Tervitus kõikidele memoturniiri kuulajatele. Küllap te kõik teate, et 23. detsembril möödub 50 aastat päevast, kui memoturniir esmakordselt eetrisse jõudis. Seda tähtpäeva silmas pidades on meie tänane saade pisut teistsugune kui tavaliselt. Seekord meie raadiokuulajate saadetud küsimusi ette ei loe, vaid esitame ise üksteisele küsimusi, anname ka endistele saatejuhtidele võimaluse meie mängijate teadmised proovile panna. Meie koosseis on täna Marju Kõivupuu, Ivo Linna, Jüri Aarma ja Peeter Helme ning Saadet juhib Tarmo Tiisler. Esimesed küsimusele esitab Siim Kallas, kes oli memoturniiri saatejuht aastatel 1976 kuni 1989. Minu esimene küsimus on selline. Üheksandal mail 1950 kuulutas Prantsusmaa välisminister Robertson on välja Euroopa söe ja teraseühenduse loomise. Täna seda kuupäeva tähistatakse Euroopa päeva Euroopa liitumisalgust. Aga ettevalmistused, mida juhtis poliitik ja ärimees ammune toimusid väga suure saladuskatte all. Miks? Äkki kardeti, et kui see ilmsiks tuleb, siis Nõukogude Liit võtab midagi koledat ette? Nõukogude liit oli muidugi ka mures Euroopa liitumise pärast, aga see päris täpne ei ole. Äkki siis lihtsalt kardeti seda, et kui see ilmsiks tuleb, siis prantsuse avalikkus ei suuda seda alla neelata, et hakatakse sakslastega mingit kokkulepet tegema. Ja see on nagu loogilisem, sest et see viha oli siis päris suur veel sinna ühinesid ja teised riigid ka veneluks ja ja kõik see seltskond, kas jah, võib-olla tõesti sakslaste ja prantslaste iidne vaen oleks seal ka kuidagimoodi rivaliteedi tekitanud, kardeti, kas tööandjate või töövõtjad, noh siis ametiühingute vastuseisu sellele või midagi sellist. Õige vastus on see, mis siin kõlas. 1955 aastat oli möödas teisest maailmasõjast, kus Saksamaa ja Prantsusmaa seisid vastakuti ja miljonid inimesed hukkusid. Ja selle algatuse autorid olid veendunud, et ei saksa ega prantsuse avalikkus ei neela alla ideed saksa ja prantsuse strateegilise tööstuse ühendamisest. Sellepärast peeti seda vajalikuks, et teha ära ja siis informeerida see leping allkirjastatud 1951 aprillis ja jõustus 1952. aasta juulikuus. Siis oli see kuuik, kellest pärast sai ka Euroopa liidu asutanud kuuik ehk siis Prantsusmaa, Saksamaa liitvabariik, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Belgia. Ja minu teine küsimus on luule vallast, kelle luuletused on kantsler, joomar ja must madonna. Joomari järgi pakuks Kalju lepikut aga tõrjuda ikka eesti poed, on, ta on eesti põet. Noh, võib ka veel Heiti Talvik olla joomar nagu seostuks temaga need ülejäänud vähem tegemist ei ole eriti talvikuga. Aga võib-olla siis tema kaasab Betti Alver. Tõesti, mine tea, tal võis olla ka nii vallatuid, pealkirju, see on õige vastus. Need on Betti Alveri luuletused. Aga nüüd küsib nema turniir eelmine saatejuht Uku Toom, Jaan Kross, Kaljo Kiisk, Ülo Vooglaid, Jaan Kundla, Ene Ergma, Rein Ratas, mis ühendab neid tuntud Eesti kodanikke? Kõige lihtsam mõte oleks, et äkki nad käisid ühes koolis, aga see ilmselt ei ole, see on vist liiga lihtne ära kõik, tegelikult reeglina tagu kagu salleelinud keel on vabatahtlikult ära läinud nende teisigi teisi ka, kes on ära läinud, neid ühendab see, et nad on täitnud kõik ühte auväärset kohustust ma kõigi kohta ei tea, aga ma tean, et Kross on küll kõige vanema riigikogu liikmena pidanud avaistung, nad olid. Ütleme siis pigem nii, avaistungil on nad andnud ametivande riigikogulaste nimel erinevate istungjärkude avaistungitel alates siis Jaan Krossist lõpetades Rein Ratasega viimases koosseisus. Aga teine küsimus on selline. Alkoholiaktsiisi muutmine on viimastel aegadel ärev teema ja loomulikult on see tõstnud teemaks ka viina hinnaga. Viina puhul ei ole sugugi ainult hind oluline, vaid oluline on ka viina kangus ja Eestis müüakse müüdud erineva kangusega viina. Teise maailmasõja seal oli Eesti ametlikku poevina hüüdnimeks mäe silmavesi ja ma küsin, kui kangelase niinoni oli vist üle 30, aga oleks ka praegu 35 pakkunud sakslaste eeskujul sakslaste viin oli ka täpselt ja Saksamaal tänapäeval ka tavaline saksa Korn ehk siis viljast tehtud viin on 38 see oli 30, midagi. Kaks, kolm, neli. Ta oli 28. Ai. Järgmine küsija on meil üleeelmine Nemo turniiri saatejuht Mart Ummelas. Ja minu esimene küsimus on seotud sellega, et hiljaaegu Me tähistasime Soome vabariigi sajandat juubelit. Soome riiklikul tasemel on olnud seotud ühe Aafrika riigiga. Piafraga, mis neid ühendab. See võib olla hümn, mis oli diaphras. Nad kasutasid Sibeliuse Finlandia mõnil vihja. Tõepoolest selles separatistliku riigis, mis eksisteeris 1967 kuni 70, kellelegi kohaliku algatusel võeti Finlandia viis aga tehti oma sõnade, selle hümni nimeks oli siis tõusva päikese riigihümn. Muide, dirigent Leopold Stakovski on pakkunud seda Finlandia isegi kogu maailmahümniks. Ja mis puutub Sibeliasse, siis ta oli väga tundlik oma teoste esitamise suhtes võttes ja keelas näiteks 1921 Norras Bergenis ühel restoranid Riiola oma teost esitamast. Aga peafra puhul kahjuks ei olnud mõjuvatel põhjustel ta all enam seda võimalik teha. No teine küsimus on meil natuke keerulisem. Peeter esimene tõi aastast 1700 Venemaal kasutusele Juliuse kalendri, mille järgi ajaarvamine algab siis Jeesuse sünnist aga siis aasta esimesest jaanuarist. Osa vere rahvast oli sellele uuendusele vastu. Miks, mis oli sellest viga? Mina tean, et Vene õigeusukalendris on ajaarvamise alguseks maailma loomine. Äkki see häiris neid enne seda Peetri kalendrireformi. Oli ju sedasi, et Petsansis ja Venemaal algas uus aasta esimesel septembril aga ju siis võib-olla jah, käis nagu rahva arusaamadele ja religioossetel arusaamadele vastu see, miks peab uus aasta algama keset talvekeset hoopis teistsugust aasta aega. Vanausulised väitsid, et jumal ei saanud luua maailma talvel. Aga minul on ka teie jaoks üks küsimus ja see puudutab meie hulgast kahjuks lahkunud Hillar Nahkmanni, kes juhtisid memoturniiri aastatel 1997 kuni 98. Hillar Nahkmann oli väga suur spordihuviline ja käis meie raadiotiimiga ka Atlanta suveolümpiamängudel. 1996. aastal. Me kommenteerisime seal lausa koos korvpalli, aga Hillar Nahkmanni põhiülesandeks oli kommenteerida üht-teist spordiala, millega ta ise oli iga tegelenud, mis spordiala, kommenteeris Hillar Nahkmann. Maad pluss torske tugev mees, tõstmine, aga, aga võib-olla mõni, aga võib-olla mõni üksikala millegi heitmine viskamine? No tegelikult oli ikkagi see maadlus õige vastus, kreeka-rooma maadlus. Hillar Nahkmann. Poisina käis maadlustrennis Eldur hoone juures oli väga suur maadlushuviline, teadis sellest hästi palju nii nimesid kui ka seda, mida matil tehakse ja tema, kommenteeris Atlanta olümpial vikerraadios maadlusvõistlusi. Ja nüüd hakkavad üksteisele küsimusi esitama klubi liikmed ja alustab meil Marju. 21. detsembril 1893. aastal avaldati Postimehes jõuluteemaline müügikuulutus. Ja pakuti siis tolles ajas 19. sajandi lõpul väga uudset jõulukaup. Kas te oskate öelda, mida reklaamiti 19. sajandi lõpul esmakordselt Postimehes ja soovitati seda siis kindlasti osta ja kasutada? Ära see ei olnud. Jõulukuusk, küünlad varem natuke, no kuusk oli olemas, aga mõte, et sa poest ostad seda, et selles on asi või siis äkki jõuluehted kohe muidugi see kard või jõululaulude raamat. Ei advendikalender, kinkepaber ei postkaart Brava jõulupostkaartide saatmine oli niivõrd uus komme seda reklaamid. Aga läheme küsimustega edasi ja Peeter Helme mis ühendab ja teeb ülejäänute tegelastest erinevaks järgmised joonissarjas Simpsonid tegelased. Ja need on mägi ja port Simpson kooli direktor Simon Skinner, Vaarman Mous, Sislak, koolikiusaja Dolph, staar, piim ja Simpsonite naabrimees, need Flanders. Üks asi ühendab neid kõiki, see võib olla äkki selles, et neid kõiki teeb üks sama hääl ei tekita ja ei ole, see on, võiks öelda visuaalne, kellelgi on seal kuus varvast või kuus sõrme või nad ei ole ju ameti vasakukäelised. Täpselt nii et põhjus on selles, et kuna joonissarja looja on ise vasakukäeline, siis on selle tõttu seal ebaproportsionaalselt suur hulk vasakukäelisi tegelasi. Aga järgmine küsimus küsijaks Jüri Aarma. Me teame kõike sellist lõbusat ja päikselist kohta, nagu on Havai minu küsimus on, mitu tähte võiks olla Havai keele tähestikus. Polüneesia keeltes on üsna vähe tähti, kuna seal on terve hulk täishäälikuid, vähe kaashäälikuid. Nii et äkki seal tähestikus võibki olla mingi 10 12 tähte. A-e o h k r n b ja tablju kokku 12 tähte ja saavad suurepäraselt hakkama. Nüüd ongi siiaks Ivo Linna, mina mõtlesin selle turniiri väärika ajaloo peale ja küllap poiss ka vana hõbe Hardi tiidus vabal ajal küsida või vastata siis sellele küsimusele, mis tegelikult ma arvan, teile mingit peavalu ei valmista, mida tegelikult tähendab sõna varmar, eestlased oma sissetungijad sealt Võrumaa kandist ja Rooma peale tähendas, aga ma arvan, roomlased andsid selle nime ja see tähendas arusaamatu But mulinat mitte ladina keele oskust 100. natuke keerulisem, tähendab esiteks selle nime andsid kreeklased neile ja nemad pidasid väidetavalt silmas siis seda, et nad räägivad barbar Barr, et ei saa aru, aga on olemas ka teine teooria, mis ütleb, et tuleb ladinakeelsest sõnast barba ehk habe, et need on karvased. Jah, koodid kootidel võis jällegi päris suur habe lisaks pükstele veel, kui nad Roomat vallutasid ja see omakorda sobitub suurepäraselt Hardi Tiido sega, kelle kohta ju kasvatanud, et teha sedasama väljendit lisaks ainult niipalju, et laias laastus tähendas inimest, kes ei oska kreeka keelt ja oleme jõudnud saate viimase küsimuseni, mis on seekord heri küsimus mitte nagu tavaliselt meil alguses on, kõlab laul kuulsast põhjapõdrast Uudolfist. Küsimus on imelihtne, mis keeles laule? Mina pakkusin esperanto, et me väga seda olla lennukalt laada, aga tegemist oli ladina keeles esitatud lauluga. Ja nüüd detsembrikuu suure ringi küsimus, millele saate vastata kuu lõpuni. See kõlab nii. Nemo turniiri ajaloo jooksul on tehtud ka üks võõrkeelne saade. Mis keeles see oli ja mis aastal see tehti? Järgmine memoturniir on kavas 31. detsembril ja siis kuulete valikut selle aasta parimatest küsimustest. Kohtumiseni. Tähelepanu tähelepanu väga tähelepanud. Remo turniir. Memoturniir.