Kui kaugeleulatuvad sinu mälestused lapsepõlve tagasi, no ma arvan vast olin siis kaheaastane, mul on meeles, et siis jõulude ajal kingiti mulle punane pidžaamas oli hästi ilus mu meelest ja see on kuidagi üks niisugune valgustatud laik kusagil siis on jälle tükk maad pimedast kust alates tuleb meelde midagi seoses muusikaga, võib-olla kuni kooliajani. Ma ei oska öelda muud konkreetsemalt, et ma kusagil nelja viie aastasena tekkis mul huvi mandoliini vastu, hakkasin seda ise mängima. William numbri noodi järgi ja pükspala, mis mul on jäänud. Kuidagi väga konkreetselt on mul meeles, kuidas isegi see tunne, kuidas ta mulle meeldis. A-duur Poloni siseoli ühes suppeni elu tutvustavas kuuldemängus mängiti seda ja see avaldas mulle tohutut muljet. Kelleks sa tahtsid saada? Mul on väga mitmesuguseid unistusi olnud. Aga üldiselt on need kõik kond suunad kuidagi nii loodusteadusse, kassiskeemikukis või bioloogiks või arstiks või. Selle momendini, kui mul tekkis mõte eakate komponeerima hakata komponistiks, nii et kuskil oli üks niisugune konkreetne hetk, kus sa leidsid, et seda ametit tuleb hakata pidama. Ja ma võisin siis nii üks kolmeteistaastane olla. Ja siis tekkis mul tahtmine ise muusikat kirjutada ja siis ma hakkasingi kirjutama, ega ma eriti pikalt aru ei pidanud. Mis oli esimene lugu. Esimene lugu oli primitiivne romanss, klaveril meeldis kangesti see sõna primitiivne ja romanss ka. Niisiis seda tuleb juba natuke enese kriitilisena võtta või? Ei tea, võib-olla sellepärast, et noh, et ega see lugu keerukas ei olnud, ma sain juba tol ajal sellest aru ja siis ma mõtlesin, et vast nii esimest teost ei ole mõtet väga pretensioonikas nimetata. Kas sinu kodus oli ka teisi mängijaid? Ja mul isa musitseeris õige mitmel instrumendid ja üldiselt vaadati hea pilguga selle peale, kui mina ka muusikariistu puutusin, aga oldi sellisel äraootaval seisukohal, et küll aeg annab aru. Kui kaua aslasele Modoliiniga tegelesid? Mängisin kooli orkestris natuke aega ja siis ma hakkasin kitarri tasapisi mängima ja, ja klaverit ja kõiki peast nii vabatahtlikult. Kuni kusagil 13. eluaastal läks klaveri taga istumine vanematele niivõrd väljakannatamatuks, et nad võtsid mulle õpetaja, et ükskord kord majja saaks. See oli konservatooriumi dotsent Amanda Jents on, kelle juures ma siis õppisin neli kuud. Ja tema arvas siis, et et ma võiksin hakata seda ametit püsivamalt pidama ja korralikumalt õppima juba muusikakoolis 44. aastal astusingi muusikakooli teooriaklassi, siis läksid professor Elleri käe alla. Konservatooriumi töötasime, viis aastat. Nähti minuga vaevas. Ja 54. aastal lõpetasin, Tallinna on seotud. Missugused lood olid esimesed, mis helilindile jõudsid? Kui ma olin kolmandal kursusel, siis ma kirjutasin kolm klaveri paralastele. Ja millegipärast siis raadio tundis nende vastu huvi ja võttis nad lindil. Missugused on olnud sinu otsingute suunad alates ütleme, õpingute algusest kuni tänaseni, noh, ma olen püüdnud leida võimalusi oma mõtteid eesti keeles väljendata minu õpetajaks oli professor Eller, kes juhtis tähelepanu alati nendele võimalustele, mis kätkenud meie rahvamuusikast ja kuidagi oli see minule väga vastuvõetud, mul ei olnud midagi selle vast ühelt pidasin seda väga õigeks ja pean vist tänapäevani enese jaoks selliseks üheks kõige võimalikumaks teeks eneseväljenduseks saaled kasutanud oma loomingus päris otseselt rahvaviise, aga kuidas piiritleda üldse rahvuslikkuse mõiste muusikas, ma olen kaugelt sellest sellest nimetada rahvuslikuks ainult seda osa kunstist, mis põhineb mingisugustel kindlatel tsitaatidega otseselt folkloori kasutada kudumisel. Minu meelest see on niisugune kompleksne mõiste ja minu jaoks võib-olla kõige olulisem kunstis on rahvuslane psüühiline laad, mis kahtlemata ilmneb ka muusikast kuid kas sellisel juhul on üldse võimalik kirjutada väljaspool oma rahvuslikku tunnetust, on sellisel juhul võimalik. Kui seda teha teadlikult näiteks võib-olla jäljendamise teelgi kas jäljendamise teel või luua omale mingisugune süsteem milles kirjutata, siis selline süsteem muidugi garanteeriks täitsa enesest jääks võrdlemisi vähe sinna muusikasse, kas sinu arvates on võimalik kirjutada rahvuslikku muusikat ka näiteks toodega foonilises plaanis ja miks mitte? Kusjuures toodeka fooniline plaan sobib ka suurepäraselt selleks et mitte midagi, isikupärast kirstud, kõige olulisem, siis on ikkagi isikupära. Kui ma kunstis isikut ei taju, siis minu jaoks seda kunsti ei ole ka olemas. Sa ei ole kunagi spetsialiseerunud ühele kitsale žanrile vaid kui vaadata sinu teoste nimetusi, siis me leiame vägagi laia diapasooni. Kuid mulle tundub siiski, et suhteliselt vähem on sul vokaallooming. Ma ei ole ise laulja vait, olen pillimees olnud. Ja üldiselt võib-olla mu teadmised kaal kunstialalt on kõige väiksemad. Aga teisest küljest ka see, et see vana heliloojate jutt, et ei ole alati kätte sattunud äid tekiste, tähendab, ei ole sattunud neid nii palju, et ma kõik muu jätaks kõrvale ja kirjutaks ainult vokaalloom. Möödunud suvel. Mul oli juhus vestelda. Aleksander Suumanniga. Konkreetselt muusika ajendil on mul ka üks teine lugu kirjutatud. Oli kord. Viiulit mängivat yht, vana laulu, oli kord, selle ma kirjutasin kõrtsus, väikse konjakipitsi juures, orkester mängis. No ise ma olin üksipäini lauas. Ja küll tundus kuidagi nukker olema. Tekkis selline mõte, et et noh, muusikapala, et tundub, et tema midagi nagu kahetseda kahetseb, et see oli, oleks mööda. Kas te olete nii on, aga ma olin nii väga veendunud, et iga muusika muusikaline tõus, et see on möödunu kirjeldus, mis ei, ei kordu. Et see on nagu nagu tahtmine momentide mööda heledat momenti endale uuesti tagasi tuua, jäädvustada ja ka teistele anda. Seal nagu elust kahe käega kinni hoidmine, ära mine ära. Ja see teos on saanud taasmuusikaks. Seda antud lugu oli kurde see mulle kangesti meeldib. Minu arust nii ilus viis nii-öelda ja nii naelapea peale otsekohe löödud. Siin on nüüd teine külg, kuidas sündis muusika üldse vokaalmuusika sünnib elu meelest alati teksti lugedes juba. Ma lihtsalt hakkan mõnda teksti kuuluma ja vahel seda teksti kuulen siis ma kavatsengi kiiresti selle üles kirjutada, mis ma kuulan, antud suumanni tekst. Minu meelest oli ise juba nii palju muusikat täis, pirul jäi ainult need noodid üles, kirjutad, kas sa meeleldi raid luuletusi? Kui võimalik, siis ma loeksin muud ilukirjandust, aga loen ka luulet. Tõsi ka seal lugemiseks läheb palju aega, alates ütleme üks seitsmendast eluaastast peale ma ikka katsusin tugeda iga päev vähemalt üks, neli tundi. No nüüd vast nelja tundi enam ei jõua. Muud tegemist on nii palju ja uni hakkab peale, kipume õhtuti varem aga paar tundi kindlasti päevas peaks seda aega olema. Väga palju on häid kirjanikke maailmas ja kõiki tahaks neid lugeda. Väga lähedane on mulle Hemingway Stein Beck kellest ma olen proovinud siis lugeda niipalju kui kättesaadav on olnud c. Prantslasi ei armastanud väga eriti möödunud sajandi lõpu sajandi algust. Kas kirjanduse lugemine ei ole ärgitanud mõnda teost laama, kui mõelda nii lavateoseid, siis libreto ei ole veel tänapäevani mingisuguse lavade jaoks leidnud ja otseselt kirjanduslikke tagasipeegeldusi muusikasse ei ole mul nagu tekkinud välja arvatud muidugi mõned laulud. Ja see on midagi, midagi muud, sellepärast et lauludes on tihtipeale juba kaviis sõnadesse kirjutatud. Mis ajendas sind looma balleti tänaval, ma tahtsin lihtsalt kirjutata midagi lavale. Ja kas see oleks olnud nüüd täna või miski muu? See ei olnudki nagu antud momendil oluline, olid lihtsalt mõningaid muusikalised kavatsused, mida tahtsin realiseerida ja rääkisime Udo Väljaotsaga läbi deba toetas seda mõtet ja siis koos meil tekisse tänava idee, nii et see ei ole mitte ainult minu välja mõeldud. Nagu idee oli olemas, siis jäi ainult see töö ära teha. Minu küsimusel oli muidugi väike tagamõte sest ma tean, et sa oled suur matkamees igal vabal hetkel püüad sa linnast eemale minna. Kuigi sa oled eluaeg linnas elanud. Ja tänava süzee on ju väga tihedalt just linnaga seotud. Kas loodus on leidnud kajastamist ka sinu muusikas? Ma ei ole kunagi püüdnud otseselt mingisugust loodus muljet reprodutseerida aga ma arvan, et see peaks olema öeldud lihtsalt sinna muusika iseenesest kandunud, ma ei ole kunagi seadnud eesmärki teha järele kukelaulu või, või midagi muud taolist, aga ma usun, et terve see minu lähenemine muusikale peaks olema lähedalt seotud luht. Millal sa kirjutad? Ma kirjutan siis, kui on võimalik. Tänapäeva inimesed on ju see aeg niimoodi jaotatud, et ei ole võimalik seada sisse omale kindlaid töö tegemise aegu, aga siiski ma eelistaksin kirjutada hommikul, kui see osutub võimalikuks, sellepärast siis on inimene rohkem puhkenud. Peale tuleb kirjutada siis lihtsalt, kui vaja on kas või öösel tööd kiiriseloom, seda nõuet. Olen konservatooriumi käimisest saadik siiski suutnud ennast harjutada, töötama ükskõik missugust tingimusteks, kas mõni muusika lehmate tabab sind vahetevahel ka looduses metsas jõe ääres noori filmi võtte võib tabada igal pool. Ma ei ole kunagi näinud momente omale teadlikult meelde jätnud, kus või üks teine mõte on kerkinud. Aga kõige paremini tulevad need mõtted siis, kui enne magama jäämist, kui tuba on pime ja kõik on vaikne ümberringi ja siis uni veel ei tule, siis võib midagi välja mõelda. Kas sinu loomingus on mõni teos, mille valmimisel sa leidsid, et see oli nüüd see õige, see oli see, mida sa eluaeg oled otsinud, võib olla nii, mida ma eluaeg olen otsinud. Seda pole kunagi olnud. Aga minu meelest alati siis, kui uus teos valmis saab. Tekib niisugune mulje, et see on nüüd ikka päris hästi kirjutatud ja mul on üks komme, et ma näiteks ei jäta kunagi ühtegi teost pooleli, kui ma hakkan kirjutama. Ta on eller mulle õpetanud. Ja selle ma siis saavutan niisuguse lihtsa asjaga, et ma ei hakka enne ühtegi teost üles kirjutama. Kui ta on mul lõpuni valmis lõpuni läbi mõeldud, nii et kui algust teinud, siis ma tean milline on selle teostuse lõppossa kirjutatud klaveri juures või ka ilma klaverit parema meelega pal teeksin seda ilma klaverit ta sellepärast, et siis läheb see töö lihtsalt kiiremini. Ama improviseerin küll väga palju klaverit, aga siis ma tavaliselt pliiatsid ei kasuta seal lihtsalt oma mõtete kontrollimiseks. Ja seda tavaliselt vist üles kai kirjate pärast ei kirjuta ja mul on hea mälu, selles osas. Suudan paari kuu jooksul meeles pidada, et kõik oma tulevased detailid, ilma et ma pruugiks neid kusagile smart kass, orkestrimuusika kirjutamisel või ütleksin, läbimõtlemisel tekib teos kahe partituuris ja minul on, hiljem on mul üks juhus olnud, kus ma seda ei teinud, nimelt pudeli üks kantaat. Luiged lendasid üle ja kuna see oli mu konservatooriumi diplomitöö üks diplomitöö ja seal ei olnud nõutud Ta on et see oleks orkestrisaatega, siis ma hakkasin seda 10 aastat hiljem orkestreeri pakkuda, ettekandele tuli ja siis ma olin alles hädas. Selle orkestripartii kirjutab isegi ma ei oska midagi sellega peale hakata, sest seda ei olnud seal muusikas olemas. Ja ma püüan nüüd vältida Alarti niukesi võimalust. Kuidas sa suhtud muusikalise kujundisse, kas sa pead seda oluliseks või pead sa tähtsamaks üldist ülesehitust, arhitektuuri, ma mõtlen just suurvormides, ma mõtlen niimoodi, et oleneb, millise muusikaga on tegemist. Kui see on siis selline muusika, mis peaks olema mõistetav väga suurele hulgale inimestele siis selle jaoks maa peal oluliseks siiski kujundit ja olen püüdnud teisega kõneleda kuulajatega kujundi vahendusel. Aga see ei välista võimalust, et kujundi võib asendada millegi muu elemendiga, näiteks ütleme vormiga. Aga sellest arusaamine, ma kardan, nõuab juba kuulajalt suuremat teadlikkust, et ta oskab selle vormi ilu imetel. Sinu teoste hulgas on ka üsna palju estraadimuusikat. Ilmselt siin kehtivad täpselt samad nõuded ja samad probleemid. On dist autoreid, kes lähtuvad essaadi loomingusse niimoodi, et seda võib ka teha muuhulgas. Sinu puhul see vist tõenäoliselt nii ei ole või tahad sa vastu vaielda? Ei, ma ei näe üldse mingit vahet selles osas, et, et kuidas seda teha, minu meelest igat muusikat peab tegema ainult ühtemoodi, tähendab nii hästi kui autor seda suuteline on tegema. Ja ma olen püüdnud sellesse žanriga nii ausalt suhtuda, kui see mul võimalik olnud. Kui jälgida Heino Jüri salu praegust loomingut teistes žanrites leiame ühtepuhku sealgi Estaadilikke võtteid. Armoonilisi vihjeid, mis näitavad, et autor ei ehita kõrged seina nõndanimetatud kerge ja raskemuusika vahele. Kergemuusika on Heino Jüri Salu. Vana armastus, selgub ühest Peeter Sauli tagasivaatest koolipäevadesse. Olin vist esimese keskkooli. Kas kaheksandas klassis mäletan täpselt, kui klassi tuli uus poiss, keda esitleti Enno erisalu ja kuna minu kõrval oli vaba koht, siis ainult pinginaabriteks. See tutvus algas nagu ikka, vastastikku informatsiooni kogumisega. Üsna ruttu sai selgeks, et et pinginaaber on juba praktiline, muusikamees on esinenud juba kutsudes orkestrites. Mul ei olnud tol ajal midagi silmapaistvat temale vastu panna kui see, et olin Eesti koolinoorte poksimeister. Aga kuna ma tol ajal võrdlemisi väikest kasvu ja kleenuke poiss ilmselt ennused hästi ei tahtnud uskuda. Ja sama päeva pärastlõunalt sõitval, pidin tal seda praktiliselt näitama. Kas tema oli ka mingil määral poksi kunagi õppinud või ei olnud, aga, aga minu mälestus järele oli ta vastamata oma väiksele kasvule. Ääretult julge poiss. See poksimatš muidugi üsna üsna ruttu ja tulemused on ette teada, aga meie sõprust see mingil määral ei varjutanud. Küll aga sain mal vägevama nakaudi järgmisel päeval kooli laulutund. Järgul selgus tõesti, et tema klaverimängu võimed olid, olid hiilgavad, lihtsalt. Me jäime lihtsalt terve oma klassi poistega, mitte oma klassi poistega terve koolipoistega lihtsalt tummaks. Kui vabalt säilitas ükstakõik, millist lööklaulu, kas filmist või operetist või mõnda muud laulu ning klaveril Nigulas, ta soovis algusse periood oligi selline, et ma käisin lihtsalt huvi pärast vaatamas ja kuulamas, kuidas orkestrid tantsupeol mängivad. Jälgisin, kui vabalt improviseerida. Selgelt on veel meeles. Üks õhtupoolikud on mulle hommikukoolitustelt, kuule täna õhtul olema need kõige paremasse orkestrisse mängima muidugi asemikuks kuldsesse seitsmesse, mida tol ajal juhatas Erich Kõlar. Kõlar oli nõudlik mees ja võttis temaga kogu selle repertuaari muusikakoolis läbi. Kõlar mängisid ülevalt viisija ennuses saatis. Käib tuuldu, siis ta. Seal on väike poiss kodus kas ta laulab, mängib klaverit, laulab ja mängib klaverit ja laulab oma laule. Ava voodia ja klaverit meeldib väga mängida, ma ei tea, kuidas sibu naabritele meeldiksin, ei oska midagit perse omamoodi tähendab seda, et ta Debusi lahule Adev uusi laule ja ta meenutab selles osas mulle laplast. Nendel on ka komme, tähendab nende folkloor põhinebki sellel, et kui nad kusagile sõidavad näiteks saadiga seal tundras pikka maad siis ta oma laulus loeb kõik põõsad üles, pildistab mööda, sõidab ja kuidas ta sõidab nende põtradega ja see on niisugune huvitav rahvalooming, mis tikib kohe momendi muljete põhjal. Nii no nüüd me läksimegi veel isiklikum kandi peale, vahest siin on nüüd koht rääkida ka sinu huvialadest, et sa oled kalamees, jah. Ma püüan olla Kalamees, kui mul see vähegi võimalikuks osutub. Ma ei mõtle, et ta täidaks külmutuskapi ja külmutuskapi, tema küll ei täida. Küll sisust ta väga hästi minu aega. Ma ei ütleks isegi vaba aega. Ega see ei peagi tingimata vaba aega olema, mida kalapüügiks kasutad olnud lihtsalt üks väga vajalik aeg minu meelest inimesele, mis selle peale saab. Selline puhkus ja selline vahetu kontakt loodusega on minule isiklikult küll väga vajalik. Kuid see ei ole mitte ainus, millega sa ennast lõdvestad. Oma natukene tegelen veel talvel, kui on nisukesed halvemad ilmad ja, ja ka suvel foto- ja kino amaturismile, seda oma tarbeks. Nähtavasti igal inimesel on niisugune mängimise vajadusi ja see siis rahuldab mul selle osa nende kõrval harrastuste alal, mina püüan olla nii kursis, kui see mul võimalikuks osutub ja siis ma korjan vastava sisulist kirjandust ja ja uurin neid ja näiteks, kui ma kalal ei saa käia. Talvel mul jääalune püük just väga suurt pinget ei paku, siis ma näiteks loen Zapaniieviraamatud mageda vee kalade elu ja püüksn väga pakilise, väga sisukas raamat pakub peaaegu sama suurt rahuldust kui see kalapüük ise. Peale selle meeldib mul talvel ettevalmistusi teha suviseks püügiks. Lante üle lugeda ja konksusid, tõsta ühest karbist teise ja leida süsteemi, kuidas neid oleks kõige mugavam kalale kaasa võtta. Umbes nii nagu Joosep Toots staadis püstolid, nuga hammaste vahel. Ehk indiaanlased tulevad selja tagant kallale. Igaks juhuks. Kõik oleks korras. Mul ei ole olnud iialgi seiklusrikast kalapüüki, mis tavaliselt on ka kalameeste jutu süžeega. On olnud väga ilusaid ja väga niisugusi meeleolukaid, kalapüüki, aga ilma eriliste vahejuhtumiteta. Mina ei tea, need suured kalad millegipärast minu õnge otsa ei tule.