Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olema Raul Vaiksootöövari. Jõudsin praegu tema ateljeesse büroosse, kuidas, õigemini mina ise ütlen kontor vanast ajast jäänud veel KGB najastaga umbes kontoriks, nimetasin naljaga naljaga ja ühesõnaga tuba on suitsu täis piibutada liibuaisu ja abipoisi oma, tema piibu ja väga palju. Mõnegi Urmas on juba päris silmad hakkavad pahupidi minema, tõmban natukene eemal, nagu sa näed, respekti sinu vastu. Tegelikult see asi üldse nii hull ei ole, aga sa hakkasid juba enne, kui ma makki käima panin, rääkima sellest, et sotsalema igav saada, sest sa ei liigu väga kuskile välja. Jah vaata praegu talvel ma üldiselt olen natuke nagu kookonis ja tegelikult minu tööpäev enamuses eriti noh, talvisel ajal, kui palju ei liigu ringi on tegelikult laua taga istumine, on see siis ma teen projekti, kirjutan raamatul üksi väljas käia, sajutee, seda või ma olen tõepoolest läinud oma suvestuudiosse, seal ma ikka samamoodi laua taga, teine asi nüüd hakkab pihta, ütleme suve õhunavigatsioon ja minu jaoks navigatsioon tähendab sedasi, et hakkab objektid järelevalve ja kord nädalas vähemalt käin objektil ja vot siis juba see on juba madin, ta võib olla kas Rakveres, Tartus või Tallinnas, eksju ja siis sõidan ringi terve päev läbi, vot siis juba ehitajatele nii-öelda. Tuleb ütelda vahel halva asja vahel hästi, aga sa oled ikkagi selline arhitekt, kes käib kohal ka ja suhtleb ehitajatega ja kindlasti enamustel objektidel riigi objektidel peal kui riigihange, siis ma pean lausa, see on juba kohustuslik ja üldiselt tänapäeval on isegi, niiet et juba hakatakse eramu juures ka seda juba nõudma, vähemalt nõutakse, kui sa oled muinsustsoonis, sa pead tegema järelevalvet, siis nii muinsusjärelevalvet kui siis autorijärelevalvet näiteks sul on vanalinnas, olgu see uus või mitte, see ei pea olema üldse mingi ajalooline restaureerimine näiteks liiguma pirita nagu praegu tsoone on Pirital väga lähedal kõigepealt Pirita kloostrile, kuigi see täiesti uus hoone momentaalselt muinsuskaitse järelevalve seal nupuid midagi majandusest välja tulla, kui kaevatakse, hullem veel. Me oleme jõele väga lähedal, nii et ka looduskaitse järelevalve. Nii et noh, täiesti väga-väga keeruline objekt, tegelikult kitsas siil, aga noh, ta on nii ilusa koha peal, kus sa saad aru, mis tähendab ilus. Ma loodan, et ma saan ikka Tiru on sedasi nagu öeldakse, vaataja silmades vahel öeldakse, aga aga see on tõesti õel park loost teisel pool, vesi, mis sa veel tahad, või jõgi, eks ju veel tahad, ja sul on luba isegi sinna väike sillake teha, noh et paat sinna panna ja imeilus koht, jube kitsas, jube väike, siin ei saa midagi teha. Aga kohe nüüd ütleme üks poole kuu pärast paari nädala pärast läheb käiku, siis nüüd Rakveres jälle taas veel Rakveresse see nüüd on teatri juures küll viimane projekt. Me laiendame nagu parklat, ühendame kõik vanad parkla, mis mul kunagi teinud, mis vanad, need on ka tehtud mingisugune 10 ja viis ja seitse aastat tagasi. Nüüd ühendame tasapinnad kuidagi ära, sest kogu aeg on vaja autode parkimiskohtasid, sest noh, see teadmine teatri Rakvere teatri juures ja Rakvere teatri juures, sest noh, see on, see on ääretu suur probleem, et et nagu etendus tuleb, see ei ole kusagile parkida. Ega meil ei ole sama asi, noh Tallinnas, kes saab parkida kuskil Estonia juurde, kuskilt draamateatri juurde, lon seal, vaata, selle all on suurem parkla selle Solarises. Jah, Solaris all on olemas, aga noh, näiteks siin ja ei kontori kõrval on linnateatris ei sa üldse parkida, jah. Tänan väga ilusti, ütlesite rakenduste kontoriks teada, proovin sinu tuula Soiver väga hästi, et jah ja lähed siis on samamoodi, eks ju, ega sa ikka siingi kergelt pargi pealegi, see oli ju väga kallis parkimine. Vanalinn on ikka, Ma ei tea neid hindasid, sest mõisaautoga ei sõida, vabandust, sõidan küll, aga ma juhiks vabadust ka juhin, sest kui ma naisega sõidan, siis naine ütleb, ega mina ei juhi tema roolid, mina juhid kõrvalt šovinist, kas seda nimetatakse šovinist? Öeldakse, et naine, juhivaid mees juhib Laišovinis, mass on niiviisi kiidetud, olgu issand, kes nii-öelda õiglus seekord selles valguses lasi välja paista, aga ei, seda ma küll ei ütle, temale meeldib, minule ei meeldi, eks sa tead. Pealegi, ma ei saa maa, ma olen vaata nii elevil, oma mõtetega või, või ärevil võiks ele pilvist pale sõnaga kogu aeg jälginud, sõidab muide väga palju kõrval kogu aeg jälgib, vaata, see on midagi, tead, mingi puukimingaleeki, mingi auto sõidab, oleks esimeses kraavis kohe, ma vaatan pidevalt seda, mis asub. Mind ümbritseb tegelikult mulle meeldib kulgeda, mulle meeldib sõita. Näiteks ma ei ole üldse selline inimene, kes kuskil, ma pean praegu Veneetsias lepp sõitma siin nädala-paari pärast ja ega see, Ma juba mõtlesin, et aga äkki teevad hakkaks mingit põnevat Deepil minema, kui ma Veneetsias ja ma olin seal nagunii varem käinud, lekseenid huvitagi, aga see, kuidas sinna saada, mis, missugust nippidega olla vahepeal. Kas see purilennuki peale eksida. Aga läheme sinu poole, seal on valge. Mikrofoni töödega mikrofon ei pea nägema üldse parem, kui sa üldse ei näe ega, või võta natuke naljaga. Vaata, näed. Tundub tõsine mees olevat, eks ju. Sina oled tõsine mees. Vahel ma olen sedasi, et võin olla mitmeid päevi täiesti vait olla ja omaette mõtiskleda. Aga kui vahel hakkab nalja tegema, no siis läheb üle piirigi. Anna mulle pits väga head konjakit ja pärast seda vaikses juttu pidama. Kunagi tegin nüri eelvastiga ühe intervjuus esid, tema küsis esimese asjana. Et kuidas me seda intervjuud teeme, sest et kas veini on, et meil on siin tartus kombeks, et tuuakse ikka veini, siis ta lõpuks läks ise poodi veini tooma, selle intervjuu tehtud, aga mina ei ole veinimees mõttes, ei ole marjade mees. Kas nutsin pitsi attiskitril pitsi konjaki, konjakit? Täiesti oi jumal, olen viskiklubi liige, mind praegu muutub president mu elavale maha, ma kogemata ütlesin loomulikult it's pealegi miskit nagu see läheb, mul terve riskivad, mõõdasin, jooda ju mitte pitsist, ma joon õlut ja viskit ja need mõlemad tehtud viljast, nii et ma joon vilja ja ma võin seda veini mingeid vastu võtnud, asja palju käid, on mingid näituse avamised seal ma joon seda punaveini, aga, aga ma ei ole selle austaja ja konjak, Austria mitte. Ma võin selle võtta pisikese lapsepõlves, juhime ju vana Tallinnat näiteks, ma olen seda proovinud, see on päris huvitava maitsega. Aga ma ei riskiks seda palju juua. Ma arvan, et see on tervisele kahjulik, aga minu viski ja see oli puhas maarohud ju minu viskiõlu. Aga ütle, kas rool võiksu tööajal ka jood, et kas see paneb sind nagu käima, see pits viskit? Ei pane isegi nii palju käima, aga ma tööajal rohkem joogi, kui ma käin ringi, siis mul pole ju aega, kus on vähem paari, võib-olla võtad töö ajama nagu märkamatult õlleõlu. Burka mul ees ja märkamatult sedasi vaikselt jälle noh, võtan väikse lopsukese, see ei ole põhivõtavad seda, kui alkoholi mingi alkohoolik ei ole. Ma lihtsalt suuseksis jälle mõtiskle natukene ja see on nagu teadsin, et suitsetamisest kui lihtsalt lihtsalt võtan, eks ju, kui seda ei ole, tead, hakkan siis otsima, ma olen juba nii sellega harjunud, ma olen seda teinud, et mitte liiga palju juua. Ma olen nüüd hakanud vähem jooma, sest mul hakkas kõhu peal, läks iga, tekkis ülekaal ja ma olin kindel, et see on tekkinud mul õlles prioinlikuma neli viis õlut luht inisse säravad kuule väga pikad tööpäevad, siis ma tegin nipi, panin seal õllepurgi, panin sinna teise tuppa riiuli peale, eks ju. Nii, ja siis noh, et siis tõuseb üles, muidu täitsa märkamatult võtad, teed tööd seal arvuti taga, nii, ja siis hakkad tööd tegema, kobad krõbadova põrkudes, kus purk on juba sulle mõtterõivad, Burt polegi, ma panin seal eemal, lähed sinna, võtad lonksu ära tule tagasi, nii. Tead kolm kogunevat sammud, sammud kogunema, aga suruma 10 sammu 10 tagasi, eks ju, katkenud seal aga ei tule midagi välja, ma hakkasin lihtsalt seda kobama. Jourdan väikse lonksukaupa, eks ju. Aga kuna mu tööpäevad on tõesti väga-väga pikad on vahel isegi nii, et noh, ei oleks ime, kui seal 24 tundi, nii et üldse ei maga. Ma olen üldiselt kui tuleb vaim peale, selles suhtes on töönarkomaan Arbat maht Fray. Ja see on tõesti minu jaoks selline lause, püüan vabaks töötada, millest vabaks? Ennast vabaks töötada tööst kuidagi sahtel tühjaks ei vaata, kuidas ma seletan, ma teen nii palju tööd, et ma saaksin teha midagi eksprompt. Äkki saab midagi teha, see tähendab, ma töötan ennast nii palju ette, et mul on näiteks mingi projekt, mul on tähtaeg oletama, paneme praegu esimene juuli, oletame nii. Ja mul on esimese juuliks. Mul on siis nagu aeg-ajalt küll ei man rühm seda nii kaua, et ma võin peaaegu, et praegu juba selle projekti üle anda, peaaegu oleks vaja mingi nädal või asi, ma pean muuga. Aga nüüd kujuta ette, mul on see kõik on sõnapidaja ilmil, kui ma midagi ütled, seda tehnikaprojektid ei lähe üle. Aga mul on tihtilugu ei olnud, üks, peatu mul siin on täitsa juhuslikult tuleb helistada vaikses kima mäe praegu tead Riiga või Saaremaale või pagan teab, võib-olla isegi Moskvas murran sul juba viisa, oletame, eks ju. Ja mina pan peale ja kolm päeva tutvutan mööda Lätit ringi ja olen vaba sellepärast et Ma ei ole kohustatud sellega, mul on kõik, asjad on mul juba ette ära tehtud, ma tean, et need kolm päeva ma ei võta endale puhkust, vaid võtan, eks, Brok puhkused. Ma mäletan juba kooliajal, see, et alati üks päev jääb eksamitele sessis üks päev ja puudu. See tundub, et puud minul millegipärast jäänud, ma olin ikka nii palju, ma ei ütle, et ma varem juba kõiki nii väga olin. Muidugi hakkas üks nädal aega varem hakkasid, kõik hakkavad sisse, kõik, ma mõtlen projekte tehes. Hakkasin nendega pihta, kõik on väga tore, aga see oleks üks päev kuidagi, nad alati olid sedasi, et Ma jätsin küll selle viimase öö peale, aga, aga ta oli enam-vähem valmis vahelisi Kalbeti õisi projekteeris üle üle ei tohi projekteerida. See tähendab siis ülalt projekteerimine, kui sul on teinekord asi valmis, ei ole veel aega natuke üle, eks ja siis mõtled, ah, mis sa lähed peale hakata. Veel 10 tundi on enne kui sa põled oma projekti üles, ma räägin praegu näiteks konkreetselt, räägin siis hetkeajasse, tähendab kunstiinstituudi ajast ja vaatsin Rosinaga trumbiks värviga, hakatised, pliiatsid tol ajal. Need olid nii halvas katse, hakkas ühest otsast tegema. Nii pole, tuleb tead, no ei kata siis maksab rohkem, rohkem, rohkem rohkem. Olin pärast nii Jädi hädas, olin sellega vene pliiatsid katnud, selle vat ma nüüd ja pärast minu meelest oli see 10 korda koledamat värve peale panna, oleks seal mustvalgena ainult dushi sätted, oleks ju kõik korras, oleks. Ja lõhekselt ülle projekteeritud teinekord teisigi, et liiga peensustesse, seda ei tohi tegelikult üks halb vabadusi selline mõnes asjas, mida muide ka mungiks, mitte munk, oli ta nimi vist vaatan, televiisor on selline. Detektiiv, detektiiv Monk ja me oleme selleks, et mul peab kõik. Kuigi sa näed, mul on ikka natuke segame vahetama lihtsalt sedasi asju nii-öelda, kui sa lubad nagu kirjeldad enda kontorilauda, siis on selline, et siin on kaks arvutit tuhatoos kolm arendada siin ümberringi ja siis on lauatelefon ja, ja siis on õllepurk ja siis on ainult paar lehte on laokil, nii et, et see on nagu noh, ega kõik on väga korras. Ei ole see Monklus, see Seebee tantsus on natuke teine asi on see, et minu projektid peavad olema viimse vindine ja ja asjad peavad olema kõige kohapeal, on see nagu see, et ta on ikkagi segadus, praegu segadus, eriti mis pärast siin on ta kõik sedasi imelikud asjad, mul on praegu arvutivahetus. Ja tead, see on päris jama, ega see pole nii, siis ma kujutan ette, et mulle poiss on praegu ära, eks vanem poeg, kes ka minuga koos töötab, et siit sinna saada, kõik need samal ajal mõju teise arvuti töötanud, siis selgus, et samal ajal ma olin juba midagi teinud, tuli uuesti hisest, arvutasin, aga kõige hullem, need programmid ühildada kõik jälle uuesti, et ma saatsin sellesamaga, sest nad lihtsalt hakkasid vananema see arvuti praktiliselt, no midagi teha ei ole, ta on ikka omadega läbi. Ja ta läks niivõrd aeglaselt, nii et nüüd ma siin mis mina jama poiss sätib ja nüüd on ta sedasi siin laiali. Küsisin Raul Vaiksoo käest, millega ta praegu tegeleb. Täidan see on muide pool tööd, arhitekti kulub igasuguseid tabelit, asja täitmise, see on konkreetne põnev asi seal ekraani peal, näeks, see on nagu lähedane weiter liftis, kavandamisel, surm? Jah, midagi niisugust, sa pead selle ära täita ja see ei ole piisama, lift vaid, see on vaakum, lihtsee on imeväike ja ma arvan, et see on nüüd esimene instinkt, mis tuleb. Ja see on küllaltki kallis asi, aga ta on nüüd nii väikene nagu ainult inimese ümber üksainuke inimese eest ei mingisugust all toru. Klaastoru valgete kinnastega panevad mehed selle paika. Ei mingisugused nii nagu kolinaga lifti midagi tuleb ja ta liigub kuidagi vaakumil on selline Väike-Turkmenistan sulle korrald, pildid kohe seemnest. Raul Vaiksoo istub oma arvuti taha, mõtleme selle kohe midagi, leian siit. Silla, lahkun, liftid, palun väga. Uued vanades materjalid. Vaata nüüd, igavene bulla talisikena, vaata mis on. Selge, et see on uskumatu, ma löön üle, vikerraadio, kuulajad. Näe, selliseid läheb nagu telefoniputkasse, mis on ümmargune klaasist vaat et hakkas minema ja seal keset mata nagu eramu vaja paneb läbi sita saksa välv, näed, tuleb kolmandal korrusel välja seal täpselt tema järgi paks naine mahub sisse, eks tal umbes 87 läbi hätta ja vot ei mingisugust masinavärk ja mitte midagi. Need inimesed, kellel ei ole nagu võimalik treppi teha teisele korrusele, need võivad selle lifti teha. Ahaa, niisama lihtne ei olegi, trepist peab ka ikka olema, aga see on lihtsalt seda mugavuse küsimust, saad aru, tuled õhtul koju, sul on paras, tead kartulikott raske kääseks palku Alt garaažist juba tead, paned ülesse uhke tunne, see on isale, et need inimesed, kes kartulikotiga tulevad kolmandale korrusele, tulevad selle liftiga. Päris hea tähelepanek. Ma ütlen vahel nalja ka, nagu ma ütlesin, eks ju, loomulikult selle tahtlike rõhudel need kartulikotid ilmselt toob juba talle noh, kas teenijanna või kodumajaperenaine, eks ju, tagauksest tagatrepist, aga ma meelega just ütlesin seda, et noh, et, et kui ikka tuleb nii nagu Marju rõuged inimes suur liitril piimapudeli Rüdikuliseks suur läinud ja siis lähedases lift kuule ei mahu ära, vaata, nägid hiljem matus täpselt ära kartulikotiga mahu sisse. Muidugi leidub veel natuke suuremad preteerides kõige väik kartulitele taskusse panna. Kui on jah, kartulid taskusse, kui ühe korra ainult poissmehe eile, siis hakake rohkem. Ei no see on muidugi see nüüd ülim luksus, ei tea midagi, et jätkuvalt vana vana vana vana vanamees, naine, see on jube hea sellega üles-alla pal. Ega sa sellest ikka ju ei pääse treppis asjadest, mis sa mõtled, hakkad diivanid sellega kolmul korruselt asju või? Niisama lihtne see asi ei ole. Aga kes kellele või kuhu see selline vaakum lihtläheb? Ärme nimeliseks lähme, aga loomulikult on. Ja eramu ja loomulikult on veidi rikkam kui, kui, kui, kui meiesugused mulle rikul meil, kes nende seas on väga huvitavaid metseenia, väga toredaid inimesi. Ja ega see ei ole mingi loss, mida ma teen, oleksin hirmus jura. Aga siis ta kuidagi tekkis sedasi panek lifti mullaks õudselt meeldis, näkitan ju atraktiivne ka samal ajal osa siin tulnud helistama. Vaikse võtab telefoni vaikselt. Nad olevat oma nende messi reklaamidega ronivad sulle sisse, eks ju, nendega tuleb tüki seletada, ma arvan, et on kusagilt Hiinast, Jaapanist või kurat endast aktsent selline natukene diootja uueks ju. Ja siis nad kogu aeg tülitavad, ma ei oska seda aju välja lülitada, kui teie oskate oma mobiil välja lülitatud, mina seda ei oska. Vaat üks asi ongi see, millest ma tahtsin sinuga rääkida. Raul vaiksoo on see mobiil, et sa oled vist ainus inimene, kellel ei ole mobiili, keda ma tean. Aga nagu sa tegid, kui sa mulle helistasid, said sa mind ka väga rahulikult selle telefoniga kätte, sest enamus aeg on ikka tööl või kolme väljas. Siis on läinud, eks ju. Siis ma olin kas maal või kuskil. Aga mind on, saab ka teistmoodi natukene kätte, mul on olemas näiteks naine, kui on viimase, ma teen mingit väga tähtsat asja ajal, siis sa, minul asjalist naine teab, kellega ma koos olen näiteks antud juhul oleksin sinuga väljas, siis ta teab, et teda, padjaga, intervjuud, siis ta otsib välja näiteks Rein paku, kes teab, sinu numbrid Sist helist Vadile. Mingil ajal heliseb telefon, kuule vaikses, nüüd on tähtis asi, ega muidu ei anna telefon, sul on praegu niisugune asi, käib jah, kuni selleni ma olin praegu, kes seal Haapsalus kuskil ja oligi, Margus Tabor, mulle helistas juba Haapsalusse, kuidas nüüd saaks sinna Hiiumaal, sest ma olin ütelnud, et ma olen selle Ja selline asi toimib, ma ei ole mingi vastaline jumala eest, eks tead, ma ütlen sulle mõni ei viitsi ja mul ei ole kuskilt, on, mul on ühes taskus suitsupakk, eks ju, teises õllepurk. No kus pagana koht on selle selle ja piitval läksite, kuhu ma panen selle mobiili, milleks me oleme, kaotakse Lindalt ära? Ma ei oskaks sellega midagi peale hakata. Aga kas see, et sa kogu aeg saad olla nagu internetis suhelda kellelegiga vett kogu aeg, see info, selle jookseb, see sind ei huvita? Ei, see ei huvita. Ma, ma ei saa aru, mis teil seal jookseb seal Haatse pookid ja, ja mis asjad seal kõik on, et selline sai siis Facebook on, ma olen isegi püüdnud teinekord ma ei tea, kas siis Rein Pakk püüdis, üks kord selles mõttes tead, temal vist ka ei ole faatse pookeani on, temal ikka vist on ja keegi, ma arvan, et see oli Reiniks püüdis mulle midagi nagu seletada ja ja mida ja ongi võõrad inimesed kuulavad seda minu jutu peale päris nii, vaikses ei ole, et seal on mingisugused lukud ja asjad on vist midagi niisugust, sinul on? Midagi on, eks mõtlesin, et kui need lukud juba on, siis ma panen kõik lukku, eks ju. Nii et ma ei, ma ei saa sellest. Pealegi. Ma ütlen sulle, mulle ei oleks aega selle vaatsebokiga tegeleda, jumala eest ei oleks aeg ja igasugused niisugused kirjutan raamatut, siis ma loomulikult lähen kõikidel piki pead, kui ma, kui ma ei usalda Vikipeediat, eks, aga ma ikkagi loen need artiklid. Ja siis juba ikkagi. Ma soovin ikkagi teaduslikud artiklid, mitmed kurd läbi kuma raamatusse midagi kirjutatud. Ma olen saanud ikka väga valusalt teinekord noh. Nii lihtne küsimus. Tead, pole aega ka, et kõik täpselt järele vaadata. Paned näiteks mingi artikli selle lihtsalt siis pärast selgusse kohtunikega panek raamatus näiteks kallis raamatusse kirjutanud teinekord sisse. Mul üks sõber, helistas, kõle vaiksoo, nüüd on sedasi, et kes on Kunda kiriku arhitekt, mõtlesin küünalt muidugi, eks ju. Mida sul raamatus kirjas on ja tean, ma võtan lahtise Tallinn-Narva vaatama, kulutasin Jakobi kirjutatud ja see on võimatu. Kas ma tõesti sain eksida? Ja siis ma hakkasin jälgi ajama ja selgus olid võtnud selle, noh, mis on jõle tähtis raamat Eesti arhitektuuriajalugu, ma olin sealt lihtsalt artikli, mõtlesin, ah, mis tundub adekvaatne, tundub adekvaatne, pani selle lihtsalt sisse, seal oli seal iga tegelikult sees ja mina võimendasin seda viga veel, eks. Seepärast seda ma mõtlesin, ma üksipulgi vahin kõik asjad järele ja kui ei tea, siis ma parem kirjutan nüüd täpselt ei tea. TÖÖ Vaarik. Nüüd kuuleme, kuidas Raul Vaiksoo paneb piipu põlema. Nii perfetub, kulunud, läks, suits, läheb sul mikrofoni büroodiumite suitsu piilu Sult aga raadiokuulajateni ei jõua, nii et varsti võib-olla juba lõhnad tulevad kaevale vahtlemis kõik ei ole, eks ju, oli ju mingi reklaam mul küll televiisorit ei vahuta, aga sõber Depart kunagi tegijat helistas, naine või Elisest alles. Kuule, kas sa kõrbed seal midagi? Varsti jalgadega lõhnad, tulevased, kaugel see aeg enam ei ole. Ma teadsin, et on olemas selline arhitekt Raul Vaiksoo. Aga kunagi olin Rein paku juures, kes on meie ühine sõber. Tema näitas ühte veel mitte trükitud raamatut ajalugu ja mis oli hiigel paks käsikirjas raamat, kus olid meeletult palju igasuguseid jooniseid, fotosid, skeeme, graafikuid ja nii edasi ja nii edasi. Selline väga-väga mahukas paikapanev nagu noh, põhimõtteliselt nagu kõigest rääkiv raamat. Jah, oligi nii. Ja siis ma mõtlesin, et see mees peab olema hull, kes sellist asja teeb, et mis see stiimul oli, miks sa hakkasid seda sellist raamatut tegema, et põhimõtteliselt sa hakkasid nagu ajalugu kirja panema? Jah, ja mitte ajalugu, vaid just nimelt aja lugu, eks vahe on sees. Muide, see oli ilmselt see, mis seal oli, vot selline käsi, käsikiri, vot nüüd on nii palju tekkinud Scambiksi asju ja ka Vikipeedia lubab kasutada mingisugustel tingimustel neid fotod, mis ei ole minu enda tehtud. Aga üldiselt mul on süda täiesti rahul. Kuule, olete Milano katedraalist on 5572,5 pilti, eks ju. Tead, ja mina olen oma pildi teinud, minu pilt on lihtsalt natukene halvem, aga sama koha peal ja mul ei ole mingisugust südametunnistuse piinasid panna selle kellelegi pilt sinna sisse, mis on minu omale väga sarnane ja munad täies, see ei ole ka eriti hea kvaliteediga, eks ja külla tuleb hästi väikene ja mul ei ole südametunnistust piiri, siis ma olen täpselt samas about teinud, eks ju. Ainult siis ma vaatan, et varjud ja mingi inimesi liiga palju peal ei ole ja seal mina leian, et see on üle pingutatud, see autori kaitse on natuke üle pingutad. Sa ei tohi enam mitte midagi. Minu näiteks öeldi Vikipeediasse ei tohi minu maju pildistada minu projekteeritud maju. Raul veedega, vaata kes seal seda asjade. Kas kuidas viskus, lähete mööda linna, pildistad. Mis sa praegu olid, sportlane jookseb, eks ta on eriti naissportlane Daile hea välja, ta ei ole värvitud, tema jookseb maratoni saade pildi, paned ajalehte. Ta kaebab kohtusse, eks ju. Kõigepealt maksab kopsaka trahvi, siis läheb vangi, saadaks Siberisse ka? Siberis kindlasti. Aga meil vist on nüüd uus kord näpistanud siberi lõigul Eestile euroloogi pannakse Facebook'i lihtsalt. Kas seda tohib? Seal olid ka kitsad või noh, ta on põhimõtteliselt see, kes on halvasti käitunud, pannakse Facebooki ja siis kõik räägivad selle. See ongi uus Siber, aa ma mõtlesin, et seda, noh, oletame, keda pildistada, et seda võib panna Facebooki, ega sinna ka vist ei või. Aga ma ei tea, äkki võib. Aga see muidugi Siberi pannakse Facebooki ja siis ata-ata, jah, Cheopsi, Bahreini. See oli vist nii noor, sa vene keelt ei oska, ma väga ei oska vene sõnasõjaväes käinud, ma olen jah olnud ja ma olen väga palju reisinud ja margi perfektselt vene keelt ja ja see on, see on üks õnne, üks halb asi, mida tänavune hoovused ja loomulikult kümneid kordi parem inglise keelt kui minu jaoks saksa keelt tunnevad paremini. Teadjad oskavad paremini. Aga see vene keel on puudujad tegelikult. Seal vaata see üks kuuendik planeeti, eks ju, ja selle vene keelega ikkagi nii põnevates kohtades teinekord selle vaja ja mul on põrgu, kahju, et ei minu lapsed ega eritataks. Vanem poeg muide natukene ikkagi noh nii-öelda no natuke räägib. Mul on ka kahju, et ma ei oska vene mulle, mul on kahju maa perfektselt inglise keelt räägib saksa keel on peaaegu ära unusta, mul on kahju, et prantsuse keelt ei oska, eks ju. Hispaania keeltes ja sellega sellega ma saan hakkama Itaaliaga prantsuse keelt või siis osad, sest Prantsusmaal ma olen alati tasume inglise keelega. Vaat sindrinahad maakohtades. Nüüd on hakanud rääkima muide vanasti ka Saksamaal selle inglise keelega ei olnud praktiliselt mitte midagi peale hakata, siis on parem eesti keeles rääkida. Seal Volkonski, Mladić kullapudi läind, mütsi räägin, siis ma ikkagi räägin inglise keeles body ländvitši mille Volkonski ütles, mis sa pingutad grilt puhtas eesti keeles nagu viinud, ühtegi seal aru ei saa, mina olen seda ka proovinud, töötab, alates töötab. No tead, ma alati loodan, et vähemalt When to frii või, või no midagi hellow või midagi niisugust on üks riik, kus täiesti null. Ja tead, mis on seal, Albaania? See oli uskumatu, no mitte ühtegi sõna, ma püüdsin küll saksa keeles küll kolm sõna pronksist keskassesse tünkravat püüad seda praegu? Ei, täiesti null, mitte ühtegi, ainult albaania keelt just maakohtades. See oli nii põnev, ma tahtsin nendega koos tuututada, mulle meeldib alati sõita kohalikega noh, midagi rääkinud, no kasvõi kolm sõna räägib pudi, nad ei saanud ka pudi lämbidžist aru, neil on ikka need äkki teistsugused kehad, kehad sa mõtled füsioloogilist tähendab anatoomiliselt või mis neil oli teistkümnelt kehakeelest aru ei saa. Nojah, võib olla küll muide näiteks Hiinas või Indias, rääkida oma kehakeelt või näitab midagi näppudega võib olla meeletu solvang jaajaa, nemad loevad kohe seal, neil on nagu pool viipekeel ju see asi. Ja ma olen sellega päris hädas olnud, näiteks Hiinas oli küll ma ikka midagi ütlesin, püüad näidata ja midagi ole näitadeks edasi kaks siis on jokk ja kehakeeled on erinevad ja seal oli niiviisi, et mul on põrgunud kahjusest, Albaania mulin, õudsalt meeldis, ta on veel ainukene Euroopa riik, mis on ikka tõeliselt sedasi minu lapsepõlvemoodi selline vaene ja põnev ja ei oludel. Ilmselt nüüd on seal juba peaaegu 10 aastat tagasi ei olnud, on ju kasvõi mitte midagi, teed olid sedasi 10 kilomeetrit tunnis ja seda põnevam kõik need punkrid, mis seal olid. Ma olen ju väga paljudesse kohtadesse hiljaks jäänud, ma jäin natuke hiljaks Hiinasse, kus juba igal pool olid juba pepsikoola asjad sees, oleks pidanud üks, viis aastat varem minema hullema, jäin hiljaks Mongooliasse. Nii et kui mina jõudsin juba selle, oleksin läbi Kobi kõrbe 13 päeva. Ja mingisugune mingi kohalik tassis, muidu ise poleks saanudki, see oli niivõrd põnev, mitte midagi toimunud, aga nii see minuga kõigevägevam ret. Ja siis on seal need trumbid seal need Jutada külas või ütleme jaa. See oli vist paar aastat enne mind oli olnud nii krõbe talv, tähendab, kui kärbsed surid, seal tuli paks lumi, seal on ju tohutult külm Mongoolias suviti pluss 50, talviti miinus 50 100 kraadi on vahetikk, loomad surid välja. Ligisena muidugi saanud ja siis valitsus otsustas teha ääretult Kalli nippi. Tegi kõigile mobiiltelefonid, mobiiltelefonid ja läbi selle, vaata selle kosmoseläbi, selle satelliidi, keda lausa näidati, seal mast ei jõua keegi panna, mõtle tohutu ala. Seal olid seal juba huvitavat vaskmunad, siis oli nagu ümbritsetud mingisuguse kaks korda kaks meetrit ja see pidi olema siis kuidagi ja siis annab nende trummidel annab selle mobiili, noh, et kui midagi häda on, siis saab helikopteriga välja sõita, eks. Nii, aga mis selleks vaja on? Kui sul mobiil on, mida siis veel vaja elektrit, täpsust, täht Pätu kurbasse nagu jaganud? Ah sa oled äkki Mongooliast pärit jagada olid seal Summis olnud? Ei ole, aga ma lihtsalt mõtlen sinuga koos. Ja ongi elektrit vaja, järjelt päiksepatareid briikialegi kringib, nii et kui ma jõudsin, sillad, arhailised, elavad nad täpselt edasi, eksju, aga mis on neil kõigil mobiiltelefonid ja kurat, päikesepatareid on ta tõmmanud jurta peale mingisuguse konstrugi peale, mis on riikidele pannud Oreit. Nüüd seal on elekter sees. Mobiil tühjast mobiilist, aga mida see samane Mongolostist kõige esimesena? Endale sisse. Mida ta võis ostab nagu elektri sisse sai mis tõstis kohe sisse teleka, kuules sul seal mitu kõrgharidust sul on? Üks ainult selles klubis ja sa pidid väga täpselt kõikidel nendel kujud olid juba kaks aastat varem tulu oleks olnud täiesti eraldatud maailmas ja nüüd palun väga mingisugused patareid ja kõigele lisaks kõigil kägisesse teleteleviisor sees, sest televiisor võtab väga vähe voolu nagu mobiili, eks ju. Et elektrilampi seal kõrgesse põlema ei pane, siis ta ei pea vastu, nii et neid oli jube ja telekat sees ja ühesõnaga sa ei tundnud enam, et sa oled maailma lõpus oligi kõik, eksju. Aga mu sõber käis üks paar aastat enne seda, ütles kõik ja muidu kuulambaator on ka juba juba hakkab mingist pilve lõhkutsele tekkima, igavene jama, tead, mulle meeldib arhailine elu, mulle meeldib. Noh, ma ei taha, et nad jääksid päris nii-öelda itaallase tasemele, aga. Mulle meeldivad nurgatagused, mulle meeldivad kaupuhja rahvad, mulle meeldivad inimesed, kes elavad nomaadielu. Vot niisugused juures ma käin, aga sa ise ei taha niimoodi elada. Aga ma olen nii palju elanud, ma olen ju nii palju reisinud ja Bradiaga olnud jumal teab Heino kuhjades pargipinkidel, kus me kõik ei ole olnud, ma olengi enam-vähem selline, et mulle Comfort ei ole vaja. Ega ma ise ka alati ma naeratan, et omal ajal, kui ta oligi niiviisi, kuni olete tagaotsitav, olin vene ajal siis ma elasin igal pool raudteejaamades pinkide all ja peitsin ennast, kus sa mujal oled Venemaal seal tagaotsitav olid rulluisuväga ammu, see oli ikka vene ajal siis kui ma veel ülikoolis käisin, seal oli selline asi, et ma tegelikult kaotas ära kõik oma dokumendid, ma sain ennast, ma käisin nagu keskkoolis. See hirmus, nii nagu me nimetame lollide kooliseks sisemist sellist füüsika-matemaatikakallakuga kohalikest lollide kool teeb nalja selle üle, see oli siis selline üle liidu tuntud selline kool, kuhu kõik kutsuti siis niinimetatud tarkpead kokku. Mis sul täiesti eriline kool ja ta oli nagu, nagu olime nagu ülikooli juures. Et meil näiteks need tunnid osa ja need laboritööd ja need olid juba siis ülikooli juures. Mina olin konkreetselt füüsikat, õppisin astronoomiat. Ja siis noh, oli senine juba ühikad oli tavaline keskkool, nagu tuli aga taliseerine keskkool meil näiteks jõud laupäeval koolipäeva, nagu tol ajal oli, oli teistel kõigil koolipäev. Me olime üle Eesti kokku korjatud. Nii. Ja siis ma läksin sealt ülikooli ja selle aja sees, kui ma registreerisin ennast sealt koolist välja, läksin ülikooli, tegime kõik eksamid sisseasteks, kavatse dokumendid ära, noh, tühja kah, tormasin ringi, tead, sõitsin sinna-tänna, olin tohutu hipi, eks ju, ainult treiklesin. Kas oli see aeg, kui sa bändiga tegid ja bändi teinud, loomulikult väga paljudes kohtades on korra, olen nagu päris statsionaarne ei olegi olnud, eks küll ma olin koolibänd siis Tartusele mänginud, Elvas olen mänginud Haapsalus, kuna ma ise olen Haapsalust pärit. Käisin ikka vahel Haapsalus, noh, oli nagu kehaks peale, vahel oli mingi väljasõit, mina mängisin samal ajal ema mul koolis Pärnus, nii et ka Pärnus mängisin, sain tuttavaks ja palju Siberit, ma tegin eriti palju bändi, eks ju, et, et siis kui ma juba kaks aastat Siberis olin, seal tegid võimsa bändi. No vot ja siis kasutasin selle ära ja siis hakkas kohe see jama pihta, ma mõtlesin küll ma jõuan ja seal see asi üle karmiks. Et ma läksin paragrahv 201 alla sedasi Surcurlus. Aga hullem see, et sõjavägi hakkas ju sõja arvesse võetud viisakat muidugi taga otsima ja siis ma mõtlesin nüüd kuidagi dokumendid ära. Sest noh, nii või naapidi oleks nagunii ülikoolist lennanud, eks, ja, ja kuramus, siis tegime jälle seal natuke nalja ja imelik ütelda, nalja, pulli tegime, tegu ikkagi sinimustvalgega ja Eesti vabadusega, ma ei ole mingi vabadusvõitleja, oli lihtsalt hipi teisitimõtleja ja võtsin värvis värvidega selle padjapüüri sinimustvalgeks ja sellega teadsis Lewitzi ja vot siis läks kisa, siis hakkas KGB ka huvi tundma, oli teada ja siis toimu, kuulutati tagaotsitavaks. Nii et ma ikka pool aastat symbol lausa sõitsin Eestisse ära, oli ainult Venemaal, siis ma varjasin ennast Leedus. Noh ja nii pikk lugu, eks, kas siin saadi kätte ja siis saadi kätte seitsmendal novembril, kas see ütleb sulle midagi, seitsmes november 1974. Dociamiitjad käed selja taga raudus teadet asi läbi selle paral, see oli nii naljakas olla, tead. Ja siis ma olin eeluurimise ajal jah, sellessamas majas. Vaata kus sa nüüd Jaani kiriku vastas, kus oli see üks kortereid, on seal ja nüüd luksuskorteriga sina seda projekteerinud, ei seda ei mina, ei prioriteerinud oleks vaid nii, nagu Lagle Parek oli, vaata omal ajal oli siseminister ja sealsamas selles Pagaris oli temalatsiallikeks sealsamades kongides, kus teda kunagi ei ole, töödeldi, ma oleks võinud sellesama oma tahtmine teha. Ei, ei selleks muidugi hoopis muid teid pidi. Aga seal on küll sedasi kuhugi, aknast oli väga hästi näha. See Jaani kiriku varemed mitmes kongis kestis, kuid kui ma seal olin see eeluurimise all enne kohut ja siis sealt need lõppu, siis kui ma kõige kauem olin ühes selles kongis, siis sealt vaatasin välja ja ma nägin neid varemeid. Ja siis ma mõtlesin õppisite geoloogiat tegelikult. Ja ma tahtsin minuks lavakesed, nagu selleks on geoloogiasse järgnevast lavaks, vot nii on hästi kiirelt üldse vahele. Aga siis ma vaatasin seda, seda varet ja siis ma ütlesin, et Jaani kiriku Jaani kiriku varjet ja siis ütlesin, kui ma siit kunagi välja saan, siis ma teen kõik selleks, et see kirik kunagi üles ehitatakse. Ja ma olen selle juures olnud, ma olen teda noh, seal need akende projekti juures olnud ja ka mulla palju Pullased teinud nord käsitsi kirjutatud põlaskuutiftis, mis läheb siis nurgakivi sisse ka see on minu sinna pandud siis nende tööde alguses, nii et ma olen kõik andnud selle kiriku jaoks ja selleks, et siis kuidagimoodi sinna, kuidas öeldakse, oma sõna pidada. Selleks ma siis, kui ma tulin Siberist tagasi Läksingi arhitektiks, mis algselt ei olnud mul kavas. Aga kui nüüd hüpotika tagasi sinna selle sinu hiigelraamatu ajalugu juurde, et kas see oli ka mingi soov, et mingis mõttes nagu seda aega visualiseerida, et sa oled ju tegelikult väga palju kirjutanud, aga mulle tundub, et kõik need sinu tekstid ja raamatud on seotud klisuaaliga. Ja minu jaoks on see nii visuaalses ääretult tähtis ja isegi siin, kui noh ütleme seda fotot ei ole nagu suur pauk, siis ma joonistasin sinna lihtsalt suure paugu juurde. No tead, niisugune nagu oleks ja ikkagi inimene keerab lehte, ah, suur pauk. Vaata mulle seal jumala juures ja siis ta mingisuguse ilusa plahvatuse peale inimese aju töötab palju paremini, niimoodi kohe töötab natukene paremini ja ega see ei ole vale, kõik saavad aru, et on, sellist asja ei ole olnud, eks ju. Mine tea, võib-olla mõni mõtleb, et kuidas singular singulaarist ma olen jumalus, inimene, eks ju, aga noh, loomulik ma ei usu midagit. Sigulaar seisund võib tõesti jumal olla, aga, aga see, et kuidas siis singulaarisse asi toimus, et ta pani sinna näppu küll Aadama ja küll küll siis maakera peal, et see on evolutsioon, on kindlasti olemas selle üldse mingisugust kahtlust. Aga midagi on siin kõik, see maailm on nii palju lõpmatu, et ärme trügime sinna, see on niivõrd põnev, kuidas on lõpmatus väiksuses? See on huvitav, et sa ütled seda, ärme trügime sinna saba, sa oled ise kirjutanud mingi 500 lehelise raamatu sellest sellest Justki ja, aga ma alustada suurest august, aga mitte, mis enne seda toimus? Jah, seda küll, ma ei ole juht alla ja ülespoole ammugi tulevik mind absurd, huvitav, kui mõnu küsitakse, sul on üks võimalus kuskile minna, kas tulevikku või minevikku siis loomulikult tulevik ei huvita, see ju teavad, kõik elavad selle üle, tänapäeval on ju kõik arvutades, tead vot minevikku seda ei tea, seal on põnevaid kohti, kuhu ma läheksin. Et mina olen kindlasti mineviku, üldse ei ole, 21. sajandi inimene, vulsin telefoniga, autot ei oska juhtida, ühesõnaga äpuna eluheidik, ütleme sedasi. Isegi. Aga ütle seda, kas sinu? Sa mõtled enda projekteeritud hoonetest ka nagu nagu ajas või noh, selles suhtes kindlasti sa mõtled nagu selles praeguses ajas kuhu sa need projekteerid või millal sa need projekteerid. Aga kas sa paned ajaloolisse võrdlusesse mingite muude asjadega või kuidas need 100 aasta pärast vaadatakse? Absoluutne loomulikult täiesti kohe. Nii et minu jaoks on ääretult tähtis stiil muudkui sellist asja pole olemas, väga paljud lähevad moenahka, arhitektuur ei ole muud. Kui sa hakkad liiga moodsat Assisse, paneme siis mingil hetkel see muutub naeruväärseks, nii nagu roosa kübar on praegu moes. Kas sina mäletatel, kuulid, valged barretid olid kõigil peas, savist oli liiga noor, see oli, see oli hullus. Kõikidel naistel olid valged rätid peas, vot samamoodi. Ära mine arhitektuuriga moodi vaid püüa stiili hoida ja mina hoian seda, et kui minu hooledele vaadatakse, siis nähakse, palun väga, see on tehtud 21. sajandi või see on tehtud 20.. Ma püüan. Mul on omas nagu mingisugune stiil, see lukus pärast öeldud, aga minu majad tuntakse ära ja sellest paremat tunnet ei ole. Kui ikka tead, tulevad seal ju võiks, on vaja sama puud ja näiteks mina tunnen hästi ära oma väga hea sõbra ja eesti pluss kahtlemata kõige parem arhitekti Emil Urbelile majad ära, Tanel Kiik, nad enam-vähem ühtemoodi. Kuubik ja väiksed aknad sees, sa ei kujuta ette, kui pingestatud need aknad kõik asjad sees on ja teised teevad järgmiseks teha järele. Minu hooned on raske järel teha. Hurbreid püütakse järele teha, ei tule välja, paned kaks sentimeetrit nagu ruudul, paned selle tagala makra teise kohta ja enam ei ole see ja ei tule neil välja. Sinnapoole tuleb, eks on teisi veel, kes on sarnased. Aga ma vaatan, mõned lihtsalt pingutad pingutada, et ei tule välja selliseid uuritud kolima ega ma eriti pahanima isegi need vahutordid ja kõik, mis on, kui nad sulle raekoja platsi seda ehita, siis seal kuskil Rocca al Mares, kus nad on olla seal. Ja ühel hetkel hakkasime vaatama Raul vaikse laua taga üht tema kavandatava maja jooniseid ja jutleks maja soojustamise ja siis siberi peale. Ütleme siis, et see annab, see sein on vähemalt 60 sentimeetrit paks, no hea küll, ta on 50 ja 55 katuslaed on vähemalt kuue 70 80 seltsimees abis sina sinna sinna isegi just seal ära sihvakad, sellised postid ja kõik ära Ta niiviisi, et sa ei saa sellest arugi, et lisasi tekkinud, noh, tegelikult on mul 200 kujuntumatult sinna vahele peidetud, mul see paks jurakas, eks see katuslagi ära ja see soojusumise peale suitsust alla 40 senti tänapäeval enam Lubudki passiivmajad olema või siis on mingisugused ilm kallid. Nüüd on, õnneks on sellised soojustusmaterjalid, millel on kaks korda soojemalt, kui siin veel viis aastat tagasi oli üks kiiks, palun olen ma ei tohi reklaamida, vabandust. Las olla palas kinni, nii nagu selle autori, sa ikka kardad seda Siberit. Ja turvasiis ma ütlen, Ma ei karda vanakuradit ennast ka ja nii ilusaid aastaid ja nii vinget aega, kui mina veetsin Siberis kaks aastat, no seda enam, et ka enne seda ja pärast seda mööda Venemaad käies Venemaale üldse mu lemmik üks maas, et see on nii üüratu, nii suur pole see eelmine aasta käisin jälle uuesti kõik Siberi läbi mitte kõik Siber muidugi osa ja see oli minu parimad aastad, noh, ma olin seal ikkagi ju välja. Kas sa mõtled, kui me bändi tegime, see oli siis, kui olid sõjaväes Jaapani sõjaväe wind, saadeta siit kohe mind mõisteti õigeks. Vaata, kui see oli seal radiokalal võiset, õiget sula seal tegelikult oli kooli direktor Raivo pani kõik rattad käima, üts meil oma poisse maha jätta, eks ju. Ta suri hiljaaegu teile, mul on hästi tore, kui selline direktor on olemas ja ta oli väga vägev ja, ja löödi käima ja, ja kuidagi päästjate sellest rahvus oleks täitsa jokk olud, eks ju. Aga tegelikult ma ei olnud üldse süüdi mõistetud, eks ju. Et kuna mind oli õigeks mõistetud, siis see on see kuidas see oli see süütuse presumptsioon või mis asi seal kõik on ja aga jalust ära vaiks jalust ära, nii kaugele kui saab ja sõjaväkke kohe, eks ju. Põgenes veel korra ära, mõtlesin, et ei lähe sinna, kuna jutud olid sõjalast hirmsad, nemad sõitsin Leedusse, varjasin seal veel ennast. Kuukene kaks. Ah jama, nüüd läheb asi veel hullemaks, tulin tagasi täpselt sõjakomissariaati ja ütlesin, davai, saate mind ära ja saatsin, mõtlesin, et hakkan Siberis sellele Siber madalikule. Seal muinasma sain kohe polgu kunstnikuks kohad, tegime bändi kohe. Mõtle minu laulud, eks valime Zeppelini. Laulsime, mida tahtsime Venemaal sellel ajal võimalik ja ei olnudki. Vaata sellepärast me olime vägev sõjaväeriik riigis. Meil ei tulnud keegi prae vahel. Muusika oli tegelikult keelatud, kõik lasid selliste estraadi ja see oli ametlikul tasandil, riigi tasandil ei tohtinud sellist asja olla. Isegi noh, meie omad, kes seal käisid suurtel lavadel kamina suurtel lavadel olnud isegi Jaak Joala ja Tõnis panid ikkagi estraadi, see oli ikkagi rokkmuusika. Aga meil. Priit leidis, me olime seal oma Siberi teatrist väikelinnad ja sellised õige külade tuuritas hoopis hoopis teine, vastab, oli, aga see vastlapole tselluloosist vägev. Me oleme kuskil, tead, väikelinnakultuuris 200 matsi mahub sisse kohta, eks ju. Aga siis oli 500, kõik tulid vahtima, kuidas väljamaalased tule. No mina olin ainukene eestlane Sagronis välja ja ma panin muidugi noh, ikka inglise keeles nii palju, kui meeles oli, eks sa tead, oli siin Eestis nii palju lauljaid ja bände teinud. Külma panin seal ja, ja tõepoolest igasuguseid laule panin, kusjuures laulsin ka vene keelt, Ühte laulu. Kuubik, piima või midagi niisugust läks, ja algus oli, oli mul iija aktsent, see balti aktsent, aga pärast ma hakkasin nii perfektselt vene keelt rääkiv minema üldse. Nii põnev see laul ei olnud, aga alguses kõik harjusid alguses instrumentaalloo, meil oli väga hea bänd, trubad sees orelimängijaid, kõik olid ju muusikalise haridusega, ainult mitte mina ei ole muusikalist haridust, on täiesti iseõppija, kõik kitarri, klaveri ükskõik mis pilli näppida ikka, eks ju. Aga aga täiesti iseõppija, aga õnneks oma lapsed Nele-Liisi ja need ma olen muidugi välja õpetanud, eks ju. Nii et nemad klaverit vähemalt mängivad must paremaga kitarri mängin must kõige paremini. Ja, ja mina ütlen, jumal tänatud, ma ei olnud siin Eestimaal Eestimaale jõudnud sõdur, keegi, tema oli ju ikkagi okupant ja nooled sa eestlane või mitte, see ei loe siinsel okupant siis Venemaal hoopis teine asi, traktoristid olid mustad ja võtsid viina, eks ju. Aga sõdu ka mitte, ainult Eesti sõdur, kõik sõdurid olid puhtad, nemad pil puhtad, neil oli puhas valge krae ja nemad olid kuidas naiste seas lööki, et see oli jube, palju teid veel siin võtsid sealt naisi, mina veel panin, ainukene lõpuks jäin seal ainuke eestlane sinna. No ma olin ikka täiesti noh, nagu nagu loomaaias vaatamisväärsuseks ja peale selle veel tead vulgu kunstnikud maalisid kõik kohad seal täis, sellised paganama suur pannoo selle asja täiesti, ma olen iseõppija, eks tol hetkel ma jõuludel Jäkis käinud siis kunstiinstituudis on lood on veel alles, ei tea ju seda, see on suletud linn, ma ei saa sinna, eks ju, see on seesama, kus esimene Tšernobõli plahvatus täis sorokovka, sellel linnal ei ole nime, selle linna nimi oli 40 ehk soorokk ei olegi, ei ole nime ja ma arvan, et seniajani ei ole, see oli selline, seal oli mingi kutsaatovi, mis aatomitehas ja see oli enne Tšernobõli, see oli suurem, tunduvalt suurem pauku Tšernobõli, see oligi nagu kärbsed, inimesed surid, mina olin seal 15 aastat hiljem. Ja seal oli kiiritustsooni, et ma olen tasuta kirjutust oi-oi kui palju saanud, eksju, aga see ei olnud nagu eluohtlik ja nagu see läheb, mul oli see küll juuksed peas, eks ju. Ja noh, seal kohalikud elasid, eks ju. Nii et see sinna laskmisele kinnitusel lasti imekiirelt lasse nagu järv peale ja see järv on nüüdseks Putin lasi selle kinni panna, svert tellitult käsitseda kinno, no seal oli Sulo kirjutas juba, see järv asus meist sedasama tehases, õhku lendas Sasus, mis ainult kuue kilomeetri kaugusel, nii et kui me kõrgemale ronisime katusele, siis nägime neid varemeid. Jah, aga ta oli lohus, vaata kirjutas, on raske teda lohus, justkui suurem tuul ja meie poole, vot siis natuke lükkas seda kiiritust nagu meie poole, aga no sõdurite need ei talu üldse mitte midagi. No mina olin ohvitserikonnaga, käisime läbi, eks ju, volinikuga Stabloy võrreldes Ast aatom ja sellised pliiats, muud asjad, olime Geiger loendid, siis need hakkas piiksuma ja need näitasid, et noh, on ohtlik, see ohtlikkus oli nii minimaalne, eksju, sa saad ilmselt röntgenaparaadi all ka rohkem, eks ju, kui sa. Aga pärast keegi ei viitsi sellega jamada, ohvitser ei viitsi, ma ei viitsinud patareisid vahetada, lõpuks. Nüüd rool võiks päeva lõpuks mängib ühe luu mõisa päralt hästi kõrgelt laule laulda, ma laulan siis keskmisel tasemel. Üks venekeelne ballaad senini on olemas, siis on väga hea, see on Grerintsikumalisel ääretult kihvt asi. Täna olime Raul Vaiksootöövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Maristomba ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.