Mis on teater? Milles seisneb teie arvates tema funktsioon? Jumal on tohutu niisugune funktsioon, temal on kogu aeg olnud tõelisel miinil. Tõelisel teatritegijal on kogu aeg olnud tahtmine paljudele teatate rahvaga kaheda ja tal on vaja, rahvas ei saa eksisteerida eneses, sa ei saa eksisteerida eneses, temal on vaja rahvas. Ja ma mäletan, mul oli 30 mitu aastat ju niisugune ja kaaslastest sõpruse ring. Ja ükskord ma ütlesin järsku neile, et kui mina peaksin veel teated tegema teiesugustele, peaksin ma teeks seda üldse. Ma kuulun nende inimeste hulka, kes tahavad maailma para. Tohutult palju on, andis vana parts oma kirjanduse lugemisega ja teiselt poolt andis minu elukogemus, isa oli mul tööline temani, kuna noh, suhtumine maailma üks sõna, sõna, hallparun, kuulsin tema suust esmakordselt. Nii et kui ma marksismi juure välja jõudsin, siis oli, ma avastasin just vastasime praktikale. Edasi, aga ma avastasin veel ühe, et see on üks asi, mille peale ma saanud teatelt tehes vastuseid alati, miks midagi nõnda sünnib. Miks ja juba võiksid isegi nii-ütelda, et kõige rohkem hakkasime märksisse taluma siis oma oma nii-öelda filosoofilise selles osas teoreetilise just siis, kui ma näen imestust, tohutud võimalused tema pakub kunsti tegemiseks realistliku kunstiga. Ajad, mu kunst alati on realistlik, seda, et ma kõik püüdlen realistlikku kunsti, pole seal vist nõnda nagu Mihkel Kampmann Lile vastas Vilde, et ega mina ei ole midagi välja mõtelnud. See on ja ma ei oskagi midagi. Väljamõtleja, ütleme ja kirjutame kõik selle maha, seda, mis ma elus näinud. See elu oli rikkam, kõige sugune väljund meeldis. Elu on kordumatu, omas omas rikkuses, just jõuda selle kordumatu, seejuures on ju see suur kunst. Ja seda kuulates tundub, et väga raske võib alla teatrit teha ja Bjørn aga kui töö on raske, aga ta siiski välja tuleb, siis peab see ilmselt olema suur rahuldus. Selle rahuldusega on lugu nii et oma esimese lavastuse ja nii päris teatris ma tegin Pärnu töölisteatris oli Mahtra sõda. Ja siis ma ennem kuni kuulutusi väljas. Siis, kui see kulutus, siis väljas oli toredus seda elamust, mida ma arvasin vist tulema, sellest ei tulema. Mul kõige raskem ütelda, et ma millegagi rahul, et ma olen väga rahul, vastupidi, just praegu. Nii naljakas kui see on selle 70 aasta. Nüüd toimub seal juba järjekindlalt seal üle maailma, näiteks tookord esinevad seal 12 välisteatrit. Samal ajal paralleelselt meiega üheaegselt võtavad seal osa kaks teadjad Ta Lääne-Saksamaalt Hamburgist, teine pohh Inglismaalt üks teater. Kuidas mängib maailmast superstaar Vanessa Gray Sis miini Murg teatama, see on ju ka üks maailma teatriajalooalusmüür kuskil Itaaliast, üks tead, ühesõnaga Ameerikast kaksteistkümmend, teater koos elavad seal ja plussis rida teatrid Jugoslaaviast osalevad selle festivali konkursi. Ja millega Vanemuine Rogovi tagahoovis on üks nendest lavastustest, millest teil on olnud hea meel Jah, on küll, on ta neid mul palju ei ole, üldse on mul väga vähem, et mul on ainult hea meel. Aga mida te veel nimetaksid? No näiteks mul on hea meel Örmiseks ooperipühajärve laval, mulle tundus, et seal saavutasin kõige rohkem. Siis mul on hea meel oma Koidula kosjakaskede ja kosjaviinad lavastuses Pärnu teater, mida minu lavastustest kõige rohkem mängib 250 korda ülemaailmselt on, on ju siiski näitleja ütelda kasvatamise-koolitamise. Ülemaailmselt on ikka selle realistliku teatri realistlikud näitleja koolitamise aluseks ikka seemnest, Stanislavski alandlik Estonia ukse unikaalne inimene. Tanud Artoomida, isegi eesti keel on kirjutanud ja tõlgitud juba ja on muidu minu arvates täitsa asjatu, sest see on niisugune, neid inimesi, kellele võib see huvi pakkuda, mingisugust väärtust, sisaldab neid on ikka, et väike hulk, need suudavad selle igas teises keeles lugeda ikkagist Stanislavski, ta oli ise ju suurejooneline näitleja. Kas luure on lavastaja ja samal ajal suurele orelile teoreetik? Tema ajal oli ju Euroopas, noh, lavastajana ja teine superstaar sakslane, maxaynar, kelle noore põlvel aastate õpilane oli mõningal määral Carmennik Shanis, laske jätnud tohutu kirjandusliku tarandi, tohutu suur. Tema minu elu kunstis, näitlejatöö enesega on ju maailmas juba kõikides skulptuuri keeltes. Säilizlovskile kuulub aga see tees, et et seadvuse kaudu alateadvuse juure. Ja ma lugesin ime suurel rõõmuga Tuglase sellest pärandist. Seal ta räägib, kuidas ta pidi Felix Ormisson tegelastele kõigile kirjutama ennem Elulood. Samas soovitatakse Stanislavski teha näitlejale iga osa juures, kui siis vahel näitleja läheb ise mõni osa tuleb kui ta, eriti kui see on niisugune kaasaegne tükk võtta saab iseenesest. Aga muidu ei tule iseenesest. Keskmisel näitleja tavalisel andeid, normaalsel anda ainult suurtel rikki pühasel krohv pühas ja siis ta ütleb, aga kas ei saa kuidagi teha nõnda, et ka neil oleks see alati teha ja siis ta hakkab lahkama missugustest elementidest, see enesetunne koosneb ja siis nende elementide tundmaõppimisele seal treeninguks valgusega kätte. Vanemuise tugevus on arvatavasti ansamblis. Meil on olemas või ei ole olnud ju kuigi palju suuri suuri tähti eriti peale sõjajärgsel perioodil. Aga, aga see tugevus on seisnud just selles ansamblis, mida me oleme Stanislavski tuginedes rakendatud. Meil kõigil korraga läksid vees ellu konservatooriumis kateedri esimene lend. Ja samal ajal Vanemuise stuudio esimene lend. Ja kui need siis korraga välja tuli, siis käis jutt, et konservatoorium on meisterlik on, ma ei tea. Stuudio omad on orgaanilisemalt. Mul oli ka assistent, kes enda Herman, kes oli õppinud Moskvas Eesti stuudios, kus oli õpe, jeldakse inimest, kes otsastalist arstid olid töötanud. Stuudio juhatajaks oli suudakov, Stanislavski kasvandik. Ja nad, ta oli mul nii-ütelda seal kõrval, minu oma tundmine oli põhiliselt seda, mis ma teada sain. Muidugi kirjandus, mida ma tundsin, peavad olema silmad lahti, pidevalt kõrvad lahti, pidevalt peab teadma, mille nimel, kes seda teeb. Mina olen sügavalt veendunud, et marksism on siiski kõige kõikides senis avastatud filosoof, sellistest süsteemidest kõige arukam, kõige ratsionaalsem, kõige tuumakam, kõige sisukam, kõige kõige vastavam sellele imeliku nähtele, mis on inimene, kes ühel ajal on bioloogiline ja sotsiaalne. Ühiskondlik. Kõige arukam, kõige targem, ma olen selles veendunud ja mu teatritegemise, noh, lõpp. Lõppeesmärk on nende ideede propageerimine. See on ju minu teada tegemise lõppedes. Muidugi. Ma tean, et selles sfääris selles väga tohutu tähtsus inimese emotsionaalsel. Ja ma tean ka seda, et kui me vaatame, tänapäeval on tekkinud tohutu paradoks, millal suurem tehnika areng, mida täiuslikumalt muud areneb tehnika, mida iseseisvamaks muutuvad masinad. Seda otsustamaks muutub nüüd massitavaid käsitleda inimese inimlikud väärtused. Südametunnistus inimarmastus, kõik need muutuvad praegu kõige otsustama. Ja neid saab ka teatri kaudu ellu äratada, kui on vaja. Oli neid asju inimese emotsionaalsed, maailma isa kasvatada loenguteldat. Marxi ütleb, et inimene sünnib kõikidele teistele loomadele omaste emotsioonidega mida tuleb kultiveerida, arendada, kujundada inimlikud, eks emotsioonideks. Ja seda saab kunst, rohk. Aga nüüd me oleme rääkinud Vanemuises, aga te olete ka Eesti NSV teatriühingu eesotsas, lähtudes kõigest sellest, mis te rääkisite. Kuidas te jääte rahule praeguse Nõukogude Eesti teatripildiga? Kuidas keegi tahab võtta? Ühelt poolt näiteks on ju praegu eesti teatripildile üle liidu antud üks väga kõrge hinnang nimelt selle eest, et meil on nagu see noorde küsimus, kem ja kaugemale me oleme jõudnud sellega kuskil teistel. Meil on ju teater noori lavastajaid täis. Väga tugevaid, nende hulgas siin kõigepealt ikkagi nimetan nii üleliidulise niisuguse taseme poolest Jaan toomingad, kes oma Oma kõikide omaduste poolest kaasa arvatud tõesti erakorraline Anne, on ikkagi liidu kõige kõrgema kvalifikatsiooniga noorte hulka kuulub Tanja, sellisena saanud üleliidulisi preemiaid hunnikus. Meile aga ta on Viljandi teatri juba peanäitejuht, on nii, töötab kahel kohal, linnad on jälle vahemaa lühike müüjat, meil noori näitejuht Johan palju ja väga huvitavaid ja andekaid. Häälnud pidid kõik see aeg ikka jälle ütlema, et nojah, kas see asi ole ikka jah, nii päris hea ja seega ei ole sealt päris hea juures. Ühesõnaga kvaliteedimärk on ju see, see tähendab toodang, mis on efektideta olid nad keevitatud kirjutama selle lavastustes, esinevatest, efektidest. Minu arvates on tõsist muret, tekitab üks asi. Mulle näib, et meie noor näitejuhid, kes huvitaval kombel oli see on kõik väga tugevad näitlejad. Tooming väga tugev, magala, väga tugev näitleja, miski hor, väga tugev näitleja Komissarov, väga tugev näitleja. Karl raid, väga tugev näitleja, kõik on väga tugevad näitlejad, ütles sealjuures kõik ise. Kõik ülimalt realistlikud näitlejad, Tooming on neist kõige teatraalsemaga, ta mahub väga hästi vaht angavaid või Mihhail Tšehhovi hulka, kes olid ka Stanislavski õpilast. Aga praegu sellises praeguses olukorras ma ei näe näitlejate kassast. Ma olen päris veendunud, et seda teed mööda edasi minnes iseenesest ei tulemeeskonnad. Iseenesestsõidule tulnud järveti iseenesest ei ole tulnud. Talvik iseenesest ei ole tulnud, Elvist iseenesest ei ole tulnud, otsused või need on pidevas kõik suured näitlejad. Üle maa on kasvanud pidevas koostöös näiti juhtidega pedagoogidega võtke praegu näitlejad, tipp nendest on suur osa tunud Ostanoogovi juures. Aga kui te olete ikkagi nii heas arvamuses meie noortest lavastajatest, võib-olla nendel tuleb veel see pedagoogitöö kogemus. No peaks tulema mõne puhul, aga mul on tunne, ta oleks aega toeks. Meil on ju selle üle kaasa, kes teatrimaailm on maailmatasemel, nii nagu koorilaulus on maailmatase, mis me siis koorilaulu puhul oleme nõus, ööd on olemas maailmatase ja paneme sinna taseme tippu. Ernesaksa meeskoor ja teatrisse töötleja maailma. Tähendab teie oma teatritöös oleksite ikkagi nii nõudlik, et pidevalt püüelda selle maailmataseme poole. Loomulikult peaksime enesele andma mingisuguse noh alaealisi spordis meil ei ole ju meiegi Logravdia sekund pikem, meeter lühem. Mis õigusega sisenesid, läheme? Tahame muidugi, objektiivselt võttes ei ole meie kul tuuri igav kuigi pikk aga teisest küljest, kui me võtame sinna sisse kasvõi meie need laulud, mis meil naiste lauludes vanemluse slaalom ulatub 1000-sse, võib-olla veel rohkem USA-s, meil oli ju õigus olla, aga mis, mille nimel me kirjutame omale mingisuguse hindealandus, meil on vähe jälle muidugi üks sõna, mis on ammu käibelt maha võetud, enesekriitika. Vähese kriitikat ei saa üldse midagi olla tõelise suurel kunstnikul alati olnud enesekriitika suur poiss ja see nii üldse kui ole ise ise köitiline enese suhtes. Kui Tolstoi 10 korda ülem tõusis kirjutas selle klubis ja siis tähendab esimene oli halb tenoriga hal, kolmas oli ka veel all, see on enesekriitika, aga me teeme käkikese valmis, on ka vist õnnelikult, et nüüd on tehtud midagi. Meil on muutunud eneseteostamine. Kuid fakt ise hirmus tähtsaks. Vaatamata sellele, mis eneseteostamine sisalda misse, eneseteostamine Neil inimestel annab ühiskonnale annab inimkonnale annab, sest kui suure anda, kui tegime, sest meil on lausa õigus nõuda midagi inimkonnale. Mulle meeldivad tohutult meeldib bulgaarlased ja meetrisõnad. Selle kohta. Maailmas ei ole Tügi rahvast, mis oleks liiga väike selleks, et midagi anda inimkonna kultuurile. Midagi ka oma pooldanud. Kultuur, võrdson, see geniaalne, geniaalne formuleering, ülimalt täpne, dialetiline vastab täiesti marksismi sisule, vaimule. Ja peidetud tahutus lademetes peidetud ja muide kui me räägime inimese inimlikud omaduste, inimlikud, emotsioonide aretamis, seal on seal need rikkused on jõstma nendega vast erinevate rahvaste kultuurides. Seal võib üks pisikene rahvas olla selleks 10-ks grammiks, mis tonni malmi sisse või terase sisse visates muud tahab. Sellel terrase absoluutsed kvaliteedid. Te hakkasite teatrit tegema kodanlikus Eestis aga nüüd, mil Eesti teatrielu on sulanud ühtsesse Nõukogude teatri ellu, kas mees on seda kümmet grammi anda omalt poolt tugevdavaks meie kultuuriterast? Vanemuise väga suur üleliiduline tunnustus ja hea maine. Kas või see, et meile saadetakse praegu Belgradi esindama ja nõukogude kultuur seal ikka midagi peab nagu sees olema. See, et meie kogemusi käidakse pidevalt õppimas et iga aasta paar gruppi Ukraina näitejuhte teatritegelasi käivad juba aasta-aastalt pidevalt. Seminarid on Vanemuise saanud, et Vanemuine on praegu üks neist kolmest teatritest, mis on täienduse muusika teatritega instituudi. Me ei ole kunagi näiteks, me olime vist viis korda või mis Moskvas käinud meie kunagi midagi teinud sinna minemiseks, sealt me oleme sinna läinud sellega, mida me oleme teinud põhiliselt ikkagi oma rahvale. Ja siis aegade jooksul selgub, et sellest midagi korjab kokku, mida, mida maksab mujal näidata? Teie juubeli künnisel ma nüüd küsisin teie teatri mõtteid ja see saade oleks liiga lühike, et teha mingeid kokkuvõtteid teie tööst, sellest kirjutatakse monograafiaid ja seda ei seadnud endale eesmärgiks küll, aga kuna te olete niivõrd töö sees. Pat lähemaid plaane tahaks küll küsida. Praegu Motüübi. Peegli fragmentaar lavastatud üheksandal, üheksandal septembril kell 12 on küsimus seisnes selles teatriinimene seal on nagu tavakuni nad veel noh millal suutelised tegema, see on niisugune igivana traditsioon, et nad nüüd selleks oma tähtpäevaks siis midagi kadril teevad. Ja siis ma ma istusin ja mõtlesin, mida ma lavastan, ma olin tõesõna, tõsises mõttes klassikat ei kõlvanud lavastust. Ma ei ole klassika lavastamist kunagi pidanud esmase tähtsusega asjaks. Ma olen teinud meil mõned asjad, mis ma teinud, meil on ka midagi kurta, et nad on väga heal hinnangud saanud, tuli nüüdse kaupmees. Ja eriti Corio laenus, mille eest ma sain kõige kõrgema tunnustuse. See oli riikliku preemia ja. Aga, aga see ei ole nagu minu nägu, noh see ei ole, ma tahtsin, et see oleks, et ma 70 aastased oleksin sama, mis. Ma avasin ja 40. aastal Vanemuise teatri hooaja Nõukogude teatri hooaja korrektšupi laevastiku ja Ma olin nii kui ilmus sitadel omal ajal, kui üks näidend, mis oli aktuaalne ja teravalt haaras just aega. Jakobson, Mano, vastasin ta kohe ei peaks kogu aeg selle pidanud ees majandaks seda ja siis ma istusin ja vaatasin, mitte midagi ole. Veeretasin igasugusi, proosateoseid, asju kõik ja mitte midagi leidnud, millega süda oleks rahule jää. Nonii, kaardimoorile. Mitte midagi. Ja siis järsku nautuge silla sirbis ja vasaras peegli. Esimese esimese läbimas siin vist on Silvesto teine koht ja vaat seda ma teen, mina tuginen selle lavastuse juures kolmele sünteesini. Tema kirjutas ühe. Niisuguse väga seal populaarse jutustuse ainetel tehtud laulumängu võiks peaks seda õieti nimetama. Ja mind erutab see, kas see, kas ma suudan teise rahvuse teosesse nii nii läheneda, ta hakkaks elama nii nagu mul kasvõi külavahelaulud elavad, kus mis on, mida olen mänginud 200 korda. Muide, ma kindel, et peeglilt meeltarassesed peegliga jätkub, mul töö, taastuvad minuga taga huvi. Tagahoovi ja muidugi Belgradi läheb veel mõni spent mõnes mõnes osas muudetud redaktsioon. Ja nagu suve ilmsi, mida ma tegin kaks aastat ennem kui talle päris valmis sai? Alguses ei ole alati mete aeglasse, Vanemuine on ju niisugune teater, kus me laseme 15 uut lavastust väljast. Peame muidu meil saama. Jätkub meil külastajaid ja ja alguses kohe esimese hooga mõistust köie jätkunud tegemiseks ja siis tegime, tegime, tegime, aga nüüd nüüd on, niisiis võib ütelda, et Hanno peaks nagu valmis olema seal suveilm ja kindlasti Šagementaariu toimub. Lavastus kui välja andunud Vanemuises on alati olnud vähe aega. Alati on, on olnud väljakaitunnistus oma lavastust. Kui ta noorem oli esimest 10 etendust täitsa pidevalt. Et ma ise olen, näen, et seal on tagamaal, et selle, seda võib teha. Siis ma istun ka. Missugusel etendusel oleks siis vaatajal kõige kasulikum? Hilisemad etendused on alati paremad kui. Seepärast me sagedasti vaadake, meil tuleb nii, et me anname, näitleja on ju niivõrd palju materjali kätte, et alguses on ta nagu isegi kammitsas. Tal peab mõtlema, et natukene sajajalgse seisundis, ta peab nüüd mõtlema, missuguse jalaga ma astun. Aga tulemus on see, et 50. etenduseni on tal ikka ammenduda ja ta on edendus, kassa. See on nagu elav organism, nõu, kunst, sõira, elav organism. Lill, ta kas kas saab edasi või ta närtst. Ta ei saa jääda seisma. Õige neljandal, sel juhul ma soovin teile jõudu edasi kassas. Aitäh.