Maarja nuut ja ruum, tere tulemast raadiosse. Tere. Tere. Roomane Hendrik Kaljujärve ja Maarja nuut on Maarja nuut varem sooloartistina, nüüd aga siis nagu läinud varasemast kaks korda suuremaks ehk ruumilise makse, kuid kõigepealt Maarja ja Hendrik. Ilusat rahvusvahelist muusikapäeva teile aitäh, sulle ka, aitäh. Täna on esimene oktoober, täna ongi muusikapäev. Kas teie, kes täna lõuna ajal tuuli kiiruga lennuki pealt, et siis veel kiiremini siis ka ja jalgadega maad puudutatuna siia ergahte jõuda. Kuidagimoodi olete ka muusikapäeva peale jõudnud mõtelda. Meil on kogu aeg praegu üks suur muusikapäev. Mulle tundub, et album hakkab välja tulema ja juba esimesed kontserdid on selja taga ja kohe ju tulevad juba järgmised, nii et meil tõepoolest selles selle, seda rada pidi see asi liigubki praegu ainult. Kus kandis ta siis täna Tallinnasse taas naasesid? Löödenist Belgiast ennem seda olime Hollandis, sellise see oli siis üks reis, üks reisija, kaks kontserti enam, kolm kolmu Rotterdamis, Amsterdamis, löödenis. Mina märkasin alles lennukis, et on rahvusvaheline muusikapäev ja siis ma kuulasin terve tagasi. Et tähistada suurepärase ja eriliste päeva, Mare, kas sina oled rahvusvahelise muusikapäeva puhul ka mingisuguseid või esinemisi varasematel aastatel ette võtnud? Ma ma ei pea silmas kuskil bussijaamas või, või trammis viiuli mängimist mis oleks nagu sinu puhul täiesti okei ju ka olnud. Aga oled sa kuidagimoodi kokku puutunud selle tänase sündmusega? Tegelikult ei ole, et ma olen küll märganud alati seda tähistamist minu meelest siin Eestis on seda üsna palju ette võetud ja see on väga tore. Aga ma olen alati endal olnud kuskil kontserdid, nii et ma olen pigem kõrvalt jälginud igal juhul väga, väga mõnus initsiatiive tuua muusikat oma tavapärasest keskkonnast ja peale välja ja inimestele tutvustada. Hendrik neist kividest nüüd jälle siis Belgias ja Hollandis uue tuuri ehk siis teie esimese ühisalbumi muunduja tuuri sugugi mitte esimesed kontserdid, jah. Vaid tuur on alanud juba varem. No me oleme varem ka seda materjali teinud, aga praegu ta hakkab niimoodi saama selliseks, nagu ta võiks olla laiv kontserti just silmas pidades. Nii et Rotterdamis oli selline klubilisel olukord ja lööveni esinesime kloostris. Jah, nii et kaks väga, väga heade äärmustele ongi suurepäraselt testimaks seda, kuidas asi erinevates keskkondades toimib. See selline kaks sõna, belgia klooster Kossotseerub väga paljudel väga teatud Dieotüübi klassikalise märjukesega. Täpselt nii, seda saime me ka kaasa, sealt seal tihti. Ja tehti. Aga tuur algas teile tubli nädalapäevad varem ja siis ehk siis päris septembri eelviimasest nädalavahetusest, kus kohas esimene laiali. Esimene kontsert toimus Budapestis ja jällegi veidikese teise karakteriga kontserdipaik, milleks oli siis rahvuslik kontserdimaja nii-öelda klassikaline suur saal. Et me oleme nüüd mänginud seda üsna erinevates keskkondades. Amsterdamis mängisime hoopiski kuulsas plaadipoest Concerto plaadipoes. Nii et oleme saanud natukene katsetada ja ootame suure põnevusega, et nüüd siis siin kodumaal sellega välja tulla. Järgmine kord kem Amsterdami lähen siis ma võtsin selle plaadi kohe ülesse. See on, see on Hollandi kõige kuulsam plaadipood ja see on uskumatult suur. Ma arvan, et seal on kuskil seitse tuba, vist V8 tuba. Mitu korrust. Seal on teie jälg, ilmselt on poster seinal või midagi sellist, kui praegu ei ole, siis hiljem hollandlased on väga kõvad kontsert, plakatite tegijad, neil on selline traditsioon lausa, ma käisin tänavu aasta alguses. Ühel sellisel plakatite näitusele Hollandis Groningeni linnas. Seal, kus Eurosonic festival toimub, aga tagasi nüüd teie asjade juurde, kas selle tuuri plaani pani paika teie agentuur või level? Ikka agentuur nagu tänapäeval see üldiselt ongi, et plaadifirmade rollid on üsna palju muutunud ja väga enam ei tegeleta sellega, et tuure kokku panna artistidele, et üldiselt on ikkagi kontsertagentuur, kes sellega tegeleb. Mitu Teiti agentuur hetkeks pukinud on? Vot, see on selline natukene trikiga küsimused, et noh, et kuidas, kuidas seda Touricis täpselt defineerida, et selle aasta lõpuni on meil siin kuskil 20 kontserti aga ega see tuul siis ära ei lõpe. Et jaanuaris läheme edasi, nii et selles mõttes, et see käib kogu aeg, pannakse uusi kuupäevi juurde ja, ja võib öelda, et see tuur kestab nüüd paar aastat nii kaua, kuni see album on. Et päris sellist tuuri meil ei ole, et me oleme neli või viis nädalat järjest kogu aeg teel, et detsembris küll tõepoolest me oleme kolm nädalat ära Inglismaal ja Saksamaal. Aga neid kontsert on pidevalt, tuleb kogu aeg juurde. Plaadifirma on teil nüüd alaleibelina suhteliselt halvasti meeldejääv telefoninumber või siis postiindeks, aga põhileibel on ikkagi vana hea tuttav, vähemalt minu jaoks. Ma olen isegi Fatkati meili listis lausa aastaid ja aastaid olnud, ehk siis Fatkete rekordse, kes, kelle nüüd, kuidas lei saa, Maarja, ma mäletan, et sul käis selline eeldiilitamine sele sätt kätiga juba peale eelmise albumi ilmumist. Tegelikult enne eelmise albumi ilmumist ma peaaegu oleksingi selle eelmise albumi nende alt välja andnud ja läbirääkimised läksid luhta. Ning seekord seal oli mitu asja, mis justkui kokku langesid. Meil oli huvi ühe kahe väga põneva plaadifirma poolt, et aga me jäime natukese võib-olla liiga kauaks kahtlema või ei olnud veel täpselt kindlad, et mis moodi ja kuidas siis järsku kas välja kuskilt koostööpakkumine hovi piiga siis Me sukeldusime sinna stuudiosse, teeme seda materjali ja lõpuks, kui see kõik valmis oli, siis me olimegi nii-öelda selle esimese magusa diili maha maganud ja hakkasime otsima uusi võimalusi, neid variante, et oli päris mitmeid, kuid nagu sa ise tead, siis tänapäeval plaadifirma rollid on muutunud, et tuleb korralikult kaaluda, mis on need plussid ja mis on need miinused? Majanduslikult artistile ta ju. Otseselt kasu ei too, kui see ei ole just A-kategooria popartist, et seal on pigem siis selline. Kas sul on mingi kvaliteedimärk, kas sa saad rohkem kuidagi nähtavust ja kirjutasin Teehaavelile, kes 13 null seitse null ühe artistide eest hoolitseb, küsisin hoopis teisel teemal nõu ja ta soovis materjali kuulatama, saatsin ja ta satuses sellest ohutusse vaimustusse. Ta kirjutas umbes nii, et eelmine kord läks küll natukene nihu, aga et mis sa arvad, äkki võiks ikkagi nüüd midagi koos teha. Ja me otsustasime seda teed minna, sest et tegu on päikeseleibeliga, mis tähendab, et sa saad inimestega otse suhelda, saad helistada, kui midagi on see teade, et see kiri loetakse läbi ja sulle vastatakse, et see ei käi läbi sellist 20 pealist. Bürokraatia, kadalippu. Kas see 13 null seitse null üks kaubamärk on siis Fatkelt Recordsi selline nagu inglise keeles, k sageli öeldakse imprinte ehk siis ja ma ütlesin ala leibiolegi, kas inimesed on samad? Inimesed on täpselt samad, administratsioon on samad distributsioon, kõik on tegelikult sama, et nad lõid selle. See number on siis see kuupäev, millal see leibel asutajat. Ja see selle põhjuseks oli see, et neile sattus kätte artist Fleimz, kes kõigile tohutult meeldis, aga justkui ei haakunud selle tavapärase Rosteriga. Ja siis anti see erandkorras välja sealt alt. Järsku tulid ka Max Richter, Hauschka erinevad post, klassikalised artistid ja siis aetigi see asi nii-öelda natuke ametlikumaks. Mitu lugu plaadi peal on üheksa, osalen vanematasemega, uuemad, mis perioodi jooksul ta selle kõik salvestasid? Nagu, nagu aeva nullist alates. Kesksuvine plaat on, see oli 17 aasta juuli august, niimoodi stuudios olime kuskil kaks, kolm nädalat või 200 215 päeva. Ja siis tegime ennem seda materjal juba oli selline kujunemisjärgus natukene varem ja, ja siis tuli havi pisiiess, läksime stuudiosse, tegime salvestuse, aga siis muidugi läks veel. Ma ei teagi kaua kaheksa kuud üheksa, kuus, et kui päris valmis sai, kruvi, kes Tallinnas, nii et keegi teadnud No meie Fakti mõnele poole see info ikkagi levis ja samamoodi olid inimesed olid väga häiritud. Suured fännid, kes ei teadnud, et huvi oli sealsamas kalamajas käis F-hoones meiega õhtust söömas. See on nii nagu antenn, Korbiin, Anton Korbiin kuulus rokifotograaf kelle pildid on tegelikult kõik üks ühesugused, kui ühelt poolt vaadata, aga, aga samas ikka jube headeks ühesugused mustvalged, kui ta pildistab u kahte ehk näiteks kas või kahte ehk huvi patsienti. Ja, ja TPS muudis rääkimata, aga ta käis kunagi ühte sellist bändi nagu Travis fotografeerimas samuti plaatidele promode jaoks Paldiskis. Ja see oli nii hirmus suur saladus suunas et, et ja tuli alles hiljem välja, sest tal on ka leegioni fänne. Meil oli tegelikult, ma arvan, pigem täitsa selline. Lihtsalt selline praktiline, reaalne olukord. Tollest hetkest alates, kui selgus, et me hakkame hauge seda plaati salvestame, stuudio kuupäevad said lukku, siis oli meil vaja kibekiiresti ikkagi luua mingisugust materjali, kui havi tuli siia, siis me olime nii ametis sellega, et neid proove teha ja salvestada, et ei jäänud kuidagi seda mahti, et nüüd seda kajastada laiemalt veel. Igale saladust ei teinud. See oli suvel jah. Selles mõttes, et inimestel on tähelepanu mõistetavatel põhjustel mujal. Aitäh, Maarja Hendrik. Jätkame homme. Täna kuulame teie muusikat ja olgu selleks hakatuseks reedel ilmuva albumi, mida eksklusiivselt R2 teile sellel nädalal ilmumiseelsel nädalal tutvustab? Avapala haned, kadunud üks kahest inglist ja ka video. Kuhu haned kadusid. Kas mina lõpuks küll nagu selgeks ei saanud, seda kadunuks nad jäid. Minu meelest. Kadunuks jäi, kadunuks nad jäidki ja kuhu täpselt vot seal peitubki see meie pärimuskultuuri selline mitme kihilisusetega neid vastuseid nii kergesti kätte sealt ei saagi. Kas sa mäletad, küllap, Victor Maarja kus kohas sa neilt tekstid ja asjad said selle loojaks. Ja see laul on samuti arhiivist ja, ja tegelikult, et ta on olemas Eesti rahvamuusika antoloogia, seda ma olin mitu aastat sellele niimoodi vaikselt näppu peal hoidnud, aga ei olnud kuidagi seda õiget momenti, et millal millal sellega midagi ette võtta ja siis ühel hetkel see hetk tuli. Hendrik, kuidas sündis põhi? Ma ei osanud muud moodi. Küsimus ja see oli tegelikult niimoodi, et põhituli ennem ja siis tulid alles seal on, et seal oli mingisugused jupid, mingisugused käigud, mis ma Maarja juurde kaasa võtsin, ühes proovis. Siis Maarja ütles, et oot Ta tahab proovida siia ühte, ühte laulu peale. Ja nii ta läks, ega ta nagu päris esimese korraga jäi ühildunud, aga hiljem tulijat kohandama pidi, nii üht kui teist. See lugu muutis väga palju oma nägu, alates sellisest esmasest esitlusest. Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärve tere tulemas raadiosse. Tere. Tere. Albume ilmub reedel. Kaasnärvitsete ka ikkagi on, tegemist on, no ma julgen väita, võib-olla ma suurendana, aga globaalse realiisiga. Ei, see ei ole üldse mitte suurendatud, tegu ongi globaalserilisiga tõepoolest. Aga mis siin ikka enam närveldada, plaat tuleb välja niikuinii. Jah, kõik on valmis, võib-olla need esitluskontserdid on küll sellised, mis panevad korraks kukalt kratsima, aga üldse mitte halvas mõttes see, see on pigem selline positiivne ärevus. Tuur algas teil 23. septembril välismaale enamikele iive suuremas mahus te annate jäigi ikkagi rahvusvahelisel areenil ja me eri riikides üle Euroopa. Aga kaks Eesti esitlus, keegi on samuti tulema sa juba sellel nädalal tegelikult esimene ülehomme ehk neljapäeval Tartus, kus Tartu uues teatris aha ja Tallinnas on. Ja see on nüüd põnev moment, ehk siis teater Hendrik vastavalt sinuametil on olla täiesti loogiline valik kus see, kus ilmselt Sa tunned ennast ka väga turvaliselt, aga techno klubi hall see oli küll midagi uut. Kui te selle live, mis ongi siis selle nädala reedel, viiendal oktoobril välja kuulutasite, siis inimesed hakkasidki küsima, et, et huvitav lahendus huvitava koha leidsite, mina isiklikult Maarja tegelikult ei imesta, sest sinu armastas elektroonilise muusika vastu. Mis nüüd on ikkagi nagu korraks päädinud, lausa albumiks on ikkagi suht laialt teada ja ja suvel sa tegid ju ühe IC setti ka Hiiumaal Kalana saundil. See oli ka nagu tehnomoodi asi või et hall on nüüd etnoklubi. Ma usun, et see oli ikkagi täiesti kindel valik. Minu meelest on tegu põneva hoonega seal on erinevaid sopp, et ka see suur saal on noh, minu arust on, ta näeb põnev välja ja on heas asukohas, seal ei ole küll varem tehtud, et kontsert, aga me mõtlesime, et miks mitte proovida. Lisaks sellele algusest peale oli mõte, et sooviks tuua veel ka teisi artiste, kes meile on sümpaatsed. Et õhtu võiks lõppeda ka siis sellise tähistamisega ehk siis peos, aga, ja minu isiklik selline parim tähistamise viis on tõepoolest tantsimine. Ja tundus olevat selline koht, kuhu taoline üritus võiks hästi sobida. Lava on seal olemas, pea ka olemas või peab alati midagi juurde, aga valgus. Päris palju, päris palju jah, et me hakkame tegelikult lausa kolmapäeval ehitama seda, sest et jah, see saal on ikkagi antud hetkel mõeldud siis veidi teiseks olukorraks ja, ja kui seal on inimesi, kes tahavad kontserti nautida, siis tuleb tuua seda helipoolt juurde ja ka valguspoolt meil on õhtut saadavad ka väga palju visuaale. Nii et selleks tuleb kõik ettevalmistusi teha. Eesti seni ainsad esitluskontserdid, siis ülehomme, neljapäeval Tartus uus teater ja reedel, viiendal oktoobril Tallinnas ande Kraunda elektroonikaklubis hall, kus sina, Hendrik Kaljujärv? Ilmselt oled nüüd saanud rehindatuuri residentuuri, sest Sul on õhtu pigem öö hiljem. Järgmine live. Laupäeval toimub seal festival Padimas siin pesta. Ehk siis see kurikuulus tumeda elektroonikafestival kus sa esined koos aga ilma Maarjat vaid koos ühe teise tuntud teatri, helilooja ja muusiku Jacob Juhkamiga. Jah, see vastab tõele. Jakobiga meil on, me oleme teinud paar korda mingisugustel pigem ütleme, suletud üritustel lihtsalt pannud oma trummimasinaid süntesaatorid püsti ja siis teinud muusikat nii, nagu parasjagu tundub. Ja see on kuidagi jäänud kõrva inimestele. Ja siis tuli selline pakkumine seal teha kaasa. Ilmselt siis festivali promootor Eila Anders Meltsile just muuhulgas ka kõrva Hendriku saab tehniki leiva ju tegelikult noh, ma kasutan sellist väljendit nagu teatrimuusikat. Eks ole, ja helilooja muidugi lavastaja ja, ja kõik, aga teede tööd teatris ja teatris muusikat tehes võib ju juhtuda nii nagu sama tegelikult Jakob Juhkami ka et kes oli samuti enne nagu rohkem pildil või niimoodi, et muusikuna pildil, et kui sa lähed teatrisse tööle, siis hakkadki põhiliselt tegema tegelema teatrikunstiga ja muuks asjaks nagu siis artistina või veel veel vähem meie bändi tegemisega ikkagi sellises aktiivses vormis. Ja paratamatult vähem aega. Kas nüüd, kui sul on ikkagi pool aega, ma ei tea, võib-olla isegi rohkem läinud Maarjaga koostööle ja, ja nüüd on siis jah, Juhkamiga, aga samuti ka live kohe tulemas sel laupäeval ja niimoodi, et on, kas sa oled nüüd nagu selles mõttes uuesti tagasi suurel laval? Ma ei tea jah, sellest on nüüd ikkagi päris tükk aega möödas, kui mul viimane kujundus teatrisse tuleb, ma praegu hakkasin, ütleme, mul ei ole meeles, millal see oli. Et viimane aasta on ikkagi läinud suuresti natukene teistsuguse tähe all kui, kui teatritele lavastustele, muusika kirjutamisega või nende tegemisega. Aga raske öelda, kas ta, kas see kuidagi on midagi minu jaoks muutnud. Et muutub see kanal, kust ma saan seda, kus see väljendub, mida ma teen. Aga sisu on mingis mõttes kuidagi sarnane või meiega ma ikkagi tegelenud muusika tegemisega ja tegin seda. Teatris etendustele muusika tegemine ja siis veel laiemale auditooriumile muusika tegemine soolos või bändis või tuues erineb või ei erine. Erineb ikka metoodikad on natukene teistsugused ja Maarjaga koostööd näiteks kas või plaati tehes, stuudios salvestades. Ma ei olnud varem tegelikult stuudios kunagi käinud salvestamas, sest noh, elektroonilise muusikul sellist vajadust otseselt võib-olla ei tekigi. Eriti tänapäeval, kui tehnika on niivõrd hästi arenenud, et sa saad ikkagi natukene vaeva nähes, saad ka kodustes tingimustes töö ära teha. Ja see tähendab seda, et sa pead ikkagi fokusseerime tähelepanu pöörama väga-väga põhjalikult detailidele, sest see koosneb nagu siis noh, muusika on see, mis jääbki üksinda seisma, kõige eest tuleb hoolitseda seal. Teatris on tõesti see ta et ta on justkui millegagi koos ja seal on natukene teistmoodi, seal tuleb vaadata, kuidas see fokusseerid või millele sa nagu rõhud Kas läks harjumiseks ka natukene see üleminek? Oi, ei, ei, ei, see oli kõik erakordselt huvitav ja, aga no siin ongi hea külg on see, et noh, Maarja, onju Laari on koolis õppinud muusika tegemist erinevalt minust. Mina olen õppinud jällegi natuke teistsuguseid asju, nii et ma arvan, et me nagu väga paindlikult täiendame 11 nendes kohtades, mis mis ühel või teisel nagu natuke puudu jääb. Kus stuudiosuid stuudiotes plaadi salvestasid? Me salvestasime selle Peeter Salmela juures tema tema stuudios, mis asub kalamajas manni tänavas. Ja hiljem, kui me tegime veel järelsalvestusi, siis mõningad materjalid, mida Hendrik ise salvestas, siis tema salvestas oma kodustuudios ja minul on stuudio koplis. Kirjeldage palun seda päeva, kui helises ühes neis stuudiotes uksekell ja lävel seisis huviby. No tegelikult oli nii, et me mängisime 2017 aprillis Tallinn Music Weekil šõukesi. Jah, oui üks agentidest nägi meie kontserti talle väga meeldis ja tuli siis poolteist kuud hiljem meie kontserdile Londonis. Ning pärast seda palus tungivalt, et kas ma oleksin huvitatud Haviga kokku saama, sest ma jäin ise Londonisse, Henrik ja teised poisid sõitsid tagasi ning hovi oli läbi kuulanud meie materjali, mis tol hetkel oli olemas. Kaks päeva hiljem ma nägin teda seal Londonis. Ta oli väga motiveeritud ja ideid tulvil, et sooviks meiega koostööd teha. Ja nii ta läkski. Kuidas ta on siis? Ta on huvitav selles osas, et ta on, eks ole, šotlane tegelikult, aga vanemate poolt isegi Poola verd on seal. Nii et mitmekesine natuur, ütleme nii, ekstsentriline, rõõmsameelne ja tore. Et kui uksekell helises, siis esimene asi, mis neid oli lai naeratus. Ta on rõõmsameelne inimene väga rõõmsana. Kas, kas tema inglise keel on väga tugeva dialektika? Sageli on šotlaste seda pea võimatu isegi aru saada. Ei ole hullu, ta tegelikult elab Prantsusmaal niidide jah, ma nüüd, et jah ja, ja ma ei tea, kas ta üldse Šotis on elanud. Pikalt elas Londonis ja nüüd on kolinud Prantsusmaale. See oli väga põnev. Mulle eriti meeldisid esimesed päevad, kui me tegime proove ja, ja nii-öelda mängisime tallama materjali ette, et see on ikka alati põnev, kui tuleb inimene kuskilt väljaspoolt ja vaatab täitsa värske pilguga. Mis see siis on ja mis mõtted ja seosed temal tekivad. Ning mulle hästi meeldib, et me katsetasime hästi palju seal stuudios. Kui tavapäraselt sa lähed stuudiosse, tahad turvalist rada mööda kõndida. Sest et samal ajal kui minutid tiksuvad, siis käivad ka need dollarimärgid silme ees, siis siis tegelikult meie päris palju katsetasime, jaga improviseerisime mitmeid asju, sai ka sinna plaadile niimoodi, et näiteks kuud kuulama laulus lõpu viimane sektsioon on täitsa niimoodi, et mul pidi kell kuus lennuk olema, kell üks öösel olime veel stuudios ja ja siis kolm korda midagi sinna umbes klimberdasin selle süntesaatoriga ja sinna plaadi peale see läks, et et seal on sellised on läbimõeldud asju, oli ka väga palju spontaansust. Kuulaks nüüd peaaegu et nimilugu ehk muutuja üks täht on jäänud muundujast välja. Mis asjaoludel ja kuidasmoodi see nüüd sündis, kumb oli enne viis või sõnad? See on tegelikult esimene lugu, mille me koos tegime sest meie esimene kontsert oli Viljandi folgil 2006 2016. Ja selle jaoks see kuidagi sinna sisse läks ka erakordselt algne versioon sellest. Aga see oli mingis mõttes väga märgiline, et sealt oli näha, et selline Nende asjade nagu ühendamine toimib mingis mõttes. Ja on võimalik jah, sest et tegelikult on see ju sinu väga vana lugu, aga vana ja Hendrik saatis mulle nii-öelda oma kompositsiooni ja sinna peale lõin mina siis viiulitega. Kõik need erinevad liinid on mõneti päris hea näide sellest kombinatsioonist või nagu koosloomisest ka. Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärve tervist, tere. Tere. Album ilmub ja ülehomme esimene eesti esitlus live, aga juba homme ja reedel tulevad ka vastavalt Tartus ja Tallinnas. Laste olete arvet pidanud. Kui alates siis ajast suvest 16, kui te alustasite koos muusikat ka, sealhulgas laivide tegemist, et mitu kontserti olete koos andnud üldse kokku nii meil kui mujal mujalgi müüa. Minul pole õrna aimugi. Ma arvan, palju. Üsna palju ja minul oli eelmine aasta täitsa hullumeelne, meil oli kokku ligi 80 kontserti osasid ja siis ma tegin, vaat nüüd ma enam ei tee, aga aga siis me tegime päris palju üksi, ma arvan, Hendikuga võis ikkagi kolmandik olla neid kontserte, midagi sellist ja et selle une meeles kava tõmbasime nüüd kokku, sel suvel juuli lõpus veel käisin ühel festivali, mis oli ammu-ammu pukitud. Aga nüüd tõepoolest Ta on uus album ja uus kava jagus Hendrikuga. Kas une meeles? Sisu on kõik jäänud selja taha hetkel või pandud riiulile saadee, see enam ei esita neid üldse või ka mingitel kooridel või või, või erijuhtumite no või 12 väga ilusat laulu. Eelmise albumi peal. Tegelikult on, mul on olnud algusest peale selline lugu, et ma tirin mingisuguseid juppe endaga kaasa. Nii et une meeles, mis on eelmise albumi nimi, ei ole üldse selle plaadi peal ju seda ei saanud saanud kunagi salvestatud õigeks hetkeks ja tuli alles hiljem järgi. Ja see une meeles on tegelikult altereeritud versioon veere veere päevakesest mis on minu üldse kõige esimene luupperiga tehtud lugu, mida ma tegin aastal äkki 2012. Ja seda ma olen läbi aastate niimoodi vedanud nagu muundanud seda täitsa ühtepidi ja teistpidi ja praegu kontsertidel me mängime ka seda lugusid, see on uue plaadi lugu ja lisalugudena mängime ka aeg-ajalt veel. Kirjanduses eesti kirjanduses on nüüd leiutatud üks selline väga lahe termin nagu tüvitekst. See lugu on sinu tüvi. Ilmselt küll jah, tahan või ei taha, aga. Jah, ei no ega see artisti elu on ikka keeruline küll, et plaat tuleb välja ülehomme rahaga mingis mõttes me oleme juba aasta otsa selle asjaga rinda pistnud ja, ja tegelikult kuigi see kõik peaks olema väga värske, väga uus, siis me juba paneme sinna kontsertkavadesse materjali uut materjali juurde, et endal oleks nagu see ikkagi püsiks terav, kuigi ega neid lugusid on väga keeruline kontserdina üldsegi teha, nii et seda muret, et see kuidagi muutuks tavapäraseks. Aga homsele ülehomsele ehitus kontserditel, kas te mängite nüüd algusest lõpuni kogu selle uue LP maha? No see on jah, need on ikkagi live versioonid, et ega me ei lähe seda nii-öelda stuudiosalvestust sinna kopeerima, et nad on tehtud ikkagi live. Ja ma arvan, et see on palju ägedam laivis veel või noh, teistmoodi. Hendrik sina liitusid siis Maarja kontseptsiooniga, andes omalt poolt tohutult palju muidugi kohe juurde. Ülemöödunud aastal ja hakkasin siis tegema live Viljandi folgil, nagu ma sain aru, siin 16. aasta suvel oli siis esimene kontsert. Aga kuidas Hendrik Kaljujärvest sai ruum suurte tähtedega? Oli tarvis nime seetõttu, et minu perekonnanimi on erakordselt keeruline väljamaalastele hääldada, nii et see on tegelikult tulnud puhtalt praktilistel põhjustel, et oli vaja artistinime. Aga ega ma tegelikult nagu isa ise nuputasin selle peale seda ka juba tükk aega oma peas mingisuguse lahendusega välja tulema. Sest noh, Hendrik Kaljujärve maarjanuut on selline pikk, pikk ja lohisev, aga kuna kogu see projekt hakkas niimoodi väga niimoodi salamisi minema ja kasvame kastme kasvama, siis seda nagu õiget momenti tabada, et millal see lükke teha ei olnud nagu kõige lihtsam. Aga nüüd on nii. Natukene uue plaadikujunduses ka album, siis ilmub ülehomme ehk reedel. Kes oli kunstnik-kujundaja graafiline disainer. Kujundajaks on meil üks Portugali artist kes elab Berliinis, Louis Dorado. Kes siis valmistas, et sellised nagu baaselemendid ja nende elementidega hiljem mängis ringi. Väga andekas disainer Inglismaalt ei, Toomas, kes teeb paljudele Fatket rekordsertistidele Sis kujundusi. Mõlemad inimesed tulid siis leib oli kaudu. Ja leebeli poolt olid pakutud ja siis me tegime valiku. Ka väga ilus, võrreldes eelmise plaadi une meeles albumiga see oli, kas see oli meil kohalike kätega? Oli kohalike kätega ja mammut Martin rastastegisele. Maarja, kui palju sa nüüd mäletad? Une meeles soolakale eelnenud debüütplaati? No eks me ikka mäletan, ma olen lihtsalt selline inimene, kellele ei meeldi üldse asju koguda, mulle ei meeldi ka asjadest kinni hoida ja kui on minu jaoks mingid sellised protsessid on läbitud, siis nad on läbitud ja ma tegelikult nagu ei tegele sellega enam. Ja ma ja ma tean, et, et see on minu enda isiklik selline kiiks. Et tegelikult, kui sa teed paadi ära või salvestatud, siis sind ei tohiks enam justkui see ei tohiks puudutada, las ta elab siis seal oma elu. Mul tegelikult päris nii ei ole, et ma justkui tahaks, et seda et mul on kohati endale isegi päris raske sellega, et on pidevalt, on dokumenteeritud kuskil mingid mineviku asjad ja siis need koogitakse kuskilt välja ja millegipärast see on üks asi, millega ma pean nagu rinda pistma isiklikus plaanis alati. Käed mäed on laul, mida nüüd kuulame. Laul, instrumentaal, instrumi ja instrumentaaljõuline. Ja jõulise biidi tegid sina, huviby keeras veel juurde vä? See lugu sai tegelikult tehtud peale seda, kui huvi oli juba siit ära läinud, südamest salaja siis hakkasid. Põhimõtteliselt lennuk tõusis õhku, see juhti, siis hakkasite nagu õieti? Ei noh, kõike ei kõik ei jõudnud lihtsalt ja ta oli kaks nädalat oli aasta pärast veel üle Kaiskasele materjal. Pidade ei jaa, ta natukene, miks siis seda küll, aga siis võttis selle miksimise üle meie kohalik inimene Evar Anvelt. Aga tegelikult bioloogiline väike just täpselt ja aga just peale seda, kui au juba ära läinud ja seda materjali sai läbi kuulatud, siis juba oli selge, et tegelikult meil on mõningad tühikud ja need vajavad veel veel täitmist, nii et see lugu on isegi tekkinud viimasena. Kõige viimasena ja ma arvan, et isegi võib-olla detsembris veel millalgi teha Aga teksti või sõnade või või vokaal samplite? Siin ei olegi sinul ainult viiul ja siis rütmiliselt. Olgu siis, on jah, on näha, vaatasin, mis näoga sain, vaata, ta on natuke vokaali sära naerma, naise. Tegelikult see lugu on, see on ka üks lugu, mis on. Võrdväärses osas tegelikult Evari poolt kokku pandud, sest et Hendrik Leisele rütmilise põhja ja mina katsetasin erinevaid liine, mängisin stuudios ühtepidi teistpidi, ma arvan, kuskil kuus, seitse versiooni ja Evar tegi sellise kollaaži, miks siis selle kõik kokkupanijaid efektid sinna peale. Ja siis pärast seda, kui see lugu oli valmis, siis mina võtsin selle oma kordaselt salvestuselt ja hakkasin vaatama, et kuidas seda siis laivis võiks teha. Maarja ja Hendrik. Tere taas tulemast kahte. Teil on täna õhtul Tartus kontsert neil tunnil, varsti algab kasse närvitseda, nüüd kogenud esinejad täna eriti see puudutab nüüd SIND Maarja rahvusvaheliselt karastunud internatsionaalse plaadistava. Jaa, jaa, jaa, Livetava artistina. Nende eesti selliste esitlus libida pärast ka. Minu meelest on, siin on alati kuidagi selline teistmoodi ärevus üles astuda võib-olla sellepärast, et on kodupublik on alati kuidagi sellisem ta on sulle lähedasem mõneti ja, ja sind teatakse, et see on alati hoopis teistsugune tunne kui välismaal mängida. Ja loomulikult seekord on eriti põnev, sest meil on kaasas ka teisi artiste. Ning see õhtu on oluliselt mitmetahulisem, mis tähendab ka seda, et korraldusliku poole pealt on ta selline päris suur väljakutse. Jah, see on tähtis, sest meil kaasas Klara Lewis Rootsist, kellel ka ilmub hom, ilmus rees reedel ja koostööalbum. Tema läks üks artist, keda ma läheksin kuulama ükskõik mis olukorras, kui ta peaks siia sattuma. Et see on põnev, et saate ühtlasi mitu asja ühildada ja seda pakkuda ka teistele inimestele. Ehk siis Klara Louis on nii Tartus kui Tallinnas. Uues teatris kui hallisa, aga halli klubis. Homme pealinna esitluskontserdil, on teil veel toetusartist support? Ja hüpnosaurus vana hea ja. Ja maika sukki Ats Luik seal vahepeal ja nii et kokku viis, viis etteastet lause. Väga vägev Mare Hendrik, kuidas teil see omavaheline töö jaotatud on nii muusika salvestamise kui ka siis kontserdite andmise koha pealt, et tööjaotus, et on teil need rollid nagu ka selles mõttes jagatud ette, kuid esinejate koos siis improvisatsiooniline jääb ka mingeid Aegoya momente, näiteks. Ma arvan, et need esinemised ongi suuresti sellele üles ehitatud. Et oleks üllatusin, et endal oleks. Otsid ise lihtsalt kogu aeg seda, mis täitsa üllataksid ennast ja teist, seda pigem nagu positiivsemas mõttes. Et üllatada võib ju ka halvasti, onju, aga et pidevalt nagu arendad ennast selle materjali sees, nii et improviseerid torni külg on mingis mõttes sisse programmeeritud, sellesse esinemisi. Ja ka sellesse materjali, ma arvan, et seal on raamistik on loodud, aga seal on nii palju võimalusi selle dünaamikaga mängimiseks. Nii et see on hästi põnev. Milliseid Pille te nüüd tänapäeval kasutad, Maarja, sul on kindlasti viiul. Mina sellega need asjad ei käigi, lihtsalt, eks siis sa luuper. Luuper ikka veel ilusti seal olemasjalu puru. Ei ei, mul nüüd hoopis peenem luuper, mis seda ooperit on siin putitatud juba ka alates eelmise aasta lõpust, tegelikult kuna mina mängisin aastaid tõepoolest aastaid sellise veidi kiviajast pärit softiga, mis ühel hetkel enam ei hakanud hästi haakima ennast külge uutele operatsioonisüsteemidele ja lisaks sellele ei olnud ta võimeline suhtlema ühegi teise programmiga, ka seal oli Hendrik oma rütmistut struktuuridega ja me tahtsime kuidagi koos püsida, sündis. Ning selliseid pikad otsingud päädis sellega, et me kirjutasime ühele tüübile Californias kes siis ehitas mulle sellise spets luupery. Ime. Nüüd tuli vau-efekt ära. Viilusakas efektiplokk nimega eritellimusega. Hendrik, sina oled süntesaatori mees. Analoogia ligi sündida. Live is on kõvasti, nii üht kui teist, seal on peaasjalikult ma ikkagi tegelen nii-öelda ahelatega, et et meil on ka süntesaatorid, aga neid mängib maarjaoluliselt filigraanselt klahvpillide taga. Kui mina seda oleksin, mina siis mängin erinevaid taustasid, kasutan selleks sämplereid, Fedki masinaid, kõike seesugust. Kas see kõlapilt? No ütleme isegi produktsioon, mitte arranžeeringuid, aga produktsioon on live'is kõvasti valjem ka. Kui nüüd homme ilmuvate albumit kuulates Kui me lähme esinema, nagu näiteks oli möödunud nädalal Belgia mungakloostrist, siis me saame teha seda ka väga hillitsetud, nii et ta on, on mõeldud selles või noh, mitte mõeldud vaid selle keskkonnaga sobib väga, kui me esineme, kallis, siis me, ma arvan, paneme küll punki natuke juurde. Ja samamoodi nagu reedel olime Rotterdamis klubis vorm, mis on selline väga eksperimentaalse underground muusikat propageeriv klubi, et see tõepoolest väga oleneb ikkagi keskkonnast ja see on ka selle materjali suur tugevus, et me saame seda esitada väga erinevatel viisidel. Kohe hakkame kuulama ühte kloostri interjööri vägagi sobivat lugu. Selleks on mahe. Ega, ega seda Belgias tegite. Tegin mungad tegid, mungad ei kuulanud muide kingadega kahjuks õllepruulimise ametis, aga mahedaga selline äge lugu, et see oli vahetult peale seda, kui oli selge tovi piidule meiega siia Tallinnasse salvestama hakkasime me kibekiiresti proove tegema olemasoleva materjaliga. Ja siis ma tarisin Maarja juurde kaasa vana liita süntesaatori. Ja Maarjale oli olemas põhikäik, mis seal on. Ja siis me tegime, panime selle süntesaator sinna maha ja maarjahakkas mängima seda. Ja see oli meeldiv. Ja minu jaoks oligi see tegelikult no me tegime päeviti proove, öösiti läks Hendrik minema minema, klimbeldasid süntesaatorid seal ja ma täitsa armusin ära sellesse ja siis alguses oli nagu natuke piinlik seda klimmerdada, sest et noh, seesama asi, et sa oled justkui nagu koolid, et viiuldaja ja nüüd ma nagu laulan ka, et mis ma nüüd selle süntesaatori tagasi teen. Aga ma kiindusin ära ja sealt sai see üldse alguse, et ma siis julgesin tegelikult see nii-öelda neid klahve vajutada ja nüüd ma mängin neid ka teistes lugudes. Joeli hiirtest me tõepoolest kaasay tari pirakas. Hendrik Kaljujärve, Maarja nuut, Mari Nuut ja Hendrik Kalju Jor, tere tulemast raadiosse. Tere. Tere. Täna ilmus album, palju õnne, aitäh, suur tänu. Kaua tehtud, vägevalt tehtud produtsent, oma ala vaieldamatu staar, hovi, vee, millistes formaatides? Kas võib öelda maarjanüüd ikkagi sinu kolmas kauamängiv? No muidugi. Välja tuli. Jah, tuli välja kolmas kauamängiv veniivinüülil mille üle meil on eriti hea meel, sest et see kõlab väga-väga mõnusalt ja CD-l ja ka digiversioonis. Kas kõikide nende formaatide ja nii füüsiliste kui digimeie eest hoolitseb teie plaadifirma Fat Cat? Täpselt nii ta ise ei pidanud, nagu selles osas küll mitte midagi tegema erinevalt eelmisest plaadist Maarium, milles andsid välja ise Jah, no me pidime siiski väga palju kogu aeg kõike tegema, aga seda küll, et kust need toodetakse, kuhu need siis mis pidi saadetakse, seda sellega meie, et tõepoolest ei tegelenud. Hendrik kui Maarja nuut on ikkagi kogenud tegija nii nii muusika, kunsti kui kui Industry vallas siis sinul on see nüüd ikkagi esimene kokkupuude rahvusvahelise muusika tegemise mängimise ja muusikaäriga ka on nii? Võib nii öelda küll, jah, ja kuidas sa tunned? Rahvusvahelises Industries. Väga keeruline öelda, ma ei teagi, ega suurt vahet ei tee, muusikat sa teed ju ikkagi ühtemoodi ja olgugi, et jah, ta läheb välja globaalselt nii-öelda, et see on sisuliselt võitsid, osta ükskõik mis punktis maailmas siis seda on keeruline enda pähe nagu võtta, kõndida tänaval selle mõttega ringi, sellega ei ole mitte midagi peale hakata. Samas sarnasusi on ju ka sellepärast, et seal oli kõik need aastad, mis sa oled töötanud teatrikunsti vallas. On sul samuti olnud ju tellija, noh selles mõttes ei saa antud juhul etendus, mida viib läbi mingi teatriasutus. Just ja aga, ega mul, see ei ole ka esimene plaat, mis mul välja tuleb, mul on olnud erinevaid koosseise või teise koosseisu, mille alt on ka plaate välja tulnud. Sa oled seal Bobbi leoti lauljaga kunagi bändi teinud. Massi vastab tõele, Mati Beuroiga oli, see oli kohe kõige esimene ansambel ja see oli ta ülikoolis. Õppisin ja Mati õppis arstiteadust enne pappideoti, see oli enne mopi idioot. See oli Mati esimene bänd. Meie bändi nimi oli ropotaator. Kuidas teil läks? Meil läks suurepäraselt näiteks mära hästi. BandCamp'is saavad kõik kuulata seda, kui tahavad otsida üles. Hendrikut. Kui sa oled põlisest teatraalile suguvõsast, isa, näitleja, vend, isa Hannes, näitleja, vend Rasmus, näitleja, Hendrika, aga muusik, kuidas siis niimoodi läks? Võtab sõnatuks, ma ei teagi, mul ei olnudki plaanis kunagi näitlejaks hakata, plaanis muusikuks saada, pist küll, kuigi ma õppisin Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat, miljon, iki humanitaaralad alati pigem paelunud, aga muusika oli tõesti see, millega ma hakkasin tegelema ja sinna Aga ometi, teatrimajja, sa sattusid nii, et ikkagi kõik kõik on nagu okei ja korras. Kui palju sa isa ja venna tegemisi jälgida? Ma umbes tean, mis nad teevad ja suhtleme ikka ka omavahel, loomulikult hoian pöialt. Kui palju vend ja isa nüüd sinu viimaseid töid ja tegemisi sealhulgas muidugi Marian Nutiga bändi tegemist ka kõrvalt jälginud vä? No isa nägi eile esimest korda kontserti ja vend näeb täna esimest korda kontserti. Siis on kõike koerast maarjakas, nendele Eesti esitus live. Tuleb väljamaalt ka külalisi, inimesi vaatama. Meediat. Vaatama ja tulevad tõesti. Meil on siin välisajakirjanik võib-olla siiski paar, kes tulevad kaema seda kontserti ja mitte ainult meie kontserti, vaid kuna õhtul astuvad üles veel teised väga põnevad artistid nagu Klara liuvis ja kohalikud, ütlen saurus Berliinist, Jamaica, sukats Luik. Siis on huvilisi küll. Live siis täna õhtul või öösel, kuidas seal hallis, mis on saanud agrontegno klubi? Suht printsipiaalselt nüüd ajakavad, need saavad olema. Ajakavad saavad olema niimoodi, et kell kaheksa õhtul avame uksed, kell pool üheksa hakkab mängima Klara liuvis. Imeilusat mõnusat muusikat ja visuaale saab jälgida ja meie lähme peale, ma arvan, kuskil umbes kolmveerand 10 paiku. Nii et inimesed, kes ei ole ka väga hilise eluviisiga, peaks see siiski neile hästi sobima. Ja peale meid umbes 11 paiku tuleb hüpnosaurus oma uue live-kavaga. Seda Ats Luik südaööst kella kaheni ja kella kahest kella viieni hommikul, siis Jamaica sukk Berliinis. Nii et öise eluviisiga klubi külalised võib isegi öelda, et klubi hall Stam kunded ei, ei leia ennast kinnise ukse eest. Ei leia ennast kinnise ukse eest, aga kutsume kindlasti kõiki ka kontserte kuulama. Tänaõhtune pala takis on üks üheksast loosta. Mida sooviksite kommentaariks öelda sellele palale? Mina läksin detsembris vaatama Hendriku etendust Kanuti Gildi, seal oli hästi mõnus muusika ja siis see üks lugu sealt, kus näen selline süntide järgnevus, kogu see harmoonia, kuidas ta keris ja keris, see oli minu jaoks lihtsalt nii väga-väga ilus muna või kananahk ihul. Ja ma mõtlesin, et see on lihtsalt nii ilus ja siis ka häbematult, ütlesin Hendrikule, et me võiks midagi sellega rohkem ette võtta. Ja katsetasime nii ja naapidi asi lõppes sellega, et Me läksime stuudiosse ja mängisid need süntesaatorid, mis sellise jõulise minekuga ja siis sellele nagu vastukaaluks istusin mina Rõudsi taha ja improviseerisin siis sinna kaasa veidi sellist minimalistlikumad lähenemist. Nädala plaadi intekas nuutruum muunduja, osa kuus, kolm, kaks, üks Maarja nuut, Hendrik Kaljujärve, tere tulemast raadiosse. Tere. Tere. Ilmus muunduja, teie ühine album, Maarja, sinu kolmas album, palju õnne, aitäh, millistes formaatides plaate välja tuli? CD vinüül ja digi. Kas kõik need CDd ja vinüüli on ka Eesti territooriumil saada val, kuna plaadifirma rahvusvaheline Jah, on küll, mõnel pool on see plaat saadaval juba alates eilsest ja mõned kohad tulevad riburada pidi järgi, siis järgmisel nädalal. Mis plaadifirma on sätt rekord, siin ala leibel 13 null seitse, null üks. Kas teie produtsent, halloween on ka tulemas mõnele esitluskontserdile või, või mõnele tuuri laivile, mida te juba septembri lõpust saati üle Euroopa olete tegelikult andnud? Hauibi on alati oodatud, aga ta on võrdlemisi hõivatud inimene, et ma arvan, kutsume, edastame, ehk siis on näha. Kui me satume lähedusse, siis kindlasti. Kuidas te huviby leidsite või vastupidi? Ruudi käis kuulamas Me Kont uudiagent käis kuulamas kontserti ja peale seda Viis kokku kaks, kaks poolt hovi, kuulas meie muusikat ja avaldas soovi, et sooviks. Kas kõik need üheksa lugu, mis siis muundu ja peal on olide juba temale demodena ette mängimiseks olemas? Ei olnud, võib-olla pool nendest olid demodena valmis. Kas härra ootas, kuni ta ülejäänud lood valmis tehtud või kuidas see käis, eile tuli kohale ja me koos tegime aha. Kui kõva asjasse sekkuja produtsent hovi p on, küsin seda sellepärast, et laias laastus suured Starr, produtsendid jagunevadki kaheks. Ühed, kes nagu Rick Rubin lasevad bändile ja siis puldis istuval reaalsel helitehnikule pea kõik asjad ise teha ja, ja tulevad aeg-ajalt ukse vahelt sisse ja nii-öelda maitsestavad karneerivad midagi, teised nagu huvi, istuvad rohkem stuudiosse artistiga koos. Oli see nüüd antud juhul nii et ta istus teiega ikkagi puldi taga. Ta istus meiega puldi taga, ma ütleksin niimoodi, et kuna meil oli osaliselt oli see materjali loodud ja me oleme hästi põnevil, et need idee jupid, kui havi tuleb, et mis sellest saab, siis kuidas sellest saab. Ja mõneti võib-olla naiivselt lootsime, tuleb keegi nii kogenud ja ütleb meile, kuidas neid asju võiks teha. Aga loomulikult keegi teine ei saa seda sulle kunagi öelda. Nii et, et see protsess oli hästi põnev ja õpetlik. Ja kuigi me alguses ei teadnud, mida ja kuidas me tahame, siis üsna kiiresti sai meile kindlasti selgeks see, mida me ei taha, mis oli ka väga põnev. See on suur ja sealt edasi minna juba sellega mina. Aga hovi oli küll pigem tegelikult natuke seda esimest sorti karneeringu tüüp, et ta ikkagi vaates väga palju, mida meie teeme ja siis sellest lähtuvalt võib-olla üritab kaasa mõelda, suunata, aidata, nii et mingisugust sellist pealesurumist sisestab. Ei olnud siis ikkagi niimoodi, et ta tegelikult teie palast endale Ei, kindlasti mitte ja me ilmselt oleme ka ise piisavalt sellised jonnakad. Vaidlesime. Muidugi vaidlesime. Ma helistan, ma istun nüüd selle Raul Saaremetsa lemmikküsimuse ja see on, kas kaklesite ka. Ta küsib alati bändide käest. Hoviga ei ole üldse lihtne kakelda. Võimatu. Hovi kirjeldas ükskord me käisime lõunat söömas ja siis ta kirjeldas, kuidas ta kakles trikiga ja ütles, et kas sa kujutad ette, et mulle tuleb keegi kallale. Kujutate seda ette? Ma mõtlesin, et ei kujuta. Oligi raske ette kujutada, et temal ei ole võimalik kakelda. Huvi piiraks kindlasti veel palju-palju muid huvitavaid lugusid. Tuur on alanud. Eesti esitluskontserdid tehtud, esimesed laivid paljudes olulistes Euroopa riikides ja linnades samuti juba antud. Aga mulle küll tundub, et see on alles millegi algus. Album on nüüd väljas, hakkab enda elu elama rahvusvahelises meedias, sealhulgas rääkimata siis kommertsiaalsetes. Tõepoolest. Aga kui kauaks tervitanud selle tuuri Euroopa tuuri praegu? Plaani pannud mitu laivi hetkel. Hetkel selle aasta lõpuni on Meil kukkusin umbes 20 kontserti. D nüüd kohe ülehomme hommikul vara lendame me Prantsusmaale, kus me tegelikult võtame ette sellise eriprojekti, me teeme sellesama albumi materjali põhjal koostööd hoopiski kammerorkestriga Normandia kammerorkestriga. Nädal aega teeme seal proove tuleb kontsert. Ja siis järgmistel kuudel käime veel Belgias, meil on päris mitu kontot, et Inglismaal üsna pikk tuur ka Saksamaal. Kontserdipaigad on hästi põnevad ja eripalgelised. Et Saksamaal on hea näide, kuidas ühel päeval me mängime ilmakuulsa Selpsilarmaniis ja päev hiljem sõidame Berliini, kus plaadi esitus toimub Bergani klubisid, kaks täitsa sellised nagu vastandlikku. Vabandust, Maarja, kas ma kuulsin õieti selles Berganiga? Ja selles Bergani klubis, aga selle sellesama Berkhani klubi kõrval on kantiin, kus nad teevad kontserte. Nii et seal Aitäh olemast tulemast, palju õnne plaadi ilmumise puhul ja edu ja jaksu tuuriks. Raadio kahes oli sellel nädalal nädalal plaadi artestelt nuutruum, ehk siis Maarja ja Hendrik Kaljujärv. Aitäh sulle, Noonid.