Öeldakse sõjas käinud mehele ei lõppevat sõda mitte kunagi. Eestis on neid mehi mitu head aastakäiku. Otto Rätsepp. Olen sündinud 1922. aastal, teisel märtsil Viljandimaal tänaseni oti külas metsa talus. 22941 olite te siis 19 aastat vanapoiss. Ja just oli kutsealune. Käisin pidevalt, käisime iga nädal vitsu koolimajas, käisime vene keeleõppustel vene keelt õppimas, mis oli kohustuslik. Kas asi tegelikuks läks, läks, tegelikkus olid, olid suunatud võhmale lähistel telekabala lennuväljale, hobusega tööle, lennuvälja ehitusele ja siis sellel-tollel ööl, kui sõda algas. Ma tulin hobusekasvatus, tähendab, mul oli siis kuu aega saab täis ja tulen siis hobusega koju tagasi ja sel samal ööl algas sõda ja juba järgmisel päeval oli mul kutse kodus ilmuda komisjoni Viljandi komisjon ja siis lubati meil koju küll minna ja pidime siis kodus ootama, et koik kodunt ei tohtinud lahkuda. Et iga minut võiks tuua kutse ilmuda siis kogunemiskohta peale seda ilmusi, kutse. Kuid meie enne omad koolivennad, kes olime koos, leppisime kokku jalgratastega sõitsime Viljandis. Et enne kui nüüd, kui või juhul kui kutse tuleb, et siis peame plaani, kas me üldse läheme või ei lähe. Kindlalt otsest kindlat otsust ei olnud ja siis läksid otseselt läksid küllaltki lahku, suurem osa poiss olid nõus, et et ei lähe, lihtsalt läheme metsakusagil, mida teie kodused arvasid? Kodustatud kategooriliselt mineku vastu. Ja kodust oli isegi väga ehmunud sellest isegi nad kartsid juba tol korral, kui komisjoni kutsuti Viljandi, et juba siis kohe ära võetakse, poissi enam ei näe, poiss enam ei näe, kuid siiski tulid veel tagasi. Isa oli muidugi esimeses maailmasõjas käinud. Ta isa oli esimeses maailmasõjas ja ühtlasi ka vabadussõjas olid ainult oli lahingutest osa võtnud ja oli vallavolikogu liige, oli ühtlasi ja oli nii-öelda külas, olid tuntud isik. Ja isa oli muidugi äge, kommunismivastane oli siis ta muidugi algul mina kui see valesse valesse valitsus pukki pandi, algul mina kuulasin ka, meil oli raadio kodus olemas ja minul nagu noorel mehel algus tõi ka nagu latva, et et võib-olla tuleb tõesti õige või parem valitsus kui varem ja siis isaga mul tekkis siis väga äge vestlus omavahel. Ja isa siis tegi mulle selgeks, et see asi ei ole õige, seal kommunistidega ei saa kunagi midagi head kommunistid midagi head korda isada neil jällegi siis, niiet siis läksime siis, kui see kutse tuli meile, siis mina läksin algul oma isa rukisse, rukis oli väga hea varjata, rukis oli kõrge, seal tema oma vastavat riided kaasas ja siis oli rukis. Kuid egas rukis ei saanud ka kolla, siis juba organiseeriti seal meil küll püsse, kuuli, kasut, relv seal külameestel. Ja kui sealt kusagilt aukast oli välja kuulutatud, mulle ka üks vana vene wind tohkades oligi kuskil lauka põhjas oli vedelenud ilma ajast saadik või sellest vabaduse sõjast saadik. Ja siis Seal oli suur, tal oli reiali talu oli ja siis tuli kutse ilmuda sinna treiali tallu. Peremees kiri seal oli lühikene, jaapani karabiin oli ja meid oli siis kuus-seitse noort meest seal neid kutsealasid põhiliselt mõned mõnekat mõningat taluperemehed Kalitses seal. Ja siis tekkis plaan, et noh, et lihtsalt kaitsta, tol korral käisid kõvad jutud, et see hävituspataljon ründab ja hävitab igal pool ja põletab ja nii edasi, kõik lihtsalt kaitsta oma kodusid. Aga samal momendil keegi märkas, et Oya poolt tuli üks must limusiin ja ja keegi teadis, et see on sõjakomissar. Aga meie oleme seal maantee äärest klatti kaugel. Seal võis olla mitmesaja meetriga ja see kütjorisi peremees andis käsumehele kohe tuld. Masinale, seal autole, sõjakomissarile. Muidugi meil tekkis, kellelgi oli oma püssid seal kellelegi olid siis andsime siis kõigist torudest sinna võib-olla masinale saime pihta, igatahes auto võttis kõvasti kiirust juurde ja seal oli järsk kurv, oli ja sõitis sealt kurvist isegi välja, aga need sai uuesti tee peale tagasi läks Viljandi poole Kaagvere, Kolga-Jaani edasi Viljandi poole, muidugi. Aga siis oli meil irnas muidugi meie poisid, noored mehed ei mõtelnud selle peale üldse, aga talumehed hakkasid mõtlevad, tüüta ta läheb Viljandi ja nüüd kutsub sealt hävituspataljoni välja. Ja siis peeti nõuet, mis siis teha. Siis leiti minu onu Anton Ant, seal on suurus küllaltki suur talu oli seal oti külalise oti külas. Ta vanasti lõhkus oma kodus seal kive ja tal oli seda lõhkeainet kodus kõvasti kapsleid ja nii edasi kõike. Et laseme hoiu poolt, on seal üks Sildon kaevandi sillaks nimetatakse oja taioja. Väga lai ta ei ole, et laseme silla õhku. Ja siis läksin siis mina ja ja siis oli minu teada vist campus, Ilmar oli veel. Sa oled mullas ka. Siis läksime siis õhtul muidugi pimedas õieti kella kahe-kolme paiku läksime, panime sinna laadungit laengut sinna alla ja lasime silla õhku. Ja oligi õieti õhku saime lasta, need samal päeval olid juba siis neli masinatäit hävituspataljoni mehi oli juba siis selle silla varemete taga aga juba ja ja oli ta hakanud sealt jalgsi tulema, siis lahingkorras Loorope talule, seal metsas olid kuulnud, et seal on vintpüssipauk olnud seal niimoodi meie need ei olnud, ei tea, kes need olid, metsamehed muidugi arvata võis. Nad olid miskipärast selle pauku, te pole nagu kohkunud ja nii nagu seal ümber ümbrus kaudu rahvas rääkis hoiu külarahvas ja pöördunud tagasi läksid minema. Ühesõnaga sellega. Ma arvan, et päästsime selle küla hävingust. Ma arvan nii, et see abi korras olnud põhjalik, siis. Vot sellega oligi, seisab siis edasi, juba liikusime jõe poole, seal pool käisid lahingud pidevate metsavendade ja sõjaväe vahel vene sõja vahel. Liikusime sinnapoole, kuid enne kui me sinna saime, sattusime juba, oli üks kompanii sakslasi, kes tulid leia külas, tulid siis jalgratastega, tulid meile vastu, sealt siis sakslastelt kokku, seal olime sakslastega hoiul seal ühe õhtu koos seal. Ja nad naersid meid seal oma nende relvade pärast, et meil olid sellised nagu tsaariaegsed relvad, olitaarseid, meid seal igat moodi ja järgmine hommik tuleb otsti sõtta. Retke leia läpkalu külla ülapoole sinna jalgratastel ja siis üks veomasin oli. Ja sealt sõitsin ma meie või siis kõige sabas jalgratastega seal. Sõitsid seal järsku tõmmati, tuli peale ristlikena Rõuku taltsalt risttuli peale. Üks leitnant oli kõnel, seal, see oli püstihull hulljulge, see oli lahtise masinatel, kamandas seal seda taganemisteeks, ühesõnaga, ja jalgrattamehed olid kraavis. Õige tabab meie panime kohe ajama sealt hästi ruttu edasi, leitnant saigi seal surma, siis mõtlesime selle sinna hoiu, vana Veskimäe seda veski koos sakslase leitnandi sinna maha. Vot see oligi lihtsalt lahingud, heidame siis tulid juba, sakslased oleks edasi Viljandi poole, meie kaasa ei läinud, siis me alastusin omakaitsesse. Siis valvasin hoiusilla. Niikaua kui 1943. aasta see oli vist, kas ta oli veebruarikuu kooli, siis kutsuti meid helisti koolimajja ja siis seal oli siis üks eesti leegionär oli seal ja seal oli ohvitser, oli veel seal, teisi, anti meile valikuvõimalus, et kas lähed astud saksa tööpataljoni totti tööteenistuse ja tot tati nimel tööteenistusse oli neil ja lennuväe abiteenistusse või siis eesti leegioni pidasime siis plaani ja siis poisid, et mis teha. Ja sakslaste kraavi kaevama ka ei lähe, kurat. Toda ka ette ei võta, siis ma astusin Eesti leegioni. Sellega oligi siis minek, sata. Kus teil terrist kontrolliti ja vormid selga antu ja kuidas see asi kõik edasi? Ja see asi läks edasi niimoodi algul. Siis ta sakslastele meie külas olid puhkusel seal hobustega ja siis näed ma saksa keelt kuule, kuidagi purssisin ja siis näed, hirmutasid meid hirmsasti ära, sellepärast et lollid lollid olete, lähete sõtta vabatahtlikult. Ja siis üks koolivend reiale, Edgar oli kooli vändjad, lähme laseme pimesoole välja lõigata Tallinnas, siis jääme maha sellistesse ronist. Ja, aga komisjon on juba ära Tallinnas. Komisjoni lasti meid koju veel siis? Jah, ja et lasen kinos oli välja lõigata, siis aga kuskilt keegi tutvuste kaudu. Doktor Tillmann oli keskhaigla juhataja. Läksime siis selle juurde koju, õhtul? Muidugi singid, singid portfellis ilusad singid, tol ajal sink oli väga hinnas. Ja see siis kutsus meid siis hommikul keskhaiglasse, siis lõikame, ütleme sa oled välja, muidugi tal teada teadis, mis meestega tegemist on. Läksime siis sinna. Muidugi pandi kohe sisse ja. Seal ja niisamuti kraadi laaditi, tehti proove ja järgmine päev õde ütleb, et karvad maha ajada. Tuleb karvad maha ajada, mina ütlesin, et ei, et mina olen jumala terve mees, mina mitte ühte karva ei lase maha ajada. Kus te sisse tulite, siis kutsuda siis palatiarst? Seetõttu, mis te tulite ISISesse, kuidas terve olete kutsuda siis doktor kenber, aitad, juhataja, siis löödi mu Luhtiga sealt haiglast välja ja ma pidin juba siis olema jube ešelonis Poolamaale juba minema. Siis ta läks ešelon minema. Kui ma haiglas sees olid ka see kogunemine Toompeal üleval, seal raamatukogu täna ma ei mäleta, 20 vist number oli seal. Läksin siis sinna mulle riietehoiust käib kaaslase päikene paberilipakas, ei kaasa haigla riietehoiust. Ja muud mul ette näidata ei olnud, et ma haiglas olin, aitasin selleta haiglast. Tulin, näed, see on ja siis sain sõimata seal veidi jätma, siis said kaks nädalat koju minna, veel. Kahe nädala pärast tulid tagasi ja siis pandi saksa Vormaadi selga, sealsamas Toompeal raamatukogu tänaval siis loomavagunites, mitte reisivagunites käis, läks sõit. Muidugi poisid olid ülevas tujus, olid, poistel oli kodunt kaasa võetud samagonni ja nii edasi, säärases Riias oli esimene pahandus siis sellega, et lükkasid ühe raudtee Väikse putka ümber, aga seal nii väike putka seal putkas oli üks mingisugune valvur seal sees koos valvuriga. Aga see oli ikka nagu huligaansuse oli ja siis väli või veel saator Merina kolisime, nimetad seda ketikoerad kordexteetilis? Need piirasid meid siis sisse ja siis ei lastud minema vagunitest välja tullagi ühel kes niikaua kui ületasime Saksamaa diili, siis oli kogu aeg veel valve palve ümber, enne kui siis jah, Taurokas juba siis kadus ära, seda Euroopas on kurikuulsad taisaunad, kus kus pidime läbi käima, et Saksamaal ei saanud keegi minna ilma, et ei oleks sat aura täisjanust läbi käinud ja sealt anti siis täi vabatõend. Isegi kindraga mitte ei saanud ilma selleta Saksamaale sõita. Kõikide rahvadki ida poolt tulid siit, ükskõik kas ta oli sakslane võipidiselt neist saunadest läbi, igatahes Leedul linn veel lühidalt hästi läbi selle kuumutusse, seal ta siis seal sõit siis läks poolamale poolamale. Pilisutski ajal välja ehitatud, see sõjaväelaager seal männimetsa all viis ringi, iga ringi pikkuseks oli seal asfaltteid, ringid, ümarringid. Riigi pikkus oli umbes kolm pool või neli kilomeetrit, mis ta võis olla ja need riigid olid siis omavahel ühendatud, aga seal iga ühendust saad aru, et siis oli siis valve või noh, Karaud vedas või nagu teadlasena hästi välja mõeldud süsteem väga hästi ja me männimetsa all ja need siis riigi väljaspool olid sõdurite barakid, köögid, higi sees pole siis töökojad, hobuste tallid, igasugust kahurväeosad, kõik liinide sees, seal sees hakkasid see vesi nii-öelda isegi nemad ainult juust, selle kohta on laulnud leegionärid alati laulsid, et sakslaste väljaõppurite käe all. Ja kõik eraldi saksa keeles kõik komandod, kõik saksa keeles, eesti keele sõna ei kuulnud. Teistele osa mahvi juba käes paar nädalat maffia käes. Ja teistel oli juba käes. Seal algul esimene kokkupuude oli kohe seal viiendas ringis, kui me läksime sinna. Staapsar, füürer, see on aukraadist, oli vanemveebel. Raud, oli ta nimi, see siis esimene päev oli kohe kokku puudega, tervad juba kätte anti, seal jagati püssid. Ja esimene kokkupudeli rivist rivisse, tema ikkagi üles. Jaotate sissil rühmadeks ja kompaniid, eks, ja nii edasi. Esimene asi kohe kutsuti mehed mõningaid vaidlemine, kukkusime nende hulka ja. Näiteks 50 meetrit või isegi rohkem tagasi, kes viimaseks jääb, kordab. Ja see karistus oli küllaltki range, sest etega nii kerge ei ole hüpata, piss-piss on ees, niimodi, hüppat tüki niimoodi. Ja hüppasin ikka ära maid viimaseks jäänud ja siis see raud siis tegi selgeks, et vaata, et sõdur peab olema, iga hommikul peab olema habe aetud. See on kohustus. Mulle habet nagunii häbematu vähe oli, aga ikkagi ta märkas ära, et Ta oli ajamata seal esimene karistusele lausa karistus oled ikka mitmesugused, seal küll isegi puu otsa ronida ja laulda seal igast laule seal hädas ja kõiki läbi porilombi raamataja püsti, pikali ja. Väikest viisi alandavad, mõnitavad. Koodi mõnitavad oli, ka, mõnitavad oli ta isegi seal igasuguseid veesidki, muidugi oli. Saksa täpsusega olid kõik need riided seal tabureti peal, pidid olema, ja siis Luutsetati varbavahesid, et varbad vahel lõhna ei olnud, edasi tehti igasugujalad, testida läks, ja see oli nali, siis siis oli väga ebamugavad niinimetatud sakslastel apellid olid Telvapellid, oli ta siis kuulipilduja piss või, või see on loendusse, happeid nimetati soli nagu kontroll siis püssikuulipilduja kõik laua peal kõik lahti laotatud laotud kõik osad osadeks ja siis kontrollida, et ta oli siis puhas absoluutselt puhas ja mitte mingisugust, kuskil midagi märgati, et on seal mingisugust mustust, siis tõmbas selle üle näo alates selle selle kohaga, et nii palju, kui see naaber seda plekke järele jäi, sellest nii palju sa said siis karistada vastavalt selle, selle järel oli siis asi. Ühesõnaga see tüütas mehed ära. Mehed olid niivõrd sakslaste peale vihased, kõik sakslast kuidagi üks asi, sellega mõtlesid välja õpetajad nii väga pinniselt, nemad tahtsid näidata, et ikka nende jagu oleks. Oleks kõige parem, et mul mõnda targemat katsed ise seda hirmsat rindele minekut. Et sellega nad siis pugesid oma ülemuste ees ühtlase distantsid poistele nii-öelda viimast. Suutsid siis edasi, mäleta, palju sealt aega mööda läks. Ja kutsuti minu staapi, meil oli Austria lang, oli pataljoniülem, see kapten apsu sees on kapten ja kutsuti staapi. Taktori staabikirjutaja ütles, et saksa keelt oskad, purslasid kolmikest testijat Melderiks või käskjalaks antijalgratas ja siis staabis. Minu ülesandeks oli siis sõita staapide vahel ja siis jäi ka igasugused raportit ja nii edasi, et dokumendid siis kõigi nende viieringide vahel, kuhu kunagi juhtus. Ühtlasi oli mul siis vaata iga pataljoni juures oli üks orduohvitser ja see oli kindlasti riigisakslane. Ja meil oli üks vanemleitnant saksa nimega ei mäleta, minu ülesanne oli sisse Loodolex ohvitseri säärikud pidite radi puhastatud olema läikima. Siis pidi tema toiduga kuivproduktid välja tooma ühtlasi tema tuba oli siis minu hoole alla, pidin sellega. See pidi alati puhas olema seal pentsik, pentsik ja nii-öelda ja ühtlasi ka siis käskel ma kavandanud olla kogu aega midagi kutsuti kõik reviiri reviiram, ambulats, kõige kontrolliti kõik karvad ja kõik läbi, et otseselt satikaid ja mis asja nad otsisid, ma ei tea, kõik kontrollite neljade igalt poolt ja meid kokku 500 poissi. Tehtime liinidel seal me ei tea mitte midagi, mis pärast meid ära võeti eraldi pannil 500 poissi, seal 500 poiss oli viis kompaniid treeninud tihtipeale tüvi ja siis järsku öeldi, lähete Eestisse puhkusele? Muidugi teretulnud asi oli propagandapuhkusele uusi mehi värbama. Jah, see oli nagu teha Eestis propagandat, et kaasa tõmmata, haarata poisse eesti Legime täiendust. Oligi siis 500 poiss antidele, kui produktid kätte ja muidugi te olete välja valitud poisid enam-vähem, kes rivisid kani. Ikka oskasid ikka marssida või sammu pidada. Mitte selliseid hõljuvaid mehi nagu niimoodi, et ei võetud sinna siis 500 poisse. Pitsat siis rongile, muide kui produktid anti kätega, need. See toit oli ka veel leivata sakslasele vastavalt kalurite järgi arvestatud, et et ega kõht ei olnud täis, aga ei olnud, tühi. Ei olnud näljased, ei olnud söönud. Siis täpselt kaloriarvestus, aga meie nagu ikka eestlastel rohkem nagu rohkem seda mehed, ma ei tea, kuidagiviisi alati oli kõht tühi. Selle pistsin pintslisse, olime näljas, peaaegu allestinis, allestasin seal juba Ida-Preisimaa linnas saama, siis toidulisa. Riiani oli jälle otsas. Muidugi härjavagunis sõit. Kaheksa päeva kestis see sõit kokku või üheksa siis Riiast saab lõpuks Valka, Valgas olid siin orkester vastas ja lilledega sinna. Poisid pistsid, pead sealt aknast välja ja uksest, et pistke perse oma lillede. Tooge parem süüa. Nii näljased aga me süüa ei saanud keegi aega tuua, rong ainult minuti või kaks teatas siin või viis minutit ja läksime edasi Tartusse peatas rohkem siis. Ma tahtsin minna otsima kedagi sugulast, ega siis ainult politsei märkas minu seal üks polid eesti politsei ütles, et Eesti leegioni poiss vormis ja kõht on hirmus tühi, andis oma postil olles oma toidu ära, mis tal seal sukas kaasas oli, siis sai natuke siia siis Tallinna kanti peale, siis puhkus, luba väljana, käisime Kalame saunast läbi, siis antipuhkus laad kätte, enne muidugi marssisime linna vahel. Toompeal oli siis vastuvõtt Taletaks, Litzmann ise ka seal või mäe oli külla siis ooper, pööre Soodla oli seal ja seal Toompeal, kui me seal rivis seisma Need 500 poissi siis märtsis linna vahel, rahvast oli murdu lilledega igat moodi, orkester oli ees ja muidugi meie rivi. Peab ütlema ikat. Et oligi riviõliga lihvitud, rivisada sellist riviga. Ma usun, et praegused eesti poisid praegu ei tee, kui, siis me tegime seal. No rivi ja riigi vahel on vahe, eks ole, punaarmee rivi oli punaarmee riivi saksa rivi oli saksa rivi ja Eesti sõjaväerivi oli eesti nimi, tal oli niisugune vabam ja rahulikum. No meil oli ta preisi lihvitud preisi rivi rivi järgida, meil on natuke teist, kui eesti hilja. Õhtul oli, siis nalja meil vastuvõtt Estonia valges saalis. Seal oli igas lauas istus siis kolm leegionäri, üks oli siis kas ajakirjanik või või keegi ühiskonna tegelenud ja nii edasi, istusime lauas, seal siis oli kabiin, oli, laps oli seal kuigi palju budget, mitte palju õlut oli veidi ja no siis seal neid ajakirjanikke, kes oli meie lauas seal päriselt ja minu käest sa oled, kuidas elu on ja ta meie Laitsema hirmsasti maha muidugi ei julgenud seda kirja panna, mida me rääkisime seal. Sest et me rääkisime ikka, see on põrgu sakslaste põrguks tehtud seal. Kuidagi siis õhtul, siis ma sain sealt tulema, sain siis kuidagi sealt Viljandist jalgsi, tulin koju, olin kaks nädalat kodus. Koguneme, olime siis tagasi kogunema, olime luule tänava nurga peal, seal koguneme. Poisse tulija tuli aga, aga vähe võrdlemisi. Ja siis üks minut poistelt poola poiss. Leegina, poiss ütleb, et tule seal seal kella sinna, ma ei mäleta, kus kohtade kutsus, tule sinna, et meil on kokku lepitud, et seal on mehed, kes veavad üle ülemehi Soome. Üle lahe veetakse paatidega, et siin on siis lähevad jätta. Ja mina läksin siis number seitsmega poistele kaardementsel hakkasin kaadi mängima ja sa oled samagonni poistel kaasas seal ja ununes see kokku saama sument ära ja oli juba hilja, jäigi mul sisse Soome minemata. Tagasi läksime. 500 tuli umbes minu arusaamise järgi, kas 300 läks üle 300 tagasi, ma ei usu, et rohkem läksite, sest et vagunite järel, arvestades meiega kaasa tuli veel üks vagunitäis toodi patareis, toodi mehi välja, kes olid siis ennast varjanud, olid metsas, eks seal kinni püütud ja need siis hoiti patareis kinni meie poiste valve all, siis viidi nad poola majale, pandi vorm selga ja tegid meie õppuse kaasa, muidugi õppus aineid lühikeseks. Tegid meiega õppuse kaasa, siis läksid koos meiega lintidele koos. Neid oli umbes neli-viis poissi seal vagunis, üks oli, mul tuttab tuttav koolivend ja seesama koolivend, kellega ma läksin koos pimesoolt opereerima, kes laskis oma pimesoole välja opereerida, see tuli patareist välja ja see tuli siis patareist. Reialeta säilib, narval sai siis surma. Aga siis nüüd tagasiminek olid põnevama etter, sõitsime edasi, muidugi seal olid poistel olid kodust, et niinimetatud ahvid kaasa võetud, igasugused sama konid. Pekki ja kõiki tol ajal oli kõvasti kaasas. Seisab hommikuni, et hommikul ei lähe meie poisid sealt Varssavi jaamast trammi peale, et lähme otsime, kus see niinimetatud bordell on, saksaaegne Bordellitalit. Sõidame, sõidame sealt trammiga, pime pime linn, ainult tänava ristmiku peal, pisikesed sinised laternad põlesid. Ja sõidame kesklinna juba sinna läksime Mahaselt kusagil linnas küsimeselt keegi poolakad meile saksa keeles midagi ei vasta ja siis saame sakslast kätte, sakslased vaatasid selle maja peal kätte, lõppeks aga see osutus hoopis Wehrmachti omaks, bordell ja siis? Ei, neid sinna sisse ei lastud, siis läksime siis keegi sakslaseid ootuspäraselt, ESSi omad, SAS'ile omad omad eraldi, jälle see asutus. Aga kell oli, võiks tähistada trumpi ukse taga, saame sinna sisse ja. Igatahes sai ikka ma tegin ära ja ja siis tulime sealt tulema, tulema sealt välja. Ja keskööl kuulamat, kuulipilduja tulistamist ja kurat, lennukeid undavad ja, ja suuremad paugud tegevat sekka ja automaatide põrin luga aeg käisid ketas seal laineid, Tipiklate lahingud kestsid seal kaua. Siis järsku kurat tulid et keti koeradega Saddami vastu meeleseal 30 mehega seal automaatidega, kus on Solpugi puhkuseload, et meil ei ole, milles seal on jaamas ja võeti kinni ja viidi kommutatuuri kuskile sinna. Hommikul lasti lahti ja Nad ei saanud aru, ma ütlesin, et relva ei ole meil ainult külje peal, et lastaksegi maha linna vahel võis õige olla, sest et sa teadis seal tol ajal lahinglahingud käisid Varssavis kogu aeg seal peab olema tagasi ja siis oligi siis rindele sõit. Siis ma olin jälle oma kompaniist tagasi, kuulipilduja, esimene number olin kuskil oktoobris ja mis oli siis oli sõit oktoober 43 ja oktoobri 43 ja see võIts laaditi siis maha, siis esimene pilt oli masendav. Vanad lobudikud, majad ja kõle Seebeeesseebeeesson seal tavapildist edasi. Pihkva oblastis, Sten see oli masendav pilt, oli alguses, sealt siis tähendab korras, läksime läbi metsade sealt. Meil on neli-viis kerget prantslase, tanki oli ka kaasas, kõik elanikud küladest põgenesid kõik metsadesse Meie eest kuuldes tanki mürinat. Ja siis meie läksime lady metsade, ajasime kodu tagasi seatega, meie kedagi ei puutunud seal väga, palusime ajasime kodudesse tagasi, et mis mõttes ta ära jooksevad. Et need, meie teid ei puudu keegi, rohkem naisi, vanu mehi, nemad ütles niimoodi, et meile venelasest muidugi mina vene keelt ei oska öelda. Neid mehi, kes oskasid vene keelt et pataljonid pidid väga julmad, olemata treerivat nende taludest, kuigi küladest kõik viima viimase toiduraasu ära. Et nemad ei alastamite millegi peale. Nad kartsid meid, meid muidugi partisanidega ära hirmutatud, nad kartsid neidki hirmsasti, aga nägid, et meie ei olnud metsikut. Ma ei tea siis, mis nad mõtlesid. Ja me läksime muidugi endale sead. Esimene Linderman vahetati välja üks politseipataljonile seal varem selles rindelõigus olnud eesti politsei veteran, eesti politseipataljon ja esimene päev kohe sattusime lahingusse kohe ja metsiku miinipilduja tule alla ja esimest tuleb lihtsalt, oli ka nii, et mõnel mehel ise ka ütlesid, et olid, et asjad olid püksis, et et ei pidanud kinni. Ja see oli tõesti masendav, oli alguses kokku säärasest ei olnudki nii stats, ei kujutanud ettekolle kätt, et mõnikord sai lennuki pommitamiste all olnud mõned korrad siiski, aga vähe varem. Ja siis hakkaski ta pidevalt lahingut, meil oli see käis käest kätte nimetati kolme kuuselahing, kunagi oli isegi kirjutas, oli sellest. Zareani Jürri remmelga raamat kolm kuuske. Kuusk ja vaata, mina olen kunagi ajakirjandusel kunagi mul selles, vaat mina võtsin sellest osa sellest kolmekuuse lahingusse, käis käest kätte, käis mind mitu korda see kõrgendik seal oli seal neegrid all. Ja siis, et lõpeks kõrgendik mehe käte sees siiski. Meie valdusesse kõrgendik. Ja siis on meil haavatuid, oli seal ikka iga, iga kord oli kaevatud ikka meiegi aastaseid, lõpuks tahetakse järgi viis meest, kellele meist nii palju olime haavatuid panud üheksast meest, neli oli juba välja langenud ja ei ole ka teisteks jagudes oli. Rühmades oli haavatud seal. Siis mis ma sellest lahingutest, üks lahing läks meil nurja ja, või üks rünnak, see lõid venelased tagasi. Lähtepositsioonidel saime, aga ei saanud kaugemale ei saanud lõpus küll, nii et meil haavatuid ei olnud, tookord. Teie vastas oli regulaarvägi ega tei sõdinud partisani. Ei, regulaarvägi oli kõik vastasmetsad. Ja siis oli üks halb asi oli see, et meie iri asetseda ringi vasakule, tiivale vasakult tiivalt oli. Me oleme nagu kõrgendiku peale, seal vahel olid siis madalik, satub ligi pool kilomeetrit või rohkem, oli vahet, kus olid Läti politseipataljon ja see vahe oli täiesti tühi, katmata meie poolt. Ühesõnaga, seal ei olnud ühtegi relvaliiki seal vastasleer oli, oligi niimoodi, et ühel ööl, kui ma oleksin postile, läksin, meil on suur punkari, läksin punkrist postile, öösel tavaliselt kunagi jookseb mööda ei käida, olükat Flankeerib kuuli tule, teinekord on vastaspooled. Seda keegi tähele ei pane, sest mõned kuulid laksuvad alati nende plaksub alati. Kuule, sest et kui sa hakkad tähele panema, selliseid ei saagi, siis pead kogu aeg pikali olema. Seda ei saa kunagi tähele panna, aga siis öösel tavaliselt liigutakse ikka mitte kraavi mööda jooksu kraavi mööda, vaid ikka püstikaga kraavipervel. Kuulsin, et kuulsin gone gone linnastamise seda häält. Ja mul oli esimene number mul muud relva ei olnud ka püstoli. Ja siis tabasin püstoli tasku, mõtlesin, et kus seal tuli järelikult imekraavi jooksu kraavi, et lumi oli maas. Aga siis venelased olid kraavis sellest meiegi oksu kraavis ja mina Läksin siis seda kraavi mööda ja lahendasid Snap punkri juurde. Kui palju seal punkari punker oli, just viimane ütlemite punkar, vaid meil oli kuulipilduja pesa, selle laskeavaga pesa oli viimane. Ja siis vahe, ole siis tühi, seal olid siis lätlased. Umbes poole viie-kuuesaja meetri pealt või kilomeetri pealt tulid Läti politseipatrull. Läksin sinna. Postiljon saared aastat midagi kuulda, midagi oli, mitte midagi ei olnud. Ta oli unine ja unine, oli veidi, aga üks oli see, et vaenlase poolt absoluutne vaikus mitteks. Laske ei tulnud siis järelikult see oli kõige ohtlikum asi alati vaenlase poolt. Vaikus siis teadsid, et et võisid arvata, et luure on rinde vahel kusagil muidugi tavalist plankeeriv, tuli tuli öösel tavaliste blokeeri tuli ka, oli näha, et see oli, sest leek kuulid olid hulgast, siis on näha, et mitte taeva poole tulistatud, see oli ka näha. Seal oli alati ka üle nelja, viie padrun hoidik üks õde, kes oli leek kuuliga sealt oleks siis kuulikuulide suunda nägid sellega, kui sa tulistasid kuulipildujast muidugi. Ja vaikus oli seal. Minul tuli, tuli häda ja läksin sinna, jooksevad ravi otsa sinna kuulipilduja pesa taha sinna oma asju ajama ja järsku kargasid mehed kraavist välja seitse, kaheksa või 10 meest sealt ja seal hakkas just tagasi minema. Sama teed kargasid üles ja tuliselt automaadiga saarele selga. Seljakõrguse nominaaliga täpselt pimedas nägin ainult seda lumevalge seda tulistamist. Mulje kusi kohe kinni ja rabasin kuulipildujaga. Sealt muidugi kergekuulipilduja mitra Žiguli kergekuuli. Ellega õnneks oli pikk lint järel. Rabasin selle kätte, Ta jalad, nii ära õpitud, hakkasin tulistama sealt valangutega, lint jooksis järgi ja ja, aga siis minul pandi siis tohutu automaadituli sinna peale, aga Pariasse nurk Parias ära, ma ei tohtinud peade kõrgele tõsta. See mullavall veidi lahingusse oli jooksu kraaviperv. Siis sai, sealt jookseb kahedasest kuulipilduja, kantis kuuri otsa niimodi sandis, tulistada, sealt siis käsigranaatide oli üks tuli just mulle võrdlemisi ligidal, aga need õnneks heidavad minu sketše kiirg. Pääses lint lõppes otsa, siis lappasin granaate, sealt pole raha, et ega seal kümmekond tükki, mis oli seal käsigranaatidega linti vahetada, seda enam ei olnud aega. Ja selle granaetaksin loopima, sealt jõudsid nad täitsa alles. Kallak oli, jõudsite ära vedada? Kaks oma meest ja selle saare. Need kaks loha oli seal järelt, noh, see oli näha lume peal, kus oli lohistanud verised lohed olid jälgus vedasid seda, olid vedanud siis selle kallaku taha. Selline maapinna kalle, mina jooksen seal siis kuulipildujaga välja, kuulipildujad kaenlas, jooksin sealt, vaidlen. Järgmine post oli meil raskekuulipildujat, siin magas jumal selle raskekuulipilduja taga seal järgmine postidel kaugel üks, 25 meetrit. Et rohkem temaga seal puurivad, aga meil on kahjuks need vahetustel eri tunnidel oli raskekuulirihmal, oli eri kellaaeg vahetus ja meil oli kella kohetus, nii et temal vahetust ei olnud, muidu oleks üleval olnud. Sellepärast tama kassa uuringut, aga tahtsin sellele kuratärjerlast kaevikus. See kobises inimeste vastu, Gabisse oksendasid punkrisse suures punktis mulle tagavarakuulipildujad, sealt sealt jookseb meestele välja kaija meestega sealt välja kuulipildujat kaenlasse mitu kuud, jookseme siis venelaste järgi kallakul möllanud alla sarnast 100 meetrit jooksta lohelaksega edasi lohed mööda järglasena. Kalad olid vedanud, omaneb, maksime tsena ette. Noh, kuule meid tulid sinna noh, nii-öelda ründama asuda grupiga siis ma hakkasin temaga Marsena katma, katma ja taganemist katma. Nii tõmmati, metsik tuli sealtpeale ja siis ei olnud teist teate, et tulin tagasi ja siis leidsime sealtsamast, kus oli siis maapinnaseperv oli, kus oli siis seal oli veel üks paik, et üks väike punker oli päeval meil asus seal sees kahurväe juhtimise Seena. Kuidas ütelda, üle? Tulejuhtimispunkt oli seal ja sealsamas punktidele taga, seal olid nad siis Jonavat Riina 20 pudelites ja pudelid olid neid seal siis maas lugeda lume peal leitsima, saad 20 mudel, need siis järelikult 20 meest oli siis neid kokku? Selle järgi arvestati, igal oli siis poolik antud. Siis muidugi pargis oleks lahti selle ära koheselt. Saal viidi ära, kompaniiülem tuli, seda ma mäletan, kompanjoni nimi, restoran otsing oli vist, lang oli pataljoni meil. Aga siis otsing vist oli, tulid sinna, noh, midagi teha ei ole, ei saanud kätte valmis. Siis. Kas te hiljem olete kuulnud midagi oma poisisaare saatusest? Ei, mitte midagi sellest saare saatest. Noor poiss oli minust veel noorem taris kas 23. või 20 aastaga võistlejale. Täitsa omapärane poiss oli juba räägitud saare kohta, nii palju ta enesele nahik, kuidas ta nohiku tüüpi maapoiss paistis olema vene külast ükskord hakkas tassima Singer õmblusmasinat kaasavat, ravib sale kodu. Ja tahtsin seda hulk aega kaasas läbi kõlada, läksime seal. Küll poisid teda, no mis sa hull, et andsid singel päikene küll käsemus masinad ja lõpuks ikka jättis masina kusagile maha. Ja siis vaata, huvitav on see. Eelmine õhtu, enne kui saa surma sai, mina arvan kindlasti ta sai kindlasti surmaseleb, otsese automaadivalang oli tal kohe. Ma nägin oma silmaga kohe nii seljakõrgused risti eesti ja Vene kone väga kole nagu kolevalaga ja eelmine õhtu seal suures punkrisse temaga, muuseas tema ei suitsetanud. Ei Me kanti napsuga iga kuupäevad ja 100 grammi viina. Konjakit. Tenet konjakipudelit sinna pudelite sisse pannud sajad grammid ja muidugi margid, enderidanti, margid ümbris oli ka teinekord pudel konjakit, sigarette pühade puhul anti ja ja mis oli uuel aastal ja nii edasi. Ja siis seal korjanud sinna. Ja siis üks õhtu siis talle nii uut muutuseldeks, miskipärast seal nagu öeldakse, et siis hakkas jagama poistele seal sigarette, seal jah, ponksin ponksud ümmarguste pank sellel ja andis poistele viina seal ja ja lihtsalt nagu paistis mulle imelik, et kuidas saar, et ta oli nii koi oli, et ta järgmine oligi see kõik just nagu aimas ette, et seda saatust veel paraadil selle saare kohta vere juttu. Vaat seltskond metsi mööda sealt läbi leevery metsa tulime, seal kestis nädalaid, siis tuleks sealt aedikus, tulime läbi nende metsade nagu rindele jõudsime läbi külade ja metsadega ka meil ükskõik pioneeri partisanipiirkondadele ja just see oli suur partemaatilisele pilgud, melutsalt teed olid palgid eperastat, pioneerid lõikasid sapöörid teid lahti seal ja olid palgid etavast mets maha lastud, seal metsas kusagil punases peatusime seal õhtul, peatus oli ja mina olen kuulnud esimene number, ma pidin siis vastava koha ütlesime. Kus siis kuulidel ta tahab asetada, noh, et oleks enam-vähem kaitstud, oleks kuulipildujad, no ühesõnaga laskepositsioonile. Ja nüüd muidugi valves, käisime siis kordamööda. Ja kas üksinda ei saanud valves olla. Ja mehed muidugi magasid nagu julgestus oli alati iga jauranud oma kuulipilduja pandud niimoodi välja, et igale nurka välja siis oleks julgestatud. Ja järsku üks öösel kuulipilduja laseb, sirin. Me oleksime punast üles tekkidega, suured tekid, olime tekkide seisnud, külm oli küll, aga mis sa teed? Tuld teha ei tohtinud, jaa. Jaa. Jooksamisega saar oli postis sedasama Saar. Saar, mis oli, partisan, oli, just partisan, tuleb vana austurbele, lang tuleb lihtsalt ratsahobusega sinna mäe juurde, kes laskis. Mina ütlesin, et vot seal on siin, saar tõusis püsti, sina ja mina ginaadi Žanna raskel langul, nii varu viha täis, ütlesin sütt, sõjamees oled, kus sa kurat mulle pihta ei saanud, siis vähemalt hobusel oleks pidanud pihta saama. Aga tema oli ratsutanud hobusega seal kusagil vaatanud, mingisugust, ma ei tea, mis ta siis klanti seal ringi kurte, kurat teab. Ta ise oli ka süüdi. Muidugi, seal oli selles süüdi saarestajad, parooli küsin vähemalt küsima, kes, kes on või kes tuleb või midagi, aga ta pani koidule peale kohta.