Tallinna lennujaamas olid NLKP Keskkomitee peasekretärile Mihhail Gorbatšovile vastas Eesti NSV juhtivad töötajad eesotsas EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vainoga. Mihhail Gorbatšov ja Raissa Gorbatšova said rahvariietes noormeestelt neidudel sülemitäied lilli, mille õite värvid olid valitud Eesti NSV riigilipuvärvidest. Seltsimees Gorbatšov asetas lilled Lenini ausamba jalamile ja maarjamäe memoriaalkompleksis. Seejärel sõitis autode kortees vanalinna, kus iidses raekojas toimus Mihhail Gorbatšovi kohtumine Tallinna aukodanikega tallinlastest NSV Liidu kangelaste sotsialistliku töö kangelaste veteranide kultuuritegelastega. Kohtumise lõpus ütles seltsimees Gorbatšov Seejärel oli NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi tänases programmis tootmiskoondise marat külastamine. Toome kuulajateni katkendi seltsimees Gorbatšovi vestlusest. Kontsert EKNi kongressi delegaatidele sellel kontserdil on aukülaliseks NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov. Me palusime Päevakaja saatesse tänastest kohtumistest osavõtnutele muljed. See on oluline, mis sina räägid seda, mis teised. Hene kalliks te väga aktiivselt mõttetihedalt vestlesite, seitsmes Gorbatšov? No ma arvan, et sellest vestlusest oli minul kaasalu võib-olla nii palju, et kuulsin enda suust, nagu öeldakse, meile oleme alustanud seda ümberkorraldamist. Sellest on palju juttu, jutt on head olnud, aga tegusid on praegu veel vähe ja sellepärast on muidugi teatud kahtlasega tekivad. Kas asi ei jäägi selle jutu tasemel ja vaat see küsimus oma seltsimees Gorbatšovi, lähen sinna selle peale temaga vaster ja. Ja meil oli sekrepoteen mulje Neezone, et seitsmendast spetsialist jätkub, jätkub jõudu, tahtmist kõike südamesse lahedalt edasi viia, tahtmest kahtlema võtan ja tahtmist on head ja jõuda kas olema, no siin on muidugi, aga siis et tema ei tea 900-ga, siis juhtmetega küljes ei pea seal muidugi, et see kogu see uuendusprotsess leiaks rahvatiivset toetust. Ja seda ise, teda huvitab mina planeelse tõsta, sellepärast käibki nii palju ringi ja räägib rahvaga siis oma silmaga näha seal rahva meeleolu ja kuidas rahvas sellesse suhtub ja. Ja nüüd noorema põlve mehe sotsialistliku töö kangelase Valeri Liivi mõtet tänaselt kohtumiselt. No eelkõige nagu kongressi delegaat, ma tahaks öelda seda, et tema leidis aega oma pingelise töö juures ja külastas Baltikumi Eestit, nii nagu ta lubas kongressi päevade ajal, see oli, ma mäletan, hästi, oli esimesel märtsil, kui oli improviseeritud Kohtumine meie delegatsiooniga ja ta lubas, et tahab tulla Baltikumi vaadata. Täna ma tulin töö juurest ja minu töökaaslased saates mind sellele kohtumisele, palusid väljendada toetust novaatorliku tööstiilile, mis praegu on meie parteis meie valitsuses ja üldse meie elus. Tõepoolest, elu on meil muutunud avalikumaks ausamaks, sellepärast et avalikkust on rohkem kriitikat. Enesekriitik. Demokraatiad seda toonitavad kõik meie töölised ja teenistujad. Peaküsimus, mis praegu on, see on muidugi ümberkorraldamine, uutmine ja läheb see muidugi mitte nii kiiresti kui tarvis on, läheb raskelt, mõnedes kohtades. On kindel, et ta ikka läheb ja võtab. Kõik lepingulised kohustused täitsime sajaprotsendiliselt ja ka selle aasta esimese kuu jaanuarikuu plaanid. Me täitsime, ehkki töötasime väga rasketes tingimustes riikliku vastuvõtutingimustes, aga ikka tulime plaaniga toime. Need töölisklass on uutmise poolt ja aitab sellele kaasa. Kohtumisel raekojas olid ka Nõukogude Liidu rahvakunstnikud Gustav Ernesaks ja Evald Okas. E-kunstiinimesed. Selliseks muljeid said. Väga toredad hulk aega juba ja see atmosfäär on suurepärane, seda inimest ümbritseb ja need mõtted on nagu oleks ise välja mõtlesin, oleksid väga, väga elulised, väga perspektiivi rikad. Oja kujutava kunsti kohta võib niimoodi öelda, et väga tähtis on ka keskpunktis selles mõttes, et meil Moskvas avati Eesti kunstinäitus ja just paar päeva tagasi, nii et selles mõttes hakkab elavnema, seal on tõesti nii suur näitus. Kunagi pole veel olnud meie suurem kui Valgevenes ja ta oli palju soojem ju väga ei olnud, ma arvan, siiski on seal palju rohkem, mahutas seal seal rohkem ja kuna meil ei ole niisugust kunstimuuseumi, et tänapäeva kunsti näidata, siis saab ainult minna meie inimest seda Moskvasse praegalt vaatama. Nii et noh, oleksid hädasti ka kunstimuuseumi tarvis, et see oleks minu vast. Ma mõtlen, et nüüd vast ehk siiski aktsia, Pasi liikuma, Paul kuusk. Ma tahaks öelda, et alates 27.-st kongressist mis andis suure tõuke meie ühiskonna uuenemisele see andis ja annab ka suure tõuke minu arvates meie kirjanduse arengule, sest see praegune poliitika, mis on suunatud demokraatia kasvule bürokraatia Rate vastasele võitlusele sellele, et avalikkust oleks palju, et sõnade ja tegude vahel ei oleks suut vahemaad. Et peamiseks kriteeriumiks jääb tõde meile, kirjanikele, tähendab elutõde see annab meile kõigile tõepoolest, nagu toogu uut lindu. Ja ma võin kirjanikkonna nimel tähendada, et eesti kirjanik On toetab seda uuendamispoliitikat ja lõpuks mulje, mida tänane kohtamine mulle jättis seltsimees Gorbatšovi kui inimesest. Ma ootasin tõepoolest erutusega seda kohtumist. Ja hea meel oli näha sisemiselt tugevat inimest, kes teab, mille eest tema on astunud võitlusesse ja, ja see niisugust ideelise selguse, veendumuse jõudu ja tahtenägemine. See kahtlemata ei saa ühelegi inimesele ühelegi kirjanikule teisiti mõjuda kui ainult edasiviivat. NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi oodatakse, et täna hommikul siia Tallinna polütehnilisse instituuti. Peahoone on rahvast tulvil ja nagu kõikjal ootusärevus, autode kortees sõitis polütehnilise instituudi peahoone ette. Auto juures on NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi vastu võtmas. TPI. Boris Tamm, seitsmes Gorbatšov astus autost välja. Tervitussõnad peahoone ukse juures, seltsimees Gorbatšovi saadab ringkäigul vabariigis ja ka siin Tallinnas polütehnilises instituudis. EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino. Ja nüüd siis astub NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov Tallinna Polütehnilise Instituudi fuajeesse. Uus toru ka seda juba. Algaski NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi tutvumine Tallinna Polütehnilise instituudiga. Seletusi jagab TPI rektor Boris Tamm. Kohe fuajees tekkis sundimatu vestlus ja pärast seda mindigi loengule. Mida pidasite teie professor Kozlov? Jutt oli siis jaanuari pleenumist ja jutt oli tõesti jaanuari pleenumist. Kuid Mihhail Sergejevitš pööras sellele tähelepanu. Üldiselt võib öelda poliitökonoomia ja ühiskonnateaduste küsimustele, kusjuures ka raisa Maximumat huvitasid eriti filosoofia küsimused õppejõud ja Taanis ja filosoof. Siis läks jutt ka rahvamajanduse aktuaalsetele probleemidele. Läks jutt ka õppetöö küsimustele kindlasti ka teie jaoks oli palju uut ja huvitavat siin eriti huvitav oli jutt õpikutest, üliõpilaste poolt tõsteti üles küsimus õpikute vähesusest ja nende puudusest. Siis ta rääkis sellest, kuidas läks nii-öelda luht katsekonkursi teel saada head õpikut ja nüüd on moodustatud, et niisugune brigaad, mis ühendab mitte ainult eriala inimesi, vaikaliteraatoreid ja teisi sõnas ja jäid nii et nagu ta väljendas, et õpikut oleks peaaegu niisama põnev lugeda nagu mingit kriminaalromaani, mis peab olema ikkagi elavalt kirjutatud, et mitte kroonulikus keeles, et praegu on niisugune sihtsöödud ja kuna selline loominguline brigaad on moodustatud, siis võib peatselt ikkagi hakkab CD viljaga kamba üliõpilased tõstatasite küsimuse, et olemasolevat standardit ei soodusta kahes standardiseerimas alast tööd, see tähendab, et standardid on vananenud paljuski. Ja jutt on sellest, et nad kipuvad käsist ja jalust inseneri siduma. On kõik ette nähtud, et sellest kataloogist ettevõtta sööja tollest kataloogist too ma kõik, need on asjad, mis on juba mingil määral vananenud. Ja nüüd, kui luuda luua uusi asju, siis peab olema ikka kuidagiviisi standarditest vabanen ja selle kohta. Mihhail Sergejevitš ütles ka, et jah, küsimus on erutanud ka juhtkonda pikemat aega. Ja seda küsimust on mitmel korral arutatud. Muuhulgas näiteks kombainide don loomisega, kus selgus, et, Osade loomiseks meie tööstuse valmis kombain hakkas enda järel vedama piltlikult öeldes enda järel vedama mitmeid tööstusharusid mitte ainult metallitootmist, vaid ka keemiatööstust ja muidki ehitusmaterjalide tootmist isegi mingil määral ja sundis ümber vaatama varasemaid seisukohti ümber hindama ja standarditest, standardite raamidest nii-öelda välja minema ja looma niisuguseid uudseid materjale, uudseid konstruktsioone, mida mingisugused standardid. Teine see oli üks niisugune elav näide ja ütles, et see siis peaks kujunema selliseks põhimõtteks edaspidi. Ja küsime siis tudengitelt siis kolmanda kursuse poisid mehaanikateaduskonnast. Millise mulje teie saite sellelt loengult, mida seekord pidas ka partei peasekretär? Muljed on väga head. Sest põhimõtteliselt puudutati ju neid küsimusi, mis otseselt meid puudutavad nagu noore spetsialisti olukorda üldse ja tema koht ning tema edasine töö käik ja tõusuvõimalused ja samuti võimalused tööd üldse teha. Kanalil ma tahaks veel lisada, et nisuke väike pessimismi lained, mis oli nii vahepeal, 70.-te aastate lõpus, see on nüüd ära kadunud ta neeme julgelt vaadata tulevikku. Plaanid on väga headeks julgelt tulevikku vaadata, olen natuke vara minu meelest kohutavalt palju tööd teha, plaanid on ilusad ja väga meeldiv oli. Oli ise Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi käest kuulda, seda tema oma suur, millised need plaanid on ja, ja kõige huvitavam on see, et mina isiklikult kuulsin päris uut asja seal isemajandamine projekteerimises ja konstrueerimisest, sellest mina varem ei teadnud. Teda kuulsin ma tema suust. Nii et saate nende mõtetega siis nagu öeldakse, edasi õppida usinasti ja siis ka töö juurde minna. Aga tööni on veel kaks aastat aega, nii et see aeg tuleb ka hõlvastu pidada. Ja veel puhti isiklikus plaanis. Millise mulje peasekretäri siis, kui inimesed said meeldiva soliidse meeldivama mulje oleks, tähendab see mees, keda me ammu ootasime, on lootus, et ta paneb lõpuks paljud asjad paika mis olid lahtised meie ühiskonnas. Ta on väga esinduslik ja väga soliidne ja see muidugi tõstab iga inimese enesetunnet või riigijuht on selline. Need olid siis kolmemehaanikateaduskonna üliõpilase Madis Müller, Andreas Martma, Andrus takim, mõtted tänaselt kohtumiselt siit polütehnilisest instituudist. Pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi külastamist algas NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi kohtumine Eesti NSV partei nõukogude ja majandusaktiiviga. Kohtumise avas ja esines sõnavõtuga EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino, kes informeeris meie vabariigis tehtud tööst. Seltsimees Gorbatšov ütles oma esinemise algul järgmist. Edasi kõneles seltsimees Gorbatšov üksikasjalikult oma tähelepanekutest ringkäigult meie vabariigis tänalüüsis meie vabariigi majandus ja ühiskondliku elu erinevaid aspekte. Oma esinemise lõpus ütles järgmist. Tallinna lennujaamas on sadu ja sadu tallinlasi tulnud saatma NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi, kes on Eestimaal külas kolmandat päeva selja taga Ringkäigud, kohtumised nii lihtsate tööinimestega kui ka vabariigi tippjuhtidega toimudon, sisukad, vestlused, mille sisu ja viljakat meeleolu on vahendanud raadio, televisioon kirjutanud aja läheda. Tervise jälion jätnud kindlasti kohtumised nendele inimestele, kes kohtusid Mihhail Sergejevitš Gorbatšoviga kas vahetult oma töökohal nii linnas kui maal või lihtsalt tänavavestlusel autode kortees tuli siia Tallinna lennuväljale. Siin on siis nagu juba öeldud, sadu ja sadu tallinlasi, kes on tulnud Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi saatma. Ja praegu on siis Mihhail Sergejevitš Gorbatšov selle inimese balleri ees ja vestleb, jätab hüvasti. Siin Tallinna lennujaamas on Mihhail Sergejevitš Gorbatšov jätnud nüüd hüvasti teda saatma tulnud tallilastega jätnud hüvasti vabariigi juhtivate töötajatega ja siin annavad nüüd rahvariides noormehed neiud ülem Mihhail Sergejevitš Gorbatšovile ja Raissa Gorbatšova lillesülemid. Lennuki juurde saadavad seltsimees Gorbatšovi, meie vabariigi juhtivad töötajad eesotsas EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli ja Ministrite nõukogu esimehe Bruno Sauliga. Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi kolmepäevane külaskäik Eesti NSV-s on sellega Vabariigi agrotööstuskomitee esimees Heino Veldi seltsis Gorbatšov täna Kiievil kõnelused, kuigi saame 30, tsentnerit hektarisaake, kuid seda juba 10 aastat ja sellega seltsimees Gorbatšov kaugeltki lõppenud. Ma arvan, et meie peasekretärile on täiesti õigus ja ma ise ei saa ka leppida sellega, et 10 aastat praktiliselt meil teravilja saagikus on jäänud samale tasemele. Ja see töö, mida me viisime läbi teravilja külvipindade vähendamisel, lootuses, et see tõstab hektarisaaki. See siiski seda oodatud resultaati ei andnud. Ja seepärast meil seisab ees väga tõsine töö selle nimel, kuidas ikkagi teraviljakasvatuse intensiivsust tõsta ja eeskätt just hektarisaagi tõstmisele. Üldiselt tallinlasi kiideti tänasel aktiivil. Tallinna täitevkomitee esimees Harri lumi. Kuid seda kiirgust tuleks võtta avansina, on ühteteist muidugi kiirendusel ära tehtud. Uutmoodi töötama jah, on hakanud nii paljudki ametkonnad võtsin sealsamas kõrval, me peame tegema sellest tõsised järeldused. Ja nii nagu täna Mihhail Sergejevitš ütles, seal alles suure töö, väike algus. Ma olen täiesti veendunud, et kohtumised linlastega andsid juurde uue positiivse impulsi meie töödele ja tegemistele. Ja tallinlastel on nii ühte kui teist varuks. Ja ma usun, et juba kõige lähemal ajal anname sellest ka teada, mis on täitevkomitees teoksil. On saanud nüüd toredaks tavaks avalikustada kõike seda, mida tehakse partei organites, mida tehakse nõukogude organites. Ja nagu tänaselgi partei majandusaktiivil oli rõhutatud, et Nõukogude osa tähtsus seisneb just linna sotsiaalmajandusliku arengu ühtses printsiibis. Et siin ei tohi eelistada ametkondlike huvisid, vaid siin tuleb vaadata territoriaalselt lähtudes sellest, mis on elanikkonnale kasulik, mis on linnusele kasulik? Suunad on uued ja tuleb loomulikult ka uutmoodi asja kallale asuda. Partei Tallinna linnakomitee esimene sekretär Enno Sillareid. Muidugi ka tänane aktiivi koguma olek näitas seda. Ja seltsimees Gorbatšovi esinemine. Et meil on olemas varud, reservid ja meil tuleb tõsist tööd teha. Muidugi probleem on palju demokratiseerimist protsessis alanud, peab saama tuult tiibadesse, laienema meil on juba olemas eeskujud selleks mitmetes ettevõtetes organisatsioonides on laialdaselt kaudseks demokratiseerimiseks protsessi algeid kuid see peab veel rohkem saama side inimestega, et tõesti inimene, meie tallinlane oleks ja tegutseks ja otsustaks ja aitaksime heid otsustada ja meiega koos linna probleeme lahendada. Praegu on ju tegemist meil väga raske, kuid huvitav ajajärguga. Tallinna lennujaamas olid NLKP Keskkomitee peasekretärile Mihhail Gorbatšovile vastas Eesti NSV juhtivad töötajad eesotsas EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vainoga. Mihhail Gorbatšov ja Raissa Gorbatšova said rahvariietes noormeestelt neidudel sülemitäied lilli, mille õite värvid olid valitud Eesti NSV riigilipuvärvidest. Seltsimees Gorbatšov asetas lilled Lenini ausamba jalamile ja maarjamäe memoriaalkompleksis. Seejärel sõitis autode kortees vanalinna, kus iidses raekojas toimus Mihhail Gorbatšovi kohtumine Tallinna aukodanikega tallinlastest NSV Liidu kangelaste sotsialistliku töö kangelaste veteranide kultuuritegelastega. Kohtumise lõpus ütles seltsimees Gorbatšov Seejärel oli NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi tänases programmis tootmiskoondise marat külastamine. Toome kuulajateni katkendi seltsimees Gorbatšovi vestlusest. Toimub kontsert EKN kongressi delegaatidele sellel kontserdil on aukülaliseks NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov. Me palusime Päevakaja saatesse tänastest kohtumistest osavõtnutele muljed. Sina räägid seda, mis teised räige. Hene kalliks te väga aktiivselt mõttetihedalt vestlesite, seitsmes Gorbatšov? No ma arvan, et sellest vestlusest oli minul kasvu võib-olla nii palju, et kuulsin enda suust, nagu öeldakse, meil oleme alustanud seda ümberkorraldamist. Kas asi ei jäägi selle juba seal tasemel ja vaat sellise küsimuse seitsmendast Gorbatšovile andsin ja selle peale temaga vastas. Ja Ma küsisin, nagu vene keeles küsitakse lastel püssirohtu jätkukohalt vahel ja tema vastas väga kindlad, et jätkub ja jätkub seal teistel ka. Tähendab mõttes keskkomiteede, meie juhtkonda. Ja meil oli isiklikult teen mulje Neezone, et seitsmest Korbitsialist jätkub, jätkub jõudu, tahtmist kõike südamesse, lahedalt edasi tahtmist kahtlemata on ja tahtmist on head ja jõuda käsk olema, no siin on muidugi, aga siis, et tema ei teeks, ega siis juhtmetega küljes ei pea seal muidugi see kogu see uuendusprotsess leiaks rahvatiivsed toetust. Ja seda ise teda huvitab, mina, paneel sätestavad sellepärast käibki nii palju praegu ringi ja räägib rahvaga siis oma silmaga näha seda rahva meeleolu ja kuidas rahvas sellesse suhtub. Ja ma arvan, et, Ja nüüd noorema põlve mehe sotsialistliku töö kangelase Valeri Liivi mõtet tänaselt kohtumiselt. Eelkõige nagu kongressi delegaat, ma tahaks öelda seda, et tema leidis aega oma pingelise töö juures ja külastas Baltikumi Eestit, nii, nagu ta lubas, kongressipäevade ajal. See oli, ma mäletan, hästi, oli esimesel märtsil, kui oli improviseeritud kohtumine meie delegatsiooniga ja ta lubas, et tahab tulla Baltikumi vaadata. Täna ma tulin töö juurest ja minu töökaaslased saates mind sellele kohtumisele, palusid väljendada toetust novaatorliku tööstiilile, mis praegu on meie parteis meie valitsuses ja üldse meie elus. Tõepoolest, elu on meile muutunud avalikumaks ausamaks, sellepärast et avalikkust on rohkem kriitikat, enesekriitikat rohkem. Ühesõnaga on rohkem demokraatiat. Seda toonitavad kõik meie töölised. Teenistujad. Peaküsimus, mis praegu on, see on muidugi ümberkorraldamine, uutmine ja läheb see muidugi mitte nii kiiresti kui tarvis on, läheb raskelt, mõnedes kohtades aga on kindel, et ta ikka läheb ja võtab hoogu juurde. No ja muidugi möödunud aasta ülesanded. Me täitsime edukalt kõik lepingulised kohustused täitsime sajaprotsendiliselt. Ja ka selle aasta esimese kuu jaanuarikuu plaanid. Me täitsime, ehkki töötasime väga rasketes tingimustes riikliku vastuvõtutingimustes, aga ikka tulime plaaniga toime. Need töölisklass on uutmise poolt ja aitab sellele kaasa. Kohtumisel raekojas olid ka Nõukogude rahvakunstnikud Gustav Ernesaks, Evald Okas. E-kunstiinimest. Selliseks muljeid said. Inimest ümbritseb ja need mõtted on nagu oleks ise välja mõtlesin, läksid väga-väga elulised, perspektiivi rikkad, no ja kujutava kunsti kohta võib niimoodi öelda, et väga tähtis on ka keskpunktis selles mõttes, et meil Moskvas avati Eesti kunstinäitus ja just paar päeva tagasi, nii et selles mõttes see hakkab aga elavnema, seal on tõesti nii suur näitus. Kunagi pole veel olnud meie Valgevenes ja ta oli palju soojem. Väga ei istunud, ma arvan, siiski on seal palju rohkem, mahutas nii, et seal seal rohkem ja kuna meil ei ole niisugust kunstimuuseumi, et tänapäeva kunsti näidata, siis saab ainult minna meie inimesed seda Moskvasse praegalt vaatama. Nii et oleksid hädas ja kunstimuuseumi tarvis. Et see oleks minu vast. Ma mõtlen, et nüüd vast ehk siiski aktsia Pasi liikuma. Paul Kuusberg. Ma tahaks öelda, et alates 27.-st kongressist mis andis suure tõuke meie ühiskonna uuenemisele see andis ja annab ka suure tõuke minu arvates meie kirjanduse arengule, sest praegune poliitika, mis on suunatud demokraatia kasvule, bürokraatiavastasele võitlusele sellele, et avalikkust oleks palju, et sõnade ja tegude vahel ei oleks suut vahemaad. Et peamiseks kriteeriumiks jääb tõde meilikirjanikele, tähendab elutõde, see annab meile kõigile tõepoolest nagu toogu uut lindu ja ma võin kirjanikkonna nimel tähendada, et eestikirjani On toetab seda uuendamispoliitikat ja lõpuks mulje, mida tänane kohtamine mulle jättis seltsimees Gorbatšovi kui inimesest. Ma ootasin tõepoolest erutusega seda kohtumist. Ja hea meel oli näha sisemiselt tugevat inimest, kes teab, mille eest tema on astunud võitlusesse ja, ja see niisugust ideelise selguse, veendumuse jõudu ja tahtenägemine. See kahtlemata ei saa ühelegi inimesele ühelegi kirjanikule teisiti mõjuda kui ainult edasiviimist.