Ning nüüd kihnukeelse uudise kihnlased siin saba märg Mäele kassa Kihnust. MINA OLEN, Kasemark, Maviast, kuidas siis olla linna koolis, viiendas klassis läheb ka? Vahetasid kooli, nüüd siis oled sütevakas niukse keele siis omale valisid, on siis vene, ladina või ladina keel hoopis? Et selle aasta näitel on eesti keel mingi inglise keel, oli vene keel aga siis tuleva aasta hakkab olema prantsuse keel. Aa siis saad öelda minule Bonzurmi, söö jaam ja seal seal öelda bonjour, mad, seal on vägev, eks ole, pill ikka Pärnus koha juures olnud omaga vä. Ikka, et nüüd olla muusikakoolis ning mänge viiulit ning kuulisem meetril bändiring. Ning Tiina Maiu hakkas pärimusbändi tegema. Jakob tuli koha linna kooli, et nihukest pilli Jago mängib. Jacob mängib kunstide majas karmoškad. Sedasama pisikest punast niuke seomaali varem vä? Aga kas sa tead ka, kuidas kihlus lastel koolis läheb ning asja siiski õpetajad seal tega oled seda ka kuulnud? Usteracterank asjaküla peal räägitakse direktori kohta. Mees peab sisse elama, aga mina tegi kihnu keele õpetaja kolde Külliga jutuajamise ning anname selle siis täna õhta eetri. Huvitav huvitav, tahaks teada, et sessi sistesse. Ega aastandlika see tunne ainult ühtemoodi, poetan tellesuke välja, puhkan suid Yeste ning ikka selline rõõmus ärevus täna vastavalt kohe jälle tere uutmoodi või teistmoodi, et et koolipeol, teine inimene. Aga muidugi me ikka loodame kõige paremat, et kõik läheb toredast. Ma tahaks kihnu keeli rääkima, peab, on ta siis kooli direktor või on ta koolijuhataja või koel meister või kuidas õige sõna oleks siis Jaan urvet ei kohta. Kihnus sedasi kõnekeeles öeldes koolipapa aga rajada ikka võib öelda kooli juhatajale direktor või kuidas, kuidas tahes. Kuidas Kihnu keelega nüüd siis lõhud selle aasta olema saavad, enne maika Unesco sai, lubati, et kõik, kes klassis on kihnu keel, aga nii et 15 aastat sa asja, mis jällegi Unesco Solemal, seda pole toimunud, Olga kütet, kõik raamatud on olemas ning kuidas siis on, kas Kihnus emakeel saab siis olema üheksandas klassis? Praeguse kursi järgi on ikka sedasi nagu siiamaani on tolm ikka esimesest kaheksanda klassini ning üheksandasse nagu ei mahtu jest ise kihnu keel reale õpetajana ikka proovis edasi teha siis et, et kaheksandas klassis teeme üheksanda klassi olulised teemad ikkagi olema, vaatan ning, ning läbi. Tähendab, kas kihnu keel võiks olla ka mõne jooksja Pärnu koolis, kus rohkem kihnu lapsi haprad ning kus palju keeli õpetasena sädevakov? Mõistagi öelda selles mõttes, et et muidugi üheksandas klassis Vaintega küll olla, et võib-olla selline nagu kultuuritunnina võib-olla pigem rohkem või, või mõni aena kihnu keeles näiteks või midagi siukest võib olla. Niuke ainese võiks olla, on säkkest looduse, õpetas Kihnu lennud, Kihnu kalad, Kihnu taimed. Jah, just nimelt, et tegelikult võib-olla oleks siia kopeerisid ja näiteks kihnu kooli üheksandas klassis, et et metali onud oma Kihnu õpetaja ju, kuigi ma näiteks kord jääd, et mamminaliideme räägidki matemaatika tundis kihnu keeles, et, et võib-olla oleks sees joka pääsetee või näiteks Pärna Triinu loodusainete Ta annabki oma, tunti kihnu keeles ning soovitus on need lapsed Kovasta rekkad kihnu keelt, et selles mõttes saaks seda laienda nägu sedasi loomulikul teel. Tegelikult, et võib-olla peabki see see tund täpselt seal üheksandas olema, et nendel ju õppekava järgi läheb, kahjuks tundide arv läheb lõhki, noh, et et riigi seadus paneb omad piirid natukese Ede. 2004. aasta oli õhus Kihnus keskkool ja gümnaasium teha ning see mõte oli võib-olla liiga vara sündinud sellepärast et riik oli siis vasta riigikoolile ning riigigümnaasiumidele. Nüüd on asjad teistmoodi, et kas võiks uuesti selle mõtte koa elus ärata mõelda? 10 11 12 siukseid klassid. Kihnus võiks olla, kus üle Eesti lapsed tulevad pillimängu ning käsitööd ning kõike muud rahvapärimusi, folkloori, kõike seda jätma. Ja mitte mingil juhul ei peaks seda mõtet maha matma minu eest. Sellepärast et kui me mõtleme praegu kihnu saksa rahvastiku peale, et ikkagi neid noori inimesi, noori peresi on vähe lapsi, kui oli järjest vähem, et midagi, see oleks võib-olla üks abinõu, kuidas noort inimest kihnu külge kinnista. Me näe, kuidas vaesema kihnlaste lapsed kodus Kihnust hõlvad ikkagi mammad-papad elavad siin, et nemad ei põle suvel Kihnus elada, ikkagi nemad oma vanematega oli õnne sellele, aga neid tõmbaks on, et võib-olla see kolm gümnaasiumiaastat annaks nendele selle võimalus olla koos vanavanematega elada, et kolm aastat ning siis otsustamist teha, et vot seal gümnaasiumis võiks siiski selles Kihnu gümnaasiumis võin küll see kihnu keel olla kui sedasi nagu unista ning mõtelda. Üsna paljud noored kristlased on ju kinni püüda, on siis mehe või naise omale maise maalt ning saare peale too ning jää kodustanud. Keelega on probleeme enamjaolt hakatas ikka maise maa keelt rääkima. Et access peaks vanadele Soa õhta kooli tegema, kus saab Kihnu kultuuri kihnu keelt, õpi ning saate õiekoolipapa ka sinna kutsuma. Ma ei mõista ütelda, et enamlaste täiskasvanud inimestel nagu see aeg nagu kulub muude asja peale, et võib-olla tõest kuuel on see aeg, kus nagu tähtsusta ning väärtusta seda, et täiskasvanud inimene, kes ikkagi sellest igapäevasest elust võiks selle keele siis kinni võtta oma naise käest või oma mehe käest kuidagi anud või ämma-äia käest. Nii et, aga muidugi jah mõttes anud kui seda väga põnevalt ning toredast teha. Niuke olnud Kihnu kooli kõige suurem mure praegu. Eite murranud ikkagi C me oleme Eesti vabariiki oma Eesti kuuel ning kõige suurem mure on see, kuidas saame meie oma õppekava sedasi täidetud, nagu mäsuma koolid saavad, me tahaks, et see oleks sedasi, Kihnu laps saaks sellesama kätte, mis on meil riigi poolt Ede nähtud mõtlesi all, nüüd eks seda hoomise õpetamist, mis on väga kasulik oskus iga inimese jaoks eriti nende jaoks veel, kes, kes paga Merde lähevad, algklassides peab siis 40 tundi oomist kätte saama laps. Et kuidas seda sedasi korralda, et muud ained ei saaks sel ajal kannatust või tüdrikete käsitöö näitel ei põle ikkagi üldsegi Põlva käsitööklassi võiks ikkagi, selle peale tahetaks pisike, hästi sisust, ET kodunduse ning, ning poiste käsitööklass peaks olema kooli juures. Toomisega on lihtne alustajate näo Soomeski õppetööd lõikus 15. päeva ning kõik need kaks esimest nädalat muud oota, oota küll peal randas küll sigad, Saarus, küll sarv sadamas. Kahjuks võib olla lihtne selles või tuli sihuke mõte, toogu lihtne andu, jää, soe suvi, meri soe, torma ei põle, lainesi meres ei põle, õpetaja toodi kohale tunnustatud treener. Aga me ju teame, et aastad pole vennad, mitte tulevast, ta ei pea sedasi jälle olema meediante, kuidas olnud võib-olla terve suvi otsa saab ning merevesi 17 kraadi, on ta siis ei saa seda kasutajal. No kes te olete esimene kool Eestis, kes hakkab talisuplust harrastama vägeva jääaugu, sinnagi uje, päästejaama juurde ning luige toovad talve siis ju ikka jääsuplust harrastanud. Nii noogutas siis issand kõigepealt notarisse oksi juhendaja kes mõistvat asja, õieti õpetaja sedasi, et et asi Rambast ei lõpe selle külmavees. Mis asja tahad, et siis seole isiklikult soovime? Ikka jõudu läheb tarvis vallavalitsusele soovima valitsusele soovima seda, et ikka kooli tähtsaks peaks. Et kõikust, huvidest kõrgemaks tuleb ikka laste huvitseti rämedalt tegelikult kihnu tuleviku võtmes kõige tähtsamad. Seda kõike siis kaudu Kihnu koolile ning vallavalitsusele rahvale soovime, niisugune saigi mitte tänaõhtune saade jõudsid juba pühapäeva hommiku, olgem rõõmsad ning terved.