuse psalmid. Auhind antakse üle 13. septembril Londonis. Palju õnne, Eesti filharmoonia kammerkoor ja Kaspars Putnins. Pärnu muusikafestival on Eesti üks hinnatuim klassikalise muusika festival, mis on kasvanud üheks olulisemaks orkestrifestivaliks kogu Euroopas. Festival toimub aastast 2009 ning on oma kõrge taseme saavutanud tänu Neeme Järvi ja festivali kunstilise juhi Paavo Järvi suurele pühendumisele. Festivalil osaleb ligi 300 muusikut 20-st riigist ning lisaks orkestrimuusikale saab kuulda ka suurepäraseid soliste ning kammermuusikat. Rahvusvahelisel tasandil on festivali kahel aastal valitud mainekas Euroopa festivali koondavasse väljaandesse res muusika. 2015. aastal omistati festivalile jõulatvor festival festival spor juurat kvaliteedimärgis. Pärnu muusikafestivali lahutamatuks osaks on Järvi Akadeemia, mis koondab endas dirigeerimist, kursust ning kursusi keelpilli ja puhkpillimängijatele. Järvide perekond on alati pidanud eesti noorte muusikaharidust oluliseks ning südamelähedaseks teemaks ja seetõttu pandigi alus Pärnus toimuvatele laiahaardelisele meistrikursustele. Ütlesin, et Järvi festivali juures on ikka väga tähtis dirigentide õpetamine ja üldse muusika õpetamine, ma arvan, seal teises instrumendid ka. Aga praegult, dirigentide huvi on väga suur. Nii kõneles Neeme Järvi, kes on üks dirigeerimist kursuse juhendajatest. Sel aastal olid juhendajateks ka Paavo Järvi, Leonid krin ja Kristjan Järvi. Tänavu osales kursustel 18 dirigenti, nende seas kolm eestlast. Marjaseletskaja Jaan Ots ja Mikk Murdvee. Mis kursustele toob, vastab Jaan Ots. Ta on selline hästi elus kursus mitte liiga kinni reeglites heas mõttes ja, ja kuidagi selline päris protsess tuleb rohkem esile siis kõrvutades võib-olla sellist akadeemilist õppekava, mis koolis välja tuleb, et selles mõttes ta on alati hea olla. Ent mida Jaan Ots kõige enam õppinud No kõige enam vast protsessi, kuidas orkestriga töötada ja kuidas jõuda punktist A punkti B ehk siis esimesest proovi momendist kuni kontserdi. Nii, ja seda on väga hea vaadata, kuidas õppida nii-öelda parimatelt. Nemad aitavad selle protsessi väga kaasa, nemad on siis nimelt Leonid Neeme, Paavo ja Kristjan ja see on väga-väga huvitav ja. Meistrikursuste üks omanäolisemaid osalejaid on priimabaleriin ja dirigent marjaseletskaja kelle eeskujuks on olnud balletimaailmas Kaie Kõrb, ent kes on tema teenäitajad muusikamaailmas. Kindlasti on järgmine perekond mulle suureks eeskujuks ja ma olen suur suur au ja rõõm Siies rõõm siin olla. Miks 10 päeva jooksul ma olen näinud? Leemets koib haavatega Kristjanit ja nad on kõik väga-väga erinevad ja kõik Holmann oma ala suured professionaalid ja teate ma isegi Facebookis pildisi, palun see ston muud on, et ma olen nagu see vani samm ja ma lihtsalt püüan endale võtta siis see kõik, mida ma saan, sest et vaadake, dirigendid, kes õpivad muidugi konservatooriumi, sest meil on see muusika iga päev nende ümber ja Nad ei pea Saminasin meistlikus eksisteerima. Aga minu jaoks need meistrikursused just need baasid, kui ma õpin. Okei, mul on, mul on tunnid minu mentoriga, aga siin olles on see intensiivkursus ja mul on äärmiselt erutähtis sisse võtta kõik, mida ma saan, isegi kui ma ei saa seda praegu seedida. Ma lihtsalt registreerimist silmade läbi kõik pidama ja siis pärast lähen koju ja siis hakkan nagu pakid lahti võtma ja siis Arsa, mis seal tegelikult toimus ja aasta jooksul hakkan seda endale sisse treenima. Essents ka balletitantsija eelis, et ma saan läbi silmade ehk siis õde ja siis pärast ma saan endale meeldib kuidas Enn igasugust tegelikult välja nägi ja kuidas see kehakeelt tegelikult just sellel momendil toimis, et näiteks vaadates Paavo, saad aru, et sa takti löömini sel taas ja kui sul järsku vaja, siis sa lähed sinna juurde tagasi, aga tegelikult see ei ole dirigeerimine. Ja siis sa näed, et kuidas ta vahestilises silmadega sõrmega ma ei tea, käevarrega põlvega, et see on suur, suur suur nähtus siin ei ütleks. Ja on lihtsalt väga hea meel ja ma igatahes räägin jumal suur-suur, tänu, et ma olen siin ja Mul on võimalus haavalt ja Neeme ja Kristajalt õppida. Nõnda kõneles marjaseletskaja, kes juhatas Järvi Akadeemia lõppkontserdil Pjotr Tšaikovski kolmanda sümfoonia neljandat osa. Viiendast 11. augustini toimunud Pärnu muusikafestivalil koolis nädala jooksul nii orkestrimuusikat, suurepäraseid soliste kui ka kammermuusikat. Pärnu muusikafestivali südameks on aga Eesti festivaliorkester ja festivali kunstiline juht Paavo Järvi. Festivali esimesel õhtul kohe pärast esimest proovi Eesti festivaliorkestriga. Kohtusime Paavo Järviga, kes saabus kuurortlinna otse Šveitsist. Tulin täna varahommikul, eile õhtul oli meil klooster festivalil Šveitsis viimane kontsert, tegime kõik Schumanni sümfooniaid ja siis sõitsime öösel pärast kontserti sõitsime Zürichisse kaks ja pool tundi. Siis kaks tundi, magasin hotellis Zürichi lennujaamas ja täna kell viis hommikul läks sõiduks läbi Müncheni ja olemegi Eestis, nüüd ja kohe otse proovi. Täpselt nädal enne Eesti festivaliorkestri debüüti BBC Promsile küsisime Paavo Järvilt, mida ta arvab, miks just Eesti festivaliorkester mainekale festivalile kutsuti. Meil on selles mõttes hästi vedanud, et Pärn festivali nimi on millegipärast väga tuntuks saanud väljaspool Eestit. Loomulikult siin on käinud mitmed tähtsad ajakirjanikud, eriti Londoni ajakirjanikud ja millegipärast midagi hakkas neile, silmasin see entusiasm, terve see selline eluga asja juures olemine ja, ja kõik see musitseeris, rõõm ja huvitav formaat selles mõttes, et on noored eestlased ja siis proffid väljastpoolt Eestit. Ja huvitavad programmid on ja neid on isegi mainitud selliste paremate festivalide nimekirjas üle terve maailma võrreldes, mis, mis on tegelikult üks suur au. Kuna see ikkagi noor ja orkester on, on ka küllaltki noor ja selline alguse asi, aga meil on õnne olnud ennast hästi näidata vist nende ajakirjanike ees, kes suurtes lehtedes ja suurtes raadio ja televisioonijaamades kirjutavad. Tegelikult info ju ei ole, orkestris kogu aeg koos mängib ja te ütlesite ise ka, et sel juhul peab seda kompenseerima millegi muuga, millega ta siis seda kompenseerite? Festivalile on alati see pluss, et inimesed on entusiasmi täis, nad on väljaspool oma igapäevast argipäeva ja seda sellist töö, meeleolu siin tehakse kõvasti tööd, samal ajal siin nauditakse jubedalt seda, mida tehakse ja üks suur pluss selle orkestri ees on see, et kõik inimesed on siia spetsiaalselt välja valitud. Nii et üldine tase on erakordselt kõrge ja juba sellise koosseisuga on võimalik teha selliseid asju, mida sa tavaliselt ei ole võimalik, tehaksegi. Aga üks suur muutus sel aastal ikkagi paistab silma, et kus on Florian Tonderer? Florian kahjuks ei saanud tulla, sest tal on oma kvartetiga seal täpselt samal ajal kontserdile. Nii et ta oli väga õnnetu ja kindlasti tuleb meie Jaapani turneele. Aga seekord lihtsalt, kuna me pidime tõstma see festivali juulist augustisse, sest augustis on seal kutse meil London prõmmimine ja siis ta oli sel ajal kahjuks ära lubanud, nii et sel aastal meil on tegelikult ka fantastiline kontsertmeister Libation, okestude pari kontsertmeister ja üks erakordne muusik ja ma tunnen teda hästi oma oma pärisjalgadest. Tänavusele Pärnu muusikafestivalile kutsus Paavo Järvi kaks maailmakuulsat solisti, pianist Elizabeth Leonskaja ja viiuldaja Midori, kust algas Paavo Järvi. Muusikaline kokkupuude solistidega räägib Taise. Mõlemaga, ma olen teinud hästi palju kontserte, tähendab lihtsalt on üks, üks, üks legendaarne granda. Klassikalises muusikas on kolm sellist suurt vanema generatsiooni naispianisti Martargrich Liisaleonskaja ja peresse. Nad on sellise elu muusika söötnud ja nad on nendel on selline sellise vanameistri juures nad, nad, nad on näinud ja mänginud kõikide suurte dirigentidega Gixury kontserte, nii et selline inimene siia tuua on, on minu jaoks suur õnn. Sellepärast et ega tegelikult just sellistelt inimestelt peab õppima ja nendel on midagi, nad, nad, nad oskavad natuke edasi anda seda vana maailmamaiku, mida, mida, mida hõngu, mida praegu nooremad enam ei tea, ei tea sellest midagi, noored solistid ka ei tea midagi. Nii et see on seal üks ajalooline asi, mid Orion, Under Clinton juba hakkas, ma ei tea kuskilt 12 aastase tehakse seda tegema ja nüüd on ta võiks kuskil üle 40 kõvasti ja. Kuulame, kuidas mäletab kohtumist Paavo Järviga, Elisabet Leonskaja? Elizabeth Leonska ja rääkis, et neil on Paavo Järvi ka erinevad mälestused sellest, millal nad esimest korda kohtusid. Paavo Järvi mäletab, et nad esinesid Prahas, mängisid Schumanni aga Elizabeth Lions käel on selgelt meeles kaks Brahmsi klaverikontserti Iisraeli orkestriga Tel Avivis. Kuidas Paavo Järvi selle aja jooksul muutunud on? Elizabethil Onskaja rääkisid, Paavo Järvi ei ole selle aja jooksul põrmugi muutunud. Paavo on ikka Paavo Donaus, muusik, aus inimene ja aus sõber ja seda on vaja nii publikule kui ka muusikutele, kes laval on. Elizabeth Lõõnska tõi ka välja, et Paavo Järvi oskab käituda aga vanema generatsiooni esindajaga. Leonskaja on sündinud Piliisis, aga lahkus sealt 18 aastaselt Moskvasse. LF Tbilisi Jinduma For Moskva lits sordi Sri left lihvimine. Nüüd elab ta omakorda Viinis ning küsisin temalt lõpetuseks, kas on üldse üks rahvus, mille kaudu ta end defineerib. Jess. Minu rahvus on olla muusik, ütles Elizabeth Leonskaja ja muidugi vene keel. Seda nimetas ta oma kodumaaks. Nõnda kõneles Elizabeth Leonskaja toimetaja Miina Pärnaga Elizabeth Leonskajasoleerimisel kõlas Eesti festivaliorkestri esimesel kontserdil kriigi klaverikontsert a-moll. Eelmisel õhtul astus ta aga üles Eesti 100.-le sünnipäevale pühendatud kammermuusika kontserdil, kus esitas viiuldajad Triin Ruubel ja teela Maria vioolamängija Nathan Braude ning tšellist Theodor singiga Eduard Oja klaverikvintett. Sellest koostööst kõneleb Triin Ruubel. No kui on võimalus siin sellise legendiga nagu Leonskaja koos muusikat teha ja see oligi kõik. Me istusime seal ja ainult ahmisin kõike sisse, mis tal öelda oli, sellepärast et see nagu tööprotsess temaga on jällegi nagu hoopis hoopis teistsugune kui paljude teistega, et olimegi justkui kõik sellised õpipoisid kuidas tema näiteks Oja muusid, kas see siis suhtlus ja ma just mõtlesin selle peale eile ja täna tegelikult need paar päeva, kui me oleme teinud, et see on tegelikult nii huvitav just sellise inimesega, kellel on nagu pärit oluliselt ja kultuuriliselt nagu selles osas nagu hoopis teistsugune taust, mis mõõdab ta nagu lähenemise sellisele nagu meie eesti muusikale nagu palju kuidagi selliseks metropolitsemaks. Et selles mõttes oli hästi huvitav, et teda kui, kui teha nagu eestlastega koos muusikat, nii palju seda raba ja kogu seda värki, nii nagu alati kuuleme sealt seda välja kuuleme seda võib-olla kuidagi nagu ja niimoodi kuidagi nagu kohalikumalt. Aga mulle tohutult meeldis, et tema nagu teiselt palju rohkem oskas nagu välja kuulda selliseid Euroopa kõrgkultuurile omaseid nagu elemente ja noh, tegemist on tõsiselt meisterliku kompositsiooniga ja just nimelt seda nagunii-öelda kaugemalt ja natuke teistsuguse perspektiiviga vaadeldes avanesid seal hoopis teistsuguseid kõlava nimed. Nagu ka Paavo Järvi ütles, oli Eesti festivaliorkestri kontsertmeistriks tänavu kuulajatele tuttavaks saanud Florian Tonderer asemel hoopis Filippaiis. Küsisime triin Ruubelilt, kes on mänginud Florian Tonderer i kõrval ja kuulas sel korral festivaliorkestrit publiku ridadest. Kui palju on kontsertmeistrivahetus orkestri nägu muutnud? Muidugi? Naljakas, et seitse aastat on meil on Florian, et, et see on ikkagi orkestri nägu ja mängulaadi väga üllatavalt tugevalt mõjutab ikkagi see, kui, kui on erinevad kontsertmeister Florian, neil on selline teistsugune mängulaad kui, kui Filippaishil mõlemad täiesti imelised kontsertmeistrid ja imelised muusikud ja viiuldajad, et selles mõttes on tegelikult lahe niisugune mingisugust teistsugust mängu ka siin epo juures. Filippaiišilt uurisime, mida ta arvas, kui Paavo Järvi tegi talle ettepaneku Eesti festivaliorkestri kontsertmeistri kohale. Filipp paisch rääkis, et eeskätt oli tal väga hea meel, et Paavo Järvi kontsertmeistrit valides just tema peale mõtles. Neil oli väga hea koostöö nende kuue aasta vältel, mil Paavo Järvi Pariisis kestri peadirigent oli ninga issil, oli rõõm temaga taas kohtuda. Tõsi, Paavo Järvi käib praegugi Pariisi orkestri juures, kui ta issiga pole neil olnud võimalust mängida juba kolm aastat orkestrile Tepparill käis selle aja jooksul ühe korraga Tallinnas, aga nüüd on hea võimalus seda maad ja Pärnut uuesti avastada. Minu jaoks oli suur õnn siia tulla, ütles Aiš. Aga milline on Filippa issi arvates Eesti festivaliorkester? Eesti festivaliorkestrile on mitu nägu, sest see koosneb nii erineva taustaga inimestest. Siis ma mängin veel ühes sarnases orkestris Straforkis, mis koosneb samuti maailma erinevate orkestrite muusikutest. Inimesed on väga vastuvõtlikud, suhtlevad omavahel ja tahavad asju koos teha, pole vaja rääkida, vaid koos musitseerida. Nii tekib eri kultuurikandjate vahel tõeline suhtlus. Uute tuultega tuli Pärnu muusikafestivali programmi Kristjan Järvi. Kristjan Järvi andis koos sõpradega kontserti elektrofolk sele preid Tormis Veljo Tormise 88. sünniaastapäeva õhtul. Pärnu kontserdimaja laval olid koos Kristjani Järviga, Kristjan Randalu, Sander Mölder, Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär, Andre maak, Marten Altrov, Allan Järve, Johannes Kiik, Heigo Rosin, Ramuel Tafenau ja keelpillikvartett pretsi osa. Rääkisime ka Eesti festivaliorkestri kontsertmeistreid Pilippaiišiga sellest stiile sulandavast kontserdist. Tütrega, kes oli sellest eriti vaimustatud, algul ütles ta, et see on kuidagi imelik aga pärast ei suudeta uskudagi, et see kestis kaks tundi. Kõik möödus nii kiiresti. Seal oli midagi elektronmuusikast, midagi rahvamuusikast ja lauljat, erilised hääled ja meditatiivne meeleolu, mis seal rock n rolliga põimus meenutasid paikhile isegi midagi Arvo Pärdi muusika fenomenist. Uurisime Kristjan Järvi käest, kuidas jõuda inimeste südametesse. No tead, ma loodan, ma ei saa öelda, et ma joon kõikide südamesse, aga ma. Ma üritan ise ja ma loodan seda teha selle puhta emotsiooni ja lihtsusega, iluga ja aususega, mis tegelikult, et meil kõikidel igaühel endiselt sees on, eks ole, millega me oleme sündinud ja mis tegelikult kuidagi vaibub ära meie selle eluprotsessil, eks ole, igasuguste kartuste alla ja kahtluste ja tead kõik need lootused ja, ja kõik need turunemised ja kõik need asjad, mis juhtuvad elu jooksul, eks ole. See on üks teekond ja kui ma räägin sellest, siis inimesed saavad, arvavad jah, tegelikult maga, olen sellest läbi käinud ja see kõlab sarnane tegelikult minu isikliku selle jutule, eks ole, et, et kui sa seda Toode esile muusika kontekstis ja lood seda tausta, et inimesed saavad jutustada oma seda eluteekonda, eks ole, siis järsku tekib niisugune side ja niisugune mõte, et kui te siiski Ja loome ja tekitame midagi siin ja ma arvan, et see on tegelikult see on inimkonna saatus ja see on niisugune lootus ja lootusetus, eks ole. Mis on tegelikult selle kontserdi niisugune salapealkiri oleks seda. Kristjan Järvi on oma perekonnast esimene, kes on läinud stiilide sulandamin, sa teed. Kas isale ja vennale ka selline muusika meeldib. Pealkirjaga nagu näiteks ja seal olla Jaskust, muusikud, lebanonist ja Tuneesiast ja ja siis ta ütles, et nojah, vaatame ära, mis, mis lollusega sa hakkama jälle saad ja siis tuli kontserdile. Siis ütles mulle nii meeldis täitsa täitsa fantastiline. Ja vot ongi asi selles, et. Ja see lihtsalt nimelt pealiskaudselt totad kui ta, niisiis, see tundub tõesti mingisugune, mis, mis, mis jamas andamist. No tead, aga kui sa hakkad tegelikult süvenema täpselt kõikidesse asjadesse, pead seda natukene. Ja nüüd mu isa, lihtsalt ütle molekule, mis sa tahad sellest nagunii, mis sa teed oma enam. Et see on läbimõeldud ja see on tõesti mitte ainult tasemel, aga sügav. Ja ma arvan, et sügavuse moment on niisugune, mis on väga tähtis, sest kõik räägivad tõsisusest, aga tegelikult asi peab olema sügav mitte alati tõsine, tõsine sõltuline sõna, sa nagu öelda, et kultuur, teeme kultuuri, aga mis on see kultuur sellest sõnast aru? Tõsiselt, mida teha, sest siis süüa vaid tõsiselt, et ma tea. Tõsiselt mõelda või, või ma ei tea, kuidas, nagu niisugused sõnad selgitada ja ma arvan, et kui me räägime kultuurist üldse siis me peame vaatama, et see, see sõna kultuur oleks natukene rohkem selgem inimestele. Kultuur tähendab nii palju erinevaid asju erinevatele inimestele ja ma arvan, et see on üks asi, millega ma olen väga, mille propagantma oleneb seda Ribrändida, seda sõna, eks ole, sest ma tahan, et me avaksime uksed kõikidele kes ei ole tõsise kultuuri ja klassikalise muusika kuulaja, et sellepärast tegelikult meie kuulajaskond on seal kõige suurem kuulajaskond Klasklasse muusikale on need inimesed, kes ei ole veel saali tulnud ja kes ei tea, Glasgemmuuscan. Vot seda ma tahan teha ja sellepärast ma teen neid projekte, mida ma teen. Enne Eesti festivaliorkestri esimest kontserti tänavusel festivalil anti üle Eesti Autorite Ühingu ja Eesti heliloojate liidu algatatud Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia, mille laureaadiks valis žürii üksmeelselt helilooja Tõnu Kõrvitsa. Ma olen muidugi väga õnnelik selle, selle tunnustuse üle ja see on mulle oluline, sest Lepo looming on mulle olnud läbi aegade väga oluline. Ja mingis mõttes on ta ka minu õpetaja. Nii et ma väga väärtustan seda. Oli ta üks minu õppejõud, tõsi küll, mitte eriala õppejõud, aga, aga ta õpetaja Sarkestratsiooni ja pillide tundmist, sedasama aine, mida ma tegelikult praegu õpetan ja, ja ma usun, et ennem igat loengut, ma mõtlen selle peale, kuidas Lepo seda tegi ja kuidas, kuidas ta rääkis. Aga noh, igalühel on muidugi oma selline metoodika, oma tee. Ja Lepo looming, tema muusika. Kuidas ma ütlen, seal on kõike, on traagikat, huumorit, sügavust, kurbust, melanhoolselt. Seda ei saa ühte sõnasse kuidagi kokku põimida. Et On teosed, mis mul on väga korda läinud ja ma arvan, ma ei ole väga originaalne. Ütlen, et Eesti muusikasse üks selline teos, mis on jätnud tõesti sügava jälje, on Lepo Sumera esimene sümfoonia. Aga neid on muidugi palju, teisi veel, nii et ta muusika on mulle eeskujuks. Eesti festivaliorkestri esimese kontserdi järel avaldas klassikaraadiole arvamust muusikaajakirjanik iija Remmel. Kaheksandal augustil tulid ettekandele Arvo Pärdi kolmas sümfoonia, Edvard Griegi klaverikontsert, Elizabeth Leonskaja soleerimisel. Moristravelli valss ning maailma esiettekandel tuli Jüri Reinvere teos ja väsimus õnnest nad tantsima viis. No mina kui sellise klassikalise sümbolismi austaja, sümfooniaorkestri Su armastaja minu tipphetk oli eilne sümfooniakontsert mitte põrmugi vähendamata kõiki teisi kontserte, aga lihtsalt nagu isiklik armastus kuulub sellele žanrile. Ja eilne kontsert oli väga fantastiline ja väga täiuslik ja väga tuline, igas mõttes ja palju huvitavat seal kuulis Jaagulisesi ettekannet Jüri Reinvere ja mis oli, ma arvan, et väga õnnestunud akesti lugu ja võeti väga-väga kuumalt vastu. Ja ma arvan ka, et see on selline võib-olla natuke võib-olla eriline lugu, sellepärast et see lihtsalt ei ole nagu selline hea orkestrimuusika, vaid see käsitleb teatud filosoofilisi teemasid, mis meie eluga kaasas käivad. Ja need teemad ei ole alati just kerged ja lõbusad, vaid toidust, vastupidi, sellised mõtlemapanevad probleemid, mis on meie elus ja mis mulle tundus, et panidki mõtlema publikut, sest et selline väga süvenenud keskendunud meeleolu valitses saalis, selline nagu olid nagu tardunud, kuulasid teda, mis sealt lavalt tuli, nii et see oli väga muljetavaldav. Üldse nüüdisajal sümfooniaorkestrile ei ole lihtne kirjutada ja hästi kirjutada, seda enam on väga suur väljakutse ja kui sa niimoodi õnnestub, siis on nagu super. Tegelikult. Ma arvan, et Paavo Järvi teeb fantastilist tööd ja fantastiliselt nagu viib edasi väga targalt seda eesti muusikakultuuri ja selle näiteks on ka see festivaliorkestri viimine Promsile. Ei, aga sellise kavaga, kus on siis sees ka Pärdi kolmas sümfoonia kuna tema ise liigub kõige kõrgemates klassikaringkondades, kuhu no siiski on suhteliselt vähestel see ligipääs ja tema tõstab selle orkestri sinnasamasse sellele samale tasemele ja nendesse ta söödab, kõige kõrgematesse kultuurikolletesse viib. Aga ta teeb seda just nimelt väga targalt ja ta teeb seda nagu järjepidevalt, et ma tõesti väga imetlen seda, mis ta teeb. Pärnu muusikafestival lõppes traditsiooniliselt Eesti festivaliorkestri kontserdiga täismajale antud kontserdil soleeris imelapsena kuulsaks saanud Midori. Pärnu kontserdimajas pakiti pillid kotti ja järgmiseks peatuseks London Royal Albert hool ja BBC proms. BBC Promsile näol on tegemist ühe suurima ja vanima klassikalise muusika festivaliga, kus esinevad tippmuusikud üle kogu maailma ning mille eesmärgiks on tuua parimad klassikalised muusikapalad. Laia avalikkuse. Esimene promsi kontsert toimus 10. augustil 1895. Selle algatas dirigent Henry Wood, kelle idee oli väärtmuusika esitlemine laiemale kuulajaskonnale mitteametlikus atmosfääris. Proms tuleneb sõnast promenaadi kontsert, mis viitab vabaõhukontsertidele vabaõhuaedades, kus publik võis esinemise ajal vabalt ringi liikuda. Festivali algusest peale on rõhk populaarsetele klassika teostel, aga ka Briti heliloojate loomingul heliloojate tähtpäevadel ning promsi jaoks tellitud uudisteostel. BBC promsi koduks on 1871. aastal valminud suurejooneline Royal Albert hool. 13. augustil 2018 debüteeris BBC Promsile Paavo Järvi juhatusel Eesti festivaliorkester soleeris võluv gruusia päritolu pianist kaatia Punjatis viili. Vahetult enne Londonisse lendamist kõnelesime Paavo Järviga Pärnus eelseisvatest kontsertidest BBC Promsile Londonis ja Ell filharmoonia Hamburgis. Eesti festivaliorkestrile oli tegemist debüüdiga BBC promsil, ent Paavo Järvi on juhatanud seal varemgi. Mina olen seal London prominent juba esinenud ütleme üks neli-viis korda ja esimest korda vist üle 15 aasta tagasi. Aga kunagi ei ole see esinemine Londonis, selline tavaline asi, eriti sellel festivali, kus on selline ajalooline nimi ja maine ja see on tavaliselt alati välja müüdud ja meie kontsert on muuseas ka välja müüdud ja see on alati natukene närviline ja alati natukene selline pingeline. Aga muidugi meie jaoks on see üks väga-väga suur au, et me sinna oleme kutsutud. See saal on välja müüdud, tähendab tegelikult seda, et seal saalis on umbes 4000 inimest. Lisaks sellele kuulavad seda inimesed üle kogu maailma raadio vahendusel. Kas lisab ka mingisuguse pinge sellele kõigele? No see fakt, et seal seda kuulatakse üle üle terve maailmaraadios ja meie kontsert läheb televisiooni, see pole hästi suure pinge peale. Sellepärast et Kontsert on kontsert, aga see Eks Tšehhi dirigent on seda BBC Promsile, mis on tegelikult siis igal aastal kaheksa nädalat kestev suur klassikalise muusikasündmus. Ta on iseloomustanud seda kui maailma suurimat ja demokraatlikumad muusikafestivali. Mis huvitav selle festivali juures on see, et kuna see saal on hästi suur ja ma arvan, et see on rohkem kui 4000, mina säravatel 6000 siis uksed on avatud hästi, paljudele sisse saavad 6000 inimest. Esiteks ja promill on selline huvitav traditsioon, et need keskmised toolid, mis seal põrandal, need võetakse ära ja seal see ilmselt püsti kohe-kohe praktiliselt lava juures ja seal on hästi palju ja see on selline selles mõttes demokraatiline, et seal ei ole mingisugust luksust või mingisugust sellist klassivahetegemist, lihtsalt inimesed tulevad ja kuulavad ja seisavad püsti, mõned istuvad ja peaaegu peaaegu selline vabaõhukontserti atmosfäär natukene, aga ta on Royal Albert hoolistamise fantastilisest saalisemale. Ja tegelikult huvitav on ju veel ka see, et väga paljud orkestriandjaid on ikkagi üle kogu maailma siia kokku tulnud. Kas neile peab kuidagi ütlema ka, et te ajate Eesti asja või see on midagi, mis tuleb väga loomulik? Kalt nendega kunagi seda ütlema, sellepärast et see tuleb kuidagimoodi ja niivõrd arusaadav. Ja see on niivõrd loogiline, kui nad siia tulevad, nad näevad, et see on tegelikult selline Eesti muusika ja Eesti asja ajame ühest küljest aga nad on kuidagi sellest nii sisse võetud ja nad muutuvad selliseks fanaatilisteks eesti armastajatakse toetajateks need mõnikord selline tunne, et nemad taeva, seda Eesti asja rohkem kui meie. BBC promsil Royal Albert hoolis ootas Eesti festivaliorkestrit tõepoolest täismaja 6000 inimest. Palusin Eesti festivaliorkestri mängijatel kirjeldada seda tunnet, mis valdas neid siis, kui nad astusid Royal Albert hooli lavale. Oma muljeid jagavad Marius Järvi, Madis Vilgats, Jakob Peäske, Heigo Rosin, Marten Altrov, Signe Sõmer, Marja luisk, Teet Järvi ja Mikk murdve. Nagu oleks tulnud spordivõistlusele? Ei usu, et, et see võib olla klassikalise muusika kontsert, mis just algab. Tundus uskumatu, minu jaoks. Minu jaoks oli see alguses õige pisut siiski tegi kõheldakse tõesti. Et saab muidugi üle tuleb olla ja nii edasi, aga, sest no tavaliselt lavale astudes ei lähe närvi üldse. Pigem just täiesti kogusseerunud kontsentreerunud ja see on selline hea tunne seal korra ikkagi nagu seest sihuke õõnsaks pisut tegi. Aga see muidugi läks, üle läheb, kui mängima hakati, juba siis sai, sai tagasi tavapärase tunde kätte. Aga see oli väga hea, aukartust äratav kindlasti. Kui te olete nagu, nagu jalgpallimatšil kuskil staadionil, suured rahvasummad vaatavad pealt. See on lahe, et Madisustada jalgpalli paralleeli mainis, sest ka minul oli täpselt samasugune tunne, et, et justkui oleks nagu kuskil suurel areenil ja tegelikult ei kolligi suurareeniga. Aga muidugi, see on selline, ütleme, üks saalidest, mis on iga muusikuselina ikkagi unistus mängida sellel laval ja just selle festivali raames. Et kui saadikuid Nende lavalaudadele astuda ja, ja seal esineda, siis see on ikkagi suur asi enda sellisel ütleme karjääriredelil, millest selle pärast tagasi vaadata. See oli jah, üks võimas elamus. No tegelikult lõi natukene, lõi pahviks, sest istume, proovi, tegime siis seal oli lava ees selline suurem plats, mis oli tühi. Mõtlesin, et äkki sa jääbki tühjaks, oleks kontserdi ajaks. Aga kui me astusime lavale ja see oli. Puupüsti rahvast täis ja kõik rõdud, et see oli, see oli väga-väga udune. Minu jaoks oli see kahtlemata esimest korda elus, kui ma näen päriselus sellist publikut, kes päriselt kuulevad ka minu klarnetimängu, see oli väga-väga-väga imeline kogemus, tõesti. See rahvamass oli lihtsalt nii suur, et ei uskunudki, et nagu seda kontserdi korraga nii palju inimesi kuulab. Tähendab noh, korral on varem ka seal esinenud Soome lahti orkestri koosseisus ja tunnen muidugi sinna saali, meil on alati selline ülev, kuni vaevalt läheb sinna kuskile, ma ei tea, mitmes rõduseli sinna lõppu, kus inimesed ka veel on. Aga uhke tunne mängida seal muidugi alati. Vägev selline praksetega laulupeo õhkkond ja menetlus, vastuvõtt ja, ja sellise seltskonnaga sellise orkestriga olla sellisel festivalil, see võtab sõnatuks. Aga kuidas on mängida Royal Albert hooli laval? Üllatavalt hea selles mõttes, et ma kujutasin ette, et nii suur saal, et see kõik kaob sinna ära, aga, aga isegi kõige vaiksemad asjad tundusid, et kassil ja, ja noh, selles mõttes natuke kolistasid seal, aga üllatavalt vaikne oli see asi nagu selle kohta, kui palju seal inimesi oli tegelikult, et see oli üllatus. See oli uskumatu, kui vaikselt on võimalik mängida nii suures saalis nagu et need kaks asja tunduvad täiesti võimatu koos, aga nad on võimalik. Nagu ma aru sain, siis akustiliselt tegelikult on väga paljude muusikute jaoks olnud hästi väljakutsuv saal. Noh, see oli see, mis ma enne selle kohta kuulsin. Ja ütleme nii, et kui, nagu ise seal laval olid ja hiljem ka natuke saalist kuulates, et tõesti selline tunne, et tegelikult pigem oli raske akustiliselt. Nojah, et muusikute ja nii publiku jaoks ka ideaalne akustika on tegelikult ikkagi pisut väiksemas alguse alal Brothololi aga ma pean ütlema, et seal oli ikkagi parem, et ma isegi kartsin, et on veel raskem. Eks see sõltub natuke pillidest ka, et kuidas akustika parasjagu mängib, aga noh, see oli täitsa ja saal siiski hoolimata oma tohutust suurusest, kui ma saalist proovis kuulamas käisin siis tegelikult üllatavalt hästi tõesti olis akustikat, käisin mitme koha peal ikkagi seal, istusin ja kuulasin, et, et tõesti kõik oli väga hästi kosta nagu peo peal, aga mängija seisukohalt oli ikka minu jaoks vähemalt väga keeruline. Sellepärast see vahe, mis akustilise toimus, kui publikut ei olnud ja kogublik pärast tuli, see oli ikkagi meeletu. See oli nii suur vahe, et, et sealt tagant reast nagu ikkagi kokku saada, neid asju oli ka päris päris keeruline katsumus, et ma arvan, et üks keerulisemaid mul üldse kunagi elus olnud. Gene võib-olla kõhe mingis mõttes, et kuna seal lava oli ka suur ja see saal oli suur, et siis oli, kohati oli tunne, et mängid natukene üksinda aga selle võrra tuli rohkem kõrvad lahti teha ja silmad lahti ja tegelikult oli väga kihvt mängida. Mina ütleks, et oli tegelikult üllatavalt rahulik, ma natukene pabistasin, võib olla lavanärvi pärast aga kuna publiku poolt vastuvõtt tundsid, et see oli lihtsalt nii soe ja varasemad kolleegid orkestrid, kes olid mänginud seal saalis festivalil ka juba tegid väga sooja ettevalmistuste sooja sõna otseses mõttes, et nad ütlesid, et see on kõige toredam publik ja minul mingisugust sellist lavanärv küll ei tulnud sisse, et et seal on nii palju inimesi, mis on üllatav. Kusjuures minu jaoks oli see naljakas nagu la närv ei olnudki nii suur, sest see seltskond, kellega meie orkestri koosseis on kuidagi nii kokkuhoidev ja seal on nii palju neid nagu toetavaid sõpru ja armsaid kolleege, et nagu tundsid veel seal suure laval nagu ikkagi kuidagi kaitstuna. Ja võib-olla veel natuke lisaks nagu lihtsalt mõtlen, mis ma mõtlesin tegelikult ka varasemalt juba seal sellel nädalal Pärnus ka, et see kuidagi see kogu atmosfääri mõttes number üks on muusika ikkagi, mida me esitame, seal, kaob see isiklik ego kuidagi täiesti ära ja see võib-olla aitas seal Albert olis keskenduda, jah. Mulle tundub, et see on mingit nagu päris mugav on, mängijatega mingeid takistusi seal nagu ei ole, iseasi, mis saali läheb, aga Ennosteeri nagu midagi tundub, et hästi selline erksaal, kus nagu kõik jõuab, iga kuulan, siis ei pea väga palju pressima. Mind täiesti hämmastas see, kuivõrd palju saal muutus publiku sissetulekuga saamatus üllatavalt intiimseks. Alguses tundus proovis, tundus, et me oleme staadionil ja siis ühtäkki tundmused. Me olemegi tegelikult väga heas ja sellistes väiksese intiimses saalis, kus tõesti sai täiesti rahulikult otsida vägagi õrne värv ja pidi olema nagu väga ärkvel. Uus esinemispaik tõi ette ka ootamatusi, näiteks löökpillimängija Madis Metsamarti ootasid ees tagurpidi Timpanid. Ma teadsin ette, et see väike üllatus seal on mind ees ootamas, et ta ei olnud mul nüüd täiesti ootamatu. Ega mu varem seda harjutada ei saanud, et impanid on tagurpidi. Põhimõtteliselt eksisteerib kaks süsteemi. Ameeriklasest teema on siis niimoodi, et kõige madalam vimpan on vasakul, no nii nagu klaveri klaviatuur, saksa süsteem on või traditsiooniline süsteem on vastupidi, et kõige suurem imponen paremaks ega sellest, nagu muud suuremat lugu polekski. Ainuke asi on see, et kui kogu elu oled harjunud mängima ühtepidi ja siis ootamatult on sinu instrumentaariumi peegelpildis sinu ees. Et tulemuseks on selline väike ajugümnastika, kui hetkega tuleb unustada kõik, mida sa tead ja kogu oma automaatika tuleb lülitada ümber või siis lihtsalt kustutada selleks hetkeks. Ja iga liigutus, mis muidu oleks näiteks vasakule poole, läheb nüüd paremale. Kas orkestrantide tajusid, et interpreedid ise ja Paavo Järvi olid enne suurt kontserti BBC Promsile ka kuidagi teistsugused? Eks alguses oli ikkagi näha enne kontserdid, et inimestel natukene rohkem, võib-olla mõtlikud enne enne lavale minekut enne lavale minekut, sellist vabadust nagu tavaliselt võib-olla nii palju ei olnud, aga, aga eks see on arusaadav ka, et et ikkagi igaüks mõtleb enne selle olukorra enda jaoks läbi ja. Kuidagi selline ma isegi ütleks, et ärevus, aga kuidagi selline, nagu just see esimene teos oli minu jaoks ikkagi selline natuke nagu hõre, mitmete kompositsiooniliselt hõre oleks, aga lihtsalt selline nagu hõre tunne, et nagu kõik mängivad, aga samas on ikkagi selline nagu vaoshoitus ja ei lasta nagu minna, et teise teose puhul juba juba lahenes. Aga esimese teosega oli küll selline tunne, et natuke selline väga vaoshoitud ja väga selline nagu ettevaatlikkus tunne oli sees. Ma arvan, et kõik kartsid jubedalt sisse mängida, et seal ju raadioülekandega ja, ja tele ja et, et see on ju suur hirm, see on ju alati alati olnud suur hirm, et kui siis kogemata mingisuguse paugu või lörtsu vajutad natuke liiga vara või hilja ja siis seal legendaarne ja, ja mis puudutab vot noh, ma ju niivõrd hästi teda veel ei tunne, kaks projekt on tehtud, aga, aga võib-olla ehk tõesti, kui nüüd teised räägivad, et võib-olla kerge pinge ütleks, et et oli õhus, aga see on, see on täiesti arusaadav, sellise saali puhul ma arvan, et kõik olid natukene kõrgendatud. Meeleolus, ja see oli väga oluline õhtu meile kõigile, kes me seal laval olime ja ka väga paljudele, kes saalis oli. See et kindlasti selg oli sirgem ja, ja olek oli oli, oli võib-olla rohkem valmis kui muidu. Ei, ma arvan, et, et ei olnud teistmoodi, selles mõttes võib-olla oligi lavanärv natukene suurem ja see vastutus kuidagi Eestit esindada kuskil välismaal oli nagu selle võrra olulisem. Nüüd ma olen juba mitmeid aastaid osalenud seal festivaliorkestris ja selline kokkuvõtlikkus on orkestri poolt alati maksimaalne olnud siiamaani, et noh, võib-olla oli veel terakene veel midagi juures. Kuigi Pärnus on alati ka ma tunnetan antud endast maksimum alati niipalju kui tingimused lubavad. Oma mõtteid jagasid Eesti festivaliorkestri mängijad Marius Järvi, Jakob Peäske, Madis Vilgats, Heigo Rosin, Signe Sõmer, Marja luisk, Teet Järvi ja Mikk Murdvee. Piilume korraks ka Royal Albert hooli ja Ell filharmoonia lava taha. Rääkisime lava taga juttu Richard Mägariga, kes vastutab selle eest, et laval oleks kõik olemas, et laval oleksid toolid, noodipuldid ja noodid, ent mitte ainult. Samuti kõik see, et lava taga oleks olemas vesi, oleks olemas rätikud, kontserdi lõpus oleks olemas külm õlu ütleme sellised asjad, mis jäävad lava taha ja vahetult kontserdi ettevalmistamise kohapeal kontserdikoha peal. Just. No selle asjal on mingil täiesti uskumatu olukord, et Pärnu kontserdimajast otse rajal Albert hooli BBC Promsile näitle, kui palju need kaks kohta omavahel erinevad? Kardinaalselt ikkagi täiesti kardinaalselt. Esiteks see majan meeletult suur ja loomulikult seal esialgu eksid väga lihtsalt ära, samuti ka siin Hamburgis Elbe filharmoonia, siis on see probleem, et seal, kus sa nüüd oled, on ja, ja proovinud nii-öelda selle saali ja asukoha kätte saada, et aga jah, need kohad ikkagi nendega täitsa erinevad, ütleme see Need, taks, Teitchi nii-öelda võimalused on, kaob. Et Pärnus meil on tihtipeale see probleem, et ei ole, võib-olla see aasta meil oli näiteks Reinvere teos, kus tõesti oli väga palju löökpille, nii-öelda sellega seonduvad mingeid kastes nüüd ei olnudki väga kuhugi nagu panna, et et kuna kohe tuleb seal kammersaal ja see nii-öelda see ladustamisosav nii-öelda päris väike onu Ruja laagrid toolis on ikkagi seal maal väga suured käigud ja see on ikka täitsa teine märk. Ja sina oled see inimene, kes näeb tegelikult orkestrit, dirigent D väga lähedalt kütlikest, Paavo Järvi on teistsugune ka BBC Promsile Elpil armu niis kui näiteks Pärnus tegelikult ei ole vahet. Mina ei tunneta seda vahet, võib-olla ta ise kuskil sees tunnetab, aga aga see närv ja see selline noh, ma ei tea, kas tema, Kotex, kas ta on väga närvis, teise oskab seda paremini öelda, aga aga see mingi selline kontserdieelne ärevuse peale minek on ikkagi suhteliselt sama. Nii kõneles Richard Mägar, kes vastutab selle eest, et Eesti festivaliorkestri ja Paavo Järvi kontsertidel oleks kõik vajalik laval nii nagu peab. Üks oluline inimene Eesti festivaliorkestri juures on ka fotograaf Kaupo Kikkas kelle kaamerasilm on jäädvustanud viimaste aastate jooksul kõik festivaliorkestri kontserdid, proovid, aga ka promopildid. Küsisin alustuseks, kas muusikaharidusega fotograafi kõrv tabas orkestri. Kõlas ka mingisugust erinevust kontsertidel Pärnu kontserdimajas ja Royal Albert hoolis. Muidugi on muidugi on, et iga saal töötab erinevalt ja samamoodi ju kõik mängijad on inimesed, nende emotsionaalne, selline laetus või ka miks mitte sinna nii-öelda närveerimine, et see, see kõik mõjutavad seda tulemust, nii et orkester kõlab ikka alati mingil määral erinevalt. Aga ma arvan, Ta on kõlanud igas saalis nii hästi, kui seal seal täpselt sellel hetkel võimalik. Ja sina läbi kaamerasilma tõesti neid muusikuid tead ja tunned väga hästi. Millised need erinevused võib-olla olid, kui nad esimest korda sinna reale Albert hooli, proovi said minna tegema? No see on väga muljetavaldav saal, eks ju, et see on, suurus on võimas, on pika ajalooga, et eks kõikidel kindlasti niisugune teatud väike aukartus, selline niukene katedraali tunne on seal sees, et seda kindlasti natuke oli, aga samas ma arvan, et täna me võime rääkida sellest kontserdist juba nii-öelda minevikus, et ma arvan, et tegelikult see oli selline tippenese kokkuvõtmine ja, ja see oli, see oli väga ilus. Sellised olid Eesti festivaliorkestri ja Paavo Järvi kaks nädalat Pärnus, Londonis, Hamburgis. Eesti muusika ja muusikud olid tähelepanu keskpunktis. Sellest andis märku ka rahvusvaheline meedia tähelepanu. Eesti festivaliorkestri ja Paavo Järvi kontsertidest kirjutasid ja rääkisid nii Frankfurter allegi mainet saitung Diarritustesk The Times, The Guardian, hamburger Aabenud plaat ja BBC Raadio kolm. Lõpetuseks küsisin orkestrantide alt endilt, mida tähendas nende arvates õhtu BBC Promsile eesti muusikale. No ma arvan, et see tähendab tegelikult nii palju, et sellest on raske aru saada selles mõttes, et et sellisesse kohta, kus, kust see nii paljudesse kodudesse läbi televisiooni läbi raadio, läbi ajakirjanduse ja ka nende, kes seal kohapeal ja see jutt, mis, mis levib pärast seda, see seal nagu hindamata, selles mõttes, et ma arvan, et see on eesti keel, on väga-väga suur asi. Tegelikult juba hästi kihvt on see, et selle sama Royal Albert hooliga siis nagu selline internetikajastus oli, et postimehed ja, ja delfiinide värgid, et kõikjal oli see ikkagi ära mainitud ja see on minu arust hästi lahe, et, et ka mul nagu tuttavat, kes nagunii palju muusikaga ei tegele, siis minu poole nagu pöördusid ja et oh issand, kui kihvt ja isegi mulle üks veel ütleme nii, et veel parem tuttav täitsa ütleks, et sõber oli sõitnud autos koos vist nelja sõbraga, kes ei ole üldse muusikaga tegelevad mingid sportlased ja noh, niimoodi, et me teame ju küll, kuidas nende noorte suhtumine tihtipeale klassikalisse muusikasse oli, aga tohetunud olid kogemata mul see ütleme särada, metsasarvemängija pani raadio tööle ja, ja kuni kontserdi lõpuni olevat autos olnud vaikus ja kuulati. Et ma ei tea, Vister alguses ütles ka, et ikkagi Eesti orkester ja BBC Promsile ja ja ilmselt see siis tähendas järelikult nende osas nii palju, et kuulati kontserti ilusasti vaikuses lõpuni. Eks ta on suur märk, mis on Eesti muusikaalased maha pandud alla, et millal see järgmine kord on, ei oska vist keegi ette ennustada, et et see on suur asi kahtlemata. Ja, ja eks me üritame edasi ka lippu kõrgel hoida. Ma arvan, et see tähendab palju, et taas said eestlased ja eestiorkester Eesti helilooja pilti veel rohkem. Et, et ma arvan, et see toob ainult neile head, head tagasisidet ja võib-olla veel suuremaid võimalusi näidata ennast. Mina olen kindel, et seal saalis oli vähemalt mõni inimene, kes on võib-olla Eestist kuulnud, aga pärast seda kontsert? Ta kindlasti võtab kaardi ette ja vaatab, kus Eesti on. Ma arvan ka, et Eesti sai jumala ja nii-öelda positiivset kuulsust veel juurde ja näitasime Eesti kultuurielu. Ja just see ka Paavo Järvi seal eesotsas on. Ma arvan, aitab seda orkestrit väga, just nagu tema fännidele tutvustada. Ja võib-olla väga paljud inimesed ei pruugi seostada Paavo Järvi kohe esimese asjana, et on, ta on eestlane. See on ainult meie väikesele Eestile tuleb kasuks. Hooaja esimese heligaja panid kokku toimetajad Lisete vältia Miina Pärn ning helioperaator Helle Paas. Aitäh kuulamast. Ja lõpetuseks nädala mõtte sünnipäeva tähistanud Tõnu kaljustelt. Ma kutsun üles Eesti rahvusringhäälingut kutsuma muusikuid tagasi siia oma asutusse, stuudiod oleks muusikuid täis ja et oleks muusikute töökohad selles majas, sest see on Euroopa ainus raadiomaja, kus ei ole muusikuid. Nii et see peaks olema perspektiiv.