Tere kõigile minu nimi on Sten Teppan. Kohtumise rõõm on siiras. Saatesari käbi ei kuku, on ellu kutsutud selleks, et uurida põlvkondadevahelisi sidemeid, meenutada eredamaid hetki lapsepõlvest ning rääkida õpetlikke lugusid, kuidas tulla elust läbi ja seejuures terveks jääda. Tänasest külalised on ema ja poeg Lydia ja Tomi rahula. Koorijuht ja muusikaõpetaja Liidia on abikaasa Tõnisega üles kasvatanud ka tütre teve kuid erinevalt vennast leidis tema kutsumuse mujalt kui muusika. Tomi jäljerada seevastu on ema omaga väga sarnane ning kohati kattuv Ki seob neid ju Tallinna poistekoor. Aga edasi kõnelevad nad ise. Head kuulamist. Tere tulemast vikerraadiosse, Liidia näha tere ja Tomi muidugi ka tere meest. Liilia Tomi ei ole ju tegelikult, et teie ainus laps Tomil on vanem õde ka kuna tema ei ole avalikkuse tähelepanu all olnud vist kunagi sel viisil, nagu Tomi on sisuliselt kogu elu. Rääkige telest kaasa mõne sõnaga mõne lausega, mida teeb, kus ta liigub. Teile on Tomist neli aastat vanem ja tema alustas samuti oma õpinguid 20 esimeses koolis. Päris esimene aasta oli Viljandis, kuna me siis elasime Viljandis, ta käis ühe aasta seal. Ja siis, kui me kolisime Tallinnasse 80. aastal, siis Ta tuli 21. kooli sinna, kuhu minagi läksin ja käis inglise keele klassis. Käis natukene aega muusikakoolis, kus talle meeldinud käia ei olnud mõtet ka siis sundida. Pärast kooli lõpetamist kahel esimest kooli läks ta üheks aastaks õppima Norrasse rahvaülikooli norra keelt. Inglise keele sai väga hästi suhu juba kooli ajal. Siis õppis Concordia ülikoolis, kus kogu õppetöö oli inglise keeles, mis oli väga hea, sest oli nagu teine lend. Ja nüüd ta töötab lennujaamas. Tallinn Airport ees, mitte Tallinna lennujaamas on kaks eraldiasutustel sammudega väga hästi läbi ja tegelikult lapsepõlvest saame ka väga hästi läbi, aga oli ka neid päevasi, kus me ikkagi kraaklasime. Ja noh, kuna temast neli aastat vanem, siis, siis teadagi vaevalt et mina see olin, kes käis seal torkimas, onju, aga aga ei, me mängisime koos mingis mingis eas ikka lapsed, vaata, tekib see, et neli aastat on nagu on nagu suur vahet, et ühel tekib juba nagu teistsugused huvid, et aga me oleme reisinud ema-isaga nii palju noh, tol ajal Nõukogude liidus kogu selle läbi ja ka Euroopas väga palju, kui piirid läksid lahti, et ja siis memmel olime väikesed või ütleme, ema-isaga koos, et, et kõik need reisid, et kuidas sa nagu reisid inimesega, kui seda ka läbi ei saanud. Et kõige paremini saabki inimest tundma, on ju, öeldakse, et mine reisile. Nii oligi loomulikult ma olin pisikene, ei adunud seda, et mulle valged sukapüksid pähe mängisime printsess ja mina, printsess. Vanaema andis mulle 20 kokkase, mis oli hõbedast ja andis õele viie kokkase, mis oli kuldne, aga oli suurem sõde oskas osavalt mulle selle maha parseldada või ära vahetada, et näed, et mul on vaid, sa saad ju suurema ja noh, neid oli hästi palju, et meil on seal hästi palju, selliseid selliseid asju ikka on ja ma arvan, et see on nagu tänapäevalgi tehakse igast asju, et see on nagu igati okei ja nii peabki olema, et. Meie ja aru ei saanud Tom isaga, et nad oleksid kakelnud. Et tegelikult nad said läbi ja ainult noh, teeme, arvas võib-olla Tomile anti rohkem või võimalus, aga ta oli lihtsalt väiksem, nüüd. Eks ikkagi suurem, võib-olla mõtleb, et väiksel on privileeg, aga ma ei arva seda siiamaani ei arva. Ja, ja kui me käisime nagu tuli ütles mööda nõukogude liit hästi-hästi palju reisisime tõesti, siis nad olid ju kogu aeg autos, vanasti laada sõitsime laadaga, 1000 kilomeetrit ööbisime Moskvas ja käisime Krimmis ja nemad olid tagaistme peal. Ja siis sai kuulatud Entel-Denteli lastelaul, leid olid täitsa ribadeks juba kullatud ja. Täpsustan, need olid Žigulid, laadad olid juba siis kui greid. Aga okei, no selles mõttes tänapäevale inimesele lapsel ütled Žigulit ei tea, millest me räägime, et laada on väga õige, et siis siis vähemalt saab suuna. Aga jah, et me magasime veel niimoodi. Okei, kui me juba räägime korra sellest, et vanasti ei olnud turvavöösid On ju või on kästud siis või et siis mina magasin seal tagaakna peal seal seni mugavalt magada, et sinna mahtus ideaalselt ära, nagu see oli nagu lemmikkoht magamiseks. Noh, mingi hetk muidugi jäi väikeseks seegi. Aga tobe oli see, kes tõi kastanid tulest välja. Vaat kui me läksime Gruusiasse ja vanasti oli ju kohutavad järjekorrad, kabilsiini järjekorrad igal pool ja ööbimist ka ei saanud. Ja, ja kui me jõudsime Gruusiasse Nad olid sellised lapsed, et nii kui auto seisma jäid, siis olid krapsti üleval. Aga Tomi magas? Noh, ütleme Žiguli seal üleval akna taga, ta mahtus sinna üles. Akna äär on praegu praegu selliseid autosid ma ei oska isegi öelda. Ja seisame bensiinijaamas ja, ja Tomi tõuseb üles. Täitsa blond, täiesti lumivalge peaga ja kus siis kõik grusiinid, vaadake, vaadake, meil oli niisugune privileeg, roheline tee, kõik olid korterid, ainult tuleb poiss, blond ja tema oli siis päästerõngas, kes bensiiniga. Kõik olid olemas. Ega ma teid kumbagi isiklikult väga hästi ei tunne, aga samas tean ikkagi mingit pilti teist mõlemast, nagu ka meie kuulajad. Ma usun, mulle paistab niimoodi Teie liidi olete selline hoogne ja selline pealehakkaja ja nõudlik ja range ja, ja korraldaja. Mulle tundub niimoodi Tomise vastu on mulle jätnud pigem mulje kui veidike flegmaatiline ja selline äraolev natukene ja ma ei taha öelda udupea. Aga noh, selles suunas pigem hästi stoiline tüüp. Kas see pilt on petlik, kuidas ema seda oma silmade läbi näed? Tombi räägib palju vähem kui mina. Aga Tommi on väga konkreetne ja ta ei armasta pikki jutte. Ta tahab, et oleks lühidalt ära öeldud, temal on asi selge, kui ma hakkan uuesti rääkima mulle, et sa juba ütlesid seda. Aga ta on väga soe lapsena ja kindlasti abikaasana ja isana, nähes teda pere hoidmas oma lapsega tegelemas ja ta on ääretult südamlik, ta tuleb alati kallistab. Ta on Skorpioni tähtkujus. Kui talle midagi ei meeldi, siis ta väga lühidalt ja võib jalakad ringi keerata, ära minna. Aga ta tuleb tagasi. Ja nagu oleks see kõik möödanik ja unustatud, et ta on väga tähelepanelik. Ema on ju meeletult energiline energiapomm ja mis on nagu hüperlahe, just et ta on nii nooruslik, igavesti noor nagu, et, et selles mõttes jookseb siia maanidega igast mingit pulli ja kõiki asju kaasa. Hästi aktiivne, impulsiivne, energiline ja loomulikult on ta ka soe ja, ja lapsed talle meeldivad. Moel on kaks last. Mul on kaks last, õelapsed ja minu vanem laps on kõik ühte auku 17 16 15 praegu vanused, onju. Ja praegune minu väike beebi on ühene ehk et selle aja selle 15 aasta jooksul on küll nii palju muutunud, ehk et, et nagu ainult positiivses mõttes, et emal on alati lapsed kõik meeldinud, aga ta nüüd pühendab veel rohkem aega sellele väiksele, kui ta varem tegi, et mitte, et ta varem ei teinud. Et see valesti kõlama. Nüüd aga ma näen seda veel rohkem, et, et ma isegi olen ju 15 aastat paneme, et et see on nagu emal super, et tal on minuga või mis minuga minu ja mu õega, kui me käisime reisil, ta on kogu aeg olnud hästi soe ja meie pere on kui on nagu füüsiline kontakt ses suhtes kallistamisel ja need on kõik okei, et noh, et väga paljudes peredes ei tehta neid, on ju, et. Seda arvesse võttes, mis mulje mul Tomist on aja jooksul tekkinud tuli mulle endale väikese üllatusena see hiljutine raamat, mille te anniga kirjutasite oma pere juurde kasu saamise lugu nii-öelda ma ei oleks arvanud, et, et sa võid sell tasandil olla avameelne, see oli minu üllatus. Just see pidigi olema küsimus liide teile. See on tahke, mida poleks Tomist tõenäoliselt oodanud. Ei tunne, tundes Tomi, kes alati jääb tagaplaanile, ta ei taha kunagi olla esirinnas, ta ei ole selline, ta tahaks pildis olla ja ta ootab, et ei, mitte kunagi. Et alati annab teistel särada võimalust ja ise jääb tagasihoidlik. Ja see tuli mulle üllatusena ja kuhu nad selle nüüd raamatu läbi lugenud siis ma ei saanud, ma nutsin. Kuna see oli väga raskemajaks. Aga? Seal seal seal raamatus on tõeline armastus, et seda peab inimene läbi elama kogema. Ja alguses mõtlesin ka, et milleks seda, aga kui ma kuulasin seda nendega storyt enne ja lugesin selle läbi siis ma sain aru, et, et maailm ei ole kant ühene. Maailm on kirju ja me peame aktsepteerima seda kõike. Ja ka sellest raamatust tuligi välja see, et neid probleeme on Eestis väga-väga palju. Jah, neid on kokkuvõttes, see lugu räägib siis sellest, kui keeruline on tervislikel või meditsiinilistel põhjustel last saada neile, kes ei ole kursis, millest me siin kõneleme, aga Liidia, see kogu lugu oli ka kõige lähedasemat inimeste eest tegelikult saladuses. Peaaegu viimase hetkeni vist, või kui see välja tuli ühel hetkel te teada saite siis kasvõi pahandanud või solvanud kuidagi Tomi, seda kõike nagu endale. Ei solvunud, kuna ma tunnen Tomid ja ta on väga, siis saad Poola, ega ta ei tule, räägi oma muresid, ma ei ole kunagi näinud, Tomi tullakse Hutaks. Kui ma selle raamatu läbi lugesin, siis ma sain aru, mida ta on kõik läbi elanud. Et ta ei näita seda kellelegi välja, aga ma saan aru, kui tal on paar halli just juba siis ma nüüd saan aru, et ta on väga oma mõtetes introvertne. Siis ma lugesin, kuidas Kadomi nutnud, seda ta kunagi ei ole, meil on mõnel, ma tõesti ei ole näinud domine nutnud. Selle kõige taustal Tomi on veelgi huvitavam, eks fakt iseenesest, et see raamat on ilmunud. Ja sa oled rääkinud avameelselt, kas on niimoodi, et jagatud mure on tegelikult pool muret või et tundsid sa, et sel hetkel tasus suu lahti nii-öelda teha. Kuigi sa elu jooksul seda väga palju varem ei ole teinud. Kui sellest saab abi üks inimene siis ta on täitnud oma eesmärki, ma tean, et sellest on abi saanud mitu inimest, ehk see on juba kordades nagu tagasi andnud meile, et tegelikult loomulikult seda raamatut ei oleks mitte kunagi sündinud, kui oleks mul naist annid. Probleem nagu, et inimesed loomulikul teel lapsi saavad, läheb järjest suuremaks, ehk see, see muutub igapäevaselt nagu tegelikult tavalisemaks ja, ja, ja igapäevasemaks ehk et, et sellele nagu tasub, selles mõttes tähelepanu pöörata. Me tuleme ringiga. Tänasesse päeva tagasi nende teemade juurde, aga selle saate üks osa on lahutamatult ikkagi nii-öelda juurte uurimine. Ja läheks siinkohal liide teie lapsepõlve. Üks selles saates nii-öelda korduma kippuvaid küsimusi on see, et kui te ajaratta tagasi pöörata ja mõtlete end oma lapsepõlve koju või oma mälestustes nii kaugele, kui te suudate, mis on need esimesed mälupildid, mis teile tunduvad päriselt olemasolevat, mida te mäletate vanematega seoses oma koduga seoses? Ma mäletan enne kooli ka, kui ma käisin lasteaias ja siis olid sellised kontserdid, kus lapsed kõik mängisid pillikest, puhus vilepilli, kes mängis trummi ja kes mängis trianglit, mina olin hästi lühikese kasvuga ja, aga kuna ma olin musikaalne juba sünnihetkest saadik ilmselt ja siis mind pandi tooli peale, mina juhatasin orkestrit, vaat see on mul meeles. Ja siis järgmised mälupildid on mul oma kodust, kus ema mängis akordioni, minu vend mängis akordioni ja ema õed, emal oli neli õde, kõik olid väga musikaalsed ja meie peres mängiti igal sünnipäeval pilli, istuti ümber laua nagu vanasti oli pikk laud ja kõik laulsid ja siis on järgmised mälupildid. Järgmine tasand on see, kui ema käis segakooris koolimas, käisid pulmas ja meie kodulillede. Aga ema võttis mind kaasa, tal ei olnud kusagilt mind jätta ja siis ma seal kuulasin, kuulasin ja lõpuks jään magama tooli peale ja nii kaua kui ma veel ei maganud, siis ma alati harjutasin, vehkisin ja kui ma läksin koju, meil oli ühetoaline korter ja ma tean, et ühisköögi peal oli, elasime nii, nagu vanasti elati, üks tuba ja siis veel ühisköögid ja kõik muud. Ja meil oli suur peegel, kuna mu ema oli juuksur, suur peegel oli seina peal. Kuna ma ikka väikesest ronisin kušeti peale ja siis ikka hakkasin jälle vehkima ja laulsin ja vot seda mulle meeldis kogu aeg teha. Kas teil on üles kasvatanud emad, olete emaga kasvanud? Mõnenemalt kasvanud? Isaga elasin ka nii nagu juhtus. Isa ema lahutas terve kooliaeg, ma olin jah, kaheksa emaga ka, mul oli õde, mul oli vend veel, kes olid hoopis vanemad vana talitanud Kudre katki läks nelja aastane. Kas ta teadvustas, et saite aru, mis juhtus siis? Ei, ma üldse ei teadnud seda ja, ja ma ei osanud seda üldse seostada, et ema-isa lahus, aga ma mäletan, et isa käis, kui ma elasin Tallinnas, veel käis siin vaatamas ja ma väga ootasin isa. Ja käisin ise isa teinekord vaatamas, aga ei teadvustanud, ma olin harjunud juba emaga elama ja, aga isa oli minu jaoks ikkagi olemas. Mulle meenub üks teie enda tsitaat, mis on küll suunatud poistele et need tänapäeva poisid ei tea, mida tähendab mehe sõna sellepärast et nad on kasvanud perekondades väga sageli, kus isa ei ole. Teie olite küll tütarlaps, kes pidi kasvama perekonnas, kus isa ei olnud poisi verd välja. Olete mõelnud, kas mehe sõna puudumine kuidagi on teie elukäiku mõjutanud ka? Ma arvan, et ei ole, vaat mina ei, mina ei tunne, mul isa ei ole olnud. Kes on mind kasvatanud ja et ma olen kuulanud, mis ta on mulle öelnud. Ma ei osanud isegi seda nagu igatseda ma tõsiselt ei osanud. Nulli õde-vend, pere, kes kogu aeg koos ja me olime nii palju koos, et ma ei tundnud. Ma ei mäleta, et oleks puudust olnud, ma ei tea, miks. Aga seal vist ise ise hakkama. Ma olin küllalt selline tüdruk, kes jooksis, jooksis palju ringi, poistega, jooksime ringi, kukkusin maha. Põlved olid verised, ronisin puu otsas, ema veidi kärsitu. Me oleme praegu kärsitu. Tahan tikk, ruttu tuleks ja pikk ruttu saaks ja ja et oleks kohe kõik hästi. Kuidas ema sellesse kõigesse suhtus, et poisikeste ringi seal mööda Builasite põlved katki? Ema teadis juba, milline ma olen. Nagu Tommy ütles, et ma energiline ja mul oli selline väga temperamentne, et kui ma midagi teen, siis ma teen hingega, et ma ei ole niimoodi, et ah, ma, ma teeks ka, ma lähen põlema. Kui ma lastele annan tunde või kooriproovi, teen või. Aga emaga sellel pinnal kunagi konflikte ei tekkinud või probleeme või et tülisid, kui ta nii-öelda lühikese süütenööriga olite. No tekkis ikka, Ma mäletan ühte toredat juhust vaid vanasti osteti pansid, mitte ilusaid, vaid tulid pansid. Aga kuna oli selline aeg, kus ei olnudki saada kõiki asju poes ja ei olnud ka raha iga aasta uut osta ja siis mul asteti tunduvalt suuremad sinna pantside sisse, nõndanimetatud uiskude sisse läksid toatuhvlid, tüüdlased sokid ja üle teevad, kus see kool oli, kus ema käis laulmas, seal oli ka lihu veel? Jah. Kuidas vanasti oli, tuule põlesid, muusika mängis ja siis sõideti niimoodi ringis hoidsid poisil käest kinni, tüdrukutel käest kinni, nii tore. Leppisime emaga koovad salli, küll see kelduletub, pannud mina, kus ma siis tulin, see, kel ma jäin hiljaks, noorima pahane ja ema tahtis? Ikkagi Ma ei tea, kas ta tahtis mulle lits anda, aga mis mina tegin, meil ümmargune laud ikka, aga ma olin ikka päris niisugune jään. Ja ma hakkasin ümber laua ümber laua jooksma, ema jooksis järgi ja siis nii kaua jooksime, kui ema hakkas naerma ja sisse lahtus juba ära ja ja minul jäi sisse sahmaka samata. Kolib ikka pärast üle, üleannetu ka, aga vits oli kodus olemas? No midagi ikka järelikult olid? Kartsid kuidas ta mäletad, ema kui, kui kasvatajad või mis põhimõtteliselt olid. Et meie kodus oli niimoodi, et ema kunagi ei rääkinud ei valitsusest, ei poliitikast seks, ta teadis, et ma olen nii elav, et kui ta midagi räägib ja kui hakati omavahel rääkima, siis alati ema ütles, et liigpalk on seinas. Palk no ja palkliik, et see on nagu liiasse palk, sellest kontekstist liik palka seinas ja, ja kunagi räägitud minu kuuldes. Ühesõnaga et jutt on nagu lühidalt selline, et kõik on hästi. Mitte midagi ei ole halvasti, kusjuures ema oli käinud Siberis ja minu vend üks vendadest, keda me ei ole näinud, oli metsavend, ta lasti sealt maha ja sellest ka ema vaikis. Seda ma olen hiljem kuulnud, aga sel ajal mitte midagi poliitikast, et kui ma koolis midagi räägin, siis oli selline aeg, kus siis saadeti veelkord päris sellist asja kodus ei kuulnud. Jõule ei peetud sellepärast et mina lapsena oleks võinud seda koolis kellegile rääkida ja siis oleks väga suured pahandused tulnud et selles suhtes mind hoiti eemale, et minul on nii tore lapsepõlv, et ma ei teadnud nendest asjadest mitte midagi. Hiljem kuulsin. Kas ema poolt tuli mingit utsitamise moodi asja ka või suunamist, väikest viisi või nõuandeid, mida eluga peale hakata, kuhu suunas tasub liikuda või see oli nii, kuidas kuidas enda hing ihkas? Emale meeldis ikkagi, et ma tegeleks muusikaga selleks, et ma käisin ju ka muusikakoolis, aga kuna ma ütlesin just, et meil oli ühetoaline korter siis ei olnud võimalust klaverit osta ja ja siis meil oli kodus, tead, kuna kõik terve pere mängis akordioni, siis oli niimoodi, et. Ma läksin ise muusikakooli, ega ema ei pannud, aga üks sõbranna tahtis minna, mina läksin kaasa ja koputas seal ja ei saanud hakkama ja tundus see nii lihtne, sest ma koputasin ka, ma sain kõik hakkama. Ja siis öeldi, et mina võiks tulla muusikakooli. Helistati emale, et laps on musikaalne ja, ja niimoodi ma hakkasin akordionit õppima. Lõpetasin Viljandi laste muusikakooli akordioni erialal. Ja ema poolt oli tugi alati selle muusika peal olemas, jah, vaatasin emale, meeldis väga ja ema oli väga hea südamega ta. Ta kõikide inimestele, ta tuli vastu ja tegi ja hästi hea inimene. Ma mina kindlasti olin palju otsekohesem. Aga ema alati ütles, et ära ütle kellelegi halvasti ka need inimesed, kes sinu kohta on halvasti öelnud, ära ütle kunagi. Ma läksin, mõtlesin kiiresti tuld ja ema teadis mind. Eks ma olen ütelnud, natuke muidugi muutunud elu on mind õpetanud. Te mainisite siin enne jutu sees muuhulgas ka tähtkujusid, mis tähendab seda, et see on üks valdkond, millele ta mingil moel silma peal hoiate. Kui palju te liidi olete mõelnud selle peale, et, et isa kaudu on teis ju ukraina verd, eks. Et see on andnud teile selle mis iganes nimetuse. Me anname särtsu või energia või teistmoodi laetuse võrreldes siin. Eestlastega. Sina Tomi järved, kas on see olnud või see on nii ja naa, on ju ukrainlasi ja venelasi ka, kes on väga rahulikud. Me teame ja, ja on ka vastupidiseid ja on ka eestlasi ka ilma, ütleme Ukraina mereta on väga säravaid ja temperamentsed, et et Tomi õde on ka teistsugune on väga kiire ja domine niuke rahulikum. Kui ma jooksma hakkan, siis ma olen ikka kiire. Selle otseses mõttes jah. Tomi kui palju on sul mälestusi oma vanavanematest, siis Liidia emast-isast. Vanaema, ma mäletan sellepärast, et ta elas kauem kui vanaisa, väga lihtne põhjus, miks vanaisa suri veel vene ema isa, siis ma nägin, nägin ikka päris, mitu korda ta käis meil mustamäel elasime kes külas, seal ise. Me käisime jõhvist, oli jõhvi, selle turu direktor. Käisime tal külas ja sai seal õunu ja asju. Direktori värk ikka, noh, et. Need on need õnneks õnneks need mälupildid, mis mul on meeles, et, et mul on väga hea meel, et ma vanaisa nagu nägin ja sain temaga suhelda. Ja, ja võimalik, et on, on veel neid korda seal, kus me kohtusime. Aga ma ise arvan, et neid tegelikult ei olnud, ma arvan, need ongi paar-kolm korda. Et miks mul nii hästi nagu meelde jäänud. Ja vanaema muidugi, vanaema elas Viljandis ja, või mul ka isa-ema siis mõlemad vanemad elasid Viljandis ja ma ise sündinud Viljandis, et selles suhtes see oli minu jaoks niisugune tavaline asi, et kõik suved veetsin Viljandis ja ja vanaema, ma nägin nagu palju. Ma mäletan, issand, mis ema ema tegi mulle. Kunagi, kui ma olin suurem poiss natukene, siis ta tahtis õpetada, küsis, kas mu tüdrukut olen suudelnud või musitanud. Ma ütlesin, et ei ole ja siis ta ütles, et tule anna oma käevars siia, ma näitan sulle, kuidas käin. Andnud muidugi ma mõtlesin, et issand jumal, no ma olin teismeline siis juba ma noh. Ma ei tea, kas häälemurre oli, aga ma olin juba suurem poiss, nagu ma mäletan, ma käisin tal külas ja siis tahtis mind musitama õpetada. Mina mäletan vanemas ikkagi, nii et, et noh, mina olin väike ja vanaema oli nagu noh, vanaema selles mõttes, et ta ei olnud nagu mõned vanaemad on siin tänapäeval mingeid viiekümnesed, on ju, et, et minu jaoks nagu vanaemad on olnud nagu vanemad persoonid ehk et, et enam ei olnud, nii et lähme koos, mängime korvpalli, jookseme ümber laua, et olid nagu ikkagi noh, teistmoodi, mis mulle jällegi väga meeldib just, et et minu mälestustes on nagu vana emonis nagu vanaema, et nagu kaks sõna? Jah, et noh, muidugi seal sellel teine miinus on nii, et, et sul on seda aeg-ajalt üürikest aega on ju, et, et kui võib-olla muidu oleks see aeg pikem, mida veeta nendega ka, aga ikkagi. Kuskohast või kellega seoses millega seoses on sinu esimesed päris mälupildid, mis sa arvad, et, et sul tõesti juhtusid või toimusid ja sul on meeles? Esimesed mälupildid on ikkagi Viljandi ajast, ma tulin Viljandist ära, kui ma olin nelja, näen, kui oli meil isegi kolm pool, et me vist jah, tulime 80 ära, et siis ma alles sain sügisel näljaseks ehk et, et tegelikult Viljandist on paar mälupilti. Kindlasti sinul oli 100 protsenti, OK, kui sul ei olnud, siis pidi olema vähemalt seal sõpradel kellelegi olid, ma mäletan vanasti need jäähoki, need me saime keerata, hokimängud lauad, noh minu arvates meil oli ka ja seal oli kõik rohelised nupud, ma mäletan miskipärast või need mängijad ja ma mäletan, kukkusin seal, Viljandis on niisugune kuidas nimetatakse siis noh, selline maja, mida vanasti nimetati Kremliks, seda ma ei teagi, miks ema teab kindlasti miks, aga ühesõnaga Kremli hoovis möllasime seal kremlisse sõnadega seal Kremli hoovis ma kukkusin, ma ei mäleta, kas pea lõhki või midagi juhtus, yi põlve kukkusin katkenud, mäletan vana ma siis olin kaks kolm. Aga siis need mälupildid ikkagi tulevad siia Tallinnasse ja hakkab see lasteaiaaeg ja juba noh, niisugune viis, kuus ja noh. Nii tasapisi ütlen, et nii palju, miks ta kreml oli, seal 140 korterit, oli seal see oli Viljandi kõige suurem maja. Tulipunasest telliskivist võtan siiamaani punasest telliskivist. Kui sa mõtled emale, kes istub sul siinsamas kõrval, siis mis olukorrast tema sulle lapsepõlves kõigepealt meenub või, või millega seoses see, kuidas me pioneerilaagrist Orlyonokist põgenesime, kahekesi see mul meil ideaalselt tegelikult mulle meenub palju asju, aga see on kuidagi kohe niisugune asi, mis mul on ehedalt meeles pioneerilaager, mis asi? Orlyonok, arrelion Artek oli see number üks ja teine Leorlyonot, mis oligi nagu number kaks ehk tegelikult see oli ka niisugune üle Nõukogude Liidu ja noh noh nagu ikka kinnine tsoon ja kõik jutud, et et ema tegelikult võttis siin mingi kuidagi käis, sai mingit tuusiku oma laste lastelaste ansambliga koolis ja, ja noh, siin oli vist mingi võistlus, ühesõnaga võitsid ja siis said nagu preemiaks lähevad nädalaks või kaheks mäletadena Orlyonokkisse sinna pioneerilaagrisse, kus siis tuli üle Nõukogude Liiduga kõik need igalt poolt lauljaid kokku ja noh, ja siis seal ikka toimusid igasugused riviprillid ja vestlustest kaks minutit olla ja kes korraga, no see, see on puhas kuld, et ma selles lapsepõlves on ma nii, tänan seda. Mina ei mõista seda kaheksakümnendaid nii halvasti kui väga paljud on ju, ehk et kui, kui represseeritud ja kui halb see tegelikult võis olla, onju, sest ma olin laps, siis mul oli tegelikult see ilus aeg on ju, et ja, ja mina ei tundnud seda, halb aeg, et, et noh siis kui piirid läksid valla, siis ma olin alles 12, noh, mul oli see väga-väga ilus aeg, kõik. Ja siis ma mäletan lihtsalt lennukis, siis seal oli mingi vaat seda ma ei mäleta, miks me seal, et varem ära põgenesin, ma tean, et grupp tuli mingite teiste inimestega järele, järgmine päev kuidagi väga emaga, meie kujutad sa ette, pidime ära põgenema. No see on nii, et kuulge, et me lähme nüüd täna minema, et noh, et ei olnud. Me läksime vaikselt minema, vähemalt nii see kõik mulle väikse lapse pildina jäi meelde ja mällu, et me läksime veel niimoodi salaja, läksime kuhugi bussipeatusesse kuidagi me ühesõnaga saime sealt minema ja siis lõpuks tuli mütse lennukiga kuidagi ja noh et see mulle meelde ehk siis ongi, et ema on niisugune hakkaja ikka, et teeme ära, kui vaja engu ajal aia ronida, siis teeb ära selle Kondrato aeg, siis mõtleme veel mingi kolmanda variandi, et laager oli mere ääres, oli musta mere äärt pidi olema ja ma arvan, et seal ukraina kanti isa teab kindlasti sina olid siis lihtsalt patakana kaasas. Ta tassis mind ju, lapse on igal pool kaasa, miks ma muidugi muusika, nii tugevale nali naljaks, aga, aga jah, et ma laulsin tegelikult kaasa nende, noh, temal oli küll mingi vanemate lasteansambel, kui ma olen kaasas juba pean viisi, mida me seal niisama vahin. Lähed, seisad selle, laulsin kogu aeg kaasa nendes ansamblites tal koolis ja igal pool on nagu kaasas käinud ja jah, ema juba Viljandi ajal. Noh, kui oligi kolme nelja aastane, olin käinud, et seal tundidesse kaasa võtnud mind ja siin 20 esimeses koolis samamoodi. Aga tegelikult ma korra tuletan meelde, et kui me kolisime Tallinnasse, vaat siis ma läksin RAMi poiste juurde tööle ja mul on ette palju skoorid ja siis hakkasid seal kaasas käima, istusid lasteaiast, võtsin ja läksime. Isa istusid, vaatasid, läks üks aasta mööda, olid veel noor, läks järgmine aasta mööda. Ja siis, kui sina nüüd juba kuuenevad, siis hakkasid kestad koos. Alguses sa vaatasid seal Estonia kontserdisaalis istusid. Jajah, jah, seda küll jah, et eks ma algul ju niisama võeti kaasa ka võtta, see käibki kõik niimoodi. Noh, see kinnistub sinusse igav sekundiga päev ja kogu aeg, et ja, ja, ja kui sul on see geen sees olemas, on ju, et siis kui sa saad seda varakult, on ju, et siis sa kindlasti on hästi kasulik see 20 esimeses koolis oli ju samamoodi sisseastumiseksamid aastal 84 ka. Et täna siin räägitakse, onju, et lapsi piinata 84. aastal samamoodi ka sinna muusikakallakuga klass ei oleks saanud keegi, tegin samamoodi muusikaeksami emale ei olnud midagi, et ema ütles, et ma tean, et sa saad hakkama, on ju, ja tegin täpselt samuti, eks loomulikult ma tegin seal viiel plussil, seal polnud minu jaoks midagi teha, noh, eks see minu jaoks titekas nagu paljudele teistele, kes õnneks sinna said, et. Tomi oli lihtsalt üks laps, kelle järele oli vaja vaadata või Tomi oli laps, keda hakati ikkagi teadlikult või alateadlikult programmeerima nii varakult kui võimalik. Selles suunas. Et ta lõpetaks ühel hetkel muusikamaailmas. Nii et oli väga musikaalne. Et te ütlesite neid katseid tehakse nii lihtsat katset katseks, aga kas te mäletate seda esimest hetke kodus, kui te nägite või ära tundsite, et tal on see olemas kas ta laulis näärivanale või, või kusagil mujal tuli see välja. Tänapäeval on kõigil videod, on ju, mis on, väga tore, on ju täna vaadata. Ma tahaks ise näha, milline ma olin, 300-lt on ju, me kahjuks ei näe. Aga me näeme, võime, kuuleme mingit helilinte, et ema-isa salvestasid ikka ja mul on üks, üks alles, kui mina olin väike laps, et mul on see kõik alles, et seal on erinevad vanused noh alla 30 neljane ja mis iganes aastatel nad on teinud neid asju, on mu jonnimisi peal ja on teisi asju, aga ma mäletan, et ema küsib seal lindilt. Laula zoomi, siis saad kommi, saami, laula, laula soomi. Niimoodi see kasvatus tegelikult käis, et eks nad ikkagi nagu natukene väiksel lapsel nad teevad seda, mis nad iga päev isegi noh, et kui neile meeldib, muusikana loomulikult suunavad ja proovivad, vaatavad on ju, et kas, kas on see soomi, kas ta laulab järele, et kas ta saab nagu pihta asjadele, et et, et noh, kuna see geen on sees, olemas minul ja see mulle nagu sobisse muusikat, et nad on pigem on nagu kogu aeg toetanud. Mind ei ole sunnitud midagi tegema, aga mind on alati sinu muusikakool. Läheme, aga ma olen saanud alati trennis käia, ei ole kunagi öeldud nii, et sus peab, tulen, muusika, sportsportlane ei ole onju või mingi muu asi, et ma olen saanud teha kõiki asju, mida on suunatud ja mul on sobince, sest mu õde suunati tegelikult samamoodi neli aastat varem. Ta pandi laulmata banni, muusikakooliõde tõmbas ukse kinni, ütles nägemist, ellerheinas tegi poppi. Aasta aega enam ei käinud, ema sai hiljem teada. Ehk et, et noh, talle ei meeldinud, see polnud üldse tema ja ta täna ka ei tee muusikat ja ta on väga õnnelik selle üle, et noh, see ei ole üldse temana. Prooviti õega ei toiminud, aga keegi ei surunud, õde, et teeme ikkagi, et ei, sa käid ja nii ja naa, sellist asja pole olnud minuga samamoodi, mulle lihtsalt sobisime. See võrdlus on muidugi karm, ma mõtlen, see komm ja soomees kõlab nagu dresseerima. Ei, see ei olnud resseerimise mõttes, et, et nagu laula, et kas sa tahad kommi, tahan laule järgi zoomi ja ma tahtsin kuulata, kas ta, kas ta oskab laulda ja kui palju ja siis ta. Nii armasse lint või tegelikult tänasel päeval ka noh sa tead, las filmida näiteks on ju siis ütled tee midagi, no vot, see on nagu see, mida öelda, võrdlus on jälle võib-olla kohatu, aga nagu koeraga, onju, et tee seda vaatab, filmis on nii armas, lihtsalt armas on just sellepärast, et ja, ja ma arvan, tulevikus need lapsed on üliõnnelikud seda vaadates. Kihvt, et sa tegid sellist asja, et noh. Domingo oli veel see asi ka, et et ta käis jalkat mängimas, ta tundis hästi kella. Ühesõnaga kui ma ütlesin, et see kell ütlesime, et oled kodus, võisime vaadata, jah, täpselt. Kell on kuus. Tomi astub uksest sisse, kella tundma. Ei, no vaata ise, kui sa ütlesid ema, et sina kella ei tundnud, noh põhimõtteliselt, et vanaema, kes pärast jooksis ümber laua järele, on ju, et minul sellega pole kunagi probleeme olnud, noh ma austan, kellas austan aega, sest see ainult minu aeg on ju seal ka teiste ka kellaaeg, et et mul oli see jah, ma käisin õues mängimas, siis mulle öeldi mingi kellaaeg ja ma olin nagu tavaliselt ma tulin minuti pealt, et ma tahtsin võimalikult kaua väljas olla ja olla võimalikult aus ja jõuda õigel ajal, noh et ma nagu ei, ei kuritarvitanud usaldust. Et kas see oli alati niimoodi, kas sa praegu, kui sa istud emaga seal laua taga aastakümneid on mööda läinud enam ei juhtunud. Midagi sellest tunnis 99 protsenti oli see alati nii, seal võis olla mingi mingi hetk. Kas te mäletate, kui Tomi esimest korda purjus peaga koju tuli? Ta on kindlasti olnud, ma ei usu, et seda ei ole olnud, mina ei ole näinud, tornid olid purjus peaga koju, ta oli võib-olla abielus või siis tulla, aga vanematekoju ilmunud. Aga ma läksin vanematekodust nii vara välja, et mingid asjad toovad eeskujude pealt, mina ei ole oma vanemaid ainult purjus olekus. Ehk ma olen küll kuulnud, et on inimesi, kellel kes ütlevad ikka, et noh, et isa, tulija tuikus ja rääkis jutt, et ma ei ole seda mitte kunagi näinud. Viinavõtu oli lauas, oli pidusi, oli, oli ammu näinud neid purjus olekus vähemalt kui nad seda on olnud, siis mitte minu silme alla, et nad on vähemalt laste juuresolekul osanud kas siis selle asja nii hästi ära lahendada või lihtsalt pidanudki ilusasti piiri. Noh, et vanasti ma noh, ma ei, ma ei mäleta, ma olin väike küll, et võib-olla ma ei pööranud niimoodi igal pool tähelepanu, aga ikkagi vanemad vanaisade juures olid või vanaemade juures pigem siis olid mingid sünnipäevad ja asjad siis siis ma ei mäletaks, et inimesi nagunii purjus, et nad nagu kukuks ära või, või keegi, eks onu käis oksendama. Ei olnud selliseid asju, vähemalt ma ei mäleta noh, tegelikult ka, et. Tomi on olnud korralik, väiksest peale on olnud korralik, on õige sõna, tema kohta on absoluutselt. Tuli lasteaiast üks kord, vaata, kas tal oli kõik porilombid läbi käinud ja jalad märjad ja siis natuke pahandas endaga ja siis ta ei tahtnud, et pahandatakse, pisikene blond võttis mul ümbert kinni moodi ja tema, ära pahanda, memmekas. Ja siis õde ütleb alati, et on emme, memmekas, ma ei ütle, et enne memmekas, aga ta on väga hea. Aga jah, hea südamega küll ja noh, üldiselt ma arvan, ma ei olnud nagu keeruline lapselapsepõlves okei ja ka lihtsalt noh, mingid ajad, ikkadeemi krutskeid, et selles mõttes See on miski muu, nii et sulle on see tunne, võõras justkui ei julge koju minna, või et kui ma sinna lähen, siis mida mõtlen. Ma mäletan korda tegelikult noh, ema võib-olla ei mäleta või ei taha mäletada. Kui ma tulin koolist ja ma tegin seal paar õlle pärast kooli, muidugi. Mis vanusesse siis keskkool oli 10 asemel, jah, ma elasin kodus veel siis oli 10. klass, sest me 11 klassi lõpus läksin kodust minema, vist tulin koju emale diivanil. Aga ma kõndisin suurest toast läbi oma tuppaga mööda minnes, ütlesin emale mäletan, ütlesin, et ema, et Ma võtsin paar õllekoolis pärast kooli, siis, et et ja noh, ja ma mäletan, ta ei räägi üldse või noh, oli umbes, et okei või noh, selge, hea küll. Ja läksin oma tuppa ja sellega piirdus. Ma mäletan, et tookord, kui ma seda ütlesin, meil tulid koolis jamad sellest kooli territooriumil, noh muusikakeskkool on, vaata seal mändide all ja seal oli tegelikult suur see ala ja seal ilgelt mõnus seal kibedad metsal istuda pärast teinekord järgmine nädal kutsuti sinna, kuidas õppenõukogu, õppenõukogu või direktori jutule seal oli kogu õppenõukogu eestluse, nii ja naa. Direktor küsis, et kas emaga teab noh et millega sa nagu siin koolis tegeled ja mul oli nii hea öelda ja. Siis ma tookord läksin koju ja ütlesin talle ära ja ema reageering andis mulle selle julguse öelda julgelt välja. Jah. Ja siis meil ei olnud suurt midagi teha. Selline see lapsepõlv oli jah, selline lapsepõlv, et nagu sa ise oled sellele viidanud. Et sinu jaoks mõnes mõttes see lapsepõlv lõppes üsna varakult, noh, loeme siis seda kodust lahkumise hetke selleks kui lapsepõlv mõnes mõttes nagu lõppes. Aga kas sa oled siin praegu Tomi nõus lause mõnega kokku võtma äkki siis tagantjärele tarkusena, et miks üks abielu õnnestub, miks teine abielu ei õnnestu? Ehk siis esimene läks nii, nagu ta sul läks? No ennekõike peab olema abielus, harmoonias Ideaalse kooselu abielu püsimiseks on, on võtmesõna oma tahtest loobumine. Ehk kui sa sellega saad hakkama, siis, siis on kõik okei, ehk sa ei saa paarissuhtes oma tahtmist, ainult et sa pead päris palju järele andma, tegema kompromisse ja kõik see, et, et kindlasti ka see, et mida hiljem inimesed kokku saavad või kokku jäävad on kindlasti parem, ehk et mitte varakult, et ikkagi elu tuleb elada, muidu tulevad seal sellised probleemid, mida noh, ei ole vaja, sa saad nende jätta selja taha, elada oma noorust ikkagi läbi, on ju täiesti nagu mõttetud asjad. Mina olen 26 pluss, et siis, aga nagu vaatama oma, olen öelnud, ehk nüüd oma peas olen selgeks teinud, et et see võiks nagunii olla ideaalis. Et ei ole vaja varakult nagu teha neid asju, et kõik juba juba bet kiiresti elama koos. Aga jah, tuleb tuleb 11 väga austada ja tuleb tuleb anda ruumi teise, teise soovidele, asjadele. Liide kas ema seda tajub, seda? Dominike väga noori on ju nii-öelda nagu järgmise elu või pereelu alustamiseks. Ema süda tajus seda ette, et sealt võib tekkida midagi niisugust, mida keegi ei soovi, aga mis mõnes mõttes, nagu paistab sealt tuka tagant. Aga sellest rääkida oli mõttetu, eks sele toniga jah. Ma arvan, et enamusega sõitval, mingis vanuses kellelegi hakkad rääkima, et inimene peab ise oma asjad ära tunnetama ja peab ise jõudma sinna õigesse punkti. Ja loodetavasti väga paljud seda ka jõuavad, on jäänud kahjuks kindlasti mõned ei jõuagi. Tomi on niisugune hästi kaitsev ja pere ja, ja sel hetkel noh ma tean, kuna ma võin temaga rääkida ja mida ma võin rääkida ja millal on see õige hetk, aga aga vot sellest ma lihtsalt ei rääkinud seda. Seda on väga raske rääkida. Jah, ta peab inimese tundma ja nüüd on seal teise tulnud ja nii on läinud hakanud kurja kargud ei ole minu asi kõrvalt torkida, aga. Lapsele ütled sa ka ju et ma ei taha seda ära võtta midagi või noh, et, et sealt saad haiguse teed, on ju Ta peab ikkagi ise selle ära proovinud. Ja ta peab ise jõudma selleni, et, et see on nai. Seal on hästi keeruline ja kindlasti on elavaid inimesi selles selles suhtes, ma olen nõus, et mõni saab ikkagi täiskasvanuks kahekümneselt ja oskab aru anda endale võib-olla mina kindlasti see järelikult ei olnud noh, ehk et sain tegelikult täiskasvanuks ikkagi natuke hiljem. Et see hakkan mängima siin täiskasvanut seaduse järgi kaheksateistkümneselt on ju, et siis tegelikult ikka inimene on ikka täitsa lapsed. Aga seda 20 selle selgeks ei tee. Et tegelikult nad ise ju ei arva seda, vat täpselt nagu ta ütleski, nad Nad on niivõrd enesekindlad, see on ju näha ka koolis. Et kui ta on veel väike Lowskuda juba hakkab maailma tajuma enam kui ta jõuab juba põhikooli, siis juba nad tunnevad, et et sinu sõna enam ei maksa, maksab ju sõbra ja kõige teise sõna mitte ainult ema isa sõna. Et kõik teised on juba targemad. Ja, ja vot niimoodi natuke aega on arvavadki tõesti targad ja ühel hetkel nad otsivad abi ja tuge ja vanematelt tulevad ja räägivad jah. Liider teil on õnnestunud oma elus ühe kaaslasega hakkama saada, mis ei olegi tänapäeval nii tavaline saavutusena, on tegelikult, ja ma julgen seda isegi tõesti saavutuseks nimetada, et hea õnn, oskus, kuskohast tuleb. Hea mees kes on ära suutnud kannatada mind selles mõttes, et ma olen väga palju olnud kodust ära, aga mul on alati olnud kodus mees Tõnis, kes on aidanud ka laste puhul, kuna mina olen ju hommikul, lähen tööle, õhtul tulen. Lapsed tulid ju koolist varem koju, siis oli alati isa küll alati olnud olemas, aga ikkagi tema tööpäevad ei olnud nii kaua, et tema mõistab, ta on huvitatud kõik sellest, mida meie teeme ja aitab kõike kaasa kindlustab tagalat. Muidu muidu ei ole võimalik seda tööd teha, kui sul ei ole teine pool. Nii kindel ja nii toetav. Tomi sina õpetaja, lapsena, see on omamoodi staatus koolis, ma kujutan ette. Paneb teistmoodi tundma ja käituma ikkagi. Kusjuures nii arvatakse ometigi omal ajal, aga mina, õpetaja, lapsena sain ikka käskkirja koolis. Selles mõttes ma ei saa nagunii-öelda jah, et, et ma, ma ei ole kunagi nii mõelnud, ega minu ainukesest taotlus oli see, et ma sain autoga kooli ja kujuna ehk ma pole väga harjunud bussiga sõitma ja ma olen selles mõttes nagu ärahellitatud ja ma olen harjunud liikuma hästi palju autoga ja mulle meeldivad autosõidud ja pikad sõidud ja see käskkiri tulid nendesamade õllede eest või siis ma olin väike noh, selles mõttes väike, et siis ma olin põhikoolis ala kuues, seitsmes klass esimeses koolis mesilas tegelikult oli. Lugu oli proosaline, et me tegime bändi proovinud nädalavahetusel koolis. Õpetaja pojana sain maja koolimaja ikkagi sisse, vaata et mul oli võti. Tänapäeval ei saa keegi vist pühapäeval enam sisse, aga oli laupäev, pühapäev oli meil proov aulas. Ja siis siis me seal vahepeal nagu ikka vahepeal ei mängija siis müramena, jooksime seal aulas üle pinkide ja siis direktor, keegi järsku põmmib ukse taga, direktor astub uksest sisse ja nägi seal mingite toolide peal olid jäljed, noh siis olid sihukesed punased nagu vaipkattega või mis iganes. Kate on, ma ei tea, olid seal nagu jalajäljed ja noh, eks me jooksime üle selle ja siis võeti meid nagu rivvi. Ja siis muidugi öelda, et me peame. Me oleme kõik toolid ära lõhkunud, see on see klassikaline leiti veel mingi kuus tooli tegelikult lõhkunud reaalselt ühtegi, me lihtsalt jooksime üle toolide, okei siis väänati meile kõigile, kes meil seal bändis tookord oli, käskkirjad lihtsalt. See oli nagu mu esimene keskel esineb gümnaasiumis ikka tuli mõni veel seal siis me jõuame ringiga kuidagi selle kohani tagasi tahetakse, korralik on ka suhteline mõiste, kuigi sa väidad, siis nad saavad ebaõiglaselt nuhelda saanud nende käskkirjadega või vähemalt esimese. Ei ma ei öelnud, et see ebaõiglane on, ma ütlesin, et need katkised toolid, Neid me ei teinud, et see nagu pandi juurde. Aga iseenesest kas vaja käskkirja vaata sellise asja eest, noh täna tänavu on oma nagu arvan siiani, et, et see on nagu liigne karistus, et kui me teeme bändiproovi, okei, jooksime, okei, jooksime üle toolide, noh, paneme põrandaid küürima, noh ütleme siis see käskkiri nüüd andis mulle. No ehk et see, seda ma just mõtlen, et et lahendus ei ole nagu see karistus on ju sellisel viisil nagu. Et tuleb nagu kavalalt karistada. Ma arvan, et kas teil tuleb silme ette või meelde selline hetk, kus ema süda on, on poja pärast kõige rohkem mures olnud. Valutanud. See oli hetk, kui tal oli see mootorrattaõnnetus ja kui ma sõitsin haiglasse ja ma rääkisin seal arstiga, kes teda opereeris ja ütlesin, et ta mängib klaverit. Et see on tema ka teenistus. Ja kus arst ütles, et ma ei tea, Mises käest saab, kas teda, need sõrmed hakkavad kunagi liikuma. Ma ütlesin, et et tehke, palun kõik, mida te suudate, et see on tema elu ja hästi-hästi kena. Hästi meeldiv oli mees, arst ja ta ütles, et vaatame, mis lähipäevad teevad ja operatsioon õnnestus ja ta oli juba varsti mängis klaverit, oli see veel püsti, ma mäletan, des on iga ja päris ruttu ja ta nägi sellega palju vaeva. Et need sõrmed liikuma saada, tal on ju siit plaat on veel sees ja, ja sõrmed üldse liikunud, kas oleks olnud täitsa surnud emale ja Tomil käsi veel valutas ja, ja ta kunagi ei tule täita ei tule, ütle, et tal on. Et tal on midagi viga, omapäras kuulen, et tal on olnud valud ja kõik selles suhtes on hästi introvertne sissepoole. Kas teile tundub ka niimoodi, jällegi ma ei tunne nii hästi, aga niimoodi kõrvalt vaadates, et pärast nagu anniga kokkusaamist on tegelikult päris palju muutunud inimesena tavainimene, midagi on juhtunud. Suhtleb ajame palju rohkem juttu, ennem tuleb, ei räägi mitte midagi. Noh ega me rääkinud need pereasju midagi, lihtsalt ma näen, aga ta on hästi kinnine ja tuli kooriproovi, on närviline ja kuidagi. Seda tunnet ei ole veel olnud, et te lähete kooli uksest sissetunnet, et enam ei tahaks minna. Veel ei ole, ei ole veel seal ei olnud, et ma ootan seda hetke, kui ma lähen, klassi, lapsed tulevad, nad on nii armsad. Mulle meeldib. Ma vist olen väga lapsemeelne ja teinekord lihtsameelne, aga muidu see poegi nende sisse ma ei tea. Teinekord tundud jumal, selline olen, ma ei saa ennast ka teiseks näha soovil ikkagi kõike kõige paremat ja oma lastele ja kõikidele teistele lastele. Pikema versiooni vestlusest ema ja poja Lydia ja Tomi rahula ka leiate vikerraadio koduleheküljelt. Otsige saadete seast üles, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad jutuajamised laste ja nende vanematega.