NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi oodatakse täna hommikul siia Tallinna polütehnilisse instituuti. Peahoone on rahvast tulvil nagu kõikjal ootusärevus. Autode kortees sõitis polütehnilise instituudi peahoone ette. Auto juures on NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi vastu võtmas. TPI rektor akadeemik Boris Tamm, esimest Gorbatšovi astus autost välja. Tervitussõnad peahoone ukse juures. Seltsimees Gorbatšovi saadab ringkäigul vabariigis ja ka siin Tallinna Polütehnilise Instituudi EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino. Ja nüüd siis astub NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov Tallinna Polütehnilise Instituudi fuajeesse. Uus toru ka. Algaski NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi tutvumine Tallinna Polütehnilise instituudiga. Seletusi jagab TPI rektor Boris Tamm. Kohe fuajees tekkis sundimatu vestlus ja pärast seda mindigi loengule, mida vedasite teie professor Kozlov? Jutt oli siis jaanuari pleenumist ja jutt oli tõesti jaanuari pleenumist. Kuid Mihhail Sergejevitš pööras sellele tähelepanu. Üldiselt võib öelda poliitökonoomia ja ühiskonnateaduste küsimustele, kusjuures ka raisamaks ilmuma huvitasid eriti filosoofia küsimused, õppejõud ja taanise ja filosoof. Siis läks jutt ka rahvamajanduse aktuaalsetele probleemidele. Läks jutt ka õppetöö küsimustele kindlasti ka teie jaoks oli palju uut ja huvitavat siin. Eriti huvitav oli jutt õpikutest üliõpilaste poolt tõsteti üles küsimus õpikute vähesusest ja nende puudusest. Ja siis ta rääkis sellest, kuidas läks nii-öelda luhta katsekonkursi teel saada head õpikut. Ja nüüd on moodustatud niisugune brigaad, mis ühendab mitte ainult eriala inimesi, vaid Kaliteraatoreid ja teisi sõnas ja jäid nii et nagu ta väljendas, et õpikut oleks peaaegu niisama põnev lugeda nagu mingit kriminaalromaani, mis peab olema ikkagi elavalt kirjutatud mitte kroonulikus keeles. Praegu on niisugune sihtsöödud ja kuna selline loominguline brigaad on moodustatud, siis võib peatselt ikkagi hakkab vilja kandma. Üliõpilased tõstatasite küsimuse, et olemasolevat standardit ei soodusta kahe standardiseerime alast tööd, see tähendab, et standardid on vananenud, palju selle ja jutt oli sellest, et nad kipuvad käsist siduma, on kõik ette nähtud, et sellest kataloogist ette võtta see ja tollest kataloogist too aga kõik need on asjad, mis on juba mingil määral vananenud. Ja nüüd, kui luuda luua täiesti uusi asju, siis peab olema ikka kuidagiviisi standarditest. Ja selle kohta. Mihhail Sergejevitš ütles ka, et jah, küsimus on erutanud ka juhtkonda juba pikemat aega. Ja seda küsimust on mitmel korral arutatud poliitbüroos, muuhulgas näiteks kombainide don loomisega kus selgus, et, et mittestandardsete osade loomiseks meie tööstuse junud valmis kombain hakkas enda järel vedama piltlikult öeldes enda järel vedama mitmeid tööstusharusid mitte ainult metallitootmist, vaid ka keemiatööstust ja muidki ehitusmaterjalide tootmist isegi mingil määral ja sundis ümber vaatama varasemaid seisukohti ümber hindama ja standarditest standardite raamidest nii-öelda välja minema. Ja looma niisuguseid uudseid Saarele uudseid konstruktsioone, mida mingisugused standardid. Teine see oli üks niisugune elav näide ja ütles, et see siis peaks kujunema selliseks põhimõtteks edaspidi. Ja küsime siis tudengitelt, te olete siis kolmanda kursuse poisid mehaanikateaduskonnast. Millise mulje teie saite sellelt loengult, mida seekord pidas ka partei peasekretär? Muljed on väga head. Sest põhimõtteliselt puudutati neid küsimusi, mis otseselt meid puudutavad nagu noore spetsialisti olukord üldse tema koht ning tema edasine töö käik ja tõusuvõimalused ja samuti ka võimalused tööd üldse teha. Lahtiste kate, küsimus insenertehnilisel personalil. Ma tahaks veel lisada, et nisuke väike pessimismi lained, mis oli nii vahedalit aastate lõpus on nüüd ära kadunud, ta enne ei julgenud vaadata tulevikku. Plaanid on väga headeks, julgelt tulevikku vaadata on natuke vara, minu meelest tuleb kohutavalt palju tööd teha, plaanid on ilusad ja väga meeldiv oli. Oli ise Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi käest kuulda seda tema oma soost, millised need plaanid on ja kõige huvitavam on see, et mina isiklikult kuulsin päris uut asja seal isemajandamine projekteerimises ja konstrueerimisest sellest mina varem ei teadnud. Seda kuulsin ma tema suust sätte nende mõtetega siis nagu öeldakse, edasi õppida usinasti ja siis ka töö juurde minna. Aga tööni on veel kaks aastat aega, nii et see aeg tuleb ka ööl vastu pidada. Jevee puhti isiklikus plaanis. Millise mulje peasekretärikülgseid meeldiva soliidse meeldivama mulje oleks, tähendab mees, keda me ammu ootasime, on lootus, et ta paneb lõpuks paljud asjad paika mis olid lahtised meie ühiskonnas. Ta on väga esinduslik ja väga soliidne ja see muidugi tõstab iga inimese enesetunnet või riigijuht. Serena. Need olid siis kolmemehaanikateaduskonna üliõpilase Madis meenber, Andres Martma, Andrus takin. Mõtted tänaselt kohtumiselt siit polütehnilisest instituudist. Pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi külastamist algas NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi kohtumine Eesti NSV partei nõukogude ja majandusaktiiviga kohtumisavas ja esines sõnavõtuga EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino, kes informeeris meie vabariigis tehtud tööst. Seltsimees Gorbatšov ütles oma esinemise algul järgmist. Edasi kõneles seltsimees Gorbatšov üksikasjalikult oma tähelepanekutest ringkäigult meie vabariigis. Ta analüüsis meie vabariigi majandus ja ühiskondliku elu erinevaid aspekte. Oma esinemise lõpus ütles ta järgmist. Tallinna lennujaamas on sadu ja sadu tallinlasi tunud saatma NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi, kes on Eestimaal külas kolmandat päeva selja taga Ringkäigud, kohtumised nii lihtsate tööinimestega kui ka vabariigi tippjuhtidega toimudon, sisukad, vestlused, mille sisu ja viljakat meeleolu on vahendanud nii raadio, televisioon kirjutanud aja läheda. Tervisejälje on jätnud kindlasti kohtumised nendele inimestele, kes kohtusid Mihhail Sergejevitš Gorbatšoviga kas vahetult oma töökohal nii linnas kui maal või lihtsalt tänavavestlusel. Autode kortees tuli siia Tallinna lennuväljale. Siin on siis nagu juba öeldud, sadu ja sadu tallinlasi, kes on tulnud Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi saatma. Ja praegu on siis Mihhail Sergejevitš Gorbatšov selle inimese balleri ees ja vestleb, jätab hüvasti. Ja siin, Tallinna lennujaamas on Mihhail Sergejevitš Gorbatšov jätnud nüüd hüvasti teda saatma tulnud tallinlastega, jätnud hüvasti Wabariigi juhtivate töötajatega ja siin annavad nüüd rahvariides noormehed neiud üle Mihhail Sergejevitš Gorbatšovile ja Raissa Gorbatšova lillesülemid. Lennuki juurde saadavad seltsimees Gorbatšovi, meie vabariigi juhtivad töötajad eesotsas EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli ja Ministrite nõukogu esimehe Bruno Sauliga. Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi kolmepäevane külaskäik Eesti NSV-s on sellega lõppenud. Vabariigi agrotööstuskomitee esimees Heino Veldi, seitsmes Gorbatšov, tänavakivil kõnelused, kuigi saame kolmekümnetsentrilise hektarisaake, kuid seda juba 10 aastat ja sellega seltsimees Gorbatšov ei kaugeltki rahul. Ma arvan, et meie peasekretär on täiesti õigus ja ma ise ei saa ka leppida sellega, et 10 aastat praktiliselt meil teravilja saagikus on jäänud samale tasemele. Ja see töö, mida me viisime läbi teravilja külvipindade vähendamisel, lootuses, et see tõstab hektarisaaki. See siiski seda oodatud resultaati ei andnud. Ja seepärast. Meil seisab ees väga tõsine töö selle nimel, kuidas ikkagi teraviljakasvatuse intensiivsust tõsta ja eeskätt just hektarisaagi tõstmise teel. Üldiselt tallinlasi kiideti tänasel aktiivil. Tallinna täitevkomitee esimees Harri lumi. Jah, kuid seda kiitust tuleks võtta avansina. On ühteteist muidugi kiirendusel ära tehtud, uutmoodi töötama hakanud nii paljudki ametkonnad, kuid siinsamas kõrval me peame tegema sellest tõsised järeldused. Ja nii nagu täna Mihhail Sergejevitš ütles, see on alles suure töö väike algus. Ma olen täiesti veendunud, et kohtumised linlastega andsid juurde Kuue positiivse impulsi meie töödele ja tegemistele. Ja tallinlastel on nii ühte kui teist varuks. Ja ma usun, et juba kõige lähemal ajal anname sellest ka teada, mis on täitevkomitees teoksil. On ju saanud nüüd toredaks tavaks avalikustada kõike seda, mida tehakse partei organites, mida tehakse nõukogude organites. Ja nagu tänaselgi partei majandusaktiivil oli rõhutatud, et Nõukogude osa tähtsus seisneb just linna sotsiaalmajandusliku arengu ühtses printsiibis. Et siin ei tohi eelistada ametkond ikka huvisid, vaid siin tuleb vaadata territoriaalselt lähtudes sellest, mis on elanikkonnale kasulik, mis on linnuselle kasulik. Suunad on uued ja tuleb loomulikult ka uutmoodi asja kallale asuda. Partei Tallinna linnakomitee esimene sekretär Enn-Arno Sillat muidugi ka tänane aktiivi koosolek näitas seda ja esimees Gorbatšovi esinemine. Et meil on olemas varureservis ja et meil tuleb tõsist tööd teha. Muidugi, probleeme on palju. Demokratiseerimise protsess, mis on alanud, peab saama tuult tiibadesse, laienema noh, meil on juba olemas eeskujud selleks mitmetes ettevõtetes, organisatsioonides on laialdaselt kasutatakse demokratiseerimise protsessi algeid kuid see peab veel rohkem saama side inimestega, et tõesti see inimene, meie tallinlane oleks ja tegutseks ja otsustaks ja aitaksime heid otsustada ja meiega koos linna probleeme lahendada. Praegu on ju tegemist meil väga raske, kuid huvitav ajajärguga.