Alanud on muusikahooaeg, mis kulmineerub tuleval suvel juubelilaulu ja tantsupeoga. Minu arm ja samuti on alanud mastaapsed ehitustööd Tallinna laululaval, et olla turvalisemalt, siis valmis neid pidustusi läbi viima. Stuudios on külas lauluväljaku juht ja peremees Riho Rõõmus. Tere. Tervist. No kõigepealt ma küsiksin, et kuidas eestlaste esiväljaku tippaeg suvi möödus? Oli suvi oli väga tihe, meil vist ei olnud ühtegi vaba nädalavahetust. Nii ühe ürituse mahavõtmine ja selle järgne väljaku koristamine lõppes, teise ülesehitamine paralleelselt käis. Eks paljud räägivad, et üldse Eestimaal on üritusi ikka väga palju selle väikse riigi, väikse rahva ja kultuuri kohta. Sellel aastal lisandus veel ka Eesti 100 ürituste selline mastaapne pealetulek, et eks see aasta oli kuum vist igal pool. Mis siis nüüd täpsemalt juhtunud on, mis laulukaarega praegu toimub? Kas tegu oli planeeritud töödega? Selle kohta ütleks nii ja naa. Sissejuhatuseks ütleks muidugi, et mul on üldse hea meel, et viimastel aastatel on nii linn kui ka riik väga tõsiselt, lauluväljaku pole hakanud vaatama ja ka ühel meelel väga mitmetes küsimustes ja ühise finantstoetamisega lauluväljakut parandanud. Need, kes mäletab, siis eelmisel aastal saime korda juba ammu lagunenud ja väga halvas olukorras raadiotorni ja nüüd on seal toredat korruseid, üks on Valdo Pandi korrus ja üks on Ivar Trikkel korros ja üks on siis Alar Kotli korrus, kes on selle laululava uue kompleksi loonud. Ja see uus kompleks ehitati 1960. aasta laulupeoks. Aga eks ta omal ajal ehitati muidugi kiirustades. See materjal oli natuke rämpskiirus oli taga. Võib-olla see kvaliteet polnud ja midagi nõukogude ajal alati läks ka vasakule, nagu öeldi, et keegi sai mõnest materjalist oma suvila üles ehitatud. Nii et kui 60. aastal see laulukaar valmis oli, 60. aasta laulupidu toimus, siis oli vihmane laulupidu ja see katus laskis juba siis sorinal vett ja vihma läbi, nii et koorid hakkasite ehitajale skandeerimata. Ehitaja häbi-häbi katus laseb vihma läbi ja eks neid läbisadam, mis on olnud seal läbi aastate. Korra on seda merepoolset kate pleki vahetatud, aga see ikkagi seda probleemi ei lahendanud, nii et see vesi puges vahele, ta oli sinna vahele juba põgenenud ja kuna ka tuulutus, mis peab olema puit laudisel mitmete kihtide vahel õigesti tehtud, see oli ebaõnnestunult tehtud. Nii et see kõik läks ikkagi hallitama, mädanema ja natukese oli ka ohutustehniline töö. Ma siiski noh, peaksin ütlema, et, et viimased neli aastat enne iga suvehooaja algust käisime tõstukiga üleval ja vaatasime praktiliselt kõik lauad üle, et ükski lauda ei oleks ohtlik. Nagu te juba mainisite, siis arhitektide Alar Kotli ja Henno Sekmanni kavandatud laululava saab ise paari aasta pärast 60 aastaseks. Kui hea tervise juures ta muidu seni on olnud. Kas nii mahukaid töid ei ole varem? Ettevõtjad noh, siiski kas näiteks üks väga oluline töö meie selliseks heaks, nõustajaks ja, ja südamega järelevalveajaks on kogu aeg olnud emeriitprofessor Karl Õigeri ja veel enne minu aega oli üks selline väga oluline töö, mis tehtud kandetalade tugevdamine ehk sissepoole need kanded alad, mis hoiavad tribüüne üleval, ehk sinna siis keevitati, täiendamata, suured talltalad. Oli ikkagi selline kartus, et äkki need betoonist kandetalad ei jaksa seda koormust ära kanda ja juba minu lauluväljakul olemise ajal on tehtud üks selle mastaapne töö selle laululava enda kallal. Astmestiku kapitaalremont, kes mäletab, vanemad lauljad, siis kunagi olid seal sellised puidust liigendpingid, nendel olid sellised metallist hinged, mida sai nagu lapata ühele poole teisele poole, seal lõhuti hästi palju jalgu kriimustatud ja nad olid ohtlikud, lagunenud ja kogu see astmestik oli pragusid täis ja siis, kui tookord kõik sai lahti raiutud ehk pealmine betoon kihtsaisele astmestiku pealt ära kooritud, siis seal vahel oli klaas, vat see oli tihedalt vett täis, nii et veekoormus oli juba astmestikule tookord väga suur. Ja siis sained rämpspingid koos oma nende roostetanud hingedega sealt ära koristatud sai ka see vett täis klaas vat sealt ära koristatud ja täiesti uus ja korralik valu tehtud, nii et astmed said korda tehtud, nii et see oli esimene, võta mastaapne töö. Järgmine suur, mastaapne töö oli laululava siseruumid, mis algselt ei olnud üldse planeeritud millekski eriliseks sest peamine oli ikkagi astmestik, kus peal laulupidu saab pidada ja laulukoorid seista 2008 kaheksandaks aastaks seitsmendal-kaheksandal aastal seal siis lauluväljaku siseruumid kordades, see oli ka väga mastaapne töö. Sealt tuli selliseid kurioosseid ja ka naljakaid, aga kurb ja ohtlik naljakaid lugusid välja, et natukene ruume sai ümber planeeritud, et mõni mittekandev vahesein. Kui me võtsime pealt värvi ja krohvi maha, selgus, et seal tellised olid lihtsalt üksteise peale laotud segu poolt vahele pandud. Tsement läks siis mõne ülemuse suvila ehitusele või lihtsalt oli nii suur kiirelt laudtee lihtsalt Vellist üksteise peale krohv peale, värv ka ja nii ta oli, tähendab, et see oli ka väga suur. Ja nüüd kui on korras raadiotorn, on korras tuletorn, mis tahab natukene sanremonti, sest ilmastik teda mõjutab tugevasti. Kui me nüüd saame sellel kõlakaare ka korda siis peakompleks ehk laulupeo süda peaks olema enam-vähem korras, no üks asi on veel, on ja mul oli hea meel, kui eelmise nädala lõpus käisid linnajuhid remonditööde praegust seda seisu üle vaatamas, siis nad omal initsiatiivil korraga ütlesid. Aga seal laulukaare esine plats, et see on ikka küll, näeb kehva välja ja tähendab tõesti kehva välja, et seda asfaldit on seal mitu korda freesitud ja lapitud ja klapitud ja noh tänapäeval kui filmitakse väga palju droonidega üleval, et siis ta lihtsalt on nii kole, et ta peaks olema paraadplats. Kui me oleme laulupeousku, rahvas, kus on meie rahvuse üks tähtsamaid väljakuid, see on nagu pühakoda, teeme igasuguseid muid parke ja platse, teeme korda, et siis mina olen ju omad objekti fanaatik, et noh, ma ütleks, et, et see paraadplats peaks saama, kordab praegu mul on lootust, et võib-olla järgmise aasta laulupeoks linnaisad ütlesid, et nad panevad kase esmaspäevast, et rattad liikuma, et et kiiresti sünniks projekt leitaks sellele rahad, et see töö võib-olla ei olegi nii suur, nii kallis, et jõuab selle veel isegi märtsis-aprillis ära teha, nii et järgmise aasta maiks on ka see vesine väljak nagu korras. Kas te praegu olete valmis ka ehitustöödel mingiteks ootamatusteks, kas on kindel, et te saate valmis? Tähendab, et ehitaja on hästi tubli, tähendab ehitaja referentsid on väga head, ta on väga paljudel keerulistel objektidel ehitanud, sealhulgas näiteks needsamad vesilennukite angaarid, Ki siin jälle väike fakt, kus me saame natuke lõbusalt uhkustada, et kui enne oli tellingute kõrgus see rekordvesilennukite angaaride ehitusel seal lae alla tellingute kõrgus oli 24 meetrit ja seesama ehitusfirma, kes lauluväljakulgi praegu töötab, siis nüüd saab tellingud olema 36 meetrit, võrdluseks. Tuletorni kõrgus on 42 meetrit ja ehitusfirma usub küll, et noh, tänapäeval ehitatakse vihmas, tuules tormis lumega külmaga. Et see ei ole probleem, ainuke noh, raskemaks teha just kõrgustes töötamisel tugevad tuuled, aga ehitus on piisavalt ajavaru. Nii et praegu, nähes tööde väga kiiret tempot, siis paari nädala hiljemalt oktoobri keskpaigaks on vot just see visuaalselt huvitav, efektne olukord, kus laulukaarest on järgi ainult see suur jäme valge toru ja trossid ehk. Ta paistab läbi, tähendab luukere ja siis hakatakse uuesti teda ehitama. Need, kes mäletavad veel 60. aastal selle objekti ehitamist ja on vanaemad-vanaisad, kes on elus või emad ei saatanad, kes seda mäletavad 60. aasta ehitust, siis võiksid tulla seda vaatama, et see äratundmine on kindlasti väga vahva ja ma arvan, et ka juba praegu käivad seal lasteaiarühmad ja mõned koolid on käinud seal juba uudistamas. Tellingud, mis on ehitatud laululavaastmete peale, see on nii imposantne vaatepilt, et nüüd, kui hakkab see kaares puit hakkab ka sealt ära kaduma. Päike hakkab sealt läbi paistma ja lõpuks ta kaob üldse ära see puit täielikult. Et see on väga huvitav. Kui rääkida nüüd üldse Tallinna lauluväljaku aastaringist siis kui suure ürituste koormalde toimetamas olete välja arvata need praegu need mastaapsed, energiamahukad, ehitustööd siis kas muidu annab talvine aeg ka sellist hingetõmbeaega? No siiski mitte kuna lauluväljak on väga suures mahus isemajandav ettevõtmine, noh, selle üle võib vaielda, kas üks kultuuri asotsiaal objekt peaks olema isemajandav, millise protsentuaalse vahekorraga ta peaks olema isemajandav, et ta ei peaks meeleheitlikult igasugust kommertsettevõtmise endale sisse. Ma ja kultuuriüritusele nagu väravaid näitama. Et kui mul on valida kas mõne suurkorporatsiooni jõulupidu ja samal ajal tuleb laulukoor, kes tahaks teha oma kontserti, aga tal pole väga palju raha, siis raha teenimiseks pean valima suurkontserni jõulupeo, et noh, ma ei pea seda päris õigeks, aga muidu ei majanda ära. Nii et tänu sellele, et 2008 need siseruumid korda said, on muidugi huvi maja kasutamise vastu väga suur. Tallinnas muidugi konkurents ka kogu aeg kasvab. Ega me muidugi vaatame kadestusega ka kultuurikatla poole, kus on väga palju toredaid ägedaid üritusi. Katel on väga hästi tehtud ja objekt ise on põnev, aga nüüd sünnib veel ja veel. Ja ega ka ürituste korraldajad on nutikad, otsivad uusi ja huvitavaid kohti, ükskõik kas Jaama turg või, või mingi muu, et sa pead olema suuteline selles konkurentsis pakkuma ja ega nutmisest ei ole kunagi kasutanud ka kultuuri puhul, sa pead oskama oma kultuuriobjekti või ka kultuuri ennast tegelikult tänapäeva mõistes aktiivselt. Nõia tähendab, et, et see, kes ise tegutseb, ennast aktiivselt pakub, sellele on lootust saada ka mujalt. Tugev tähendab, et lihtsalt kurvalt hädaldada, et keegi sind ei aita. Enam sellest ei ole kasu, tähendab, sest kõik tahaksid raha, kõigil on seda vaja. Nagu te rääkisite, et ütleme, viimase 10 aasta jooksul on lauluväljakul tehtud palju, kordan, saanud tuletorn, raadiotorn, välja on ehitatud siseruumid. Nüüd tehakse uueks laulukaar ja ehk enne laulupidu isegi laulukaare esine plats seal. Kas sellega võib öelda, saab töödele ring peale. Millised on teie edasised sellised vajadused ja arengud? Sellega võiks öelda, et korrastatud on vähemalt see lauluväljaku süda või on see, kus on siis lauljad. Aga nüüd võib-olla jõuame hoopis tunduvalt suurema teemani. Ehk kaks aastat tagasi Tallinna linn koos Kultuuriministeeriumi ja laulupeo sihtasutusega moodustas ühiskomisjoni lauluväljaku edasiarendamiseks või uus arendamiseks, et järgmised 50 aastat juba tänapäevase nõuetele vastavalt saaks laulupidusid jätkusuutlik Waltan läbi viia ja praegu on ettevalmistamisel ja ma veel usun ja loodan, et ka sellel aastal välja kuulutatud saab siis arhitektuurikonkurss, mis annab nägemuse, milline võiks olla järgmise 50 aasta Tallinna lauluväljak. Lauluväljaku praegusele krundile liidetakse veel juurde ka maid, mis on nii Tallinna linnamaad piirnevad lauluväljakuga ja ka riigi reservmaast seal mõned tükid, nii et tekiks seda pinda juurde. Selge, et need ümberringi kinnisvaraarendus noh, justkui pressib meile peale ja eks siis on tarvis leida neid vabaruume, kas või kuhu korraldajal pole tihti oma autot kusagile panna ja nii paljudki näevad lauluväljakule tulles, kui palju autosid on pargitud lauluväljaku siseterritooriumile. Noh, see ei ole õige tegelikult. Et sellel tuleb lahendus leida ja ja eks, kui 60. aastal see väljak nagu uuesti projekteeriti ja planeeriti, et puud, mis istutati, olid ju pisikesed ja ja kõik see pilt nägi teistsugune välja, aga nüüd on need puud väga suureks kasvanud ja ja inimeste näänam puude tagant ei näegi enam laulupidu, noh tol ajal vaatasid Väikse pitsakesel või selleraakese, mis sinna istutatud sellest üle ja sa nägid seda. Mul on hea meel oma partnerväljaku üle ja samas ka kade meel. Ma räägin praegu läti lauluväljakust ja läti mässab pargis olemas sellest kompleksist pikka aega vindus ja vindus ja keegi ta vastu väga huvi tundnud. Pets laulupidu ära, aga kas kolm-neli aastat tagasi siis oli väga suur skandaal seal Lätis. Et inimeste pääsel lihtsalt laulupeole väga vähe inimesi mahtus seda laulupidu vaatama, laulupeopiletit müüdi kolme nelja tunniga ära, inimesed sõitsid öö läbi järjekorras, piletid läksid mustal turul nelja-viiekordse hinnaga müüki. Siis moodustati riiklik komisjon, et Läti lauluväljakut arendada selleks aastaks, nüüd nad on teinud juba poole sellest tööst ära. Käisin seda vaatamas, publiku osa on väga hästi korda tehtud, väga kaasaegselt. Ja nüüd sügisest nad lammutavad seal vana laululava maha sealt ja siis uue projekti järgi ehitavad ka uue laululava kogu vist selle siis Mesa pargikontsertalana, mis meie mõistes nagu lauluväljak seal nendel Mesapargi sees üks osa, no see on küll natuke väiksem kui meil. Meil on ta peaaegu 25 hektarit, nendel on seal umbes viis hektarit aga kogu see projekt läheb meil maksma ligi 100 miljonit. Nii et kui meil nüüd see arhitektuurikonkurss siis annab selle nägemuse, sealt jätkub siis detailplaneering ja noh, siis ma hoian pöidlad pihus, et oleks poliitilist üksmeelt ka prioriteetide küsimust, et kas see on riigile rahvale rahvusele tähtis objekt või noh, eks ju, meil ootab lagunenud asju näiteks nagu linnal vaena juba aastaid ja aastaid räägitakse uue haigla ehitus, sest et võib-olla öeldakse, et noh, lauluväljakul saab hakkama, noh tulevad need staarid on saanud enne tehtud, saab selle väljakuga veel veel paarkümmend aastat teha. Et teda ei nihutataks prioriteetidest tahapoole, et oleks seda uhkuste tahtmisest väga kurb on, kui laulupidu isegi oma läbiviimises peab vahel ennast tundma natukene kerjusena. Et eelmisel laste laulupeol käis nii mitmelgi korral nõupidamiste läbi selline sõna nagu säästuaasta laulupidu. Et me seda ei saa teha, me seda ei saa teha, me ei saa nii palju välitualette tuua juurde, me ei saa sinna toole panna, sest meil on säästuaasta laulupidu. Siis tahaks öelda, et kuulge härrad ja daamid kuskil, ma ei tea, mis kohtadel, et te võiksite oma preemiatest ja ma tea hüvitustest vahel üks aasta teha säästu. Ja kui laulupidu on meie rahvale rahvusele nii tähtis siis laulupidu see on nagu eestlaste olümpiamängud, et ta peab olema tehtud väga hästi seal laulupidude kodu ja siis vastavalt ka väljataks olema. Selline pidu peab olema hästi tehtud, kui sa väljataks olema heas korras ja, ja kaasaegne, seal esinevad maailma kõige kuulsamad staarid alates rock summerit, aga siis tuli Michael Jackson maailma number. No kes iganes eestlased teavad, kes on käinud, kutsume maailma kõige kuulsamat staarikaga, paljud presidendid kroonitud pead või kes iganes kutsuma sinna ja siis vaatame seda lapitud asfalt, nii et noh, see ei ole väärikas. Milline on teie enda jaoks lauluväljaku kõige põhilisem funktsioon? Eks lauluväljakule annab tema selle identiteedi ja võõrkeelse sõnaga tiimsuse see põhjendatuse. Miks ta olemas on ja miks ta ikka veel sellisena säilib, on ikkagi laulupidu. Kui laulupidu sellel väljakul ei oleks, siis ma arvan, et kinnisvarahaid oleks võinud selle juba 90.-te alguses, kui see kauboikapitalism algas, oleks võinud selle platsi nii erastada, erastada või juppideks teha, siia panna bensiinijaama, sinna kaubanduskeskuse ja ütelda, et noh, kontserte saate seal kaare all ka teha seal väiksel alal ja pool väljakut tuleks kommertsi alla panna. Nii et tänu sellele, et seal väljakul toimub laulupidu, see maa säilib sellisena. Ma usun, et ükski poliitiline jõud ei julge ikkagi laulupeo vastu minna ja nii peabki olema, et laulupidu, see ongi eesti rahvas. Kui kaua laulupeod selle laulukaare all veel kestavad? Jällegi siin üks selline lõbus lugu, meenutuseks et see oli pärast seda taasiseseisvumist. Oli selline väike paanika, Jaanika, väike hirm, et kas on veel kellelgi huvi selle laulupeo vastu, et on, pole enam millegi vastu protesteerida, et nõukogude võimu vastu ja et sa üks laul, Mu isamaa on minu arm ära laulda, et et nüüd peab midagi väga uut välja mõtlema ja hakati siis meeleheitlikult on seda lahendust otsima, mõelda, et peaksime välismastaari tooma. Ja minu andmetel vist otsiti ühendust ja vist isegi saadi ühendust tookord Whitney Houstoni mänedžer mändiga, et Whitney Houston tuua laulupeole siis nagu laulma, esinema. Ja nüüd tagantjärgi. Ma ütleks, et isegi kas on nüüd linnalegend või oli see päriselt, niisiis jumal tänatud, et see nii ei läinud. Sest kujutagem ette, kui Whitney Houston oleks tulnud. Siis oleks lehtedes olnud esilehekülgedel, Vitne juust on laulupeol. Whitney Houston elab otsal olümpia või Viru hotellis või seal milline on mitme juustoni tagaruumides, mis tal nõudmised on, millised banaanid või millised viinamarjad. Kas Whitney hääl oli hea või halb, pärastes arvustused, et Britney laulis hästi, aga koor lohises järgi tähendab, et koor laulis inglise keeles, noh mitte puhtalt ja nii edasi ja nii edasi. Oleks absurdi tipp ja siis oleks järgmine laulupidu, oleks kõigil õigustatud küsimus, aga kes meil see aasta staar on? Aga see aasta laulab kooriga Elton John, Ossoni jama. See aasta ei tasu laulupeole minna, et noh, esimese peaesineja on mõttetu noh, hea, et seda teed mindud. Ja väga kiiresti tõestus ära see, et pärast taasiseseisvumist on laulupidude populaarsus ainult järjest kasvanud. Ja järjest enam kui me globaliseerumine ehk sedasama ühinenud Euroopa või, või ühinenud multikulti maailm, siis see väikerahvarühm. Ma arvan, et see on selline rahvuslik alateadvus, mis hakkab iseennast kaitsma. See on noh, ka looduses võib-olla mingi liik. Et kui On oht ära sulanduda või ära kaduda, siis tasub nagu sellisele vaimsele enesekaitsele. Et see laulupeo sun, see väljendus ka paljuski, et et meil on tarvis, noh, eestlased üldse tahavad igal alal, et olümpial ka, et tuua kuldmedali, et tõestada, et me oleme olemas, et me suudame. Vaatamata sellele, et ma olen väiksed ja kõik muu ja, ja laulupidu, on see üks kõige nagu suuremaid ühistunde ja oma identiteedi projekte või sündmusi. Nii et sellest suurest globaliseeruvas maailmas ma arvan, et see projekt, sündmus, meie kõige suurem eneseväljendusaktsioon, see ei kao veel, ma ei tea, vähemalt 100 aastat küll muidugi, kes seda ette näeb, maailm areneb pöörase kiirusega. Aga ma ei usu, et ta kaob vähemalt 100 aasta jooksul kindlasti rohkem. Kes teab, siis mõnikord ei tule ise kohale, vaid saadab oma hologramm projekti sinna kaare alla seisma. Miski ei ole välistatud, kes seda teab, kuhu see maailm areneb, aga, aga mina usun küll, et laulupidu jääb veel veel aastakümneteks rubla sadadeks. Kui te olete silmad ja püüate kinni esimese aistingu, siis mis on see lugu, mis laulukaare all kõlamas kuulete? No minul on kaks lugu, üks on muidugi mu isamaa on minu arm. Ja teine on lendab mesipuu pool. Mul on selle loo autoriga endal ka väga lähedane side olnud, ma olen ise Muusikaakadeemia lõpetanud muusikapedagoog ja koorijuhtimise erialal minu õpetajale Laine Karindi ja minu klaverisaatja siis kõik need viis aastat tunnis oli Peep Sarapik. Et meil Pepe kasti head sõbrad, kõik need viis aastat. Et minu pusimist seal peegli ees ta oli sunnitud siis klaveri taga katsuma järgi tulla, kuidas mina siis vehkisin oma kätega vasakule paremale. Aga jah, see see Peebu lugu lendab mesipuu poole, see on näide, kuidas tegelikult rahvas ise tunneb ära noh, nii paljudelt heliloojatelt küsitakse, kuidas hiti kirjutada. Ega ei olegi noh, head retsepti. Et rahvas ise tunneb hiti ära. Nii on vist nii popmuusikas kui ka kui ka klassikalises muusikas või koorilaulus tundub paljudele väga igav. Aga et ka koorimuusikas sünnivad hitid, tähendab, mida, mida kõik koorid tahavad laulda nagu Tormise muusikat teatud hetkel koorid ise hakkasid tahtma seda, seda väga laulda, sest ta oli huvitav laulda, ta oli hoopis teistmoodi. Suur-suur, aitäh, Riho Rõõmus meie stuudiosse tulemast ja eestlaste kõige tähtsama paiga tegemistele valgust, heitmast, jõudu tööle, sujub kõik viperusteta ja kohtume laulupeol. Kohtume.