Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Chedi Grenzmani töövari. Tere, Fredi. Tervist. Tere enne lõunat. Täiesti hommikune aeg on, et paljud inimesed on juba tööle läinud, et kas sinu tööpäev on juba alanud? Minu tööpäev hakkab palju varem. Ärkan keset ööd ja kohe hakkan hirmsaid hulle mõtteid mõtlema. Mis sa täna mõtlesid? Täna palusin jumalat kõigi meie eest, aga see on minu töö. Kui, kui nii võib ütelda, sesse võikski olla nagu meil kõigil mingit pidi pühendumus kogu maailma rahu eest, mõistagi. Eile õhtul tuli tahtmine midagi Eesti Eestimaa kohta lugeda ja tuli tahtmine Tammsaaret. Ja ma olin tema Kärblast muidugi ennem ka lugenud, aga see sattus esimesena näppu. Ja, ja alati on nagu meeldiv need tõdemusi tabada äratundmisi, eks ju, kaasaja kohta ja sestap ka minu see eelpool võib olla toodud palve, et oleks rahu rahvaste vahel siin Eestimaal. Eile. Ma muutusin nii pühalikuks praegu siin täiesti hullult, et anna mulle nõks aega nüüd kohe sellega kohaneda. Noh, nali on ühtlasi ka sellele, miks ei või pühalik olla pühalik minu arust lausa võiks olla vahetaval kindlasti. Eks see, see kõik ajab mind hulluks, mul nagu mingisugune tihtipeale mul mingi parasiitväljend, eks ju, kui ma räägin kõik, kõik ühesõnaga, aga, aga mingil hetkel nagu võtabki seda kõike kõige nime all, eks ju. Ja teine raamat, mida ma täna hommikul Torres riiulit vaadates täheldasin, On pidi klient läks köögist tuppa suitsu laua peale tossama. Mul tuli liidese raamata Lawretski hernestel seegi vaara, mis on 83. Selle kinkis mulle mu lapsepõlvesõber mu venna klassivend kunagi lapsepõlves ja siis mul tuli meelde, et see raamat kukkus mulle pähe, kui me olime juba kolinud ammuselt mõnusalt allika tänavalt Lasna. Ja siis mingil hetkel olite kõik vanad raamatud olid kuskil üleval kapi otsades hunnikus ja siis ükskord ma otsisin mingit hoopis mingit muud mõnusat lasteraamatut, aga see kukkus mulle pähe. Ja siis ma sirvisin seda ja sain sealt kohe lõbusa nalja osaliseks mille ma ära täna üles leidsin. Lawretski intervjueerib siin see isa, eks ju. Ja see räägib just nende mingisugusest reisis seal kunagi ja see vastas, sa oled hull, Mial revolutsiooni ei tehta ilma tulistamiseta, mille peale Lawretski peab vajalikuks ja ära tuua sellise temapoolse küsimuse. Rääkige Alberto sellest reisist põhjalikumalt. See on huumor, mida ma hindan. Nali ja naer teeb alati südame soojaks. Aga Fredi, kas sulle ei tundu, et, et see, see segi vooro on nagu mingisugune lohe revolutsiooni, õitluse nagu sümbol, aga tegelikult on tegemist massimõrvariga? Ma olen sellega kursis ja mina teda ei realiseeri juba ammust ajast, eks ju. Mulle teeb see, nagu ma tahtsingi ennem ütelda, et pigem rohkem nalja, eks. Ma saan aru, et naljad on julmad, eks ole, poisina pajatatud pohhui ehk sõnaga. Aga ei salga, et ka minu varases nooruspõlves käis, see ikka on kuidagi nagu pool pühalikusse värvingus läbi ju ikka. Poliitteemad on üldse sellised, mida nad, mida nad mulle ei meeldi, eriti rääkida enne kolmandat viina ja noh, ja siis ja siis nagu ka mitte pikalt Peale paari orja. Suhe. Sure. Surelik. Jätkame jutuajamist Fredi Grenud mõniga. Kohe algusest peale oli see mõte, et tahaks tulla töövarjuks inimesele, kes kes nagu põlgab tööd või kes tööd ei ole teinud, kuigi ma saan aru, et sa võid nüüd öelda, et sinu tekstide kirjutamine, sinu mõtlemine, sinu jumala palumine seal tööd, kuulge näitleja Joller kaevab kraavi nagu miilinki. Et, et see on üldse väga väär arusaam, kui jutt käib just nimelt konkreetselt minu sellest nii-öelda hästilaadsest põlgurlusest, eks ju, et siis noh ma pean lugu tööst, mis on tõesti töö, olgu selleks siis kirurg või, või koristaja. Vot siit tuleb jälle küsimus, et mis on aus töö üldsegi, eks ju. Kas aus töö on see, mis tingimata midagi sisse peab tooma aegsa, või on aus töö? Tingimata see, mis ei midagi sisse, minu jaoks on nad alati omavahel kuidagi sassi läinud. Kuidas sassi? Ma räägin, ma ei taha poliitilisi alatoone kuidagi siia saada, eks ju, noh et juba see väljend algavarii ja nii edasi, eks ju, et see kõik kõlab liiga liiga dramaatiliselt. Võib-olla. Noh, nagu ma laulan, et minu kodun, Taivas loovad seda ka veel, et ära maksa riigi maksu ja ära nuumasiga paksu. Et ühesõnaga, mida ma tahtsin ütelda, et ma ei põlga tööd ja töötegijaid. Aga ma leian, et meil kõigil on omad ristid ja teed kanda ja et just nimelt tulles tagasi selle juurde, et ma küsin siis ise veelkord, et ütelge mulle, mis on tänapäeval või kunagi üldse siin vanast ajast, kust iganes, alates aus töö, nimetage mulle? Ütleme niimoodi, et jah, kraavi kaevan alati lõbuga, päevad ongi kaootilised ja keegi ei helista just siis, kui tegelikult oleks vaja, eksju. Ja siis ma lähen vahetaval kollan endasid uulitsa pealt läbi. Mul on siin kõrval üks pool klubina mõningates ringkondades tuntud kummi kaljuhoov. See on siinsamas, eks rehvivahetustöökoda, kus käib selline humoorikas seltskond koos. Ma tihtipeale ikkagi üsna regulaarselt põikan sealt korraks läbi. Ja siis vaatan edasi. Aga see on tõsi, et tihtipeale ei oska enam niisama sihitult jalutada. Et on vaja mingit marsruuti. Olgu see siis kas kellelegi kokkusaamine, millegi asja arutamine või siis kas või mõni teine pood kuskil kaugemal tee peal. Aga jah, mingitel aegadel sa ei pannud seda tähele, aga mingil hetkel see nii-öelda ütleme siis sihitult üllerdamine, et see kutsub nagu nendesse kaasliiklejatesse, kes sulle nagu vastu sinust mööda sõidavad. Minul jääb selline mulje, eks sellise nagu pisut sellise tigeda nagu reaktsiooni jääks öelda, et noh, et mis asjasetellerdav siin, eks. Sellega tulebki meelde üks Villu Tamme nali. Ta rääkis mulle kunagi kunagi ammu üsna üsna võiski olla päris vist Androopovi ajal, kui kehtestati vist üldsegi ju vahepeal selline seis, et patrullid käisid kontrollimas kinodes ja kõrtsudes, eks, et miks sa tööl ei ole tööajal. Aga võis ka mitte olla igal, igal igal juhul villu armastas mingil hetkel sihilikult lausa grotesksed aeglaselt liikuda tänaval üle üle võlli võtmes, isegi eksju ka selline huumor, jah, mulle mulle nagu loksutab midagi. Jah, ja siis ma kulgen, kulgen vaikselt, kui mul parasjagu mingisugust konkreetset tegemist ei ole. Siis ma kõnnin ringi tihtipeale, aga just nimelt tulles tagasi selle, et mis on aus öelda, et kas siis kunst, eks ju ütleme siis looming, et kas see on töö ainult sellisel juhul, kui ta midagi sisse toob, eks ju, see on küsimuseks. Ma muidugi ise küsisin, aga aga sa ise Fredi veenson oled ka selle meie vestluse käigus mitu korda sellest tööst uuesti rääkima hakanud ja su enda enda laulutekstides on ka sellest tööst juttu, et, et kas sa siis nagu tunned, et see mingisugune süümepiin. Et teised teevad tööd ja sinna ei tee ja siis sa tunnetki, et teised vaatavad sind tänava peal, et mis see selline kõnnib sind? No see ongi seesama jura, mida siin on rahvale pähe kuidagi aetud ja nad on ise seda uskuma hakanud. Samuti pole ma kunagi mõistnud, miks kõik see rõhuv enamus Tammsaarelt ainult üht üsna mitmeti mõistetavat ütlust oskavad tsiteerida ja nad ei ole seda lauset tegelikult lõpuni lugenud. Küllap nooremast ajast, mulle meeldis ennast tõesti nagu niimoodi bravuurikalt hüüda, loosungeid, ala ostab Bender, et töö on ainult lollidele ja vanadele hobustele. Jah, ma kordan veel kord veel kord, et ma pean lugu tööst, mis tõesti aitaks inimesi mitte lihtsalt kellegi poolt raha krahvamine teiste inimeste alandamise hinnaga. Sellised väärtused nagu minu, minu leksikas töö alla ei mahu. Kui palju meil üldse, nagu seda tööd vaja teha on, et võib-olla seda tööd ongi vaja teha inimeste enda jaoks, et nad tunneks, et nad on millegi jaoks kasulikud, et võib-olla kui tee selle läbi selle töö iseennast kuidagi identifitseeri, siis äkki ei olegi midagi? Olen nõus küll, jah. Kuid just nimelt võiski no juba ammu anda inimestele nagu rohkem aega oma tõsise enda tööga tegelemiseks. Võiks olla kuidagi rahulikumalt jaotatud. Et ei oleks sellist mõttetut tunnist tundi passimist. Oleneb muidugi alast, eks ju, ja, ja oi, jessas, ma olen kohanud ma kunagi 90.-te keskel olin terve aasta ühes väikses armsas angaarikeses punasel tänaval Lasnas tööl. Mul oli seal angaarikeses oma töökoda ja mul olid omad maalritööd alati tehtud. Ja ma ei mõistnud, miks direktor poeg nõudis. Kuigi mina ja tema mõlemad saime aru, et, et ma ei saa niikuinii enne homset, kuni eelmine värv pole kuivanud, eks ju, järgmise kallale asuda. Et miks ma tahtsin tingimata seal kella viieni passima. Aga sealt tuli just see, eks, et ahah, et kui sulle endale midagi teha ei ole, siis tee midagi muudeks põele olerakeseks ole väga paljudele sobis seal seal oli nii hästi, sinna tuldi kohale vist, kui ma õieti mäletan, siis poole üheksaks vist isegi kohvi jõuti kohale ja siis seal mehed kiitsid, et kõigil olid mõõdulindid taskus. Ja ärge saage must valesti aru, ma ei naeruväärista siin, ma lihtsalt muhelane kõigil mõõdulindid taskus, nii kui midagi oli, kohe mõõdeti kõik ära. Et, et meestele tõesti sobiski igahommikune kohvitund algas lõõbiga, kes eile pikemalt ületunde tegi. Ja Ma sain neist aru, aga ma ei sulandunud sinna, sest minu jaoks oli pigem väärt just nimelt see aeg, mida ma sain nagu endale võtta. Ta teha oma töö ära ja varem lahkuda ja tegeleda nii-öelda ükspuha kui banaalselt see ka ei kõlaks nii-öelda kvaliteet ajada, eks. Et jah, et arusaadav, et ammu ei ole enam need ajad, kus kingsepp on kingsepp ja nööriladu ja nööri laduge. See ei ole. See on esimene, et seda ei ole veel päris valmis seatud. Selle laulis praegu seal samadest tõesti aru, selle laulukesi kirjutasin ma aastaid tagasi, kui ma suvila hoovil üks kord üksinda päris hilisööni istuma jäin verandal ja nägin pihlapuu võrestikus. Mulle tundus, mulle meeldis seda uskuda, et ma nägin nagu vilksatust pihlapuu haljast, ehk siis selline mingi läige käis läbi mingisugune selline udune. Ja, ja ma jäin seda uskuma ja järgmisel hommikul ärgates ja veel voodis puhates, nagu väike käbike oleks visatud vastu aknaruutu. Aga sotsid, selliseid eksootilisi kogemusi? Juba ammu, mitte nii teadlikult ja kirglikult otsejoonel. Nad pigem kipuvad teinekord tulema kuidagi ise nagu, nagu, nagu vanasti. Kõik naisluuletajad armastasid mingil ajahetkel ütelda, et see tekst ise tuli, minu juurde. Ei kuulu. Aga kuidas sinu tekstid tulevad sinu juurde? Minodeksid, panen sulle siin siin siin on üks teine, kui mured on ära. Tegelikult salvestasime selle esimese käigu juba sees juunikuus ära ja nüüd on lihtsalt, miks alguses ma kuulasin seda lihtsalt nii küllastamisena, nüüd ma vahepeal pidasin väga pikka pausi. Jah, jah, nojah, sellega on üldse. Mul tuleb meelde, kui ma oma lapsepõlve ühes esimeses ansamblis punkrokkbändis anonüümne, aga kui ma esimest korda kuulsin üldse oma häält lindi pealt? Ehmatasid noh ta ei olnud väga suur ehmatus, aga ta oli täitsa mõistatus või ma ei, ma ei mõistnud, et tõesti, et ahah, et sihuke ajalisus vaja, eks ju. Ega meelika jah, alguses olid ikka, et mul mul esimene publik oli ju umbes niimoodi. Et me oleme männikul 87 aastat, ütleme mina olen niisugune väike, 15 aastane, punaseks karjutud, harjasoenguga punkpoiss, eks ju, niisugune elutuba sinna tehnika üles seatud Mareki juures market'il mängisime kitarripakku passi ja Sven trumme ja meie publik oli niimoodi, noh, tavaliselt loomulikult meie kõik sõbrad, kes seal läbi käisid, aga tihtipeale kuna seal oli vene pättidega oli rahu tehtud punkrite vahel siis kuidas see võimalik oli. Aga seal oli mingil mingil ajal väga pinev see teema aeg lööma taga, siis mingil hetkel punkarid organiseerisid ka mingi suurema supi kokku seal ja seal oli muidugi veel kõikvõimalikud jõuorganid seal lõpus, kes seal kõik laiali ajasid. Rahu tehti. Aga see tähendab ka seda, et kui need kutid vene pätid tulid ukse taha, klopi majad. Me tulime läbi õlledega, eks ju, et siis me olime sunnitud head nägu tehes nad sisse laskma, üks ükspuha kas meil tegelikult võib-olla ei pruukinud selle jaoks nii väga soovi olla, eks ju, kujuta ette siis selline tavaline elutuba diivani peal istub niisugune viis sellist vanemat vene kriminaali, eks ju, üks neist oli langetõbine, ma mäletan veel. Ja siis mina sihuke 15 aastane punasaare, punkar, laulan seal, eks nende ees oma neid eestikeelseid röögi, neid eestikeelseid punklaule eksa. Ei usujoon. Nüüd uued üles tuua. Ei arvata. Pungi tähendus on selle kojaga, millest siin on praegu just rääkisid tänapäevaga võrreldes tohutult muutunud. Praegu korraldatakse laulupidu kõigile on väga lahe olla nagu punkar, aga mis sina sellest arvad, kuidas see tähendus on muutunud sinu juurde? No ma olen ikka siin leebutsenud ja alati arvanud, et igalühel oma punk ja igalühel oma õigus seda aru saada, nii nagu neile parasjagu see kohale jõuab. Et selles mõttes see laulupeotrall. Alguses need paar korda ju noh, olid nagu olid, aga, aga nüüd kisub ikka üsna farsiks juba kätte. Ära selle, seda tunnet ei ole, et, et see mingisugune sinu asi on ära võetud, sinu käest ei ole. Ei ole neil seda jõudu, et minul seda ära võtta. Ahned, nooremate trendid. No see on ka ikkagi üsna üsna fashion, mu sõber Pets pasa päts, Peter, eks ju. Armastab ka viimasel ajal kogu aeg igal momendil toonitada, et punk on muusika, mood, eks ju. Jah, me saame kõik sellest aru. Aga jah, noorematel on tihtipeale praegu hästi palju neid, selliseid revolutsioonilisi, võitlus, trende, ma mõistan, neid. Saangi, tead ta aeg, eks ju. Aga ma kardan, et nad minetavad selles ühte joondumisesse, on sellise nagu omanäolisus. Ühesõnaga, neil tekivad omad raamid, omad dogmad, eks ju, et millest ei tohi mingil juhul mööda käia. Aga minu jaoks on punk alati olnud pigem ikkagi just mõtlemisaine. Ehk siis vabadus mõtelda kuidagi, eks ju, ja teha midagi, eks ju, mingisuguseid naljakamaid lükkeid, eks ju, kui muidu moes on, eks ju, või mis iganes. Punki on lihtsalt nii palju maailmas on kõikvõimalikku punki, pätipunki, no minu jaoks on see igivana teema. Kõiki neid Villoone ju saab samuti nimetada punkartistideks, eks näiteks võiks vähemalt nende arusaamade järgi, mis meil siin tänapäeval on tekkinud, eks ja pakun välja, ütles, et igal ajastul on olnud Heilikuid, kes mõtlevad välja oma keele. Aga, aga see on üks lähenemine pungile ta tingimata. Noh mulle meeldib tihtipeale läheneda selle väljendi sellisest pool pahelisest aspektist, et mina, kes ma olen näiteks kirjutanud laulu teksti, mida me tavaliselt pea igal kontserdil siiski siiamaani aeg-ajalt ära mängime, esteet-kusipea. Seda võib mõista mitmeti. Eks ole, et kui ma ta kirjutas, siis ma mõtlesin teda üsna üheselt. Aga mulle meeldib, kui ma saan oma teksti aastate jooksul teisiti ka lahti mõtelda ja endale selgeks saada, eks ju. Libritsetab kidra muss, eks Eurokiks on imelihtne, sa lihtsalt tõmbad kuradi ühe korra üle keelte, et vang ja ongi rock n roll, eks ju. Ja ja ma tihtipeale ei, ei. Otsin hoopis sellest kõlast ilma häälestamata mingisuguse kõla. Ja planning lihtsalt laienenud, noh see on ka kindlasti. Mingit pidi meditatiivne, aga vahetevahel, aga vahetevahel ma kohe sunnin ennast mingisugust lugu ikkagi välja arendama. Jätkama seda käiku, mis on pähe löönud. Alati, kui ma nii-öelda käes saanud olen ja kuskil kidra näppu jääb, siis ma tõmban seda samuski Ramounci turistilugu. Ainuke asi, et pisut moonutatud tekstiga. See sai suva, kuus külval täis, kees külges küll seda teada võid jalghaaval lävepakul pension juba käes. Seersant rõvale Lepaeludele meloor, õe suur. Aa, ja siis ma tõmban kähku ära kuradi ühe ühe lapsepõlve lemmiku absulta ansambel ABS, kojamees kui ta kunagi väga efektne ja vaimukas punkar oli siis oli minu meelest armas lugu, oli siuke. Nemad kasutasid ja põhiliselt ju mingit eesti luulekuldvarasalve ka. Paks lausa pakatav Doug ronimas laipasid. Talupoja polegi äärte ees käes, põhitiske säil. Tõugu jaoks tõi särada, tee polegi tarvis, ta ei. Kas käib üldiselt basskitarri? Ma ei ole ammu puudutanud, aga sellega ma olen päris mitmeid lugusid teinud, aga nüüd mul kaskeid selle hambaid tervitamas. Basskitarril tõmbab mööda keelt niimoodi. Uimson täna tööl ja turska pole ka annetaja. Päris pättidega ei viitsi ka kohe suhtlema hakata, eks avatama ka mingi jalutuskäigu võiks ju vaadata siiski mööda minnes. Kuule aga ütle krediit mis hetkel sa tekste kirjutad, kas sa kirjutad koos muusikaga või sa siis see mul jah, erinev ajuti. Varemalt ma kirjutasin jah, põhimõtteliselt põhiliselt otse tekstid. Noh, muidugi psühhoterroriga näiteks meil on koostöö ja samuti anonüümse seal meil oli niimoodi. Et ma kirjutasin tavaliselt teksti, andsid need vastutavale isikule. Psühhoterrorist, siis me tavaliselt teeme uimsiga seda, et noh, et ma olen visanud talle portsu tekste vaata, mis sa seal leiad. Vaat mis seal sobib. Ja mis nagu midagi paneb liikuma. Aga väga paljudel aegade lähed, olen ma ise teinud juba mingisuguse käigu valmis ja siis hakanud otsima sinna mingisugust sobitusta teksti. Siis tulebki abiks see kõik need juhuslikult sirgeldused sahtlis, mida sa vahetaval juhuslikult korrastades suuremalt jaolt paberikorvi viskad. Aga teinekord hakkasin, arusaamad, ei, niisama lihtne see ka ei ole, ikkagi seal ikkagi midagi peab olema. Neid tuleb ikkagi kasutada. Tähendab, nüüd ma oskan vastata mingil ajal ma kirjutasin konkreetselt, mul tuli mingi mõte ja mul tuli järjest tõesti võiks ütelda, et kosmoselikult, eks ju, tulidki kõik riimid nagu miilinkideks ja aga nüüd juba aastaid ma just nimelt töötan sellisel meetodil. Et ma paiskan lihtsalt sahtlisse kõiki neid uitmõte töid ja siis mingil hetkel, kui on aeg hakata jälle muusikat tegema sinna juurde, siis ma hakkan neid lehitsema ja siis sobitan ühe koha teise kuhugi kirjutan juurde, mõnelt poolt võtan ära ja, ja ühesõnaga, et sellest tahnast nagu sobitan midagi ja siis vaatab, et ahaa, et endalegi üllatavalt on tekkinud asjale hoopiski huvitavamaid lähenemisi naljadeks millest võiks nagu huumoriga võitu saada. Sest noh, naer tekitab ikka südamesoojuse ja aitab sul kurjusest üle saada iseendas ja hakkad mingil hetkel naerma ja olin ise loll, eks ju. Ja kogu lugu nüüd katsun kuidagi rahulikumalt võtta, ei soovi elu sees kellegile millegile liiga teha, sest tea, sitapea kui sa kellelegi millegile liiga teed, siis teha sitapead, pärispatt on see. Punkrock luule, et jah, aga seda kristlikku sõnumit no ega ega siis puhta igavese headuse sõnum ei pea tingimata ju kohe kristlik olema, kui ma mainin jumalat ja jumala rahu, eks ju, et, et see on lihtsalt üks neist väga levinud vormidest, mille all me kohe ära tunneme. Nii-öelda jumala sõna ja nime. Mina usun, et jumalat on otsitud ja leitud. Täiesti nagu selle meile tuntud kristluse vormidest ka hoopiski teisel moel kuskil. Olgu selleks siis seenemetsad või või kõrbepraod, et mingisugune inimese ahastus ju ikkagi küllap torgib, eksju? Ma usun. Aga, et isegi võib-olla kõige suurem jõhkard, eks ju, mingil hetkel taltub mingisuguse mõiste ees, millele ta ei pruugi üldse kunagi mõelnud olla, aga jah, et nimetame siis seda jumala sõnaks, eks ju, põhilised väärtused ikkagi ära ühesõnaga tee liiga ja katsu nagu rahulikult jagada seda elu. Muidugi ma mäletan, kuidas ma 15 aastasena olles läbi lugenud. Ma ei mäleta, kes selle kirjutas, selle lõbus piibel oli igal juhul selle naljaraamatu seal noh, meil siin Nõukogude liidus oli seal loomulikult vägagi levitatud, aga ta oli juba juba kuuekümnendatel vist dollarisse, võitlus algaski siin mingil hetkel. Aga ta oli minustki kellelegi valla maainimese poolt kirjutatud. Ja seal oli siis nagu naeruvääristatud, näitab vana testamendi kõikvõimalikke neid vasturääkivusi ja kõike seda, eks ju ja tollal, kui ma seda lugesin, siis ma noh, siis mulle tundus, et see, eks ju, et jajah, eks ju, et nii ongi, eks ju, et muidugi muidugi täitsa lollideks kõik, oh, ma käisin veel elu sõnalastega väitlema, sealt ma olin 87, kui see moodi läks, siis ma olin parasjagu Pärnus ja neil oli seal mingi staap artiira. Ja siis ma sattusin ka sinna ja nõudsin kohe imet ja oi küll ma olin omast arust vaimukas, eks. Aga noh, nüüdseks ma olen hakanud ise arusaamad imesid on üks imedest on meeleparandus ja sellele on väga võimsad tagajärjed, mis võiksid olla meil kogu ilmas. Aga, aga ma ise end enda nahal oleneb meeleparanduse näol tundnud juba ammu mõningaid harivamaid momente. Et lihtsalt tunned ära, et sa ei satu enam sitta sisse. Ma olen muidugi sihuke ussikesed, ma satun sitta siis järjepidevalt sellegipoolest. Ja siis on hea, siis on hea uskuda, see on umbes sama nagu et nii hea, nii hea on tunda siis, et kuskil rannaliiv ja väiketalu mere ääres ootamas on sind või kuidas see laul oligi, et, et siis on hea teada ja mingisugune usk ja lootus ja armastus minu arusaamast maailmas ikkagi noh, ongi põhiline nagu, mis kuidagi annab, annab, võtab räägib mis, mis, mis? Mis hetkel sa selle meelekorralduse juurde jõudsid? Vanad puhkad hakkasid kõik nagu oma asjadega rohkem tegelema, siis vahepeal kadus kõik ära nagu ja siis 90 90 oli see hull hull laeviakse, kus ümberringi lokkas mingisugune hulludeks kaos, pime, täis Royal piiritust ja hullust. Ma mäletan, et ma eskord kodudel linnalähedases metsas, lumehanges jõuetuses ma lihtsalt tahtsin. Ma vajasin muutust. Ja ma teadsin seda ise. Ja ma oskasin vaid klassikaliselt langeda hange põlvedele, raputada käsi ja silmi tähistaeva poole. Avarus ja Reike, see ja enda nagu nii-öelda just nimelt end enda alandlikuks tegemine siiski ja hüüdsin taeva müstika poole. Appi. Mul on abi vaja. Ma hakkasin tajuma sõidul päevapealt, muidugi. Aga ma hakkasin ise oma käitumist korrigeerima juba, ma pean silmas seda tollel ajal, see noore inimese alkoholismiga harjumine võib olla üsna ja seda enam, et nendel aegadel nendel hulludel pätiaegadel kus ma mööda tänavaid ringi jooksin, kogu aeg oleks sellel võinud ikka palju jaburamaid tagajärgi olla. Ja tänu sellele ma hakkasin jälle elama. Nii hakkame šedi, Klens mõniga minema õuetiirule. Ja vaatame, päike tuli välja ja kaenla terra missal uulitsa Talga vastu satub meile. Ega see tänav pole oluline, sa tahad ikkagi teisi inimesi näha? Nojah, see on ka nii, et ega, ega, ega ega iga kord ei ole vaja neid teisi inimesi nii väga näha üldse teinekord ei, ei tõsiselt, ma ei saa vahel trepi Kalidoriks ka välja, ma mingitel hetkedel tulevad sellised täiesti täiesti hullumeelsed jaburdavad nõrkusehetked peale, kus ei talu absoluutselt. Kusjuures see on ka muide jah, et kui me räägime siin näiteks sellest alkoholismivastasest võitlusest suurel riiklikul eksplaanile, eks siis jah, mind häirib, teate, mis see, kui kui ma juhtun juhuslikult palava päevaga pudelit õlukesega tänaval jalutama ühest punktist teise, vot siis ma ise lihtsalt meelerahu on juba selle kogu selle poliitika poolt nii häiritud selle suhtumise poolest. Et ma kujutan ette, et igaüks ja tihtipeale nii ongi, eksju väga palju jõllitab mind kui mingisugust paadunud joodikut, eks ju, lihtsalt niisama, eks ju. Võtke natuke rahulikumalt, laske inimestel elada küll nad naeratavad vastu ja ei lähe lollustesse või sa trepikotta ei taha minna, et mis see siis on see taha teiste inimestega kokku saada? Vahetaval küll jah. Vot see ongi see, millesse ma usun, et meil on ikkagi oma kookonid vaja kõigil. Ma olen oma elus üsna palju ka niimoodi üsna kodukalt ringi rännanud ja Euroopa avarustes seal nii-öelda Scott tinud ja kõiki asju teinud. Ja ka siin mõnikord ja ma lärin paljude inimestega, kes viljelevad sellist elustiili kes omal tahtel, aga suuremalt jaolt siiski eksju muude riburadade tulemusena ja neile inimestele ei maksa väga ülevalt alla vaadata teps mitte. Arusaadav, eks ju, et iga kord ei viitsi kõigile suitsu visata, eks. Joe, peremees ja nii edasi, aga. Aga, aga noh, jah, see ongi just nimelt, kas seda nimetataksegi empaatiavõimeks, kui sa oled võimeline ennast teise inimese olukorda panema? Eks ole. Ja nii edasi et, et jah, et minu jaoks ei ole nagu tingimata targem see inimene, kes on kuskil hetke mõiste järgi paremal järjel ja sellest inimesest, kes hetke mõiste järgi on viletsaks ja mulle teeb viimastel aegadel tihtipeale nalja see et kuidas mina hirmus hirmus pump, eks ju, appi, appi, pungi, kunn ja nii edasi, eksju. Viimasel ajal ei julge absoluutselt mitte midagi muud tehagi. See nali tuli mul praegu sellest, et praegu on päike väljas. Järelikult ma võin oma väsinud silmad päikeseprillide alla peita. Kui päike väljas ei oleks, siis ma siis ma juba kõhklesin, et kas on ikka sobilik päikseprillid panna või kõik vaatavad, eks ju, et see on jopakas, eks ju. Vananemine. Oligi esinemine ja no pange muusika väga hästi. Kalju kummihoovis, mis on nagu üsna klubilise tähendusega juba päris mitmeid aastaid, kus niimoodi läbi käia. Igal juhul mingil hetkel inspireeris mind. Võtame järgmised lorilaululaulule read. Mul on olnud sõpru, ma ei kahetse paljut, kui hommikul pole pühapäev, saab 20 viieka kaljult. Sellega on öeldud, nagu see teatav Bratskaja Ljubov, eks ju. Et inimesed saavad üksteiselt abi. Aeg-ajalt oma Tabaramates olukordades. Praegu on endiselt veel kaljuõlide Kalju ja Kalju hoovis rehvide juures, naaber niidab muru ja siin on kaupmehi, kes ootavad, et teised tulevad poest. On nii, on kõige on, eks ma tean. Ja teine mõte on, need võiksid nagu eluga juba elu tagasi laekuda. See on ka mingi eriline, kui oodatakse niimoodi pidevalt teisi inimesi. Ootusega jah, olen mina paraku ikka kokku puutunud üsna varajasest lapsepõlvest, kõigepealt ootasid ja siis hakkasid ootama ja nüüd ootabki. Leo ta, me käisime koolis ju koos kõigepealt 47. keskkool 47. keska. Sinu hoovis on üks härra, sind kutsutakse põrsakse, sa tahtsid rääkida, kuidas Frediga tuttavaks sai, kuidasmoodi maa Frendiga tuttavaks kõigepealt nagu senini minu kogu elu hakkas tegelikult pihta sellest, et juhtus olema üks selline inimene kunagi nagu Ülari Ollik, kes mängis mingit teatud Pällides akordioni. Kunagi ta tegi, mingi osa on selline bränd on olemas nii. Ja siis juhtus minu elu kui saama sellise inimesega, nagu see oli üks kiiksepp. Ja kingsepp oli kusjuures samal ajal ka nagu naa, kunstnik natukene saapa Kaleviks kutsutakse teda kuidagi ja siis toimus selline naised. Fredi oli just minemas vist kas Hollandisse elama või midagi niimoodi ja ja mina siis nagu oma esimeste nahkpükste õmblemisega juhtusin Kalevi juures olema ja siis no ikkagi tulevane staar või kuidagi Nooja sisse tuttuvus veel selle mätta ja kuidagi niimoodi käis, et ja siis ma mäletan seda momenti, kuidasmoodi. Fredi oli just nagu ära minemas siit riigist ja mina samal ajal siis nagu selle. Kuidas me nüüd saame, üteldes, tirts sai kesta pärast elas tütrega Villu Tammega, noh, mina neid nahkpükse talle tegin just. Ja siis ma vaatasin, kuidas maru tähtsat selline mees vaatab seal, mis need ma löön, mis mees on, see vist mingi proovib ka kuhugi tõusta. Vahele teravik, et jah, kindlasti võib ekslikult nii arvata, et ma vaatan tähtsa näoga pealt, kes mida teeb, eks. Aga tegelikult oli mõte hoopiski rahulikum. Ja seda ma tahangi nüüd edasi ütelda, et mida ma ennem just mainisin, et see ongi tegelikult tema elu. Et ma tahtsin ennast ennast ennast korrast vahele kiita. Ma ei ole kunagi tegelikult vähemalt vanasti kõik ei olnud res, kuigi mingil ajal hakkasime ning ei lähe, et ma olen tegelikult lapsest saati intrigant, order SKI rais, palun tuletage meelde. Oot, rägelased, et tegelikult Emekuma pärast õppisin inimesi tundma, siis tegelikult on senini me võime välja näha imetegelased võib-olla maa alt või hoopis teiselt planeedilt. Aga tegelikult me oleme needsamad inimesed, mõtlen täpselt samamoodi ja me ikkagi vaatame, mille pärast me peaksime liblikat maalima, ennem kui me näeme, kui niisugust taju tegelikult milleks elu ju on tegelikult meie jaoks ju igaühe jaoks on elu tegelikult üks suur ime ju tegelikult et me siin kõik kaemann mille jaoks me peaksime üksteisele. Ja sellepärast ma saangi oma sõbraga väga hästi läbina. Meil ei ole patuasi külastada siis neid eelpool mainitud lapsepõlve mängu Maida punane tänav 13 me sõitma ei hakka. Seal ma elasin ainult viienda eluaastani nägin, tõsi küll, selle maja peal esimest korda anarhia märki kõrvuti müstilise sõnaga punkt. Aga, aga ma jõudsin jah, viiendal eluaastal kolida allika tänavale Tallinnas jäävad sellest hallika tänavast, ma tahan teile järgmises osas väga pikalt ja mõnusalt rääkida. Me oleme jõudnud sõdi Grenzmanikko ütle ise, kuhu me oleme jõudnud keskhaigla taha vana kohtumeditsiini morgi, et siin kõrval oli kunagi vana ja see hoone on alles puust hoonena, kus isegi minu ema kunagi 100 aastat tagasi paar kuud registratuuris töötas. Mäletan, mäletan ja jään alatiseks mäletama oma neid süngeid lapsepõlve mööda kõndimisi siit nendest hoonet, sest sa tahtsid öelda, et sa tahaksid kirjutada memuaare? Jah, et talletada endalegi lahti mõtelda neid omaaegsed radasid, minule meeldib lugeda mälestusi. Mulle tundub, et vot selles Tallinna punkroki Panoraamas on siiani kuidagi umbes ainult mingi kontserdikalendriga piirdutud, et toimus jah, sellel aastal, sellel aastal, seal ma tahaksin tabada takkajärgi ära seda nooti, mis oli endal ja ma usun ka paljudel teistel tolleaegsetel noortel õhus enda peas. Kui sa kooli asemel pigem eelistasid kuhugi kõrvale Halidori ennast peita spordipäeva asemel teeselda, et oled kõva suitsumees pärast juba muidugi kõik lauad ümber lükata, saad aru, ma tõden kogu aeg, et mul on Sullivan nii nõdraks läinud, sest ma ei harjuta. Aga miks sa harjutad kätt pole võib-olla päris minu teema, eksju, ma leian, et mulle sobivad sellised kuidagi rahulikumalt minemise teel ka minu lauljateel tavaliselt ikkagi kõnelen nagu selles suhtes noh, mantrat likes kordustes ja lakoonikas. Ja seetõttu ma lohutan ennast, et lihtsalt inimesel peab julgust olema, julgust peab olema, kunstnikul peab alati julgust olema minusugusel hullul, igal juhul peab julgust olema, seda mul napib. Ja seda väikest, mis mul on, sellega ma pöördungi. Kuule, aga vaata, enne kui me mõned tunnid juba tagasi sinu juurest kodust välja tulime, siis, siis sa ütlesid, et vahest nagu hirm tänavale minna, et sa ei taha inimesi näha. Aga kas praegu ei ole seda hirmu Sangina et omal ajal panin endale igasugused ketid ja kila-kola külge ja värvisin juuksed ja siin püsti, eks, ja seda ma tegin tegelikult enda jaoks. Aga minul on see haigus nüüd juba sees, mul on see haigus juba sees, et ma lihtsalt kujutan ette, et igaüks on võimeline mind ära tundma eksa. See ruineerib aeg-ajalt, eks ole, see oleks nagu sa oled vatti toas, eks ju. Ma ei usu, et see minu puhul haakub päris selle noh, selle klassikalise rokkstaari, eks ju, mingisuguse nägemuse tüdimusega, eks ju. Lihtsalt noh, minu mõistes kui mina punki hakkasin panema, siis see ei olnud nagu mingi rokkstaari värk. Ma olen ikka seesama kuradi väike loll punkar aga pean lihtsalt hakkama saama nendes mingisugustes äsja ja maades. Täna olin ma Fredi Grenzmani töö vory. Saate, mida te kuulsite, panid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kuulmiseni.